Arnold Pauli sünnist möödub 25. oktoobril 100 aastat ja tema sünniaastapäevaks ongi ilmunud noodikogumik mälestusraamat tuulte teel, Eesti autorite helitöid arvet Pauli luulele. Ja nüüd on siin stuudios raamatu toimetaja Aivi Otsnik ning dialooge toomas puhul, kes on arvet Pauli poeg. Tervist, tervist, arved, Pauli elulugu, kui seda nüüd silmata isegi natukene siit raamatust on midagi täiesti ainulaadset, et võib-olla Toomas Paul tutvustaksite natukene oma isa elukäiku Ühelt poolt on muidugi ainulaadne, aga teiselt poolt on küllaltki iseloomulik tema eakaaslastele 1913. aastal sündinud Saksa sõjaväkke sundmobilisatsiooni võetud, seal metsa pagenud pool aastat ennast varjanud. Õnneks heisanud sakslased kätte, sest siis ta oleks maha lastud. Tuli välja, ütles, et ankeedis, et saksa ajal olin mobiliseeritud, pandi kaheks aastaks vangilaagrisse. Kui ta sealt pääses, siis lõpetas oma usuteaduslikud õpingud ja oli kolm aastat kursis kolm aastat Rõuges, kuni sai kaks korda 25 Siberisse. Ja kui sealt siis vabastati erikomisjoni otsusega, kui enam-vähem kõik poliitvangid lahti lasti siis neli aastat Ridalas ja 40 kuuesena sorry ootamatult. Nii et mõnes mõttes võib öelda, et tal vedas, ei jäänudki Siberisse, jäänudki lahinguväljale. Aga erandlik on ta selles mõttes, et tema on suutnud oma et niisugused elu baskidki momendid luuleks muuta. Ta, ja see kogumik näitab ju seda, et 17 eesti heliloojat on leidnud inspiratsiooni, sest praktiliselt on ta tundmatu mees. 20 aastat tagasi 80.-ks sünnipäevaks õnnestus välja anda väike raamatukene mõnekümne luulega ja nutan tuulde tallatavaid karjamaid ja see on kõik, sest kes mäletab seda meest, kes on surnud 63 aastat tagasi? Möödunud vanglapäevad olid õnnistuseks, kui vaatasin oma võlvitud kambrit, siis nägin seda muutumas templiks. Siin on tõepoolest mingisugune selline kannatustest läbitulemise. Ma ei tea, kas eetika või sisemine tugevus mis arvet Pauli kindlasti iseloomustab, nagu te mainisite ka. Selle lause taga on enamat veel kui ainult niisugune suutmine ka vangikongi templina kujutada, see on otseses mõttes, eriti see paar aastat pärast sõda, tol ajal oli ikkagi see meestevägi, kes oli laagris kristliku pärimuse kandjad ja see tähendas, et seal olid jumalateenistused, kus sajad ja mõnel puhul isegi tuhanded kuulasid. Sest Peeter Tarvel, ajaloolane, kellega ta ühes kongis istus, Pedasmeestele ajaloo loenguid iga päev kaks korda niimoodi, et tema pidas pidevalt palveid, jutlustas selles suhtes oligise tõeliselt tempel ja niisugused asjad ilmselt annavad ka eraldi veel jõu. Pealegi tegemist oli mehega, kes absoluutselt kõike suutis võtta jumala käest ekvietist mitte Pietist, vaid Vietist või Hesühast. Absoluutselt mitte ainult head, vaid halba ka. Aivi Otsnik, te olete seda raamatut toimetanud ja noodid ilusti ritta seadnud, millal teie arvet Pauli luulega ja ka nende erinevate luule muusikaliseeringutega siis kokku puutusid? Ma võikski alustada sellest, et kuidas tuli üldse kogu see mõte ja see oli tänavu aasta jaanuarikuu sees ühel jumalateenistusel Jaani kirikus. Selleks korraks oli valitud koraal, mis on meie laulu v palveraamatus ja selleks on number 36, mille pealkiri on Suannid iga armu jumal. Ja kui me olime selle koraali laulnud jumalateenistusel, siis see sõnum hakkas mind kõnetama ja vaatan alla, et arvet aulilt. Ja vaatasin veel, et oo, 1009 13. Ja siis hakkasin mõtlema, et sellel aastal täitub 100. Ja siis juba mõte läks edasi, et millised on need laulud, mida mina nüüd tean arvet Pauli tekstidele looduna. Ja võiks kohe öelda, et tuli meelde Raivo Kõrgemäe laul, Kangur juba aastaid tagasi tema poolt kirjutatud. Ja siis me oleme ka kooriga laulnud Hugo Lepnurme