Ta võib ette Sellest hetkest peale, kui inimene ehk inimkond õppis kirjutama tekkis tal soov ja tahtmine teisele inimesele kiri saata tähtis teade või lihtsalt mõnus sõnum. Ja nii on kirjad rännanud saatja juurest saaja juurde. Ja läbi aastasadade on erineval viisil ilmselt kirju käest kätte toimetatud. Me võime ette kujutada, kuidas postituvid lendasid ja sõnumeid viisid, tulid ratsavirgatsid, hakkasid postid tõllad sõitma ja nii me jõuame tänapäevase kirja kandiani. Ja muidugi praegune aeg pakub võimalusi väga mitmekesiselt oma kirjateiseni saata. Nii et tänase keskeprogrammi teema on kirja teekond ja ma olen palunud stuudiosse kaks inimest rääkima sellest, kuidas kirjad rändavad Eestist kaugemale Eesti sees või kaugemalt siia Eestisse jõuavad meieni aktsiaselts Eesti Posti tootmisdirektor Maire Lodi. Tere ja Tallinna postikeskuse tootmisdirektor Malle Türk. Tere õhtust. Rõõm teid siin näha tänasele keskeprogrammile. Meie jutu toetuseks valib muusikat Silja Vahuri ja mina olen saatejuht Silvia Karro. Niisiis kirja teekond, kas võib kohe öelda, et Eestis eeskirja teekond võib olla väga lühike ja samas ka väga pikk? Võib küll nii öelda sest kui rääkida Eestist, siis me peame rääkima ka Eesti saartest, Eesti väikesaartest ja kui meil on olemas kirja liikumise standardid näiteks Mandri-Eesti ja saarte kohta siis ei saa sama öelda näiteks Ruhnu saare kohta ja Vilsandi kohta ja ja võib-olla isegi Mohni saarelt oleksid kirjad. Aga tegelikult me viimasel ajal oleme ikka päris tublid olnud kirjade edasi liigutamisega ja võime juba öelda, et Eestis kirjad võib kätte saada juba järgmisel päeval kui nad muidugi on õigel ajal postkasti lastud. Üle Eesti on meil ju igalt poolt teede ääres ja linnatänavate ääres ja küla vahel kollased, eemalt juba silmatorkavad, ilusad postkastid ja ega postkasti peal on ka tühjendamise kellaaeg ja tühjendamise kellaaeg tähendab, et enne seda sinna kasti lastud kiri viiakse sealt samal päeval edasi ja järgmisel päeval võib teda juba kuskil kätte saada. Sellest hetkest Peale kui see kirjasaatja on kirja sinna postkasti pilusse pannud, aga pärast seda on selle kirja teekond nüüd juba teie kätes, siis ütleme nii, teie inimeste kätes. Ja siis ta on juba meie kates, kui keegi oma näppu sinna vahele topi, muidugi ja seda tuleb ka ette vahele. Aga. Kirju on mitmesuguseid, kuidas teie inimesed täpselt teavad, et nii kiiresti hakkama saavad, et see kiri läheb Antslasse, see läheb Uus-Meremaale ja vot see on lihtkiri ja see on, ma ei tea, mis Cyrivel. Kiri on meil jah, mitut sorti ja need, mis kastist tulevad, need on siis tõepoolest lihtkirjad, Velist panderollid ja need, mis kassas juba vastu võetakse, võivad siis olla ka tähitud kirjad, väärtkirjad. Nende kohta öeldakse registersaadetis, see tähendab, et kuskil on kirjakoht, mis näitab, et vot selle kirja meie oleme enda kätte saanud ja meie seda ka edasi viime kas siis Antslasse või saadame ta Uus-Meremaale või kuhu iganes. Ja siis on juba inimesel võimalus ka meie juurest küsida, millal tema kiri kuhugile jõudis, millal ta kätte anti, saajale? Register saadetist on võimalik kontrollida. Lihtkirjade puhul see päris nii ei ole. Kui ikkagi kastist tuleb 50 kirja näiteks siis neid ei sorteerita seal, et selle järgi, et vot see inimene saadab sellele inimesele kirja, siis vaadatakse saaja aadressi ja sealt saaja aadressist, kui ta on eestisisene kiri, vaadatakse kõigepealt sihtnumbrit. Vanasti öeldi selle kohta indeks, see oli nüüd venekeelsest sõnast olnud ja selle sihtnumbri järgi juba pannakse nad siis pakkidesse ja, ja kui maakonnast see kiri tuleb, siis ta tuleb läbi Tallinna postikeskuse kus meil on olemas suur ja vägev kirja sorteerimise masin. Ja see masin on võimeline nii palju kirju sorteerima