Täpselt kell sai kuus, Päevakaja võtab 19. jaanuari sündmused kokku stuudios Tõnu Karjatse. Pärnus raekülas vajusid pärastlõunal läbi merejää, kaks mootorsaani saanidel olnud neli meest õnnestus päästa. Graafjordides põleb Unesco maailmapärandi nimekirja arvatud küla käes on hävinud vähemalt 30 hoonet, kõik elanikud on evakueeritud. Haridusministeerium ei suuda leida lahendust vajaduspõhise õppetoetuse süsteemis olevale puudusele, mis jätab toetuseta need tudengid, kelle perekonna sissetulek on halvenenud. Hiljuti Narva elanike arvu languse taustal suutis Narva keskraamatukogu lugejatel arvu kasvatada. Laenutuste arv aga kahaneb, kuna venekeelseid raamatuid saab võrgus tasuta alla laadida. Kuu lõpuni. Loomakaitse liiduvabatahtlikud Tallinnas enim levinud lindude toitmiskohtades inimestele selgitamas miks on vale veelinde toita? Nii ei lenda rändlinnud siit edasi. Vale toiduvalik ja toitmiskohtades levivad haigused võivad saada neile saatuslikuks. Ilm on jaanuarile kohaselt külm ja lumine. Öösel tuleb külma kohati kuni 23 kraadi, homme päeval valdavalt 10 kuni 16. Pärnus raekülas vajusid pärastlõunal läbi merejää, kaks mootorsaani, saanidel olnud neli meest õnnestus päästa. Ester Vilgats räägib lähemalt. Kui külma on 10 kraadi ja lahen omajagu tuultki võib vette kukkumine kergesti saatuslikuks saada. Küsimus on minutites õnn. Olijat lähedal viibinud kalur kuulis meeste appihüüdu. Ain lille. Kõige hullem on see, kui sa ise oled eemale, ei jõua neile inimestele appi minna. See on kõige hullem asi. Karjuvad ja ise jõua minna, jalam olin jala ja jõuan õnneks helistada. Õnneks ma sain jah, teiste kalameestele helistada, sest ma teadsin, et kodus on kas need, kes olid vees, nende enda mobiiltelefonid olid juba märjal kindlasti kui nad polnud kuskil kotis. Ära külmunud, kui keegi oleks tulnud meile, nad ei tahaks ise ka Traldel ei saanudki niimoodi, ma arvan ka ja pikk maa ikka tulla, mitu kilomeetrit. No nad tegid valesti. Vaatanud jääolusid, jäädi liiga õhukesel niukseid kohti on seesuguseid kohti võib meiega igaühega juhtuda. Kalur Janek Talviku Kes nägi, et need mehed sisse kukkusid, siis ta helistas. Mina olin juba koju läinud ja tänu temale sain teada ja siis tulin kähku siia mere äärde ja sain need esimesed kaks meest saani peale seinad ära tuua, need olid päris ikka juba peaaegu alajahtunud, siuksed värisesid juba. Õnneks kiirabid vastased sai, said kohe abi. Natukese aja pärast Ain jälle helistas, et kuule, et kaks meest jälle vajusid sisse ja siis panime tagasi ja siis olid juba päästjat, ta tulid kaasa ja oli juba valesti läks. Nad läksid noore jää peale, tänaöise jää peale. Mehed olid jäises vees umbes 10 minutit. Pärnu haiglast öeldi, et neljast mehest üks sai kohe koju, ülejäänud kolm jäeti igaks juhuks jälgimisele, aga neil pole olulisi tervisekahjustusi. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts nimetas intervjuus Wall Street Journalil Leedu valitsuse liikmeid jobudest, kes lasid end mõjutada Leedu raudtee lobitööst ja raiskavad aega. Parts lubas Leedu kolleegide ees nüüd vabandust paluda. Ta ütles, et telefoniusutluse tulemuseks oli blogi pahatahtlik sissekanne. Peaminister Andrus Ansipi hinnangul olid Partsi sõna kasutas kohatu ja loodab, et see ei pidurda rail. Balticu projekti. Parts on lubanud niisiis Leedu kolleegi ees vabandust paluda. Homme läheb aga Eesti suursaadik Leedus sealsesse välisministeeriumisse