Tartu toompere vara, kes tulevad, on meie väikene riik. Noor äsja välja kuulutatud Eesti riik pagu eesti rahva erasele. Eesti lugu, Gustav suits, üks Eesti 20. sajandi kõige mõjukamatest kirjanikest Noor-Eesti liikumise juht ja ideoloog, modernistlik luuletaja, kellest 1921. aastal sai Tartu ülikooli esimene eesti ja üldise kirjanduse professor poliitik. Saates esinevad kirjandusloolane Peeter Olesk ja ajaloolane Ago Pajur. Murranguliste aegadel mängivad suurt tähtsust tundlikuma närviga loomeinimesed. Ago Pajur kultuuri- ja loomeinimeste rollist iseseisvumise eel ja sellel ajahetkel. Kahtlemata kui tundlikkusest rääkida, siis võiks ju jälle meenutada Juhan Liivi, kes juba sajandi algul luuletas sellest, kuidas ükskord on Eesti riik kui ükski teine inimene sellest veel tõsiselt ei julenud mõelda või vähemasti mitte välja öelda. Ja sama kindlasti ka murdeaegadel. Ehk Eesti puhul tuleb siin nüüd arvestada paari pisidetaili. Ühesõnaga need noh, nii-öelda vanemad kultuuritegelased, kes olid hariduse saanud juba kuskil siin 19. sajandi lõpus ja kes olid endale juba enne iseseisvumist nime teinud ja enamik neist jäi ju poliitikas suhteliselt kaugeks. Mainida võiks Eesti iseseisvumisloos võib-olla kõigepealt Eduard Vildet, kes oli ju sisuliselt Eesti esimene saadik Berliinis. Mõne mehe leiab ehk veel Karl Menningu, eks ole, kuigi tema kultuuri tegemine oli tegelikult selleks ajaks juba lõppenud. Teatrimees ta ju enam ei olnud, pigem Päevalehe ajakirjanik ja teatriarvustaja, aga tema roll välisdelegatsioonis oli nimetamisväärselt suur. Aga ega neid teisi eriti palju ei olnudki, samal ajal olid väga aktiivsed just nimelt haritlaste noorem põlvkond. Ja see haritlaste noorem põlvkond oli innustust saanud mitte ainult rahvuslikest vaadetest vaid ikka ja jälle sotsialistlikust liikumisest, oli see siis sotsiaaldemokraatia või sotsialistide-revolutsionääride Esseerida tegevus Venemaal, see ei olegi tähtis, et põhimõtteliselt sotsialistlikes ideedest ja noh, kui vaadata, kas või kes kuulusid Esseerida juhtkonda 1009 17918 siis seal ju põhiliselt ainult kultuuritegelased olidki Jaan Kärner, Johannes Semper, Hugo Raudsepp, Hans Kruus, kah niivõrd-kuivõrd, rohkem küll muidugi teadlane, aga et kui, kui nüüd lausa kultuuritegelane, aga kavastika ka otsapidi sinna läheb. Ja muidugi ennekõike ja kõige tähtsamana Gustav suits sotsiaaldemokraatide hulgas, samamoodi leiab mitmeid taolisi tegelasi kõige nimekam kindlasti Karl Ast kirjanikuna aga teistes vanemates eravõi, mitte vanemates erakondades, aga teistes erakondades, mis koondasid peaasjalikult vanemaid kultuuritegelasi, oli nende roll juba tunduvalt väiksem. Tegelikult ju rahvaerakonnast võiks nimetada Edward Huubelit veel või Mait Metsanurk ka kes oli asutava kogu liige, aga ega neid suurt rohkem ei olnudki. Nii et Eesti iseseisvumisel tuleb enne kõik rõhutada just nimelt nooremat sotsialismi-ist mõjutatud kultuuritegelaste rolli. Ma ei taha sugugi öelda, et vanemad kultuuritegelased nüüd asjast hoopis kõrvale jäis, küllap nad hinges elasid kaasa ja loomulikult nad avaldasid ka ajakirjanduses artikleid ja tõenäoliselt esinesid seitsmeteistkümnendal 18. aastal mitmesugustel koosolekutel ja rääkisid Eesti iseseisvuse kasuks. Aga vähemalt et nii aktiivsed, nagu need nimetatud noored sotsialistid nad kindlasti ei olnud. Kunstiinimesed ükskõik mis alal naksis tegutsesid väljendasid need meeleolusid oma kunstis ja, ja ütleme, Karl Menning, kui ta valis repertuaari Vanemuise teatrisse ja mängis algupärane teid, et siis see andis oma panuse, lõi pinnast. Jah, pinnast