Jõuluajal meenutatakse ka Eesti ilmalikust toonud ühiskonnale, et vähemalt üks selgelt religioosne püha tungib aastale puus meie sekulaarsesse sfääri ja mõjutab meist igaüht omal viisil. Täna saates quo vadis räägime religioosse pärandi olukorrast ja kiriku rollist Eestis ja klassikaraadios on seda traumat tulnud arutlema teoloogiadoktor Aarne Hiiobi, kunstnik Jüri Arrak. Tervist. Tere. Tere. Üks tont ehk soome keeles tontu käib jõuluajal mööda meie kodumaa lumiseid metsi ja see on religiooni tont, kes on tulnud kummitama hämarast minevikust ning segama meie sekularistlik tarbijaliku jõulurahu. Aga mulle tundub, et jõuluajal oled sa nii kange, sekularisti purakas kui tahes. Aga selline hingesopis kripeldab, pühaduseiha annab ühel või teisel viisil ikkagi tunda. Jõuludest on üritatud religioosset sisu lahutada Ta ta, kuid see vist pole ikkagi lõpuni õnnestunud. Kuidas teile tundub? Kui ma. Meenutan, mis me eile õhtul lugesin saksa veebilehe kaudu siis kolmapäeval, nüüd sel nädalal avaldati USA-s mingisugune küsitlus, mainekas küsitlus, kus selgub, et 73 protsenti ameeriklastest usub, et Jeesus sündis bioloogilises Neitsi Maarjast. Ja veel eriti üllatav on see, et väiksem üllatus on see, et kui võtta kristlased eraldi katoliitlastest 86 protsenti uskus seda ja protestantide 87 protsenti uskus seda ja veel suurem üllatus on see, ma ei oska seda kommenteerida, aga niimoodi oli kirjas, et mitte usklikel mitte usklikest uskus seda 32 protsenti ja mitteusklikest 53 protsenti pidas kaheldamaks mitte ei eitanud. See oli, see on üllatavad andmed, mida ei oska kommenteerida, sest mulje nagu on muideks ka kiriku kirikusse jääb selline mulje, et inimesed kaugenevad igasuguste religioossete asjade uskumisest ja mitte tal päris lahti, ütleks mingi religioosne iva inimesel jääb. Jääb mulje küll, et sekularism on võimalik ja igasugused pahandused on, kui keegi kusagil risti avalikus kohas kannab ja mida võib lugeda. Aga võta näpust, kui USA ameeriklased niimoodi usuvad, kui see tõsi on, siis, siis see näitab, et jõulujõulude kristlik sisu pole kaugeltki kadunud, vaid ta nagu kinni kaetud, seal on igasugust risu peale visatud ja seda ei taheta näha. Aga kusagilt ei paista välja. Jüri Oroc, mina sellele ei oska mitte midagi midagi juurde lisada, sellepärast et ma neid niukseid andmeid mul ei ole, eks ole, protsente ja ma ei tea, ma ei ole kuulnud neid. Aga kui nüüd jätkata, siis võib-olla vaata, ma hakkan väga kaugelt peale, tähendab, noh, Jeesus on 2000 aastat vana. Aga, aga ütleme see, et usutunne inimesele tekkis koos abstraktse mõtlemise võimega sellele olendile. Noh, ütleme ma ei tea, kuidas seda öelda, minu ema ikka ütles, et kuule, poiss, inimeseloom, mis sa teed, koerustükke, ilus sõna inimeseloom, eks ole. Nii et nii et sellele inimeseloomale, kui abstraktse mõtlemise võime tekkis, siis tekkis Talga usutunne, sellepärast et ma ei räägi praegu religioonist. Ma räägin usust usutundest. Tähendab, ja, ja see usu usutunne. Ta tahab kõiki, absoluutselt kõiki inimesi, kes elavad kinnikes, üldse on inimesed homo sapiens. Nii et nii et selle tõttu Jeesus kui, kui kristluse selline sümboolne väga-väga tähtis kuju, jumala inimene ja nii edasi, kuidas kuidas seda tõlgendatakse. Ja Neitsi Maarja ja kõik need, see on täitsa loomulik, et kui inimesed on kristliku religiooni mõjuväljas, siis Nad, nad usuvad seda. See on täitsa loomulik, kas on neitsist või mitte neitsist, see minu jaoks ei oma mingit tähendust. Tema on Jeesuse ema ja mul on ükskõik, kuidas ta sündis, ausõna. Tähendab jaa, jaa. Jaa. Aga selle usutunde vastu me ei saa mitte iialgi mitte keegi. Ka kõige suuremat teist Aadeeiske tähendab see, kes ei usu jumalat või nii. Tegelikult jumalat ei tunne mitte keegi, absoluutselt, me ei teagi, me ei tea kes, mis, kus jumal on, eks ole sest minul on küll oma teooria, aga võib-olla võib-olla sellest natukene hiljem selle saate lõpu poole vajaka algaga rääkima. Räägime jah, sellest teie religiooniteooriast, mis on sügavalt kunstiloomingust läbi imbunud, räägime sellest, jah, natukene hiljem, aga tõepoolest USA Eesti ühiskond, need on kaks erinevat ühiskonda USA-s sellised väga üllatavad andmed. Kui Eestis samasugune küsitlus korraldatakse, ma arvan, et andmed oleksid natuke teistsugused. Nojah, võib arvata, aga noh, eks USA-le, meist arengus ees ka ju teatavasti tal on ju, ütleme, kõiku võtta teadussaavutused on, ületavad Eestit ja tehnikasaavutused. Et nad suudavad niisugust asja. Muideks ma olen Jüriga täitsa, ma ei täiendada, võib vastu, ei vaidle midagi. Et loomulikult see usutunne on ja kõik need asjad ja kuidas keegi, ega siis lõpuks keegi ei oska seda neitsist sündimise tagamaid paika panna, mis seal kõik on või mis, mismoodi need asjad on, neitsistsünd on ikkagi see jäämäe tipp, mis, mis ulatub maa maailma ja mida, mida väideti, mida usk väidab. Ja, ja loomulikult on need kristlik usk väidab selle faktilisust ja kuidas keegi individuaalselt seda mõistab, siis, siis me ei ole politseinikud, me käiks inimese hingede kallal kontrollimas, et kuidas keegi keegi seda mõistab ja sellest üldse aru saab. Aga üks asi külmis kristluse puhul on, ma lisaksin Jürile juurde, on see, et et On osutatud tõsimeeli kristliku usu nisugune väljund teadusesse ja kultuurimaailma on olnud see, et ta suudab uskuda imelist ja sellist, mis tundub mõistusele vastukäiv ja see