ühe korraga, et tavaliselt meil ei olegi talle neid kirju nii palju ette anda. Aga sellegipoolest teeb meie jaoks suure töö ära. Kui palju aastaid tagasi oli teie keskuses niisugune töö, et ega inimesed näpu vahel lendkirju vaatasid ja panid õigesse lahtrisse, siis nüüd teeb seda masin. Malle Türk. Masin töötab meil 1999. aasta aprillikuust saadik. Nii et see on päris värske Raske, ja nii nagu iga uue asjaga ka meie töötajatel oli alguses vastuseis ja leiti, et et sorteerida käsitsi läheb tunduvalt kiiremini ja kergemini, sellepärast et masinal töötamist peab piima, meil on mitte noh, selline automaatmasin, mis ise loeb aadressi, vaid me peame kodeeriva selle viie kohase kohalise sihtnumbri arvutisse ja siis juba masin leiab sellele kirjale õige koha, kuhu ta peab siis jõudma selles mõttes, et on nagu Kaheosaline alguses on eelsorteerimine, siis ta näitab suuna ainult kas ta läheb Tallinnasse, Tartusse, Pärnusse ja siis juba on järgmine etapp, kus on detail, sorteerimine ja linnade jaoks. Meie masin sorteerib, kirjad iga kirjakandja kandepiirkonnani, kõik linnad saavad, kus on rohkem kui üks piirkond, on eraldi kimbud ja see vot selline töö kergendab oluliselt ka just seal sihtkohas jääb ära, sorteerimine, kiirendab kirjakandja tööta, saab kiiremini need kirjad kätte. Aitäh, nii et see nõndanimetatud mehhaniseerimine on ikkagi väga hea asi, on küll, on küll, seda tunnistavad praegu. Meie inimesed ka tagasi minna, ant käsitsi sorteerimisele, see ei tule kõne alla enam. Eesti Post on tegelikult ühtepidi üsna vana, sest postiteenindus Eestimaal on alguse saanud juba kuskil seitsmeteistkümnendast sajandist ehk täpsemalt veel aastast 1632 aga teistpidi jälle aktsiaselts Eesti Post on suhteliselt noor firma, kas nii võib öelda? Võib küll, nii-öelda Eesti Post ja arenev tahtsin küsida. Ja ajailma arengut ta ei saa. Praegu on Eesti Post on ütleme, iseseisev 1991.-st aastast siis kui telefon ja post nagu lahku läksid ja, ja siis sai Eesti Post jah, päris iseseisvaks mitmes mõttes, kuidas me pidime Eestis saama ilma telefonita toime ja me pidime ka maailmas hakkama ise hakkama saama, sest Eesti riik sai ju iseseisvaks. Ja kui sinnamaani oli olnud üks Nõukogude Liidu poiste organisatsioon, siis nüüd oli Eesti Post kella oli vaja maailmas hakata ka sedasi tutvustama, et kõik teadsid, et Eestisse tulev post ei lähe mitte enam Moskvasse, vaid tuleb Tallinnasse. Ja päris mitu aastat. Aga võttis aega, et, et hakati vahet tegema Tallinna Tbilisi ei ole ikka päris üks asi, jah. Mis ühtlasi tähendab seda, et just nimelt Tallinnast igasse maailma kohta, kuhu vähegi inimesed kirju saadavad peab olema teil võimalus siis see kiri teele saata ja võimalikult kiiresti. Ja võimalikult kiiresti, loomulikult kui ikka kiri on juba siia Tallinnasse postikeskusesse tulnud, ka sealt Ruhnu saarelt näiteks siis hakata siia enam seisma ei jää. Siis ta läheb ikka edasi, kas samal päeval või järgmisel päeval. Aga seda ei saa päris öelda, et me siit saadame otse igasse maailma punkti. Sellepärast et ei ole juba lennuühendust ja siis meie kasutame transiitposti. See on üks selline postikeelne termin transiitpost ja päris palju meie. Sellised eksootilisemad sihtkohad lähevad läbi Helsingi näiteks. Ahah, jah, kui kaugele siis kirjad lähevad Eesti Posti kaudu kui palju neid võib-olla, kui palju üldse meie inimesed praegu kirjutavad? Et kuhu nad lähevad, nad lähevad täpselt sinna, kuhu neid saadetakse. Ümbriku peal on kirjas, sinna temaga läheb. Jah, kas seal on siis kirjas Jaapan või on seal Sahhallin või on seal Fääri saared või on seal veel midagi? Igale poole tema ära läheb vahel võib ta teekond olla pikem, vahe vahel on ta siis lühem kui ta, sest siin meil need lennukid lendavad. Aga kui nüüd