Kaitsemüüridest teistes Eestimaa linnades peale Tallinna müüride ehitamine, Suurus paksus kõrgus sõltus linna jõukusest ja suurusest. Rikkuse kasvades kasvas vajadus linnale, varanduse kaitseks, müür ümber ehitada hansalinnadest, Tartust, Pärnust, Viljandist, neist eeskätt on täna jutt aga Narvast, Haapsalust Paidestki. Emeriitprofessor Rein Sobel ja toimetaja Piret Kriivan on saates. Müüri ehitamise protsessist kõnelevad ehk võhiku jaoks eriskummalised tõendid. Saame teada, aga mida õllearve jutustab meile kaitsemüüri ehitamisest keskajal. Aga arveid on olemas, et võetud on toodud ja viidud kive nii palju tuppe, nii palju ja nii edasi. Ja õlut muidugi tohutul hulgal õlut, õlut mis asi see külon, õlut ja õlut ja, ja mõdu Epiksida nii palju veetud, aga see oli ehituslepingus. Iga mees, iga müürimees pidi saama kaks toopi õlut päevas, see oli lepingus ühe keskhommikul ja teise siis pärast lõunat. Ja rohkem ei antud kaks toopi mehe kohta, sest et Anthelgi suu peab mõru olema, öeldi. Töömehe suu peab mõru ta pessa juua. Ja, ja ega siis vett, jooda, kütet, lauljad, tihti joovad ainult veised, eks ole, ja nii edasi. Ja niimoodi toodi ja vaatad, et arved, et nii palju õlut, jälle nii palju, 10 Läti õlut ja nii ja muid arveid, põlegi õlut, õlut, õlut toob linn. Linn on lepingu sõlminud, linn toob õlu kohale ja lahjema kange valu ja lahjem õlu. Ja, ja mõnikord suupistet näiteks kui on suuremalt ravikaevamised näiteks linnamüüri Etegawedse kraadi, kus on vaja lihtinimesi, lihttöölisi toodud õlut jällegi ilmatu hulga ja, ja õlle juurde veel siis suupisteid mida soolakala praetud liha, mõnikord ka muide suitsetatud liha või midagi taolist ja värsket liha lihtsalt lihtsalt värske ja naljakas, et veel toodud kanepiseemnete praadi. LP Praat heneb kanep, kanepiseemnete praad, praetud kanepiseemneid. Mitte just kasti jaoks, aga ma arvan, et aga seemned seda söödi nagu nagu, nagu sihvkasid. Krõbiseb niisugune magustoit, veidike krõbin nähtavasti ka ajaviite tõid just ja need seal sagedasti esinenud, seda tassivad kohale muide linna teenrid, hotellis on need näha, näha neid arveid nii palju ja ja nagu ma juba ütlesin ja siis on hilja teenisse rikas või Vikerke niukseid nimedega mehed, kes on siis linnateenuseid ja, ja, ja toovad kohale süda, see toidupoolist sinna suurtel kaevamistöödel, kus palju mehi on kuus, võib-olla 50 või rohkemgi sõna, seda inimest koos peab olema inimestega süüjad, kollased, lõbusad, aga ja nii näiteks näiteks suu tohutu, mida kaevatakse ja pikk kraav nunna väravast kuni kuni Paksu Margareeta välja siis uus suur kraav ja seal on siis seal kestnud see ehitus 10 aastat. Kaebamine ja müüride tegemine ja seal on neid, neid hoogtööpäev eriti palju olnud, kus väga palju inimesi koos on, tegi siis saavad süüa või eluteedi õlle juurde suupoolist. Aga see õlle toomine, see on näiteks Kikendi ehitamise arvetes, ongi domineerib õlle toomine, nagu oleks õllevahust ehitatud see torn väga ja väga harva, aga siis pärast tuleb laudadel pikki laudu ja ja, ja lupja muidugi lupja, aga lupja sagedasti. Kui linn toob seda oma tube ahjus, siis ta ei maksagi selle eest, otsijaid jääb kajastamata, need küllaltki keeruline on neid sarved kokku panna, lehitseda mõnikord aga talje puhul saab seda teha. Nagu ma ütlesin, see on erakordne arhiiv ikka täiesti erakordne juhtum terves Euroopas. Kui te tahate siin täna rääkida Pärnus või Tartus või siis näiteks Tartus, on, on peaaegu null. Nii vähe on andmeid ja üksikuid juhujuhu asju ära põlenud on arhiivid. Ja seda te säilinud enne on ju kohutavalt purustatud linnad. Nii tark, nii Viljandi midagi olla, keerame selle, ma mõtlen keskaegsest Viljandit Pärnus, samuti ka Pärnus, midagi on olnud nii, et midagi saadud siit kõndikeni ära jaotatud. Et mis, kellele üks või teine klient võis kuulda ja kui palju oli krunte keskaegses Pärnus mõtlevaid kodanikke? Noh, see oli siintoodud lihtsalt niukses kantsiks näiteks mõnikordki peab