selgitusi andma. Norra lääneosas koordides sõitis veidi enne südaööd läerdasseeri küla, mis osaliselt kuulub Unesco maailmapärandi nimekirja. Kui keskpäeval arvati, et tuli on kontrolli alla saadud, siis nüüd tulevad teated leekide uuest puhkemisest narrast jätkab Ülle Hallik. Praegugi ikka tegeldakse sellega, et see tuli taas kontrolli alla saada. Ülisuurt põlengut nagu teadaolevalt ei ole aga oht on jätkuvalt õhus. Kuna leegid kipuvad uuesti jõudu koguma, siis on endiselt üleval ka see oht. Epa plahvatada võivad kohalik gaasi hoidlejatensiin, joon. Kas nüüd see, 16.-st sajandist pärit puitmajade kooslus on pöördumatult hävinud? See on õnneks säilinud, et kui siin on teateid, et kaitsealustest majadest on kolm mahapõlenud, siis käib jutt ühest natukene teisest piirkonnast, nimelt on seal närdas ööris kaks ajaloolist piirkonda, üks on 16.-st sajandist. See on nüüd Unesco pärand kaitse all olev piirkond, kus on 161 16. sajandi maja. Ja see loodetakse, et on päästetud. Et kui nüüd midagi tõesti väga hullu nende neetidega ei juhtu, siis on see säilinud. Kus aga on põlenguid on veidi eemal asuv 18.-st sajandist pärit piirkond, mis on lihtsalt kaitse all. Unesco kaitse all ei ole aga kohaliku kaitse all. Ja sealt on nüüd küll kolm maja täiesti pöördumatult maha põlenud. Kui palju on seal kannatada saanuid? Otseselt haiglaravil on 51 inimest, kontrollist on läbi käinud 400 inimest ja neitsist, kes haiglaravi vajavad jõudumööda toimetatakse teistesse haiglatesse, sest kohalikul haiglal, kuigi tema nüüd küll tulekoldest asub eemal on ta ikkagi tugevalt seotud sellega. Kuna seoses sellega, et tuli on hävitanud igasuguse elektri ehk siis alajaamad on rivist väljas puudub haiglas elekter. Ja kui ütleme, hädapäraste vahendite jaoks saab elektrit ise toota, siis linnaelektrist sõltub linna vee ja kanalisatsioonivärk, mis siis paratamatult ei tööta ja puudu on olnud ka ravimitest, kuigi nüüd viimased telepildid näitavad helikopteritega, on seda sinna toimetatud. Keegi ei ole siin meenutanud midagi sarnast pärast teist maailmasõda, kui sakslased külade linnade kaupa maju maha põletasid. See on jah, selles mõttes tõeliselt suur õnnetus ja väga laialdane katastroof. Eesti riik on viimastel kuudel püüdnud parandada sügisest jõustunud vajaduspõhise õppetoetuse süsteemi. Senini on lahenduseta olukord, kus toetuseta jääb tudeng, kelle perekonna sissetulek on vähenenud alles hiljuti. Enn Mäeorg räägib lähemalt. Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel toimub perekonna sissetuleku arvestamine eelnenud aasta tuludeklaratsiooni andmete põhjal. Sellise regulatsiooni tõttu tekib aga olukord vajaduspõhisest. Õppetoetusest jääb ilma tudeng, kelle majanduslik olukord on võrreldes eelmise aasta tuludeklaratsiooni andmetega muutunud. Õppetoetust on õigus saada tudengil, kelle perekonna sissetulek liikme kohta jääb alla 299 euro. Näiteks kui üliõpilase üks vanematest kaotab töö, siis võtab riik seda arvesse alles aasta hiljem. Lähemalt selgitab Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse aseesimees Johan Peetre. Kui tudeng tahab näiteks ka nüüd 2014. aasta veebruaris õppetoetust taotleda, siis automaatne eesti e-port seal saab tema sissetuleku andmed siis, mis põhinevad 2012 aasta kogutud tuludeklaratsioonist ehk siis tudengisissetulek võib olla tegelikult siis muutunud oluliselt. Süsteem võiks olla veidi paindlikum, et pääseda