vaadata rahvusvahelisi kirja, siis kõige rohkem meil praegu lähebki kirju Soome. Aga eks ta ole, jah, võib-olla on meil seal kõige rohkem sõpru ja tuttavaid ja võib-olla on meil ka ärikirjavahetus sinna kõige suurem. Nii et kõige lähem naaber või üks lähematest naabritest, sest ja siis nagu etendab ka meie jaoks suuremat rolli Kas võib siis nii-öelda, et sinna Moskva poole ja nendesse endistes liiduvabariikidesse on kirjavahetus natuke vähenenud võrreldes endisega? Ei saa öelda, et on natuke vähenenud, on päris palju halvenenud ja ta on päris palju vähenenud ja eks siin võib-olla on üks tingimus või põhjus ka see, et päris suur osa oli sõjaväepostil ja kui sõdurid olid mujalt liiduvabariikidest Eestis siis läksid ju siit kirjat ja läksid siit pakid ja tulid siia pakid ja tulid siia kirjad siis igast suurest Nõukogude liidu otsast. Nii et siin on ikka märkimisväärne olnud see, see vähenemine. Et kui me räägime lihtkirjadest, siis inimesed võivad noh, üle suure maailmakirju saata ja kui juba rahvusvahelisest räägime, siis muidugi on palju on ütleme siis mitte ainult lihtkirju, vaid ka teist laadi kirjavahetust riikidega ametikirju ja nii edasi ja te olete olnud ilmselt sunnitud mõtlema välja järjest uusi võimalusi, et ka niisugust kirjavahetust kiirendada. Ja, ja tegelikult on ju nii, et Eesti Eesti vabariik on Ülemaailmse Postiliidu liige ja ma just nimetasin, et Eesti vabariik Eesti postile on antud nagu täitev roll. Ja kui juba olla Ülemaailmse Postiliidu liige, siis eeldab ja tähendab, et et mitte ainult list kirjad, vaid ka tähtkirjad, pakid, kiirsaadetised, kõik tuleb toimetada ikkagi sihtpunkti välja, ükskõik, kas ta siis on mingile lennufirma vahendusel või on ta siis mõne teise postiorganisatsiooni vahendusel näiteks seesama Soome post, kes meie jaoks on päris hea koostööpartner ja on oma abistavat kätt ulatanud meile alates iseseisvumisest saadik. Aga kui rääkida nüüd meie uutest teenustest, siis tõepoolest maailm areneb, tööstus areneb, elu areneb. Ja sellepärast lisaks sellele lihtkirjale on vaja palju palju uusi asju juurde mõelda, sest toimib ju väga hästi. Praegu internet toimub. Elektronpost ja ega siis tavaline post ei saa nii-öelda jalgu jääda ja ja juba aasta saab varsti, kui on meil e pluss POST teenus, see tähendab, et posti vahendusel on võimalik elektronkirju saata praegu küll veel ühepoolselt, et ostate postkontorist vastava kaardi, täidate selle ära, kirjutate sinna saaja emaili aadressi ja, ja meie siis juba edastame. Ja mitte väga kaugel on see päev, kui saab ka vastupidi, teha. Nii et selle e-posti niisugune võimalus on, et inimene ostab kaardi ja paneb ka postkasti, ei pea kindlasti kuhugi kohale tooma. Paneb postkasti samamoodi nagu tavalise kirja. Samamoodi nagu tavalise kirja ja kui meie oleme ta sealt kastist välja võtnud, siis mäda kohe masinasse sisestama ja ja siis ta juba läheb kiirelt. See on üsnagi siis nagu viimase aja teiepoolne teenus inimesele, sest Eestimaal internet ja arvuti võidab küll järjest rohkem südameid ja kohti, aga kõigil lihtsalt ei ole võimalust omada oma arvutit. Ja, ja eks sellepärast me selle teenusega välja pakkusime, et need, kellel endal ei ole arvuti kasutamise võimalust, et et saavad meie vahendusel seda teha. Aga järsku teil, Maire lodi tuleb meelde ikkagi ka mõni koht maakeral, mis tundus teilegi ütleme kui, kui avastasite, et sinna kiri saadetakse ootamatu mis on nii kauge või malle teile paapua Uus-Uus-Guinea venida. Ja Tobago noh, me oleme kuulnud küll, aga ega ikka hästi ette ei kujuta, et noh, kes nüüd Eestis saada, aga saadetakse ja sealt tuleb ka muidugi. Siin Paabe, Fidži saared, Saalomoni saared, Botswana, no kõike võimalikke, see on nüüd niisugused eksootilised Eesti inimese jaoks. Kas