ehitusteedel otsestaapis arvered, eks ole. Aga kui me võtame nüüd suuruse või võimsuse järgi, siis missuguses linnas oli Tallinnale järgmine. Suur osa Tartu kaitseväe ja Tartu kahtlemata Tartu- ja tõste Tartu keskajast ei ole ühtegi joonist kuid ülemineku ajast just vahetult enne enne passi olid ehitamist on siiski siiski midagi olemas. Või jäid ainult patsiendi ehitamise algusest pihta ja on mõningaid jooniseid olevas arhiivides ja, ja sealt on ka linnamüür ja tema surnud tornid välja loetavad. Toni nimistu on senises huvitav. Et siin näiteks Pikk Hermann esineb ja, ja mitmedki teised tornid, mis on sarnased nimede poolest Tallinna omadega. Pikk Hermann Lange, Hermann see on olnud tüüpiline küllaltki tüüpiline kõrgete tornide nimi. Ikke tähendus on ta jupiti, pikk sõjamees ja tuge, pikk sõjane, lange härmann härra härra härramees. Ja pealik pealiku nimi ja temast nägi nähtavasti kaugele ja nii edasi. Aga on ka teisi Tartson piinatorn olemas, näiteks mis on nähtavasti vangla olnud seal all mõni kordoni tornide all hullusteni Bankle ka tädides on olnud nii et ikka et ülemiste korrused olid sõjaliseks otstarbeks, ülemised kaks ülemist korrust, kui ma mõtlen, siis, kui ta nüüd juba kõrged olid. Ja aga tulid, alumine osa oli seal, ei olnud laskeavasid, need olid lood ja mõned juhtumid olid seal olud neist kinnipidamise kohal valgide. Noh, kas see ajal inimesi kinni peetakse ja, ja siin võib-olla vangid olla. Vägitorn on, on mitme Tallinnas, on ka tädilson, superlangid on olemas. Ja see on Bremeni torn. Preemia sul seal Vene tänaval, see on olnud kahekorruseline vangla. Ja väljast näeb ette teisele korrusele, sead saate läbi läbi tugevate uste, millest üks on muide alles üks tammepuust ja raudtee raskelt rautatud uks. Niuksed riividega, mida lahti teha, on võimatu. Sinna muide ukse sisse rauk, kuulistatud seestpoolt niuke, et kätt sisse ajada ja siis riigiliselt lahti lükata, nähtavasti lõksu lahti lükata ja seondist härra tabatud ja sinna on suur raudpaksust raudplekist paik peale löödud. Nii et see õnnestus, ei õnnestu, ei tea, õnnestus ja, ja see oli ülemine korrus ja sealt läheb luu jala põrandas ja sealt sätatute satud alumisele korrusele plokist, mille abil, nii et kui te olite ikkagi tõsine niisugune inimene, keda keda vaja natuke oli, oli ka noh, ma ei tea, kas piinata just, aga võib-olla, et hoida mõni aeg seal, eks ole. Et oma meelt muudaks siis allkorrusele sinna ja sealt ei olnudki elamust välja üldse. Ukse tagant laes laeluuk, küloni seina sees kemmeris niuke latriini auk oli olemas seal ja muidugi kivist prilllaud või mis oli ja sealt siis võisite siis käia, käia, pissil, kaka, käia mõlemil korrusel, ujunud, oli olemas niisugune niukene Latariin millest väljapääs ei olnud milleski halb, mitte mitte ei läinud välja midagi, vaid kõige õpile müüri sisse. Ja allkorrusel on veel põrand, ükski umbes viis seenioride paks, detserviti müüritud paest põrand, võimatu välja pääseda on valgus vaba, aga seal väljas ainult niukene tuvi, auk, tuju mahub läbised. Siis fotode suurem hakati minema, ei saa, müürongolme tipaks. Bremen. Vangentaalne on kild preemia, vangide torn ja see oli torni all osa siis kahe korrusile vangla. Ja sellest on tükid olemas ja uksestki olemas ja nii edasi. Aga mujalt Eestist ei ole niukseid niisuguseid noh, vanglat tulus vältida ei ole, kuigi ka Pärnust on üks, üks üks ja ainuke tolmu säilinud ja see olevatki olnud vangitorn, aga niukseid märkidel küll küljes ei ole. Et see oleks olnud võib-olla. Oletame, et ei koli ja muide on Tallinnast jällegi teada, et seal hoiti kalleid kaupasid teedest pik pärast just kallis siuksed valvatud tornid, kaitsemeeskonnad valvasid kõiki, kõik tornid olid, olid siis mingisuguste pealikute alluvuses, kes olid kõik kaupmehed või muud ja kokku leppinud lepilt, kõik olid sõjamehed sõja ajal, eks ole, Tekvid ju ju kasutada Relve kaitsva ninna. Ja nende meeskond siis valvas seda tormi. Ja see, see