lõida kahtlemata lihtsalt, et selline kasvatustöörahva hulgas ka kõikvõimalikke kultuuriliste, aga sealhulgas ka paratamatult poliitiliste ideede tutvustamine, omaks tegemine, rahva hulgas, populariseerimine, et kõige sellega tegelesid loomulikult ka need, need vanemad tegelased ja juba aastaid ja aastaid enne seda, kui iseseisvumine üldse sai kõneks tulla, tegelikult oli ju kogu kultuuritöö algusest peale, sellest ajast, kui me võime rääkida, et Eesti rahvakultuur rahvakultuur, et see muutus nagu selliseks euroopalikuks moodsaks kultuuriks, kogu see uus moodne euroopalikult suur oli ju suunatud eesti rahva eneseteadvuse kasvatamiseks ja sellest paratamatult pidi varem või hiljem jõutama ka omariikluse idee juurde, et laias laastus on nende roll muidugi hiiglasuur, aga seda kuidagimoodi täpsemalt mõõta või määratleda on vist peaaegu et. Gustav suits sündis 1883. aastal Tartumaal Kastre-Võnnu vallas. Juba gümnaasiumipäevil Tartu Aleksandri gümnaasiumis viibis Gustav suits suviti Soomes, kus tas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Pärast Tartu Ülikooli jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis, mille lõpetas 1910. aastal. Gustav suits, oli rühmituse Noor-Eesti üks vaimseid juhte. Nende omanimeliste almanahhi, teie ajakirja toimetaja Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka suitsu. Palju tsiteeritud üleskutse. Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks. 1911. aastal abiellus Gustav Suitsu ülikoolikaaslase soomlanna Aino Tauaniga. Kuni Eesti vabariigi sünnini. 1918. aastal elasid suits ja tema perekond Soomes. Aastatel 1917 kuni 19 oli suits tegev poliitikas, olles Eesti sotsialistide-revolutsionääride ehk Esseerida partei liige. Suits koostas läkituse Eesti töövabariik, kus ta muuhulgas kirjutas. Ei saa salata, et Töörahva Võidul olek palju kindlamalt alusele on rajatud siis, kui ta iseseisvalt saab areneda. Gustav suits oli üks esimesi, kes iseseisvuse idee välja ütles. 1921.-st aastast kuni 44. aastani töötas suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna. Ta oli õpilaste seas väga populaarne. 1935. aastal pälvis ta Uppsala ülikooli audoktorikraadi. 1944. aastal põgenes Gustav suits Soome kaudu Rootsi, kus ta töötas Nobeli instituudi raamatukogus. 1953. aastal nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu. Gustav suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi. Peeter Olesk, kui mõelda Gustav Suitsu lapsepõlve noorpõlvekodu peale, kas tagantjärele vaadates miski viitab juba, et kasvab eurooplane, Eesti iseseisvuse eest seisja, suur luuletaja? Mingil määral ja kuigi see on alati hüpoteetiliselt näha, aga tuleb meeles pidada, et Gustav suits oli pärit Hernhuutlikust, perekonnast ja herneootus ehk vennastekoguduse liikumine on ikkagi selgesti roopaliku taustaga algusest peale olnud. Samasugune oli ka päris orise. Kreutzwaldi lapsepõlv. Ja herneootus on olnud ikkagi niisugune tegur, mis on mõjutanud ja mõjutab Nonii väga, väga paljusid Eesti piirkondi. Kuigi sellest avalikult ei räägita. Eesti seal ei ole midagi häbeneda, nii et suits on eurooplane tõepoolest lapsepõlvest peale kusjuures mitte ilma vastu rääkivustuta, sest lõppude lõpuks oli tema ristiisaks Võnnu kirikuõpetaja Orn või örn. Nii ja naa, kes pidi olema järjekindel luterlane. Nii et suits, kirjutades, et ta kääris ütleb väga kujundlikult kõigi nende Seitsmeste välimiste konfliktide kohta, mis peres aset leidsid. Ta on ikkagi ennekõike ema laps, ta jäi ilma isata küllalt varakult. Ja kui suits sündis, oli tema ema juba mitte praegusega, vaid dollasega