sealt tuleb kirju või, või võibki öelda, et seal saadetakse lahtisi postkaarte, võib arvata, et inimene puhkab sealt ja saadab koju. Ei, sinna saadetakse ka saadeteriaaja. Sinna saadetakse ja sealt tuleb. No loomulikult praegu on nii, et kuna reisimisvõimalused on avardunud, siis puhkajad saadavad ka, aga see osa on ikkagi suhteliselt väike. Aga lust, et siit läheb. No teinekord postitöötaja lihtsalt ei teagi, kus ta on, siis me vaatame oma tarkadest raamatutest järgi. Et mis maailmajaost on ja siis, et kuhu suunata, sellepärast et nagu siin proua maile rääkis, just nimelt et see transiitboss on nagu läbi kolmandate riikide läheb ja siis meil on juba kindlalt teada, kuhu me mingisuguse kirjad missugusele töökohale ka Soomes näiteks peame saatma, sest kõik on kindlalt ette kirjutatud siin ei ole nii, et me paneme kotti ja saadame Soomet, küll nemad sorteerivad. Siin on ikka kõik ettenähtud oma seadused. Reeglid kindlad on, millest peab pidama, kui te tahate rahvusvaheliselt koostöös olla. Ja, ja vot see ongi niimoodi, et tihti kliendid nimetavad meid bürokraatideks, et olete nii, tähendab vanas kinni see ei ole mitte, tähendab, vanas kinni vait. Postil on tõesti 99 protsenti tööd ja, ja nii-öelda käitumist ette reglementeeritud. Et see üks protsent on siis lihtsalt viisakas olemine ja kena naeratus. Ja see on ka vastutulek kliendile, teinekord. Ma tahtsin veel lisada, et minul tuli kogemusi, kui me jõulude aegu käisime postikeskuses abis õhtuti Eesti Posti juhtkond, käisime abis kirju sorteerimas ja sorteerisin aga rahvusvahelisi kirju. Ja siis ega ei tulnud Eestisse ainult need kirjad, mis olid siia adresseeritud, näiteks tuli Hispaaniast meile kiri, mis oli tegelikult saadetud Ecuadori ja, aga noh, kuna ta oli nimetus suhteliselt sarnane. Ja, ja võis ka vastupidi olla, et meile siia tuli kirju, kus saajaks oli kirjutatud näiteks Español Sest tegelikult on Ülemaailmse Postiliidu üheks suhtlemise keeleks prantsuse keel ka inglise keel, aga riigid võib ju kirjutada nii mitmes eri keeles, kui mitu keelt maailmas olemas on ja siis sealt ümbriku pealt see tõlge välja lugeda, et mida ta nüüd ikka täpselt tähendab see tähekombinatsioon, mis seal ümbriku peal on, noh siis võib ka nii juhtuda, et, et me loeme sealt aadressist välja ühe endale tavasihtnumbri, mis võiks olla ka eesti sihtnumber. Ahah, ja siis hakkame edasi tõstsifreerima, et kas see kiri on ikkagi Puurmani sidejaoskonda või on ta näiteks Botswanasse või kuskile. Sest no ei ole kõik aadressid ikka kohe esimese korraga päris loetavad. Just, just see keeleline lähenemine ja, ja erinevad tähekombinatsioonid, mis tulevad ja ja näiteks kiri, mis on saadetud taanist koreasse tohib sattuda Kuressaarde. Sellepärast et juba Taani saadata siia, jah, sest seal on nende jaoks ka olnud üks tuttav tähekombinatsioon ja ja indeks vanasti oli Kuressaarel võib-olla selline ja ja noh, selline asi võib juhtuda. Aga ega ta siis sinna Kuressaarde pidama jää, siis seal otsitakse ikkagi, et et mis see kõige õigem koht on ja siis ta läheb edasi ikka, et me õige adressaadi leiame. Nii et seda võib väita, et postitöötajad peavad olema haritud inimesed, ilmselt ka väga uudishimulikud, et uurida lõpuni välja, mis koht see on. Ja kolmandaks seda, et ühtegi kirja ikkagi lihtsalt minema ei ei visata või kõrvale ei panda isegi siis, kui ta on kirjutatud natuke segaselt, see aadress või numbrid, midagi valed, et see, seda Te küll väidate, kindlalt. Kindlalt kohe aga on selline osa kirju, mis näiteks on siit meilt saadetud välismaale kuskile ükskõik kuhu. Ja need tulevad teatud aja möödudes tagasi, sellepärast et ei leita, adressaati vajab vale aadress, address satun surnud. Kui nüüd siit saatja on jätnud oma aadressi kirjutamata siis need