ladu seal oli kindlas kohas kindel ladu. Sest et ka siis oli juppide vargaid, ega te arvate, et vargad on tänapäevane nähtus, ei ole päriselt nii Alatonit esinenud ja kuigi on karistused kanistusedaga rängad olnud ja ja mõnel pool maailmast nagu muslimimaa elusana tänaseni ju lausa tooledeks sõrma käsi maha ja kee suust välja. Aga siis, ja siis on üks niisugune noh, illustratsioon või niisugune näide selle juurde, Russo kirjeldab, Tallinnas käivad, tulid komme, naljamehed, viguritegijad ja teed, siis tegid oma oma vigureid ja köietantsijad ka. Ja siis selle trumbiks oli nendel siis köie tantsimine ja liugu laskmine pika köiega, mis tõmmati siis Oleviste kirikust plastidel tornist alla ja siis nii, et üle müüride välja läksin. Tornide väljak kuni välja jõudis, sule ja vot sealt peal seal peal, siis on lastud liugu mööda seda köit välja ja kõik rahvas läks seda imet vaatama, kirjutab pluss linnaväravatest välja ja pandi lukku. Ja sel ajal tegid vargad idas Purtse puhta töö, see oli kokkumäng, eks varas tegelikult, et me teeme, kutsume inimesed lähevad välja ja vaata, ei pea, et tore ja vargad varastavad vähem. Samuti oli, on teine lugu oli Tallinna põlemisega, 1684 läks Tallinna toompereks põlema, tekkis põlema. Kusagilt hoovist oleks põdemisvajadus põen ja põles maha. Kogu Toompea kolm maja ja lossi jäid alles. Nüüd inimesed ei teadnud siis talu, mis, mis juhtub ja ja viisid asjad kirikus, tassisid, et kirik ja kirik põles kaeraosale hoopis siis mäest alla paremaid riideid ja, ja, ja varandust. Ja siis kirjutab kirjeldajad, kus varjas ära, võtsid kõik. Nii et vargad on olnud, isegi õnnetuste puhul on vargad platsis. Vaata niukene, kirjeldasin talle tuulde põlenud, sest see oli dramaatiline põlemine. Põles maha keskaegne Toompea. Kõik, mis on Toompeal ja kõik pärast 1600 84 ehitatud mõned üksikud tükid siis välja arvatud joon seal maa sees oma vundamendid ja, ja alles kiik siis, et seal on väga paks niukene. Kultuuri ja rämpsukiht on Toompeal teadlikkust, peab neid siis välja. Aga see oli, sattusime Tallinna peale, Tahju pidime rääkima tartest, hoopis katsume minna Tartusse, kus kohas praeguste. Tänavate ja majade abi kasutada, siis kus Tartu kaitsemüür võis olla? Tartu müür on niimoodi, et ta ta paralleelselt jõega jõe pool oli tartus saudi jaagu paljudes muudes linnades nagu Pärnus võib, Eestis oli, oli verepool siis sadam Tartus on olnud seal jõe pool on olnud niisugune pikk saar sinna kaevatud ma täpselt ei teagi, ja selle siis saare ja, ja linna vahel oli siis kraav, aga ei võetud. Kutsuti sadamaks. Ja sinna viis, viis terve hulk väravaid. Siis et kui on jões daam, siis seal pea kaugelt käivad, eks ole, peab saama läbi liikuda de või teha ka viis, viis näha, näha vanas meremüürist niinimetatud meremüüris, näha terve hulka väravaid, Sa võid isegi eriti kindlustamata, ehk kust, kust käis kaubavedu sõda? Siis see välja siin ka on, on, on hulk 100, mis seal oli viis, kuus sadamate Tartus selle või viis neid jõe poole, selle sinna jõgi oli muidugi, eks ole seal pärast ümber ehitatud pinna bastionid ette kuhjatud ja natuke muutunud. Kuid see targad siis pihta, eks ole, see all ja see ongi alllinn, alllinn, see on siis ülemise linnuse ülemise, mingisse hoovi starti või all olev madalamale linn, unterstat. Supulbia ja, ja see on olnud Systatus mööda mööda jõge, siis mõnus ja nüüd ta kõrgkiht, eks piiskopilinnus, piiskopi linn elavad ja olid muidugi siis toomemäel toime, see on liivakivikõrgendikud, on selg korrud sees, neid on veel pärast täiendatud neid olusid, et teha neist Neist, Vallikraavi ja muid asju. Aga põhimõtteliselt on nad siis Tartu toompea on toomel selle, mida siis liivakivi pervel seal üleval, eks ole. Tal on olnud ise isegi müüdis ülemise linnavahel seda müüdi pole küll alles on räägitud, et olla olnud, arvatakse ka. Ja siis niimoodi kujunebki, sallin, küllaltki sõltumatu, seal tänavavõrk on, on olnud küllaltki lihtne, nii enam-vähem