võrreldes väga vana. Ta olevatki öelnud, et nooli mulle vanas eas veel seda muret vaja. Ent kes on lugenud suitsu kirko kella, see teab, et see suhe oli väga sügav. Ja seal ei olnud nüüd küll midagi pistmist eurooplasega. Seal oli kõige rohkem autoril südamel see et ema surm tõmbab igaveseks ühe piirjoone vahele. See luuletus ongi klassik. Kas on teada, millal Gustav suits kirjutas oma päris esimese luuletus? See on ligikaudne aeg nimelt aastal 1899. Aga see ei ütle mitte midagi suitsu hilisema luule kohta, sellepärast et väga oluliseks suitsu kaks oli see, kui ta tuli tõttu gümnaasiumisse ja ka see epo, mil ta läks Tartust ära Helsingisse, kus olid hoopis teised olud. Ja ennekõike see, et suitsu jaoks Euroopa algaski Soomest. Ta oli käinud Soomes ka varem, enne kui ta sinna üliõpilaseks läks. Ka tolleaegne soome vaim oli tunduvalt intensiivsem kui eesti vaim. Tugas ja öelnud, et nooreestlased lugesid kõike ikkagi väga läbi, isegi seal ei olnud mingit distsipliin. Suitsu oli kord rahvuslane, kord vasakpoolne. Mitte et Alex kõikunud, vaid ta lihtsalt ei teadnud, mis asi on pealiin. Noomen, panin talle asjad paika ja seal ei ole taga mitte ainult Eino Leino mõju. 20. sajandi alguse. Soome on suuresti ka korkimeelne. Korki esindas sisuliselt vene paljasjalgsed ehk mingil määral kannisiliste. Ja ta ei esindanud Venemaad mitte ainult enda kaudu. Samal ajal esindas Venemaal Soomes ka Tolstoi. Mõlemad olid teatavas mõttes kirikuvastased. Ja ka suits hoolimata oma päritolust on tegelikult antikklerikaal tolle aja mõistes see ei tähenda mitte midagi muud kui seda et tema, tema põlvkonnakaaslased eitasid kiriklike dogmasid. Suitsu ei olnud apteegist nii nagu tihtipeale seda ette kujutatakse, et ateist on jumalasse algaja. Ta abiellus pastori tütrega. Sest see oli armastus abielu algusest kuni lõpuni. Seal ei olnud pinget. Konfessionaalsed konflikti kirik on alati, on ka praegu dogmaatiline teistmoodi, ta ei saa eksisteerida. Ja suits oli dogma vastane. Me võiksime praeguse sõnaga öelda, et ta oli vabamõtleja. Aga see tähenda kunagi seda, et sa võid mõelda kõigest. Pigemini tähendab, et sa mõtled teisiti kui dogmaatik. Ja seal noore suitsu vaimsus täpselt niisamuti nagu ka see, et kuigi ta tundis Karl Marxi õpetust originaal maali järgi siis ta ole marksist nii nagu praegused nooremad ette kujutavad. Kanna issanda idioot. Suitson marksist põhjusel, et Ta teadis, mis asi on vaesus. Tallan ühes kirjas, selgesti öeldud, et väga kalliks läheb vaene olemine. See on väga paljude inimeste jaoks probleem ka kaasaegses Eestis. Ning see nii-öelda poliitiline filosoofia, mis teda sel hetkel aitas, oli marks seda all mõtet ehitada. Meil on tehtud marksist nõukogude võimu ideoloogia loogiline alus. Suits oli selgesti igasuguseid diktatuuri vastane. Temast sai sotsialistidest Ale Eesti sotsialistide-revolutsionääride Kesseerite partei üks ideoloogia. Aga siin tuleb kõigepealt leppida kokku, mida tähendab sõna sotsialism. Sotsialist on see inimene, kes üksikisiku ja kogukonna Vaata kui tuletada uuesti meelde, et suitsu pärit Hernhuutlikust perekonnast ka seal on see täiesti selge printsiip, kuigi keegi ei tule selle pealegi, et öelda, et Uudlased, sotsialistid temast ei saanud, saanud, aga sotsialistid tähenduses parteifunktsionäär midagi emu praegu nii nagu ka nõukogude ajal all tavaline. Et partei abil tehakse karjääri. Tuglas kirjutas juba suitsu eluajal küllalt varakult, et Gustav suits ei tahtnud olla. See on nüüd minu sõna, selle tuge, sõna füürer. Ja kui sa seda olla ei taha, siis niisugust parteid nagu oli NLKP või