kirjad Tallinnas me saadame Tallinna peapostkontorisse hoiule ja neid hoitakse seal mõnda aega ja lõpuks lähevad hävitamisele. Sellepärast on väga tähtis, et inimesed kirjutaksid oma oma aadressi peale ja soovita muidugi tagaküljel. Sellepärast siis ei teki mingisugust segadust. Kumb nüüd kumb aadress on, kuhu ta läheb? Ja, ja lihtsalt kahju on nendest inimestest, kes loodavad, et näed nüüd sealt ei vastata või süüdistatakse asjatult posti. Aga tegelikult on inimene ise süüdi. Endiselt on nii, et, et ikka süüdistatakse posti ikka ja ainult ja kuidas teie nendele süüdistustele siis vastu panete? Mida on teil iseenda tugevamaks tegemiseks võimalik ette võtta? Kõigepealt on võimalus klint ära kuulata sest vahel, kui klient on saanud kõik välja öelda, mis tal öelda on ja siis lõpuks tekib meil ka võimalus küsida midagi. Selgita mägi välja, et, et tegelikult see ikka päris nii ei olnud nagu esimesel hetkel saatjale tundus sest kiiri võib-olla ka sekretäri käes või kiri võib-olla veel kuskil. Ja võib ka nii olla, et, et sellest aadressist siiski jäi üks number kirjutamata või kirjutati üks number juurde. Et ei ole mitte sõpruse puiestee 24, vaid on 242 oleks pidanud kirjas olema. Ahah, jah, niisuguseid variante tuleb ette, niisuguseid variante tuleb ja sellepärast ongi noh, esimene võimalus on see klient ära kuulata ikkagi. Ja siis hakata selle asjaga edasi tegelema, et, et mis seal tegelik põhjus võis olla. Nõukogude ajal me teadsime kõik, et kui kuskilt kaugemalt saadeti kiri ja sinna sisse midagi vahele pandi, siis võis kaduma minna ja kirju tehti lahti. Ja, ja tihti oli isegi nii, et kui kiri jõudis adressaadini, siis oli näha, et kiri oli lahti võetud ja uuesti kinni kleebitud. Kuidas praegu on, kas kiri tehakse lahti, mil moel või missugustel tingimustel? Ja kas inimesed saadavad ka igasuguseid enneolematuid asju tavalise kirja sees, sest et kui me räägime tähtkirjast või, või panderollist, eks ole, siis me oletame ja eeldame, et seal midagi sees, aga aga ma tean, mul on ka tuttavaid, kes vahetevahel panemat mõne rahatähe, näiteks kirjadesse. Kuidas te üldse suhtute nendesse asjadesse? No siiski, tavalises liht- ja tähtkirjas peaksid saatma ainult kirjalikke sõnumeid, mitte mingisuguseid asju. Ma mõtlen selles mõttes, et ei võtmeidega võtmehoidjaid ja nii nagu Ma siin eelnevalt ütlesin, et vaatasime, mis on lõhkunud meie kirjasorteerimismasinasse, võiks terve näituse teha. Ja kui see oleks saade olnud nüüd näiteks televisioonis Alexile kaasa võtnud ja näidanud, sest tõesti see on uskumatu. Aga nüüd need spetsiaalsed meie kuskil kontrolliks, mis on kirjades saadetud, seda meil ei tehta. Aga lihtsalt meil on need katkised kirjad, mis on meie tähendab, tehnikat lõhkunud ja siis meil on selge, et milliseid keelatud asju seal sees tegelikult saadeta. No näiteks ma tean, et Saku korraldab igasuguseid võistlusi, palub saata oma korke Eesti pass kaks aastat tagasi tegi sellise ettepaneku kõikidele nende mängude ja ja viktoriinide läbiviijatele. Et mitte saata tavalises kirjas, vaid ekstra on Eesti postwi kõikides postkontorites müügil erkoranžid, ümbrikud, mis on paksemast paberist. On eraldatav sellest tavalisest kirjamassist. Neid võib ka postkasti lasta, aga postikeskuse puhul vähemalt me näeme kohe, et need läheks käsitsi sorteerimisele nii käsitsi tembeldamisele kui ka konkreetselt sorteerimismitte tuks. Meil ei tembeldus masinasse ega kirjasorteerimisma, siis kahjuks meie inimesed. Väga vähe seda kasutama. Võib-olla nad ei tea, me võime nüüd üle korrata selle, et see on niisugune oranžikas ümbrik. Zorants vot sellist värvi, nagu on meie need postkastist. Linnapea margi peale panema Jon kallim Eino taan vastavalt kaalule, niipalju kui need korgid kaaluvad