avab mõistusele uued tasandid. Sest kui me piirdume ainult sellega, mis meile momendil tundub, et, et nüüd läheb mõistusega kooskõlla, siis ma ei tea ühtegi sammu edasi. Kui me teeme kaugemale, hüppame mõistusest, siis esimene reaktsioon on, et see on mõistuse vastu, sest võistluse küünivel usk, usk ongi nii, nagu on ilusti öeldud, et usk on usus, hüppab mõistusekstaatiliselt iseendast kaugemale. Nisugune väljend on teoloogias nagu levinud ja minu meelest on see tõepoolest uskuda ekstaatiline ja ta on seal moment, mis kunstiga võib jälle leida ühenduspunkte ja, ja nii selle jõuluga on, et ta on putult avar ja lõputult sügav sündmus. Kas kunstis ka looming kuidagi ületab mõistust või või, või, või selliste mõistusliku tunnetuse loomingu aluseks olev printsiip? No, ma arvan küll. Ja vaata, selle on veel üks ilus eestikeelne sõna, niukene liitsõna usuteadus. Usuteaduse instituut tähendab usk ja teadus ühes oma essees ma kirjutasin ka lõpus sellise lause, et praegu inimkonna rong sõidab kahel relsil. See on nii Don't usk ja teadus, aga õige oleks monorelss, kus usk ja teadus ühinevad. See Lausaks mulle endale kohutavalt meeldima, sest mulle tuli see nagu etena. Mul on visuaalne mõtlemine väga paljus selles mõttes mul on nagu napilt lihtsam teha. Loomulikult jaa. Ja teadus on mind viimasel ajal hakanud väga huvitav, olgugi et mu haridus on viletsavõitu kunstiinstituudi haridusse, ei võimalda eriti aru saada mikro- ja makromaailmast, eks ole, niukene astrofüüsikast või, või bioloogia suurtest saladustest ja nii edasi. Aga siis mul on veel teaduse suhtes, on veel üks. Selline sümboolne lause on, et vaata, kui me võtame kõike teadust, kõike olemasolevat, kui ühe hiigelraamatuna heegeldada raamatuna, siis iniminimkond õpib ja uurib praegu selle raamatu esimese peatüki esimest paragrahvi võib-olla esimest peatükki nii. Ja iga lehe keeramine, mida teadus teeb, mis ta on teada saanud, premeeritakse Nobeli preemiaga. Tähendab, me keerame lehte, Nobeli preemia, teine teine seltskond keerab lehte Nobeli preemia. Aga me olime ikka esimesest peatükist, meil on kohutavalt palju tundmatut ja ja, ja, ja veel üks niisugune asi, mis Need usu ja religiooni, neid kahte sõna ei tohi ära segada. Tähendab, tähendab see usutunne, mida ma rääkisin, see oli eelreligioosne usutunne, see on seotud inimolendiga homo sapiens siga ja, ja, ja religioonid on kultuurid, tee erinevad. Ja kui seal son, niukene, antropoloogiline ja pikk jutt ja noh, see religiooni ajalugu ja Aarne teab neid asju 10 korda paremini. Aga, aga lihtsalt see maailmapilt on minus minus avardanud nagu arusaamist kogu universumist, kogu maailmas, mitte aru saamist selleni, et ma midagi tean. Aga vähemalt ma püüan, sinnapoole, ma ei tea, on väga vähe. Ja ja seesamune tore võrdlus. Kaks rööbast uske teadus. Et paralleelid kohtuvad lõpmatuses, ütleb Riimanni geomeetria ja lõpmatuse mõistet jumalaga seoses on kogu aeg kasutatud ja sellega jumalat kommenteeritud, mitte tütreid saaks lausa saaks samastada, sest lõpmatus sõltub ka, mis sisu talle annad. Aga need on väga hästi teineteist kommenteerivat mõistvad, nii et näiteks jõulu eel võiks meenutada kohe Uku Masingut tema esseed, deemonlik jumal, mis on tema pessimismi põhjenduseks artiklite kogumikus sealt arutab seda, mismoodi pluss ja miinus lõpp, matus kohtuvad. Pluss null miinus null kohtuvad lõpmatuse, lõpmatult suure, lõpmatult väike on üks ja sama, sest lõpmatus lõpmatus ja nii edasi. Ühesõnaga väljume siit tsoonidesse, mida meie aru veel vaevu üldse kannab. Ja tõepoolest usutunne on pigemini selline intuitiivne joon meis, mis on tunnetusliku iseloomuga veel ühtlasi mitte lihtsalt ütleme tunne, mis meie sees tekitab meeleolusid, vaid, millel on kognitiivne tunnetuslik funktsioon. See tunne haarabki sinna ja niisugust asja tajub. See on väga huvitav, et me praegu räägime teatavas mõttes inimloomusest ja inimloomuse kognitiivsest või siis ka kuidas öelda tunnetuslikus kapasiteedilt haarata maailma tervikuna ja religioon, religioosne tunne, usutunne kuulub tegelikult sellise inimese baas konstitutsiooni juurde. Aga kui rääkida kultuuriloolised, et siis mulle tundub, et te puudutasite Aarne Hiiob siin ühte väga olulist teemat, nimelt seda, et, et lääne kultuuriruum võimaldab meil tegelikult üldse tegeleda imede uskumisega. Meil on teatavas mõttes väga selgelt ära eristatud kaks erinevat tasandit, loomulik ja üleloomulik tasand vähemalt geoloogias. Et seal olles tekib see võimalus, kus üleloomulikkus ilmneb üleloomulikuna ja, ja kui ma vaataksin sellist panteistliku religiooni, siis üleloomulikkust teatavas mõttes ei ole ime ka ei eksisteeri. Jah, nii ta on, see asi jokk. On osutatud, et juba juutlusest hakkaks asi pihta, et looja ja loodu on erinevad. Et lõpmatuse lõplikus on kuidagi eri tasandid ja see tähendab seda, et loodu ehk maailma maailm ei ole enam jumalus, nii nagu panteismis mingil viisil või mingi jumaluse aspekt see tähendab seda, et, et on tehtud tee vabaks tehnika arengule, on on nähtud, et judo kristlik kultuur ongi just tehniline kultuur ja üks tore asi on ka, et kõik on kuulnud ju väljendit tehnika ime. Muideks ei ole juhuslik, ma arvan, sest sellega ju Euroopa kultuur, kuigi me oleme kriitilised enda suhtes õigustatult, et et loodust teostatud, on asjam halb pool, nüüd eks ole, aga positiivne pool on ju see, et tõepoolest on olemas tehnika ime, et see tähendab uued asjad, mida enne ei ole olnud. Sest, sest see ei ole, see ei ole tüüpiline. Jaan Kaplinski näiteks on juba varem kirjutanud ja, ja küllap ka paljud teised, et mismoodi traditsiooniline niisugune loodus ühiskond hoidub uutest asjadest ja arengutest, et pigemini tabud panevad piiri ette, et sa ei tohi minna edasi. Kui materiaalne sfäär või loodussfäär on sakraalne, siis seda ei tohi kuidagi hakata kujundama niimoodi manegeerima iseenda suva järgi, vaid vaid see suhe on pigem religioosne sakraalne. Seda ei saa tehniseerida seda materiaalset loodussfääri. Vot ma tahaks juhtida tähelepanu kuulajatele ühele sirbi artiklile 16.