paralleelne jõega ja siis vastavad rist ristena, kus mitte küll täielikult. Arne, kuidas on kujunenud tantsida, teab mida, on väga raske öelda. Kui ei ole täpselt seal tuurida, eks ole. Need on keerulised, küsimused sõltuvad linnaõigusest ja, ja muus, kuidas neid hunte jahutada, näiteks kui suured nad on ja kuidas nad peavad paiknema. Ja Tartu muide on ehitatud mitte Tallinna ja Lübecki, vaid Riia õigus jälile tartlasi, Riia õiguse ka Pärnu saanud Riia haiguse. See on see viia Riia linn. Linnad on väga tugev mõju olnud kogu Lõuna-Eestile ja vedela linnadele nende kujunemise ajal viia on ikka tohutu suur viia, elanikkond on, on palju suurem linna territoorium on tohutu, palju suurem kui Tallinnas ja nii edasi. Et Riia on olnud väga suur linn. Iial su jõgi Daugava, eks ole, ja. Esimesed ristitud asukad või õieti ristisõdijad, põled ju 15 ja Riibekondse taga plaanis, eks ole. Liblika on Tallinna tihti õigust enesele vaid, vaid saab Lübecki linnaõigus, eks ole, niisamuti on saanud siis Riia jälja ise annab välja juba oma Riia õigustakse, on Tallinnaski olnud hetk, kus arvatakse, et on vedanud. Ma arvan näiteks, et on olnud kehtinud mõnda aega viia õigus sest et käigust veel ei olnud, aga ometi ehitati siin. Ja seda, seda on ka märgitud, kuid lõplikud jäi kehtima muidugi siis Lübecki standard, nii-öelda jänese tähtsalt standardisse Teed Need määravad just linnastruktuuri. Kuidas siin tuleb ehitada ja mismoodi ehitada ja majanduse ja siis, et pärast on Siskand nendesse korraldustest märgitud, et kes tahab ehitada, peab võtma, võtma mäe käest mõõdu ja nööri mööda nööri, millega välja mõõta ja pikkused pikkus ja kui palju siis see, see krunt lai olla, kuidas ta peab paiknema Tallinnas arhiivis paksud raamatud täis kokkuleppeid. Kas ma võin oma räästavett lasta sinna krundi peale või, või kas ma võin akna ehitada vahemüüri? Seda tänapäevalgi peaksid mõtlema neid näinud filmides kosmeedu vaatajaid see pikksilmadega riikidega, mis, mis seal teises majas toimub, eks ole, ja eriti veel oli see see räästavee laskmine tähendas ka lume ja kõik selle sodi äkida Tomimaagatselt Gauchi, kus kohtadena, kaabel, joobidujad, tüli püsti hetkega kõik selle kokkuleppega siis ma võin või ei või teha seda. Vaat need kokkulepped on igasuguseid olnud ja, ja muuhulgas ka siis seeläbi läbipääs, kui Tartu kaitseneer oli jõe ääres toomemäe ja alla ja siis kust ta teiselt poolt oli, kas näiteks Vanemuise trikohal oli kunagi keskaegne müür? Või lähedal enne mõlemast töötajatel, võib-olla Raekoja plats on küllaltki ühe külje peal Tartus niimoodi Tartu müüriuna müüri suhtes. Et Raekoja plats on siis baltisaksa värav, kust saab välja ja nüüd üks kvartal ja seal ongi kohe müür müüde pidesse toomele Toomeliselt juurde välja, sinna, kus seal linnuse varemed on ja, ja siis tähetorn, sinna jõuaksid müür välja niimoodi ja ta ei jõua kaubamajani. Küll jõuab ka teiselt poolt tiivad välja. Ta on ikka aiani. Nii et botaanikaaia sees olev olev suur niukene tiik on tegelikult üks bastioni kraavidest passinkraadidest lai tänav oli nüüd siis teine piir ja ka leia tänavavärav millest saab ka üle Vene värav, millest sildile liiv on raske öelda, keskajal. Arvatavasti saksa väravast, siis tuleb raekoja poolt tuleb raekoja platsi ja, ja ülejõe ja sealt siis siia teisele kaldale välja. Tartus on huvitav see, et see see jõe poole pööratud küll on, eriti nii, linna mõttes eriti huvitav. Ka teisel pool jõge on asustus. Sellest on vähe räägitud ja räägitud mitmel põhjusel vähe. Ja ka sellepärast, et siin on olnud väga vanasti juba see on jälle minu arvamus. On on vene asustus. Muidugi, siit läheb otse otsetee nagu kõrvad, eks ole. Pärnust ületi võis kus tahes ja kellelgi seal kaupleja Novgorodi, Pihkva kaupletaksele, Pihkva tagasi ja, ja siin teisel pool kaldas on, on vene asustus väga palju. Kindlasti ta ei ole müüride sees, tabeli müüre omaette oma kirikud ja kõik olemas, nii kui ta tänapäeval on, eks