vastavalt, nii palju tuleb marke panna. Aga kodus ei kaalu, ju siis tuleb teie juurde minna. Ta on loomulikult, et võiks ju astuda sidejaoskonna sisse ja seal anda, siis on juba juba ka täpne tariif, tead. Või siis tunde järgi panna natuke rohkem marke peale. Ega see keelatud ei ole. Ja. Sest meil on tavakiri, on kolm, 60, see on kuni 20 grammi aga kui panna 20 senti rohkem kirjale peale, siis võib juba saata kuni 50 grammise kirja, nii et siis võib ka juba sinna kaks korki sisse panna. Ja saku kurke või Boranzümbrikuses saata küll ja küll meil ei ole selle vastu mitte midagi. Et seal on kurgid või pastapliiatsid või mis iganes. Aga ta tõesti oleks jah, see eristatav ümbrik sellisel juhul. Siis jääksid masinad terveks, masinad terveks ja siis kõik, kes on saatnud midagi, siis ikka nende saadetis läheb ka loosimisele. Sellepärast et muidu, kui ta meil tähendab pudeneb laiali, siis meie küll ei tea hilisest ümbrikust, missugused korgid välja kukkusid. Ja vot see on siis niimoodi, et me võime ta panna, tähendab kilekottide jääb meil lihtsalt seisma ja lähedale hoiule. Ja teie igatahes ei hakka oma arvel nagu siis uut ümbrikut võtma ja saatma ja aadress ümber. Aga kui meil ei ole seal näiteks saatja aadressi, saku ei tee sellega mitte midagi, kui ta saab üks, viis korki. Millised on saadetud postikeskusest, see ei ole nagu õiglane, et me end arvelt saadame. Võib-olla saaksite teie mõne kingituse? Teie ei lähe selle peale välja ja te olete tõsine asutus ja kui palju näiteks kirju käib teie käest läbi, ütleme päevas? Päevad ei ole vennad. Aga see on noh, tõesti nii, et üks päev on tunduvalt rohkem, teine päev vähem kuu alguses, kui on, ütleme seal kolmandast kuni 12. 13. kuupäevani, kui saadetakse arveid, ütleme eesti telefon, mobiilpangad ja nii edasi, kes üksteisele arveid saadavad, siis meil on kipp päevad. Me saame täpse arvu ainult nendest headest, millised Me sorteerime, kirjasorteerimismasinad, see annabki meile täpse arvu. Aga kuna seal saab sorteerida ainult, et neid kirju, millel on uus sihtnumber ja millised on siis väikese ja siis keskmise suurusega kui suure formaadiga kirju seal ei saa sorteerida. Nii et need teised kirjad siis kust me ei saa statistikat nagu masinast? Need meil arvestatakse koefitsiendi jaja kaalu järgi, et saada tähendab keskmine kirjade arv. Aga niisugune statistika iseenesest on teil ikka oluline ja tähtis on küll, sest sellest sõltuvad meie koosseisud selle järgi me saame oma töökohad teha, saame tööajad tehasest postikeskuses, põhiline, et aeg on õhtul ja öösel hommikul, kui te näiteks tulete meie majja, meil on väga vähe rabas tööl, sellepärast et öösel on kõik post saadetud ära. Kõik Boston vastu võetud postikeskuses praktiliselt kirja ei ole, on ainult väike osa hommikul Tallinna kirju, mis me oleme tühjendanud Tallinna linna postkaste. Need Me sorteerime kiiresti ära ja kui hommikul te näiteks enne kella kaheksat kesklinnas kirja panete postkasti, siis peale lõunat peab see mustamäel juba olema. Teie adressaadile käes, postkaste Tallinnas tühjendame kaks korda ja osa postkaste kolm korda. Ma tahaks rääkida nüüd sellest, et inimestel on tihti nii, et talle. Ta ei tea, et mul on, vaat tingimata homme peab saama see adressaat selle kirja kätte. Aga, aga kuhu postkasti panna ja ja mis teha? Tallinna linnas aitab teid välja meie postikeskus, meie postikeskuse juures on väljast postkast, millist Me viimast korda tühjendama õhtul kell 10 ja ka kella 10-ni saab tuua. Nagu hädaabi korras töötab meil klientuuri saal, saab ka sinna tuua näiteks tähitud kirju väedki, tihti luga loomulikult, aga et see on vot niisugune kiirvõimalus. Et kui tihti seda otsitakse, seda, et kust saab siis Majja saab tuua ja me asume ballast e28 Lasnamäel. Ja üsna