-st augustist 2013 teadvus, üliintelligentsed, masinad ja filosoofia väärtus, see on intervjuu filosoofiaprofessor, David Chalmers, siga Austraaliast. Ja see mees sündinud 1966, nii et ta ei ole nii väga vana. Ta on, ta on maininud siin seda üliintellekti olemasolu üliintellekti, see on see, mida siin me just rääkisime, et kristlus võimaldab areneda teadvus, teadusel ja siis teadvus, tema kirjutab, see on nagu loodusnähtus, absoluutne loodusnähtus, meie teadvus. Ja, ja et 22. sajandil võib tekkida üliintellekt, see on lühidalt, on see nii, et et meie loodu Meie loodud masinad, eks ole, need kompuutrid ja nii edasi. No see on juba, see ei ole ulme päris, aga see on, ütleme, mõttetegevus, ulme on ka mõttetegevus, loomulikult Julvern ja nii edasi, nii et need masinad hakkavad looma ise ise omasuguseid ja, ja nad hakkavad ka looma selliseid masinaid, mis kolmandal-neljandal astmel ületavad esimesi masinaid ja tähendab ta järjest kaugeneb bioloogilisest inimesest ja mis on lõpptulemuseks, saab teadvuse üle kanda masinasse. Tähendab, see on niimoodi, et siin tekib hulk probleeme. Tähendab eetikaga ja kas, kas masinateta papp on eetiline, kas masinat likvideerida on üldse ta nagu teadvust omav omav olend. Nii et see on, see on haruldaselt huvitav artikkel nii. Ja, ja see, miks pärast see mind nii huvitab, nii väga. Sest ma äkki sain aru, et mul oli ja juba paar aastat tagasi oli juba selline selline mõte, et jumal on, mõtle valge energia. Tähendab, me ei tea, me ei tea jumalast ju mitte midagi, eks ole. No me teame, et on, on, kas on looja, kas on alguses mõeldud mingi olend või nii, aga, aga minu jaoks minu jaoks maailm on üldse koosneb energiatest. Ja, ja vabandan, et see on kunstniku mõtteviis, ma vabandan. Füüsi ei pea kunstnikud vabandama. Jah, ja. Ja mõtle valge energia. Mae M A. Nüüd, kui kui esimene või tagumine täht tuua Etepolisson ema tähendab ja ema on sünnitaja, ema on kõige alus isa. Isa on tehtud nagu tähtsaks tänu tema füüsilisele jõule ja tapariistadele aga tegelik maailma looja on siiski ema. Ja, ja, ja see, mõtle valge energia kristluses Ma võtaksin võrdluseks püha vaimu. Tähendab, püha vaim on, on energeetiline ja viimane maal, mida ma maalisin kristlikul teemal, on viimane õhtusöök kus ma kujutasin Püha Vaimu valge ringina, veinikarika ja leiva vahel. Mis, mida Kristus käes hoiab leiba ümber laua on ikka tavaliselt nagu on 12 meest ja ja nii edasi, kõik laua peal ei ole ainult mitte midagi minu minu laua peal laua alt paistab meie maailm. Aga see püha vaim, vaata viimasel õhtusöögil ei ole püha vaimu tavaliselt kujutatud. Aga minu jaoks püha vaim on kogu aeg juures, sest püha vaim on energiapüha. Vaim on. Noh, minu jaoks jumala ilmutas, tähendab, see on son jumal, eks ole. Nii et see on dioloogiliselt, ma ei oska seda muidugi Aarnega siin siin siin arutada, sest see on minu mõte. Ja, ja see on minule kuidagi mitu aastat tagasi juba tulnud. Nii nüüd nüüd kui Need masinad, mis, miks, miks ma siis see on püha vaimumasinatega need masinad, mis on omandanud juba sellise taseme, et saab üle kanda teadvust ma praegu toetun sellele artiklile filosoofia professorile tähendab teadvust masinasse üle kanda, siis võib tekkida üks selline imelik nähtus. Et vahel märkusena religioonide iga on inimkonnal umbes kaks-kolm 1000 aastat, et umbes, no võib-olla mõni rohkem vähem vaevalt religiooniteega siis võib tekkida uus religiooniaste, tähendab ma, ma, ma ei mõtle seda, et, et ma midagi tahaksin lammutada, ma räägin veelkord, vabandas kunstniku mõttemaailm. Uus religioon, tehnoloogiline religioon, mis on inimese ja mõtle valge energia vahel. Tähendab mõtle, valge energia kui jumala printsiip, eks ole, inimene kui meie, kes me siin räägime praegu juttu. Ja nende vahel on tavaliselt religioon, mis püüab seletada, õpetada, tõestada jumala olemasolu ja selle vahele tekib tehnoloogiline religioon, tähendab ma ütlen veel kord, ma ei ole seda kirja panna, ma ei ole, ma ei ole. Sellepärast ma tahaksin, tahaksin seda võib-olla esimest korda nii rääkida avalikult. Ja jaa jaa. Et see tehnoloogiline religioon on siis nagu üliintellekti kasu tav, tähendab üli üliintellekt. See üliintellekt ise ei ole jumal, son vahend selleks, et aru saada jumala printsiibist ehk mõtlevast algenergiast miks ma kirjutasin mõtlev algenergia, sest mul ei ole sõnu jumala jaoks, mitte kellelegi ei ole õigeid sõnu, me, me oleme võtnud kasutusele ühe sõna jumal ja selle alla paigutame kõik selle asjanduse. Nii et mõtlevad valge energia. Ja, ja, ja see see tehnoloogiline religioon oleks siis selline õpetus, mis oleks sellest mõtlevast algenergiast aru saamiseks. Kusjuures inimene enam ei suuda seda, seda, seda ööd või