ole. Ja sellepärast on see see linna külgas jõge vastu seda veesoont väga tähtis. Vett on palju olnud, vesi on olnud kõrgem, pihi on peres mitu korda alla lastud, et uputas Eesti ja siin me mäletame ju, kuidas alllinna kõik ära nii korduvalt ja siis lasti Peets tähendab poole, et vähendada lisada oks, Allalandit kahjuks aga see vesi, aga muudel põhjustel. Ehk kui me läheme Toome poole üles, siis on, on kõik need paralleelsed kvartalid siin siin kunis mäeni, mäe salati salgab, läheb alllinnamüürid, lähevad laia tänava tagant, see müür lähevad kokku, nüüd nägime õlidega, mis ümbritsevad Toomerasi linnamüür. Kuid ilmselt on seal need omanikud on ikkagi piiskopimehed. Platsil siin siin toomkiriku ümbruses on olnud hooned. See on pärast nii rängalt muudetud ja nii rängalt kannatada saanud sõjas sõdades ja, ja nii muudetud, et siit ei ole otseselt vist leitudki neid eluhooneid, aga ometi piiskopirahvastik, nemad on omal omad üleval, siin hooneid muidugi ja ka king in kivisioonidega, kahjuks on see kõik läinud. Nassar nagu ikka hävinud praegu on säilinud jupike Tartu kaitsemerest, ainult millal ta siis hävis? Hävista ikkagi põhja, põhiliselt põhjasõjas, lõplikud, sest et Tartu käis niivõrd palju kordi käest kätte. Ja on ka olnud niisugune hetk, kust näiteks venelased tulid sisse läksid välja, aga enne välja minemist mineerisid kõik ära, läks, väljusid õhku tagasi kui tagasi purustatud linna muidugi seal see on teada fakt ja nii, et on niivõrd palju edasi-tagasi käin ja sellega muidugi on ta kohutavalt palju ära kuulutatud. Ja peale muu ei ole otsitud muide tartu neid torne ja ma tean näiteks siin Tomi juures paar tonni jalga maa sees mäe, siis kes need kaja otsin, et see palju raha peab olema huvi ja soov ja nii edasi see ei ole. Niisiis avati, Tallinn on niukene, on tervik suure muinsuskaitse all ja alati tähelepanu all olnud ja ja nüüd Unesco kaitse all edasi ja, aga ta ei ole Tatu küllaltki ses mõttes noh, ilma kaitseta näiteks ütleme needki leiad lääsed, müüdi torni jalamilt, need võiksid olla mõnel pool olemas ja säilinud pole samuti neid tunde oma. Muidugi tahate Toome omada muidu muidu kadunud nende tassi sisse, mis on ikkagi tohutu ettevõtmine ja, ja nii roostest. Natuke venelase peamised rootslased, rootslaste ekspositsioon on olnud tol ajal niivõrd võimas, et kui see algas pärast pärast Liivi sõda, Ta jäi palju Rootsile, siis kohe tundis Tõndis kuningas huvi palli linnade vastu siin ja lähima oma insenerid vaata et teeksid selleks juhiseid, kuidas on seal kaitseolukord, mida peaks tegema, et kui nad jääksid Rootsi alla ja loosibi taheti nihutades tüüpnäide on ju Narva, mis taheti teha Rootsi riigi idapealinnaks teha. Need uhked lehitsemisel olid Rootsi barokkehitised. Seal need täitusid, näitavad seda veel, ehitasid seda. Kahjuks need purustati kõik ja ma arvan, et teadlikult söön ikka barbaarne ettevõtmine, lõikud ei kujuta ette, kui ilus linn, see oli. Tohutult ilusate staaridega ja kivi hoonelgi, mis, mis just nime Tootsi ajal ehitati. Kutsuti Põhjamaade Pärdiks ja see lasti õhku tänu nendele muuseumit inimestele Narvas ja on saadud neid portaale mõningaid vähemalt bataadikive kokku korjata ja kõrvale tõsta. Aga hooned ju käisid koos portaalidele kadunud kõik. Ma ise olnud praktikal ülikooli madalamal korrusel olime näitus, praktikad Ahtme, siis käisime mõne kaasülitega, käisime ka Narvas. Tarmo oli veel püsti, siis mahajäetud põdenud kirikuid pikali ja inimeste keldrites, mõnel pool aga maja püsti. Me oleme käinud mitmes bootide majas, eks oleme ringi kolistada. Kartsime kukkunu mõnest trepist läbisel ja aga seal oli siis ikka pärast seda rüüstatud põdenud rüüstatud majad, terve linn. Ja pärast seda pärast seda on kõik kadunud, nii et see on nagu niukene teadlik hävitamise lugu on siin olnud. Kahju. Pärnu kaitsemüüri lugu, missugune see lugu on? Pärn on, on nüüd praegu ka veel ikkagi Tartu järel on Pärnu kindlasti kolmas sihuke