Lasnamäe alguses ja nagu pillid ja see on siis kindel koht ja hommikul varakult sõidavad postiautod üle Eesti laiali, aga veel mingisuguseid tehnikavahendeid kasutate posti saatmiseks. Lennuk, laev sõidab. Öösel juba hommikul on nad juba maakondades kades. Jah, see on see, mis on nüüd Eesti-sisene, nagu aga lennuposti. Me saadame iga päev hommikust õhtuni. Meil on kindlad graafikud, kindlad sihitus, plaanid. Me saadame maa Posti kolm korda nädalas. Soome. Meil käib postiauto, rahvusvaheline trakt käib kolm korda nädalas riigat, meile tuuakse posti soovest maa posti viis korda nädalas. Tööpäevadel kõikidel päevadel. Siis on meil veel olemas, Narva ei, vanem kord, kolm korda nädalas, Me käime oma autoga seal ka üle piiri ja viime siis Venemaa maaposti Ivangorodi ja seal ta siis läheb juba edasi Peterburi. Ja sealt siis kas Moskvasse või kuhu ta siis edasi on adresseeritud. Need, see on meil ka nagu rahvusvaheline posti vahel. Üks koht või ma olen pannud tavalise kirja, ma tean, et kolm 60 on praegu Eestis Pariisk aga inimene saadab kuskile kaugemale ja ta ei tea täpselt ja tabaneb vale margi, mis siis saab? Siis peakski olema jälle saatja aadress. Ja siis me kaalume kirja ära ja vaatame, mis on sinna riiki tariif. Ja saadame tagasi ja palume marke juurde kleepida. Aga kui saatja aadressi ei ole, siis ta läheb saajale, saaja maksab juurde maksu ja see on juba tähitud kirja hind sellisel juhul. Sest meie oleme, mida nad selle kirjaga siis rohkem tööd tegema, teda juba sisse kandma, arvestust pidama. Ja rahvusvahelise kirjal on samamoodi ainult et rahvusvahelisel kirjalan seal saaja poole peal ehk teda kallim maksta, sest tariifid on teistes riikides ikkagi kõrgemad. Kas niisuguseid asju juhtub ka, on seda tihti? Mis te arvate, kas teadmatus seda juhtub ja küllap ta teadmatus ka on? On ka hooletus, hooletust anud, väga palju inimesed siin me vaatame, kes puhkavad, meil, põhjanaabrid Haapsalus või siis pärnus saadavad oma kodustele postkaardid, kõik on väga kena, Marko on ka peal, aga aadressi ei ole, terve post karton juttu täis, kirjutatud tatud, aga aadress ei ole. Eile oli meil mitu kirja Haapsalust. Soome no me saime aru, et Soome peaks minema nagu soome keeles ja oli, et noh, puhkus ja ravi kena. Me saatsime kiiresti nad haapsalu tagasi, et järsku see haapsalu sanatoorium leiab seal selle saatja üle, sest et meil ei ole selle postkaardiga mitte midagi peale hakata. Nii et kui ikka ei leita seda õiget, siis jätate jälle jah. Rajal nõndanimetatud hoiule ja, ja siis teda hoitakse. Ja iga poole aasta tagant, siis mis ei ole nõutud, avatakse ja hävitataks. Sest et tihti on, nendes hoiukirjades on sees dokumente ja selliseid asju siis lihtsalt ei lõhuta neid kirju ära, vaid saab ka hiljem juba, kui nad on avatud, siis saab, täheldab dokumentide järgi seal leida kedagi vajaliku. On teil mõttes veel midagi uut, mida te teate, te peate tegema hakkama, sest aeg muutub, elu muutub järjest uut tehnoloogiat tuleb juurde ja te ei saa paigale jääda. Loomulikult me pidevalt mõtleme selle peale, et uusi teenuseid oleks meil võimalik klientidele pakkuda ja ja just lähtuvalt sellest, mis on turul nagu nõutav, mida me kuuleme, õpime oma kolleegide käest postiliidust. Ja ennem ma juba mainisin siin meie e pluss posti. Et e pluss postile tuleb nüüd ka teine väljund. Et kui teil on olemas arvuti järje tahate metsakülla saata kellelegi kirja, siis meie trükime selle juba välja teie sõnumi ja viime aitäh sinna maale vanaemale. Ja mida me veel oleme praegu varsti-varsti ka ehk juba klientideni Toomas on analoogselt meie ELS pakki teenusele ELS kiri mis tähendaks siis, et ta oleks vast teisest hinnakategooriast, kui on pakivedu, mis praegu 24 tunni jooksul üle Eesti. Et oleks meil siis