tudengi praegust reaalset sissetulekut. Haridus ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Helen Pallo tunnistab, et praegu ei saa üliõpilase majandusliku olukorra hetkeseisu kindlaks teha. Eraldi süsteemi loomiseks poleks aga lihtsalt vahendeid jätkunud. Ministeerium kaalub ka eritoetuste fondi loomist, kuid see ettepanek nõuab veel pikemat kaalumist ja arutelu. Helen Põllu. Et juhul, kui nüüd midagi juhtub ootamatult tõepoolest, et perekonna majanduslik olukord muutub kehvemaks, siis on esmajoones võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole sotsiaal toetuseks on võimalik pöörduda õppeasutuse poole, kelle puhul tasub siis jälgida seda. Osad õppeasutused on tulnud välja oma stipendiumeid või toetused ja me oleme tegelikult endiselt kaalumas ka seda, et kas on võimalik teha mingisugune eritoetuse on nende jaoks, kellel siis ootamatult perekonnas on majanduslik olukord halvenenud. Kuigi süsteemi arendamine käib, siis rõhutas Põllo, et eelkõige tahetakse aidata neid tudengeid, kes püsivalt majanduslikult kehvas olukorras. Me endiselt kaalume ja mõtleme, et kuidas muuta süsteem selliseks, mis oleks tudengile kõige sobiva. Muidugi siin tuleb tõesti ikkagi meeles pidada seda, et, et see esimene sihtrühm, kellele see õppetoetus on suunatud, on need tudengid, kes on on püsivalt, majanduslikult kehvemas olukorras. Esimeses taotlusvoorus septembris ei tudengite huvi oodatust madalamaks. Ministeeriumi hinnangul ei hakanud üle poole võimalikest toetuse saajatest taotlust esitamagi. Enn Mäeorg Tartu. Vaatamata elanikkonna arvu langusele sai Narva keskraamatukogu mullu uusi lugejaid juurde Jüri Nikolajevi kaastöö. Narvas on rahvastikuregistri andmeil elanike arv aastaga 1000 võrra vähenenud, Narva keskraamatukogu lugejate arv küll napilt, aga siiski 150 lugeja võrra kasvanud, selgitab Narva keskraamatukogu direktor Maarit Saurt. Kuna raamatukogud on pidevas muutumises ja meil toimub väga-väga palju erinevaid üritusi, need üritused on just see pool, mis toob inimesed raamatukokku ja toob ka raamatute juurde. Inimestel on vaja suhtlemist kas siis raamatukoguhoidjaga või selle tutvusringkonnaga, kellega ta kohtub raamatukogus. Narva keskraamatukogus toimus eelmisel aastal umbes tuhatkond kõikvõimalikku üritust nii lastele kui täiskasvanutele ehk iga päev võisid lugejad raamatukogus midagi ka peale raamatute laenutamise ja lugemise ette võtta. Koostööd tehakse õppeasutuste saatkondade ja kultuuriseltsidega. Maritsa ordi sõnul võetakse eeskuju Põhjamaade raamatukogudest. Ja näiteks Soomes Raenud tab raamatukogu suuski või on lemmikloomad, kes kuulavad, kui õpiraskuste ja lugemisraskustega lapsed loevad raamatut või näiteks Soome raamatukogudes on võimalus õmmelda, nii et raamatukogu teenused on muutumas väga erinevateks. Samas, kui lugejate arv on Narva keskraamatukogus veidi tõusnud, langeb laenutuste arv iga aastaga. Nii laenutati Narvas mullu 20000 raamatut vähem kui üle-eelmisel aastal. Narva keskraamatukogu direktori Maaritsa Ordi hinnangul ei jaksa raamatukogu konkureerida noorte seas levivate e-raamatutega, mis venekeelsele lugejale on Venemaa internetiavarustest tasuta kättesaadavad. Nad leiavad internetist elektroonilist raamatut, nagu piraattarkvara kasutatakse, loevad elektroonilise raamatu ja ta ei peagi ei pea olema mingit lugerit, ta loeb oma arvutist või nutitelefonist neid raamatuid, kui ta tahab, nii et