kultuuritsentrum. Kahju muidugi, et ta sai viimases sõjas jällegi rängalt kannatada see Pärnu ja teelaua peal andsid plaan Pareki plaan või Palace raamatust plaan, kus seal veel näha, et Pärnu struktuur ja Pärnus riiu piiskopilinnus suur, küllaltki mid vabadusi, piiskopi ordulinnus loomulikult ordulinnus ja siin ees tema külgnes linn. Nii nagu tarvaski Narva oli Narva liituda või ülestõstetud või, kuid Nonii riigipiiripunkti piirilinn, kuhu siis taheti kindlasti rajada ja, ja kus kuhu pärast seda, kui taolised taandusid ehitatigi ordulinnus jõe kaldale ja, ja selle külge just nii nagu Pärnuski selle külge linn. Et linnad olid muidugi muidugi väikesed, ei olnud palju need võrreldavad Tallinna suurusega ja oli ikka poole väiksem kui Tartu. Ja siin on elanikke olnud ikkagi alla 1000. Aga kolm, 40 kvartalit mõlemas linnas leitavad nendest Nende plaanide põhjal on leitavad ja kvartali ei ole ka väga suured. Nad peidavad siis kas mõni kaks, mõni nedi või uus elumaja, eks ole, üksteise juures ja niimoodi suhteliselt väikeseid parteid. Aga majad ise, täitsa keskaegsed majad. Nii talveks kui ka Pärnus on kivist. Nad on rikkad linnad suhteliselt Pärnu muidugi palju rikkam kui Narva sest et Narva rikkust hoidsid tagasi tallinlased, kes ostsid krundid ülesse ja ei ehitanud sinna midagi. Kaupmehed kartsid konkurentsi, aga, aga Pärnusse suured kivimajad ja mitte Tallinna moodi vaid mulle tundub, et, et siin on tegutsenud just nimelt need liiapoolseid jõude, keda vaja, hästi ei tunne. Aga majad on suured laevakad ja nähtavasti rikke. Ta oli väga rikas ka kalalinn, eks väga palju sai siin kala käis läbi. Aga väga palju muidugi käis kaupa kaupa läbi vilja, kõik nende vanade Pärnu majadel on samuti olnud üleval viljalaod, viljalaod, laod, viljalaod, lao download, kõik kohad vilja täis. Kui ta omale sai õiguse säilitada vilja ja seda müüda müüa, mida ta tahtis siis ta hoidis siin vilja. Ja erakordselt hea sadam, seda täiesti mere ääres. Ja väga lihtne väljapääs. Kõik Läänemeri kohe avatud, polnud vaja. Kaugele-kaugele heitasid Soome laht ega midagi. Nii et soodus asend tegelikult Pärnu linna arendamiseks ja aga kedagi väikesest linna. Ta tekib muidugi, kui ilmselt kui seoses selle linnusega lius väes teenindavat asulat ta väes, töömehi ja, ja ka kaupmehi, kes toovad ega, ega siis ordumehed ei teinud siis kala püüdmaks linna linnastunud kalurid, puussepad ja kõik ehitusmehi, kes tegid seda töö ja need kogela siia hetkega kokku. Mitu väikest kloostrit on siin linnas ka siis usumehed tulevad oma asju ajama siia. Ja nagu juba eelnevalt öeldud, Nikolai kirik turuplats loomulikult ja tornid endale linna ülevas müüdiska tornid, kümmekond torni, suuremaid ja väiksemaid, alles on praegu üks punane torn, mitte täielikult, aga osaliselt alles ja ja telliskivist, see on siis TC, see kanti nagu Tartu, mis on tellise kant sellest ka nii Tartu kui ka Pärnu tennisearhitektuur. Kuna see on käepärast, seda, seda osatakse teha. Väga hästi ja hiljem, kui kaubandus, kaubavahetus käib ja laevad käivad siis ja, ja linn jõukamaks saab, hakatakse tooma Saaremaa kandist dolomiidi väljud, pädev linna detailid on saaled higistanud, kes Saaremaalt kusagilt toodud kaar või muust karjäärist ja välja leiutatud väga hea materjal, samuti ilmastikukindel piisavalt ja osa ka mujalt. Märjamaa kandist toodud, aga enamik ikka saaremat laevadega toodud. Nii et seda Tologivi leidub siin sind küll leidus küll siin ja samuti oli täiesti idus, kivine linn, jõukaks kivine linn. Ja noh, nüüd on ta temast siis, kui teil on säilinud väga paljudes kaduma sõja ajal, õieti pärast sõda, muidugi kui ei olnud niisugust muinsuskaitset veel välja arendatud, millest Narva linnamüür ehitati, maju on ehitatud pähilist ja tagasi on niimoodi, et Narvas Darra paekarjäär on kohe olnud linnuse juures. Kui linnuse juurest vinne piki jõge ülesvoolu siis niuke lai, suhteliselt lai madal madalala, seal paemurd. Kohe linnuse külje all oli