hommikut. Katrina Alleri üle lumise välja. Leosemlekki, õpeta mind palvetama. Ja siis tuli juba mõte, et võiks mingi hulk koguda neid laule, mida me nüüd üldse siit leiame. Üheks selliseks väikeseks kogumikuks. Aga kui vaadata nüüd seda, et Arnold Pauli luulele on nii-öelda mitmed kristlikud heliloojad ja ka üldse heliloojad teinud väga palju muusikat siis see arved, Pauli luule on olnud väga nii-öelda levinud, nende seas tuttav nendele. No tegelikult, ega me eesti heliloojatelt palju ei leidnud sellel hetkel veel lugusid, vaid olid ka mitmed lood, mis oli arved Paul kirjutanud mõnda heliloojat valides ja omad sõnad nagu seadnud sellele muusikale. Aga siis meil oli kirikumuusikaliidus järjekordne üldkoosolek ja tegime ettepaneku muusikutele, et kõigepealt kogutaks neid, kes midagi teab, kus on ja teiseks, et ehk keegi kirjutab. Ja siis saigi nagu üleskutse tehtud muusikutele, et me leidsime siis selle luuletuste kogumiku andsime nendele inimestele ja, ja nii see algas. Ja võiks öelda, et sellel aastal on enamus lauludest kirjutatud. No teatavas mõttes, nõukogude ajal oli selline Ander Ground vaimulik kirjandus levis niimoodi masinakirjas Uku Masingu teosed ja Saluma filosoofia ajalugu ja sellised legendaarsed teosed. Kasarvet Pauli luuletused olid ka need, mis niimoodi käest kätte luterlikes ringkondades levis. Ega eriti levinud nendest minu teada on kaks masinatäit, ainult üks on seda isetegija, teine, mille Jaak Salumäe paljundas kaheksakümnendatel aastatel ja tema lisaks nendele neljale kogule, mis arvet Paulise rõugepäevil koostas, tol ajal oli väga intensiivne luuletaja aeg, tal ka, kuigi sellele lisandus tubli kogus neid, mida ta kirjutas Siberis ja mõned ka Ridalas need kogusse, Jaak Salumäe ja tema tegi, võiks öelda siis teise trüki, aga kuid maisipaberit ei pannud vahele, ega siis üle viie-kuue eksemplari ei tule loetav, nii et selles mõttes ta väga levinud ei olnud. No mida te ise olete tundnud, kui oma isa luuletusi olete lugenud? Luule on kontsentraat, selles mõttes on need ühest küljest Ekspressehhanistlikut, nad väljendavad selle hetketundeid ja selle külje pealt. Nad erinevad enamikust nõndanimetatud vaimulikust luulest, mis on standard kohustuslikud usu tunded, kohustuslikud pöördumised jumala poole ja dogmaatilised vormelid. Ja mõnes mõttes on see muidugi näiteks nendel kirikulauludel paratamatu, et nad peavadki olema ju universaalsed, aga need on ääretult individuaalsed, need on hetke Impressioonid. Ja nendes kajastub just seesama tema piiritu usaldus ja lootus. Hauakivile on ühest laulust, millele tahaks loota, et ka kunagi mõni eestlane kirjutab viisi, sest see oli liiga kuulsa tuntud viisi peale kirjutatud. On kirjutatud üks lauset, kristlus, mu lootus. Ja kui mõelda kõiki neid erinevaid ja üpris lootusetud olukordi, ega see pärast tagasitulekut vigase jalaga sapikivide käes suures valus sapikivide tagajärjel lõhkes lõpuks sapipõis ja nii ta surigi lõhkise kõhuga. Ega see kerge ei olnud, aga see suutmine sellest nii nagu pärl teha sellest kivi kesest, mis sulle olu teeb? Kõlab, minu jaoks on see oluline ja mulle tundub, et need väljavalitud, mis välja valitud, aga need laulud, mis on heliloojaid kõnetanud, on. On kahjust sellised, nad ei ole standart tundeid, vaid konkreetse inimese omi, mis teiselt poolt leiavad paljudes teistes ka seda äratundmist. Kes on need Loojad, kes siis arret, Pauli luulet siin on helindanud? Võiks öelda, et väga viljakas, kas on olnud Katrin Aller, kellelt me leiame vist lausa igal juhul ülekümne, lausu ja tema seal olid varem juba mõned laulud, aga enamus nendest on tõesti nüüd sellel kevadel kirjutatud, kui ta sai sellesama toreda raamatu ja nutan tuulde tallatavaid