seda, noh. Energiat juhtida tähendab, mida ta ise on loonud. See siis üliintellekt on juba juhitamatu meie poolt ja meie hakkame seda religiooni teenima. See on, tähendab, see on nüüd hädaohtlik moment, tähendab kuna me ise lõime selle alguse. Ta ise arenes ahelreaktsioonina edasi ja, ja lõpuks vaata, religioone teenitakse, religiooni tuuakse alguses toodi ohvreid ja asju nii ja naa, eks ole, teenime me palvet, võtame, me teenime ja, ja me hakkame teenima ka seda üliintellekti, et, et ta ei oleks meile vaenulik. Tähendab, see on umbes sama nagu Me elasime džinni pudelist välja. Ja lõpuks ta muutus selliseks, et ta kas on meile hea või on ta meile hädaohtlik. Nüüd on probleem, on see, et see, see üliintellekt ei oleks negatiivne, siis ta hävitab. Ja, ja, ja, ja nüüd on nii, et, et aga kuna me oleme džinni pudelist välja lasknud, juba, on juba meil on igasuguseid masinaid ja ulmekaid ja asju ja, ja virtuaalne maailm ja kõik nii ja naa ja need ulmefilmid, mis näitavad ja, ja nii, et võib-olla mu jutt läheb liiga pikaks siin praegu aga aga, aga igatahes ma võin veel hiljem rääkida, võib-olla Aarne. Aarne laidab selle värgi käima. Ma ütlen nii palju, et pikaks ei lähe, sest ega niisuguseid asju on vahel on tehtud, kuskil käinud mitme inimesega majas telesaates rääkimas või midagi siis on vastupidi, kuna aeg on nii lühike ja mitu inimest tahavad kõnelda, siis keegi ei jõua ennast korralikult väljendada, nii et et selles mõttes ei lähe ta pikaks midagi. Vastupidi, siin on terve terve rida niisuguseid punkte, millest kohe võib vahepeal kinni hakata, üks on see, et et ilmselt on kunstis samuti nagu teoloogias ja religioonifilosoofia. Et see jutt oligi ju religiooni filosoofiline jutt. See on Jüri suu, religioonifilosoofia ja loomulikult on momente, mis aeg-ajalt on ajaloos korduvalt võtavad uusi kombinatsioone, nii nagu kunstis ja, ja muudeski valdkondades on samad asjad muusikas või näiteks, eks ole, ja mõtlevastal algenergiast rääkida või pühast vaimust, siis mina viitale ikka kõige lihtsam on vist viidata kahele piiblilausele. Üks lause on, et jumala vaim ja teine lause on, et jumala vaim täidab maailma. Ja, ja loomulikult need laused on palju rohkem, neid lauseid on väga erinevatest aspektidest nagu kaks lihtsat lauset tuues ma tooksin, need. Ja vaim teatavasti on kuidagi seotud elavusega kuidagi seotud teadvusega, nii nagu see sõna mõtle, valge energia, muidu oleks lihtsalt algenergia. Kui juba mõtleb, on siis kuidagi seotud elu ja teadvusega. Kuidas jääb meie mõistmisulatusest välja, aga kui rääkida religiooni uuest astmes, siis selliseid hüpoteese ja teooriaid on tehtud ja on jälle uuel tasapinna jälle läbi arutatud. Ja jõuludega seoses, kus jõululast esile tõstetakse, siis meenub kohe, mismoodi Mihkel Mutt kirjutas omal ajal sirbis siin. Kui Joosep Fratzinger oli saanud paavstiks Benedictus 16.-ks, siis Mihkel Mutt kirjutas, et küll on hea, et meil on tark paavst ja väga tore, et tark ja haritud paavst on. Jaa, see samane Benedictus on siis väitis jälle sama, mida meil Eestis näiteks Uku Masing või või mujal ka veel teisi inimesi, et on niimoodi hüpoteetiliselt paigutanud oma kõnelustes, sest ka paavst võib religiooni filosoofiliselt arutleda, miks ei või iga inimene võib, et et Jeesus on nagu uus evolutsiooni aste seal umbes nii nagu kunagi inimkond on saanud ka alguse, mingit mingist väga kitsas grupist või kuskilt niimoodi mitte, niiet korraga käis mingi välgusähvatusi, oli kohe mitme toa 1000 pealine kari kõndimas. Niisugused niisugused arutlused kuuluvad iga asja juurde kuuluvad ka kristluse juurde. Ja, ja loomulikult see kuuluvad ka nii hästi teoloogia kui teaduse filosoofia ja ilmselt ka kunsti juurde, kui seesama Jüri maali meenutada, kui ma õigesti mäletan, siis samal õhtusööma ja maal oli, on väga iseloomulik, ma hea meelega vaataks üle, kas nad mööda ei räägi, eks mälu on täpne. Üldiselt istuvad jüngrid seljaga aga kaks pilku. Ta voole maalivaatleja poole ükskord Jeesuse pilk, kellel see valge püha vaim seal ees olla ja teine on veel üks jünger, vaatab vaataja poole, juudas seal juudas ja kes seal vaata ja vaatleja on siis kurat ju. Sellepärast seal üks tõlgendus, ma ei ütle, et see peaks olema mingi õige tõlgendus. Kes teadis, kes, kes teadis, et, et, et on olemas ka negatiivne pool mis inimest alati kõrkuse ja liiguhkuse pärast kaudu ründab. Siis üks oli see, kui juudas oli mõjutatud liigtarkusest, ilmsete millestki sellest. Ja teine oli Jeesus, kes ütles, et mine ja tee ruttu, tema teadis, mis juhtumas, eks ole. Nii et selles mõttes annab kujutleda, vaataja oleks nagu kurat. Vaata ilma kuradit oma edasi ei liigu seal sellepärast, et peab olema. Siiski me ei taha ju võidelda, me ei taha sõda. Aga, aga konflikt viib edasi ja, ja, ja see, see, kui kõik oleks, kõik oleks bioloogilises elus, õnnis on võimalik, sellepärast me sööme elu. Bioloogia õgib bioloogiapõhine põgimisel, tähendab. Lähedale ei, no see on minul, minul ükskõik, kelle lähenemine ma vaatan ümberringi, eks ole, ja ja kõik me sööme ja kõik loomad söövad 11 ja see on täitsa loomulik praegu meie sees siin kõhus mingid bakterid söövad seal ja õiendavad. Nii et verb, võrdlemisi ebameeldiv mõte, aga nii ta on. Nii et nii et ja nüüd siia vahele veel üks selline märkus, mul tuli praegu, et, et vaata kui ma rääkisin, et tehnoloogiline Jaan on on vaheaste või niuke nagu