paemurd ja väga hea kihtidega paemurd väga-väga hästi murdav mõjutatud hakkadooniga, mõned kihid seal muide ja aga väga hästi-hästi, ehtne paini. Ja nüüd, kui te lähete nüüd edasi edasi näiteks lõuna poole või Joala küla poole ja siis Kreenholmi poole. Joala küla vähesed teavad, kuna talvega niimoodi Narva kosk olnud võimas kosk tee kahjuks kuulnud ei ole, näinud ei ole. Mina olen siis, et 1954 koeksid, pandi kinni see kosk Heidy Tammet ehitati teisel pool jõge Venemaa poole peal elektrijaam ja vesi sealt läbi tühjaks. See oli kõrvulukustav mürin, see lihtsalt rääkida üldse pidi karjuma. Sest see oli niivõrd võimas vaatepilt ja kosk nihkus tervelt kõrgemale. Kulutab ka seda kohta, kus ta kukub, eks ole, paekihid murduvad lahti, kukuvad puruks ja all oli kärestik, suur pikk kärestik suretab vanalinnani välja. Kõik seal ja see on üle kahe kilomeetri pikk on, kosk on läinud kõrgemale, kõrgemale kõrgemale, kuni ta nüüd on seal kinni pandud, siis et enam ei saaks edasi minna. Aga see kõik oli kärestik ja muidugi täis lõhesid, siin kalu ja vägevaid veemöllu ja mürinat. Niiet hirmus, aga uhke loodus, loodusnähtus, mida kahjuks Eestis rohkem ei ole. Minul on kahju sellest ühest, ma ei tea, kas elektritasub ära ennast, aga aga see looduslahing oli, oli võimas. Niikui see ära on, sealt siis on see see Narva jõesäng täis loobitud vana risu valuvoodeid ja ma ei tea, mida veel. Ja, ja niisugune prügi auh, mõnikord asteksid nalistile ülevooluvett sisse natukene et teda puhastada, juba see kask on praegu Kreenholmi vabrikute juures kinni pandud ja seal on see Kreenholm, ei saa saare ja siis meiepoolse kalda vahel. Joala küla siis pikk haar, keskmine saamide pedede vabrikut ehitati saare peale, eks ole. Ja saari ja siis mandri meiepoolse külje vahe siis vasakkalda, vahel on olnud siis kitsam niukene jõesäng ja see on ülemine 100, tegelikult sealt algas, algas siis 100, mille kaudu sai edasi minna Pihkvasse, üle Peipsi järve ja mujale Venemaale. Eks ole, kaup toodi, toodi siis mööda mööda Soome lahte ja Narva jõge, Narva linnani seatakse ei kaup välja enne kärestiku. Seal oli siis alumine sadam, siis panid hobuste peale värgid ja siis nad läksid otse sirge tee täiesi sil sirge pikk tee Oladega, lähed Joala külla, kus siis sai panda kauba uutel Lottide peale panna, panna ülesjõge, sõita Venemaa poole. Vaat niisugune niukene Risto oli, oli seal selle, see, nii et see, see koskede kärestik Neeme määrasid selle Narva olemas. Ja sealsamas siis murti paasi. Narva kaitsemüüri, üks uhkemaid osasid või kõige uhkem osan taas Pika Hermanni torn. Ja Narva linn on nii nagu pärlid. Või kindlus, võiksime isegi öelda, see on, see on Helme ja erinevaid on, on see, see põhipõhid olla, seal? Seal ongi Hermen jällegi tüüpiline kangelane Tallinnas, Narvas, Tartus. Ja, ja see oli siis see ordulinnus. Ja seal on olevas külje peal põhja poole eeshoov ja teine ees laiem. Ja vot need on tema juures, seal on abihooned, seal olnud hobusetallid ja, ja muud kõik, mis, mis linnuelu juurde käivad, eks ole seal indeks ise ise oma oma neljakandilisest olekus seal, see on niisugune elu ja, ja, ja kultus ja ma ei tea, mida veidike sümbol ja, ja muidugi kindlasti ka vaatetorn üle kalda, et näha, mis, mis teevad, mis Vene pool tehakse. Kuna vee saaksid omale vastu ehitama sinna varsti juba Ivangorodi teisel pool jõge sama koha peale kaks kindlust asteni püdi huvitav kombinatsioon, kaks kindlust vahivad üksteisele vastu niimoodi üle jõe ja parajasti kahurite laskekauguse ulatuses niimoodi parem kui, kui kauguse määrati noolega, see oli siis ükski noosine jõudmisele. Tolkuksid pette, kõik läksid kõik Soome lahte uudistele, aga, aga siis kui suurtükid, vaat siis tekkis huvi. Ja ongi jaanilinna linnus on ehitatud siis nimesuurtükid olla täis, täis pakitud. Et saaks need suurtükid, tulistasid Narva kindluse puhul kunagi niimoodi granaadi tehtud et üksteisele hirmsasti peale vaid mujalt, eks ole, ja, ja nii