nagu on ka mitmed praegused Eesti erakonnad, sa ei ehita. Aga veendumus, et tuli suits, kindlasti vasakpoolne ja sellel on ka oma puht kujundlik põhjendus vasakule süda. Gustav suits oli veendunud vasakpoolne, aga me teame tema loosungit. Olgem eestlased, saagem eurooplasteks ja teame seda, et tema oli üks esimesi, kes Eesti iseseisvuse mõte välja tõi. Need asjad ei räägi teineteisele vastu. Ja nimelt see pääste ei räägi, et Gustav suits otsis Eesti iseseisvuse alust küllalt kaua, see ei ole kohe leitud. Tema algne idee oli ikkagi Eesti osariik Vene Föderatsiooni koosseisus. See on midagi muud kui iseseisvus. Miks ta nii Venemaa on Eesti naaber väga ammustest aegadest alates ja me ei saa suhelda laabega nagu vaenlased. Me ei saa suhelda naabriga ka nagu kass ja koer omavahel. Sel juhul tekib otsekohe küsimus, kas Eesti on kas Venemaakoer või vastupidi. Me peame arvestama sellega ja kus asub Venemaa ehta asub lääne ja ida või Euroopa ja Aasia vahel. Tegelikult on ta omal viisil puhverriik. Ja 1917 ei olnud sugugi selge. Kui korraliku garantii Eesti iseseisvusele. Muu maailm annab seal seesama küsimus, tegelikult ju, mis on praegu terav Kossaavas? Kui. Läänemaailm tunnistab ühte riiki, mille vastu Vene õigeusklik maailm on. Tookord oli aga küsimus selles, kas tunnistatakse Eesti iseseisvust, mis tähendab, et Vene impeeriumi lagunemine on vee lagundamine otsustatud. Gustav Suitsu teine idee oli see, et on otstarbekas Eesti-Soome ühisriik seedee praegu sugugi muuseumisse visatud. Ja alles seejärel tuleb suits selle põhimõtte juurde et Eesti all mõeldav ainult iseseisva ja omaette riigina. Mitte niimoodi, et Soome laht on ühe kaksikriigi vaheline veekogu, vaid Soome laht teeb kahe iseseisva riigi vahel selge vahe. Ja sealt siis see veendumus, et alternatiivi ei ole. Ning kui Gustav Suitsu töövabariigi idee jäi hiljem kõrvale siis hoopiski muudel põhjustel. Gustav Suitsu, Eesti töövabariik on selgesti vasakpoolne ideaal mille aluseks on see, et kõigepealt peavad inimesed olema rakendatud kollektiivselt. Tegelikkuses ja Gustav suits kirjutab sedasama luuletustes korduvalt läbi. Hakkas igav. Ma vabandan, Mats vaatama selle järele, kuidas temal endal läheb. Selles siis Gustav Suitsu ajalooline paralleel 1849. aastaga ehk nüüd võime Vabariigile risti peale tõmmata. Nii, aga see ei ole suitsu ka niimoodi, et Saagusest riigist, mis saab ta, ta on ikkagi patrioot. Täpselt niisamuti nagu ta oli patrioot ka aastal 1953, kui te kutsute August Rei valitsusse kultuuri- ja sotsiaalministriks. Ja ehkki ta ei võtnud seda ametit vormiliselt vastu, ei tähendanud see, et oleks keeldunud lasteaiast tollaaegne Gustav suits oli lihtsalt väga raskesti haige. Ja see ei olnud mitte ootamatu aegus. Kus taru, suitsu, lolli käsi läbi juba nooremas ja siis hiljem süvenes, tegemist oli Parkinsonismi ikka, kui sa oled sant. Siis sa lihtsalt ei jaksa riigi juhtimisega tegeleda ka siis, kui sa oled paguluses. On ilmselt raske või isegi võimatu lahutada poliitikud suitsu ja luuletajat, suitsu, et kogu tema looming alates esimesest kogust elu tuli. 1905. aastal on poliitikast kantud. Niimoodi võib öelda aga niimoodi absolutiseerida põhjusel, et Gustav Suitsu lam väga siiraid, armastusluuletuse, kust poliitika selgesti sulgudes taan poliitik mitte kui erakondlane vaet, kui inimene, kellel on ühiskondlik närv ja see närv, tegi ta näiteks Eesti vabariigi sünnihetkel tõepoolest tundlik. Ta oli Eesti välisdelegatsiooni üks liikmeid mis on täiesti arusaadav, sest Gustav suits valdas vene saksa. Eesti vabariik, mis oli alles sündimas, vajas