õpetussõna või vaheaste inimese ja mõtle valge energia vahel siis ka Jeesus on vaheaste minu jaoks vaata inimeks ole Jeesus, tõlgendatakse inimjumal, inimene ja jumal, nüüd on inimese ja jumala vahel on Jeesus see, kes, kelle kaudu, eks ole, meie saame kontakti, nii, anna. Kas, kas me võtame Jeesust jumalana või inimesena see jälle mind nii eriti ei huvita, ausõna, vaid mind huvitab tema funktsioon religioonis. Kui sellises ja täpselt samuti on, on see üliintellekt kui funktsioon inimese ja mõtle valge energia vahel energeetilisest maailmas, need need, kui, kui nüüd nii võrrelda, siis üliintellekt oleks Jeesus tähendab erinevad religioonid erinevad rääkimata Egiptuse religioonidest, Mesopotaamias või indiaanlastest. Kõik on religioonid? Jaa, jaa, tähendab see on, see on niivõrd huvitav teema, et võib-olla, kui ma ei oleks kunstnikuks hakanud kolleks, oleks kuidagi saatus juhtinud, ma oleks hea meelega religioonifilosoof. No mis seal imestada, meil on usuteaduse instituudis õppinud tuntud muusikuid. Meil on lõpetanud väga tuntud kirjanik, kõik keda on Tammsaarega isegi kuskil võrreldud ja ja et, et on, on, on inimesi küll, kes, kes, et, et see on on orelikunstnikud, kes on juba õppimas ja kes tahavad veel õppima hakata, nii et et, et, et kunstis tihti inimesed jõuavad ikkagi jumala viivita kunsti, Stat tihtipeale ka teadusest, füüsikast, näiteks või, või filosoofiast, mina isiklikult just filosoofia kaudu. Ja, ja, ja ega siis ütleme jeesuse vahe vahendaja rolli, ütleme minu meelest seal Johannese evangeeliumis on väga ilusasti ka nimodi kirjeldatud. Jeesus ütleb, et mina ja isa oleme üks ja kahe lause pärast, selgitab, kuidas on. Kõigepealt see sõna üks ei ole mitte number üks, et ta tuleks identsus üks ei ole, vaid on osaduslik, üks väljata väljendab osadust. Ja paari lause pärast säilitab isa minus. Ja mina olen isas, see tähendab, on tekkinud mingisugune tunnetus, avardamine, piiride hajumine. Ja selles mõttes räägitakse jumala inimesest ka loomulikult, miks räägitakse temast kui vahendajast just selle sama asja pärast ja nii ta on vahendaja, eks ole, on küll tema vastu võideldud, on teda maha maetud. Aga võta kätte, näete, ja kui tambi raua kinni patsutavad, kõik, et oleks nüüd maha maetud, olekski kadunud. Järsku hakkab kuskilt mujalt välja pugema Clive Lewis niisukese võrdubi toonud ja näete, mismoodi asi läheb samal ajal teisi religioone lülitate välja. Vaid nende aspektid võetakse mängu ja, ja kolmas asi ikkagi tuleb arvestada, et religiooniloos on olemas läbitud etappe. Praegu me uurime Egiptuse ja Babüloonia ja neid usundeid kui minevikku, usundeid leiame sealt palju väärtuslikku. Samal ajal keegi ei hakka ju enam selle usundi ikkagi, pigem pigem mõeldakse juba mingile uuele astmele siis kui. Mul on seesama, et auto ja hobune, eks ole, nii et nii et noh, et, et hea meelega ma armastan hobus ja ja ma uurin vankrit, eks ole, ja muuseumis ja nii, aga ma ei lähe Viru tänavale hobuse ja vankriga sõitma, Viru tänaval ei saa ka autoga sõita, muidugi, aga no Pärnu maanteele oleme Piritale sõitnud hobusega tõllaga, aga see oli rikkam. Oli naljaviluks. Tahaksin tulla tagasi siia Jüri Arraku nägemuse juurde, tegelikult siin on ka teised huvitavad punktid veel nimelt see, et see võib pöörduda selliseks düstoopia, eks see ülim intellekti religioon. Ja teisalt on siin väga oluline küsimus sellest, et, et kas inimteadvus või, või siis nii-öelda olendi teadvus on osade summa või mingisugune reaalne üksus, mis, mis omab, omab seda üksust mingisugune substantsiaalses mingisugune hing. Et nüüd ongi küsimus sellest, mida tegelikult ju ju tehisintellekti loojad pidevalt kogu aeg kogu aeg, mille ees nad seisavad, on see, et kas me võime panna osadest kokku intellekti. Kui me võime panna osadest kokku iseennast tunnetava ja, ja iseenda tunnetamises teadliku teadliku olendi, ehk siis nii-öelda naq reaalselt reaalselt eneseteaduslik olendi. See on üks punkt, aga mulle tundub, et teie, teie nägemus tegelikult teatavas mõttes juba kajastab ühte praegu olevat väga selget reaalsus, nimelt teadususku. Kas teadus, religioon, selline nii-öelda noh, nägemus sellest, et meil on nii-öelda intellektuaalne eliit, kes teatavas mõttes viib meid, selle, selle tõe tõele üha lähemale ja lähemale. Kas see ei, see ei ole midagi sarnast teie teie üliintellektiga teatavas mõttes. No üliintellekt on loomulikult, mitte mitte et ütleme, inimene, inimkond kõigepealt jaguneb kahjuks astmeteks on olemas, eks ole, rumala maid, targemaid ülitarku ja nii edasi, nii et midagi pole parata, see on lihtsalt selline bioloogias juba olemas. Selline seadus. Ja, ja loomulikult tüli intellekt on, on loodud kõrgem iniminimkonna kõrgema astme poolt The Dark kõige targemate inimeste poolt, eks ole. Ja, ja, ja, ja seal on olemas võimalus, et see ülekanne toimub sinna ma nimetan vulgaarse masinaks, eks ole, neid peenemaid sõnu ei tea, mis kasutada tatakse võib-olla kõrgematel astmetel, et on võimalus terve inimintellekti ülekandmine masinasse koos kõikide emotsioonide ja tunnetega kõikide. Tähendab, no kuidas seda tehakse, ma ei tea, ma saan, ütleme, niuke minu jaoks selline niukse niukene mõte, mõte lihtsalt mõlgutus ja, ja, ja siis siis no ja sealt edasi võib juba Julvernilikult hakata arutama, mida see, mida need masinad teevad ja ja kuhu nad lähevad ja, ja mis inimestest saab ja, ja kõik