noored on hästi nutikad ei ole muidugi analüüsi teeninud, sest noh, seda on väga raske teha, just ütleme, noorte inimeste seas, aga me eeldame seda. Narva keskraamatukogus oli aasta alguse seisuga veidi üle 13000 lugeja ehk iga viies Narva elanik, kes võtsid lugeda üle 400000 raamatu Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Loomakaitse liit, ornitoloogiaühing ja Tallinna linnukruvi paluvad inimestel veelinde mitte toita. Lähemalt kuuleme Kristi sabakult. Tallinna linnuklubi juhatuse ja ornitoloogiaühingu liige Meelis Uustal selgitab, et sinikaelpardid ja kühmnokk luiged on nii-öelda lühima rändurid kes peaksid talve saabudes meist mõnisada kilomeetrit lõuna poole rändama vaid üks Läänemere lõunakaldale, samuti ka Taani väinadest ja veetma siis seal oma talved, kus rannikumeri on kenasti heast vaba. See tähendab seda, et nad saavad rannikumerest kätte neile sobivat toitu. On siis taime juured, risoomid, mõned veeselgrootud. Meil Eestis jäätub aga rannikumeri ikkagi ära ja praegu, mil jäätumine on täies hoos hakata sinikaelparte kühmnokk-luiki toitma siis on oht, et nad otsustavad siia paigale jääda. Heasoovlike inimeste jagatud toit aga ei rahulda nende organismi vajadusi. Meelis Uustal. Inimesed armastavad neid toitu saiaga, aga saiast ei saanud linnud kätte endale vajalikke mineraale ja toitaineid. Ega neli-viis kuud järjest. Ainult saia söömine ei ole ka inimesele kasulik. Lähme siis looduslikele linnuliikidele. Ja nii võibki juhtuda, et kui talv on nüüd kestnud juba kolm-neli-viis kuud siis nende lindude organism on sedavõrd kurnatud, et nad hakkavad kevade poole nii märtsis üpris massiliselt surema. Lisaks sellele ähvardavad ebasobivates tingimustes talvituma jäänud linde teisedki ohud näiteks tihedalt toitmiskohtades reselevate tiivuliste seas levivad kiiremini kõiksuguhaigused ka need üksikud lahtised tiigikesed, mis kusagil konsultatsioon. Nonii, valjuoskaja kohtades on talv läbi lahti, siis sinna need linnud kogunevadki ja need väikesed v digikesed on loomulikult paksult igasuguseid haigustekitajaid täis. Kõige rohkem kiputakse rändlinde toitma muidugi suuremates linnades, eriti Tallinnas kuu lõpuni. Sa pead loomakaitse liiduvabatahtlikud ka pealinna enim levinud lindude toitmiskohtades ning selgitavad, miks seda tegema ei peaks. Kui aga linnud on juba jäänud hulganisti Eestisse talvituma, on olukord teine, ütleb Meelis Uustal. Märtsikuus. Tavaliselt on need kõige suuremad probleemid siis loomulikult antakse ka meedias loomakaitsjate kui keskkonnakaitsjate poolt. Aga kui on vaja inimestele Abijat linde tulla, toitma veelinde, aga sellisel juhul ka kindlasti mitte saiaga vaid teraviljaga ja muu toitainerikaste toiduainetega. Ilm püsib päikeseline ja lumine maile Meius räägib lähemalt, palun. Uue nädala alguses nihkub kõrgrõhkkonna kese üle Soome kagu suunas ja seab end sisse-Venemaale. Külma õhukeerise mõju jääb Eestis püsima ja nii tuleb meil esmaspäeval ja teisipäeval võrdlemisi napi Vilbatega ja olulise sajuta ilm. Puhub kagu ja idatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Esmaspäeval ulatuvad tuulepuhangud saartel veel 13 meetrini sekundis. Ma olen öösiti 14 kuni 20, kohati 22 kuni 25 kraadi, saarte rannikul seitse kuni 13 kraadi. Päevasel ajal tõusevad termomeetri näidud miinus üheksa kuni miinus 15 saarte rannikul, minnes viie kuni miinus kaheksa kraadini. Aitäh, kuulsite Päevakaja, head õhtut.