arusaadavaks tegemist mujal maailmas. Selle tõttu hoid keelte oskustega mehed hinnatud, hoolimata isiklikest konfliktidest välisdelegatsiooni funktsiooni täitis juga Gustav Suitsu ideeline vastane Jaan Tõnisson. Aga see kõik ei lugenud, luges see, et kas Eestit tehakse mujal maailmas oma vabadust püüetest arusaadavaks. Samal ajal kirjutas Gustav suits ka luuletuse tõstallip. Aga tema päevikus on irooniline märkus. Selle luuletuse valmimishääled. Katsusin jälle seda salmi tagumist suitsuterminoloogiasse, tähendab, et ta kirjutas tellimusel mitte nii väga seesmise veendumuse poolest. Ning ongi tähelepanuväärne, et vabariigi tegelikku sündi kommenteerib Gustav suits oma luuletustes irooniliselt. Näiteks siis, kui ta ütleb, et me vabariik, Konsahkerduste saak. Ma ei kujuta ette, et ükski praegustest luuletajatest oleks niimoodi kirjutanud aastal 1992. aasta kohta samuti aga 10 aastat hiljem. Siis on see kõik juba tagantjärele ja ei ole päris usutav. Suits kirjutas selle kohe. Marika veedetud see tähendab seda, et vabariigi sünd ei toimunud päris nii-öelda romantilistelt kaalutlustel vabariigi sünd, igasuguse riigi sünd, alati ka pragmaatiline käik. Aga suitsu oli fundamentalistid. Temast kuigi ta oli üks iseseisvuse idee väljatoojaid temast ei saanud iseseisvuse helistajat. See on nii ja naa. Me keegi, kes me oleme Eesti riiki teinud, ei saa olla temast pimesi vaimustatud. Me näeme vigu ühel päeval, et õhtupoolikul, Me istusime doktor Toomas Vilosiuse kodu verandal. Ja ma ütlesin Eesti vabariigi kohta midagi väga kriitilist. Toomas Vilosius, mina kutsun teda lihtsalt hommiks. Läksis särisema, ütles, et sina, kes sa oled ka üks selle vabariigi tegijaid, niimoodi öelda ei tohi. Maastasin talla. Kuna see vabariik on minu looming, siis ma võin tema kohta öelda, mis ma tahan, nii head kui ka halba. Gustav suits oli Eesti vabariigi looja vahemikus 1918 kuni 20. Ka temal oli see õigus. Probleem on hoopis muus, kuidas sa seda põhjendad, mida sa vabariigile ette heidad? Mitte see, et sa pead olema vaimustuses see oh, laula ja hõiska. See kõik on praktilise eluvaatekohalt väga naiivne. Võib-olla et mõnikord on nii ka vaja seal tõesti hõiskadki, aga argipäev ei ole ainult pillerkaar. Argipäev võib olla üsna halastamatu. Ja kui lugeda Gustav Suitsu 20.-te aastate künnisel kirjutatud vested sellest, kuidas tema kui ka maata mees seltsiv teiste maata meestega siis on täitsa arusaadav. See vabariigi krabamine tuli kiiremine, Gustav suits. Eesti töövabariiki kirjutades arvas Iseseisev Eesti jõudis Gustav Suitsu loodusluulesse ka Tal on olemas ootus, iseseisev kevade, õhtu, kõik, kes on seisnud Toompeal ja vaadanud balti jaama poole kõik tunnevad selle pildi väga kergesti ära. Kui veetlik siit Toompealtvaade merd torne all n ülalt trepp veel veetlikuma ahvatleb, Aade, see rahvas ju saatuse sepp. Pikk Hermanni sinimustvalge kui oodatud päevade märg kui kevade tuul, puuks palge, uus aegade armaste järk. See on kindlasti siiras pilt. Ja mul on kogemus, kuidas ma nägin seda ka siis, kui tähistati aastal 1999 Mart Laari neljakümnendat sünnipäeva, me olime siis ka üleval. Vaatasime alllinna, vaatasime merd, vaatasime nii kaugele, kui pilk ulatus ja olime rõõmsad. Ma arvan, et meil on õigus olla rõõmus seal tohutu vahe, kas sa unustad ennast oma rõõmu ära. Või see tegelik pilt on sul ja kui mitte silme ees, siis vähemasti mälus. Ma arvan, et me ei tohi tegelikkust unustada. Ja Gustav Suitsu langi hoopis teistsugune luuletus. Lippude vahetusel, lipu teeme lipu, teeme lippude me vahetust näinud, mitu, näinudki too nurja