ka selline kirjateenus. Ja seal siis saab olema juba vastav valmis ümbrik, kus on juba postimaks sisse arvestatud. Nii et uusi asju meil tuleb. Lõpetuseks tahaksin ma küsida seda, et kas te ise ka kirjutate palju, kes teile kirjutavad? Mina küll ei ole kirjutaja saadan ainult natukene kaart tena sünnipäevade puhul loomulikult ja see jääb ka nagu järjest vähemaks ja jõuludeks, aga see tee on ilmselt sellele kirja saatmisele mõjunud, sest kui ma näen neid koormaid Jõulude ajal siis siis ka venda igasugune kirja saatma isegi tuju ära, aga see ei ole muidugi õige, sest kirja saada alati väga meeldiv saata, noh, seal väikeste raskustega seotud, peab kirjutama ja margi ostma ja. Aga saadan tõesti meeldiv. Ma loodan, et kõik teie sõbrad, sugulased annavad teile andeks selle. Aga kuidas teil on? Ma ei tea, mjaa nüüd postis tööl olnud 91.-st aastast ja, ja kui ma varem olin nagu klient sealt teiselt poolt letti ja nüüd ma siis olen siin ballett, tee nii-öelda ja, ja tegelikult minu vaated ja arusaamised kirjade kirjutamises ja kirjade saamises ja üldse markide suhtes ja on ikka ma ütleksin, muutunud ja arenenud. Ja mulle meeldib juba tegeleda markidega. Ma ei ole Filatelist, aga, aga see on mulle huvipakkuv kõik iga igast maailma otsast saada kaarte, kus on huvitavad margid peal ja kuna mulle meeldib kaarti saada, siis ma ka ise kirjutan. Ja ma võin kirjutada kaardi saata siit Tallinnast Saaremaale, võin ta saata paidesse, võin ta saata Pärnust Tallinnasse, aga mulle meeldib seda teha. Ja praegu saan mina näiteks kaar, aitäh meie ühelt maailma rendurilt. Tõnis Millingult. Meie temaga leppisime kokku, et tema, nüüd siin aasta või natuke rohkem rändab maailmas ringi ja et tema suurematest linnadest ja huvitavamatest kohtadest saadab meile Eesti Posti postkaarte. Esiteks me näeme, kuidas teistes riikides on töö kvaliteet, kuidas nemad tembeldavad, kas templid on korralikud ja kui kiiresti kaardid tulevad. Loomulikult on meil olemas ka ametlikud kontroll testid ja, ja on Ülemaailmse Postiliidu kirjade kontrollimine ja nii edasi ja nii edasi, ametlikult mis toimuvad, aga huvitav on ju ka sellist sellist omatahtsi kontrollimist korraldada ja näha, kuidas, kuidas kaardid tulevad ja nii, et mulle see see väga meeldib ja kastist kaarti leida väga-väga meeldib ja et see on üks tore üritus, missuguseid tervitusi saatis teile meie maailmarändur kõige viimases kirjas ehk ehk kaardi peal kõige viimase kaardi, mina sain tema käest Brüsselist ja sinna tema kirjutas, et tervitusi Euroopa pealinnast. Nii selle kauni sooviga võib-olla Me võime lõpetada meie tänast saadet, et kõik Meihkame Euroopasse jõuda ja Brüssel on Euroopa keskpunkt. Mõtteliselt, vähemalt võib nii öelda. Ja ühtlasi me võiksime nüüd ka midagi muidugi soovida igale raadiokuulajale. Kõigepealt postikeskuse tootmisdirektor Malle Türk. Kõige tähtsam on soov ja järgmine nõue on juba meie poolt, et aadress oleks õige ja õige koha peal kirjutatud, sest inimesed tihti kas kurbuses või, või rõõmujoovastuses kirjutad selle kaarti valmis, aga aadress jääb lihtsalt kirjutamata ja, ja see kiri jääb kuskile seisma. Nii et täpsus, palun. Ja Eesti Posti tootmisrektor Maire Lodi, mida teie soovite? Nagu ma juba varem ütlesin, et mulle endale meeldib kaarte saada ja ma saadan ka teistele, sellepärast et vastastikune vahetus on ju tore. Ja soovingi kõigile raadiokuulajatele, et et heale heaga vastata, on ju üks suur tegelikult. Ja sellepärast kirjutage oma sõpradele, kirjutage oma tuttavatele. Saatke ilusaid kaarte, kirjutage häid sõnumeid ja te saate neid ise vastu. See pakub teile. Rõõmu tänase keskse programmi tegijate maris Tombachi, Silja Vahuri ja Silvia Karro poolt. Olgu teil palju häid soove ja ikka häid mõtteid kirjadesse panna.