ka Narva tardo kõvest püü talved, Nad tulid külje pealt õppiside jõe kusagilt ja siis täiepoolsest küljest rünnati niinimetatud Viru Viru Vana-Viru värava sibuluse teadjotuudi töödi linna sissevägi oli nii palju ja vene hordid on alati nii suured, et keegi pole suutnud neid alla seedida. Ja teised matsid matsid selle ära ja linnus andis alla. Siis tehti muidugi puhas töö nagu ikka kõikidega kohalikega ja muudega ja, ja siis pärast seda toodi siin Narva jällegi tohutult palju uusi inimesi, tüüpiline. Aga aga ennem, siis oli ta piisavalt tugev ja jazz sümboone orduloss seal oma oma rüütlitega ja puudega või siis keskajal sümbolitakse, kui Tarvad tänapäeval uurida jällegi raske, kuna all ta mattunud sellesse lammutamisi, täites ta muidu alles see hämmastav, et ta on maa sees alles alles oli ta mitme meetri ulatuses. Keldrikorruselt võiks välja kaevata, Te võite saada kõndida, Kartaago varemed, et klientide. Aga seda Eestis keegi ei tee, peaaegu sinna peale ehitatud hooned. Ja küllaltki julmalt ja nii ei olnud, niisugune muinsuskaitset ei olnud linnadesse, ei teatud midagi, Liinaid süst, hoopiski mitte. Taga on väga sarnane seal Pärnuga ja muide, mitmed teisedki linnas oma asendi poolest olid on ju ka Viljandi küllaltki lähedane, vilets loss seal vahepeal vallikraavid, suured ja, ja müürid ja siis tööd linn, linn. Aga vedelilinn oli samuti müüriga kindlustatud. Kuid see müür oli tagasihoidlik nagu ikka. Nii nagu ikka ja, ja tema oli alles ja ma rääkisin, et ta on sõdades purustatud. Aga niipea, kui purustatakse niipea, hakata segamaju lammutama tema ja lammutades kive kasutama uute ehitiste peale. Teisteski Eestimaa linnades Haapsalus näiteks kas oli ka oma kaitsemüür? Haapsalust on samuti vähe rääkida, sest et Haapsalu on samuti kui pikalt. Ta oli üldse linnamüür, on praegu raske öelda võib-olla, et et haapsalu tuulinutinis kodu, kes seal oli varem peaarhitektiks, temal seal siis rohkem Stodeerinud. Tema tehakse äkki rohkem, aga, aga ma tean, et ta välja kaevad ühe kivist värava maa sees sviisora. Noh, võta või jäta, väga sarnane Tallinna Tallinnas tehtud kunagi tehtud väravatega. Üks niisugune küllaltki selle selle lossi lähedal seal piiskopilossi lähedal. Nii et tal on olnud oma oma linnamüür ja kas ta oli üleni valmis ehitatud, seda me ei tea. Ja kui pikk ta oli suli, kui kõrged oli, kõik seest on, on vähe andmeid, et sellest pikemalt, aga ta kindlasti oli, ta kindlasti oli, sest et ta oli küllaltki keeruline olukord mere ääres ja ja kõik tahtsid ennast kaitsta, eks ole. On huvitav, et, et eriti ei tekkinud ka müüre paidesse. Paide lugu on, on segane minu jaoks, sest et paides on Paide linnamägi seal ei, seal on ümbritsevat bastionidega neli bastioni väga vett seal ja kõik. Ja keskel on tal olnud siis orduloss oma oma Pika Hermanni torniga, mis praegu taastatud uuesti seal alles. Ja see on selle üle, aga, aga linna kohta all on meil veel Tallinna ta tulles allapoole alla veel säilinud hobuse salvi. Hobused olid selle suurpoole siis ilmselt soorduv hobusetall. Rohkem hooned ei tea, kas nad olid selles küljes või oli ja teisest küljest ka ei oska öelda, aga kivimüüre lina ümber seal küll ei olnud. Võis olla pihta ajendada, olla, kui häda käes oli või, või läksindajad varju linnusesse kutsuti sinna ja tulid koos loovad ja kui oli häda käes ja okteid tullakse ja ja särad õitse, hooviealised ja muide võitlesid kindlust kaitsta. Ka teisi teisi kohti on Eestis veel olemas olnud, linnused on ju päris palju. Aga nende juures, asulatest ja kinnistatud kindlustatud asulatest ei ole mul andmeid, ma lihtsalt ei tea, võib-olla võib-olla leiame kusagilt veel midagi. Kaitsemüüridest Eesti linnades keskajal rääkis emeriitprofessor reid soo veel Eesti lugu igal laupäeval kell üks vikerraadios klassikaraadios kolmapäeval kell üks ja vikerraadios veel esmaspäeval tund enne südaööd ja saated on kuulamiseks olemas ka vikerraadio koduleheküljel vikerraadiopunkt. Ee.