käikud tahetust, sunnirahva pöörde, rahva punalipust joobunud prest Litovskis, punalipp meist isegi loobunud. Oi, omaenesemääramise pilkumist. Välja Halli kiivri koonu, rüütlinuki pilkumist, musta-valge-musta-valgepunasena tipumaa, sinimusta, sinimustavalget laulnud, lippuma, painaja all inimene hüüdnud nagu lunastada. Enne uut ju libahunti. Kiskja, ma ei punasta. Kiskja kitsekirju, kitse murrab hunt kui Tunane. Lappest neist ja rappest neist nüüd hundi tee on punane. Kass saame öelda luuletajale. Ta eksib. Me saame öelda, et kui ta tunneb kord nii ja kord naa siis ta arvatavasti on siiras. Me ei saa Eesti vabariik ehitada jätkata nii nagu tal oleks ainult kuu nähtav külg. Seal tohutu viga võib olla niimoodi ei tohi 90. sünnipäeval öelda. Aga õigust tunnistades vabariik ja rahvas tema sees ei tohi olla sinisilmne. Ma tahan näha ka sajandat sünni. Tolli talu Vilsandi saarel on mitmel põhjusel eesti kultuuriloos ja üks neist põhjus Iston Gustav suits. Gustav suits oli Vilsandil rõõmus ja üleolev, nagu ta ise kirjutab. Minu tuba on teisel korral ja mu Balkanilt. Ta on lai väljavaade merele, mis praegugi neid ridu kirjutades sinisena ja seiklustesse ahvatlev ana lainetab mu silmade ees. Olen kogu saarel ainus suvitaja, olen oma saarega ja arvatavasti on ka saar minuga rahul. Igav võiks siin vahest olla inimesel, kes ei ole küllalt huvitatud iseenesest, kellel ei ole tööd või kes ei oska nautida loodust. Kuid Vilsandil leidus 25 aastasele luuleta Tajale ahvatlevat seltskonda. Ki kirjutatakse Aapo Griiva lugudes. Jaan teie äärel oli kaks poega ja kaks tütart, viimastest noorim, seitsmeteistkümne aastane Lonni õppis Kuressaares ning oli koolist suveks sõitnud kodusaarele. Lonni eesti keel oli küll väga konarlik, temagi üritas värsse kirjutada võib-olla just kuulsa suvi Saksa eeskujul. Ent muidu püüdis Vilsandi tüdruk mitte alluda Helsingi üliõpilase mõjule. Gustav suits on ühes kirjas oma pruudile Aino Tauboonile sellest pihtinud. Mind on huvitanud üks noor, seitsmeteistkümne aastane tugevate põskedega tütarlaps, kel on väga kõvad vedrud, Kestoraniseerib oma õde ja oma sõbratari ja siiski on vaikne ja reserveeritud, kes valetab ja kirjutab luuletusi. Ja see haavas sügavalt minu egoismi, et ta ei paistnud olevat vähimatki huvitatud, kui näitasin talle väikest tähelepanu, sest pole olnud palju juhtumeid, et mul poleks õnnestunud, kui tahtnud õnnestuda. Palusin teda jalutama ei tulnud, palusin saada, näha, tema luuletusi ei andnud. Muutsin siis täiesti oma taktikat, ma ei näinud ega kuulnud teda. Süvenesin oma raamatusse, käisin juttu ajamas teistega, nii kirjutab suits. Aga õhtul enne ärasõitu leidsin oma laualt lilletervituse Lonnilt ja hommikul sain arvustamiseks tema kirjutatud luuletuse. Oma saarest on Gustav suits ka luuletanud. Ühe oma tuntuma luule. Kas üldse selle luuletuse kandev kujund on võrdpilt ideaali otsingust, mis on see ideaal, mida luuletaja otsib, see jääb igaühe enda otsustada. Urmas Alenderi arusaam on niisugune. Sõua merellijasse luua. Ühtse mina otsisin seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere. Ma sõu on IRL-i ja L-i ju. Ja lained need hõljuvad ka kõrgel kiirguvad, liiguvad pilve, oma saart, aga hoidsime kõrgel. Et on määratus meres, sadamat, viluusat oma seal, et aga mina ei leia oma unistust ilusa. Gustav Suitsu-le pühendatud saates kõnelesid Peeter Oleski, Ago Pajur, laulis Urmas Alender, saate toimetaja Piret Kriivan. Sel ajal, kui nad on ärtu nuud, perevaradest tulevad, on meie väikene eesti riik. Noor äsja välja kuulutatud Eesti riik kogu eesti rahvas elasele.