nii, kas nad on head ja halvad ja, ja nii edasi, nii et nii et no mingil määral seda inimkonna arengut võiks võrrelda inimimikuga. Tähendab imik kui sünnid väike laps, siis ta hakkab saama välise informatsiooni oma omasel oma ajju, eks ole, hakkavad mõjutused tulema ema emast ja ümbrusest ja katsub ja näeb ja kombib ja kuuleb. Kõik see informatsioon muudab teda ajapikku selleks, kes meie siin praegu oleme, tähendab alguses imik on võrdlemisi see see informatsiooni maht on tal küllalt väikeajus ja inimkonnal on see liikumine umbes sama nagu imiku liikumine, ütleme, 25 aastaseks meheks. Nii et nii et praegu minu minu mõistus ei küüni, tähendab siin seletama kõiki asju, ma ei oska ja ma ei oska, ma ei ole seda ise ausalt öeldes täiesti lõpuni lõpuni lõpuni saab siis, kui ma oleks, oleks selle kirjutanud, kui ma loeks teile siin praegu ette, ütleme 50 lehekülge sellest oma oma, sellest korjast see on mulle üks, kuidas öelda ta mulle üks, üks disklustan, nagu ma kujutan seda ette, ma suurepäraselt kujutan seda ette, see on nagu üks kunsti kunstisündmus, tähendab. Ja, ja kui, kui mul see ettekujutus tuli, kuidas nad tulevad, seda ma ei oska seletada, eks ole, lihtsalt tulevad ja, ja ja see, see mind ennast vaimustas mitu-mitu aastat tagasi oli see ma täpset kuupäeva ei oska öelda. Ja, ja äkki ma sain aru, samal tasemel ma sain äkki maailmast aru, see on, see on, see on umbes nii nagu kork tõmmati eest ära mingitel põhjustel kas mingi mingid psühholoogilised vapustused, no neid on olnud mul igasuguseid. Ja, ja, ja, ja äkki ma sain aru, ma äkki ma sain aru, et kuule, Jüri, maailm minu jaoks on selline uskumatus on niuke rõõm ja siis ma nagu ei julgenud sellest eriti palju rääkida, siis ma kui ma kui ma see oli siis kui ma kirjutasin selle, selle kunstniku maailmapildi, ma andsin Aarne Yopile ennem seda lugeda. Ja mõtlesin, et kui Aarne ütleb ja, ja siis ühele teisele teoloogia doktorile ka veel. Ja et kui nad ütlevad, et kuule, see on niuke kunstniku jora, lõpeta, tead, et see ei lõpe sul hästi. Ja ei, ma räägin, et kui nad oleks öelnud, ma ei oleks seda avaldanud, aga sest ma usaldan spetsialiste, kui ma lähen arsti juure, usaldan arstima, ei vaidle taga ja, ja ja õppinud õppinud mehed teatusse, teatud elukutsed, ma ei vaidle nendega, vaid ma usaldan neid. Ja aga kui Aarne ütles, et noh, nii võib ka olla, et mis siis ikka ja, ja siis. Ma avaldasin sulle terve artiklikogu ikka ka olemas ja ma mäletan seda sulle pude ütleme, niisugused Alpasi algpositsiooni, niuksed, kirju kirjutisi, son, terve rida on terve, mis, mis raamatu nimi oligi võsa aasiamägi jah, ja seda isegi kuskil nähtud veel mõnel pool ja ja et minule jättis see raamat ka juba juba mulje täiesti seal needsamad elemendid, mida, mida võib-olla üks kord sul õnnestub kokku panna. Loomulikult. Ja siis teeme kindlasti sellest ka saate. Aga kas me ei räägi siin sellest, et religiooni kui sellist usutunnet ja religiooni selle usutundele rajanevad mingisugust süsteemi on võimatu ükskõik millistes väljundites inimühiskonnast välja tõrjuda, olgu see siis sekularistlik religioon, olgu see siis mingisugune kommunistlik religioon. Olgu see ma ei tea, New Eitš, olgu see ükskõik milline religioon, et inimene paratamatult on oma usutundest kantud ja paratamatult üritab seda väljendada. No väga lihtsalt on lihtsalt religioon on tee jumala juurde, see on kõige lihtsam, ma ei oska lihtsamalt öelda, tähendab, see on õpetus, on tee, see on arusaamine maailmast. Aga mis on maailm, 19. sajandi alguses arvati, et Linnutee on kõik rohkem polegi, aga Linnutee on 100000 valgusaastat suur. See on meie jaoks nii hiigelsuur suur kogum igasuguseid igasuguseid nähtusi ja asju. Et tõesti võib võtta seda kui maailma, siis mina olen mõelnud nii, et, et nüüd on nagu universum. Meid on juba lõpmatu arv nagu on kirjutatud, eks ole. Ja ma arvan, praegusel momendil ma arvan, et meie tunnetuslik mõistus ja meie, meie see aju ajumaht ei võimalda ilmselt kaugemast maailmast aru saada, kui meie universum, mis on vana 13,7 miljardit aastat kaugemale, ilmselt arvan praegu ma ei tea seda inimese võimete piire loomulikult, aga praegu ma arvan, et kõik, mis on väljaspool, Meie universumi on kas igavik või nagu öeldakse, mingisugune Plancki supp või ma ei tea, mis asi. Nii et nii et nii et noh, siin universumi sees me müterdame, eks ole. Me võime teatavas mõttes kvantifitseerida seda kaugust ja Me oleme mateerias, me oleme loodus, kui nüüd võtta võtta selline kristlik kristliku teoloogia mõiste siia. Me oleme loodu juures, olgu see siis loodu, ükskõik kui, kui, kui suur, kui lõputu isegi meie mõistes, aga igav ikka mingisugune täiesti muu kvaliteet. Igavik on midagi, mida me ei tegelikult ei tea. Meie psüühika ei kannata igaviku välja, mina järjest rohkem jõuan sellele veendumusele. Kõik need jutud, mida siin arutatakse, vahel räägitakse, minu käest küsitakse, igavene õndsus, igavene hukatus ja ja tähendab, häda on selles, et meid, meid kannatada kõik välja, no mida peaks tähendama igavest oleva taevas inglikooris, et kas seal uued laugud veel samad laulud kogu aeg-ajalt. Et kas väga igav hakkaks, tähendab, meie lineaarne ajataju on ilmselt midagi väga algelist. Ja, ja sellepärast me ei saa niisuguseid asju asju paika panna. Ja minul oli isegi viinud selle asja kõik niisugused lugenud ka mõningaid füüsikuid oma jõukohaselt, ma väga ei tunne seda asja hästi. Niipalju kui nad laiale avalikkusele kirjutavad. Et mul on jäänud mulje, et ausalt öeldes, et see 13,7 miljardit aastat universumi vanus, kas isegi see, see pole mingi meie aja projektsioon lõpmatusse lõppude lõpuks, praegu me oleme selle skeemi juures, aga mis skeemi juures me oleme 100 aasta pärast, ma ei kujutaks seda ette. Vaat see oleks traagika. Jüri jutuga seoses kasesamane religioon, kui tee igaviku poole. Religioon, kui tee edasi. See on täpselt nii religiooni väljasuretamine, kui see peaks olema võimalik, on suur miinus ja allakäik inimesele mitte, mitte nii, nagu ta ise vahel kipub, mõned arvavad, et see oleks mingi hea nähtus, sest sest samale usutunne, millest me oleme rääkinud, see on inimesele loomupäraselt omane ja kui mingisuguse konkreetse religiooni välja suretada või tahad suretada, siis ta võtab uue kuju ilmalikus rüüs. Ja siin tuleb ka see arusaamatu, see moment, et vahel inimesed pahandavad, et et miks öeldakse, et inimene pidi olema homo, religioossus, homo religioossus, et miks, miks väidetakse, et usk on inimesele kaasa sündinud ja et ka see on usklikest, tegelikult usklik ei ole ja siis siin aetakse religiooni ilmingud ja usutunne aetakse segamini, sest religiooniilmingute muutuvad religioonid võivad erineda ja religioon võidakse suretada välja, niiet värgi ilmalikus, aga see on ka mingi tav religioosse usutunde väljendusvorme omal omal viisil. Ja ka nendel inimestel, kes ennast ei pea religioosseks üldse usklikuks ei pea. On olemas usutunne ja see vastav käitumine, mis sellest tuleb ja kui nad ei taha ennast rumalatena välja suretada, siis nad mõtlevad universumile, mõtlevad sellele, mis oli igavik ja jõuavad ikka teist teist rööbast pidi sinna, kuhu läheb ka selline nähtus nagu religioon. On tegelikult ju ilmalik ühiskond on inimkonna ajaloos väga uus nähtus, et see tuleb jällegi kesisest ühiskonnast ja Hugo Krootsijus ja tegelikult peale suurt prantsuse revolutsiooni tegi meil siin nagu reaalne olukord, kus meil on ilmalik ühiskond. Enne seda ei ole ilmalikust ühiskonnast isegi mitte räägitud, keegi ei saa aru, näiteks Rooma keisririik või Kreeka linnriigid ei, ei tea, mida tähendab ilmalik ühiskond, ei eksisteeri. Sellist mõistet siin on üks, võib-olla kõige lihtsam seletus on see, et kui me tahame ära kaotada religiooni ja usutunde siis me olime tagasi loomariigis, täpselt sellepärast, et, et loomadel armsad olendid, on loomad, mul on koerad olnud ja nad on nii armsad. Aga neil puudub abstraktse mõtlemise võime. Kui me kaotame ära usutunde, me kaotame ära abstraktse mõtlemise võime ja see on kõik, tähendab veel ja teine asi, mis, mis on see prantsuse revolutsioon prantsuse revolutsioon, jah, tahtis muuta maailma täpselt samuti nagu, nagu kommuni bolševikud, õigemini kommunism on natukene laiem mõiste, bolševikud on kitsam ja julmem. Tähendab, sa ei saa midagi teha, tapsid ühe seltsi konna ära, siis tapeti neid ära. Siis tuli Napolion ja tegi korra majja. No kuhu nad jõudsid, mitte kuhugi. Napolion ajas Euroopa segamini, eks ole, ise sai peksa ja nii edasi ja oli, oli üks tohu ohupaarkümmend aastat. Nii ei saa. Tähendab, me peame austama vaimseid õpetusi, kui me tahame olla inimesed, kui me tahame olla niuksed, möllumehed, palun, aga selleks on olemas ühiskonnas politsei, kes valvab, eks ole. Ja ja inimühiskonnas on see, et religioonid on tõesti mingil määral määral taltsutav nähtus loomariigile tähendab, meil on kõik looma instinktid olemas, absoluutselt kõik. Me oleme ju loomad, imetajad vahva, eks ole. Noh, kõik on meil olemas, saba ei ole ainult sabad, öeldakse, et vanakuradil on saba, aga ma ei usu seda. Ega kurat nii loll ei ole, ta ennast näitab. Et ta paneb saba püksist välja. Ei, mitte mingil juhul. Kurat on täpselt samasugune nagu meie. Vaat see samane. Ütleme, see, mis asi tekitab ilmselt sellise petliku olukorra, on, on see lineaarne aeg, mida me kipume üle hindama. Et nüüd tuli uus aeg, nüüd me oleme targemad, nüüd enam vanasti usuti jumalat, nüüd meie enam jumalat ei usu. Me oleme targemad. Aga see on väga niisugune, ütleme noh, väga vähesel informatsioonil põhinev järeldus, mis on läbinisti väär, sest sest kui me praegu mõtleme kasvõi sellele, mis me siin saates oleme jumalast rääkinud, siis siis siis see on ju olemas, mida arutatakse lõpmatuse all ja samal ajal sõnad on küündimatuid ja sees, see tundmatut lõputu tegelikkus või hoomamatu paik on ju olemas, et küsimus on, kuidas teda tuntakse, kastera tuntakse. Aga kui me piirdume ainult söömise sigimesega, siis me jääme, jääme looma tasemele ja, ja samal ajal ütleme kui kui, kui me tõesti nüüd arvame, et uus aeg paneb vana kõrvale, siis me võtame selle enda küündimatu minevikust tulevikku kulgeva aja, millega me igaviku üldse mõista ei suuda. Võtame selle hoopis mõõdupuuks, aga see on vale ja piiratud mõõdupuu ja me kaotame võime märgata, et tegelikult seal enne uut aega keskajal vanal ajal on ka olnud vaimseid pättusi, kus on tajutud tajutud seda kõrgemat dimensiooni ja, ja lõppude lõpuks meie enda kristlus ja jõulupühad, mis on sellega seotud, on ju ka sellega ühenduses, et, et Petlemmas tol tol ajal midagi sellist, mis ületab kõiki aegu. Vist ei ole jah, inimliku hübriidi paremat näidet kui progressi ideoloogia ja progressiusk, mille järgi tegelikult iga järgnev etapp on parem ja iga järgnev põlvkond on parem, nii et ta võib vaadata teatud mõttes nagu üleoleku tundega oma vanaisade ja vana-vanaisade peale ja ütelda, et meie oleme jõudnud edasi ja palju paremad autod ja telefonid ja kõik muud vidinad oleme siia ilmamaale loonud nüüd et tõepoolest, see on sellise inimliku hübrise kvantifitseeriva maailma nagu Renee genoon tegelikult ütleb üks selliseid tõelisi omadusi. Ja mida ta teeb, on see, et ta lihtsalt. On see tegelikult tõeline ja kultuuri allakäik, aga me kuidagi ei tea või ei või ei ole seda sellisena sellisena mõelnud. Me ei suuda enam haarata Neid vaimseid õpik õpetuse tervikuna, see vaimne on alati mingisugune tervik, eks ju ta on. Ta ei ole kunagi kvantifitseeri. Ja veel ühte asja ei tohi ilmselt ära unustada armastuse printsiip, see, see, see, et jumal on armastus, on üks asi, aga ka bioloogiline armastus. Tähendab, see on see, mis meid hoiab siin maa peal, täpselt samuti koos see, nii et see on, see on, see on kohutavalt huvitav, see on seal bioloogia ja, ja meie mõistuse, mõistuse produkti tulevik, kui kuidas see koos hakkab eksisteerima bioloogiline meie meie keha ja, ja armastus ja tunded ja meie n Ta loodud üliintellekt, see, mis hakkab muutuma. See selgub 100 aasta pärast. Kahjuks mina, mina kuigi kaua ei ela, ma ei näe seda, aga need, kes praegu sünnivad, nendel saab olema väga huvitav nende, kui nad elavad seitse-kaheksakümmend aastat. Väga huvitav tulevik. See on niivõrd kiirelt nõu geomeetrilises progressioonis liikuv tehnoloogia. See on 50 aastat tagasi, mida ma mäletan väga selgelt, eks ole, kõike jumala ojas on absoluutselt teine maailm. Nojah, aga ära sa ütle. Ka, et sa ei näe seda, sest sa ei näe seda siin maa pealt vaadates, aga tõenäoliselt, aga, aga mulle meenub see lugu, mis ma suvel puhkuse ajal lugesin. Gilbert sõstart on see samane kirjanik, kes kirjutas isa Brown'i lood. Seesamane mees on kirjutanud raamatu õigest usust ja, ja teda praegu isegi katoliku kirikus tahetakse kasutanud pühakuks, õndsaks kuulutatud õndsaks kuulutada ja temal on see õigest usust ütleb kahte asja enda kohta, et tema on veendunud demokraat. Ja siis ütleb, et temal veendunud traditsionalist ja kolmandaks ütleb, et ta ei saa aru, kuidas need kaks asja peaksid omavahel vastuolus olema, nagu tihtipeale arvatakse, et esiteks, mis asi on Tracitsionalism. Saaditsionalism on põlvkondade ja lahkunud inimeste demokraatia, see, kus võetakse esivanemate, kes aa elavad nii nagu jõululaps ütleb, kui ta oli suureks kasvanud, et jumal ei ole mitte surnute, vaid elavate jumal. Pühad räägivad Abrahamist ja ja Isakist Jaagupist, Moosest eeliast, kui tuleb seal juttu. Et kui me ei ole lihtsalt piiratud niisukese kulgeva aja progressiusu raames, siis me hakkame tajuma, et nende asjadega see teisiti ja ka teispool ilmselt on asjad olemas. Ma väikene niisugune tekitasid minus ühe ühe meenutuse minu enda artiklist, see on niimoodi kui jumala, mõtle, valge energia, kuna maailm on energeetiline, siis Meis kõigis elusolenditel on üks väike sädemeke jumalikust energiast peale surma see sädemeke, kas ühineb, poolne jutt kakas, ühineb jumaliku lõkkega või kustub, vaata, see on, see on seal oli, ütleme noh, see ja siis no ühesõnaga see, mida kogu aeg räägitud paradiisis põrgust, paradiisis, põrgust see on noh, ühesõnaga nii ja naa, kuidas võtta. Aga sädemeke, mis meil on, see on see, see on see energeetiline säde, vaata kui. No mul on olnud juhus, mul ema suri minu käte vahel, ma panin silmad kinni ja kõik nii ja naa. Ühesõnaga see on uskumatult kummaline tunne, kuidas, kuidas, kuidas energia lahkub kehast. Ja, ja kuidas, kuidas need, kuidas keha jääb, eks ole, need luud ja, ja kondid ja lihased ja ema on ema, aga ta ei ole enam ema, eks ole, selline. See, see on müsteerium, aga ta ei ole ka visteeriv, ta ei ole päris müsteerium, sellest saab, sellest saab siiski aru. Jah, ja vaata seesama parata. Siia põrgujutt, see on väga hea siia kohta ka nemad öelda, mida ütles ilusti üks õde Magdaleena üks ortodoks inglise ortodoks, ortodoksi kiriku oma Inglismaalt, et mis asi on põrgutuli, põrgutuli on jumalik valgus, mida ei kannata välja need, kelles pole armastust. Et see samane armastuse leidmine maailmas ja jumala kui armastust tundmine. Et me oleksime vastavad jumalale oma suunalt, vähemalt päris puhtalt me olla ei saa. Aga oma suunat oleksime vastavasse tähendab seda, et me võime taevast valgust hakata nägema. Aga kui me oleme oma suunalt vastupidised, et ta väitis niimoodi, et siis see samane jumalik taevane valgus on meile kohutav, vastik, ebameeldiv ehk põrgutuli. Et see on ka sümbol, loomulikult. Aga, aga et jumal, et jumalik armastus tahab kõike ühendada, see on ju lõppude lõpuks ka jõulusõnum, eks ole. Tõepoolest, jõulude ajal oma perekondadega koos olles võime mõelda sellele, kuidas olla valgusele sarnasemad, ütleme, mitte valguse poolt põletatud ei saaks ja kindlasti ka sellele, et traditsioon, mida me ka siin jõulude ajal tegelikult ju oma perekondade keskis alati elame tõeks. Et see on põlvkondade demokraatia, nagu Yestertan ütles, see on kõikide eelnevate põlvkondadele k hääle andmine. Ma tänan teid, härrased, et tulite siia stuudiosse, soovin teile veel rahulikku advendiaja lõppu ja valgusrohkeid jõulupühi. Kobadise stuudios käisid teoloogiadoktor Aarne Hiiob ja kunstnik Jüri Arrak. Suur tänu teile. Kõikidele häid jõulupühi kõikidele häid jõule.