karjamaid. Võiks öelda, et neid raamatuid oli päris raske leida, et neid üldse heliloojatele jagada. Aga mõned me ikka saime. Ja teiseks, kes väga nii-öelda tõsiselt võttis meie palvet oli Raivo Kõrgemägi, kes ka kirjutas kuskil seitse lugu. Aga eriti tegi head meelt Toomas Paul, ka paljudele tegi sellise otsese pöördumise kohe nagu Andres Uibo, Erkki-Sven Tüür, Mart Jaanson samuti Tuuligi Jürjo ja kõik nad võtsid seda palvet tõsiselt ja igaüks kirjutas midagi. Mis on nende laulude edasine saatus, kas on lootust, et ka näiteks jumalateenistustel või palvegruppides või üldse koori nii-öelda kontserditel võiks neid laule hakata laulma? Kui seda laulikud nüüd vaadata siis minul on selline nagu isegi soovitus, et see võiks olla iga koorijuhi laual, kes tahab oma kooriga laulda kirikus, jumalateenistusel või ka kontserdil. Sest siit on leida ikka väga head muusikalist materjali nendele tekstidele, mida need heliloojad on valinud ja kirjutanud just vastavalt oma sisetunde järgi, kuidas see tekst on teda inspireerinud. Me täna kuuleme esitlusel, et täiesti väärtustest Tõepoolest, siis täna kell 14 ehk siis juba paari tunni pärast. Kiirustage, head kuulajad Tallinna Jaani kirikusse, kus siis toimub arvet Pauli tuulte teele raamat too ja noodikogumiku esitluskontserti ja kes seal siis esinevad ka ja mida me kuulata? See esitluskontsert algab kõigepealt tavalise, nagu meil ikka, kolmapäeviti on hardus hetkega, see on juba 13 30, kus me kuuleme ka mõnda arvet Pauli sõnadele loodud laulu ja sellel jagab oma mõtteid meie peapiiskop Ben Andres Põder. Ja siis kella kahest seal esitlusele kuuleme kohe ühte Andres Uibo värskelt valminud laulu võiks öelda, et see oli üks viimastest, mis jõudis veel kaante vahele. Kõnekahin, mida esitavad arreteedee mets ja klaveril marti Raide. Siis kuuleme Tuuli kirja laulu ärkamas. Ja, ja väga toredad laulud on ka Marie singil, keda esitavad ott ingel, mitte ja Andreas Väljamäe. Ja kõige lõpuks oleme selleks korraks kokku kutsunud kirikumuusika liidu juures ühe projekt naisansambli, kes laulab siis kolm Katrin alleri laulu. Tema kohe tegi ühe sellise triloogia kolm laulu koos ja kõige lõpuks siis Raivo Kõrgemägi laul, su rahu issand täidab selle laulu juures ma veel tahaks öelda, et ka need sõnad on kirikulaulu palveraamatus. Aga need sõnad on tõesti sellised minu jaoks erilised. Ja, ja kui ma kuulasin eile seda proovi, kuidas nad seda muusikat esitasid, mida Raivo Kõrgemägi on nüüd loonud, siis tõesti, see puudutab südant. Ma ütleksin veel seda, et mu meelest on kataloog ilus kujundus Maarja Vannaselt professionaalne raamatukunstnik aga siin on väga erineva tasemega ja meeskoor, naiskoor, segakoor, solistid, duetid on niisuguseid, mis tunduvad kahtlemata väga lihtsad, aga mida saaks ka mõni tagasihoidlik maakoguduse koor esitada. Aga mulle tundub, et mõned nendest asjadest ehk kui ta nüüd kättesaadav on, võetakse ka päris profikooride repertuaari. Toomas Paul, teie isa veetis pikalt vangilaagrites. Mida ta üldse isast mäletab ja kuidas isa teid mõjutanud? Vahel öeldakse, et ma olen pastori poeg, aga tegelikult ma olin rahvavaenlase poeg ja mõnes suhtes oli see palju kergem. Rindejooned olid hoopis teistsugused kui praegu räägitakse koolikiusamisest, mulle ei tule meelde, et mul oleks mingil viisil olnud niisuguseid probleeme nagu minu õnnetutel tütardel. Hea, et mul ei ole poega olnud. Tähendab see ikkagi lõpmata raske nõukogude ajal selles koolis, kus juhtus ka olema veel niisuguseid ideoloogiliselt püüdlike õpetajaid ja kaaslasi sõltult jalida, paljud pastori pojad, parajad kaagid ja midagi ei ole teha. Minu isa oli ära ja ma arvan, et ta mõjus mulle rohkem sellisena. Ega ma teda palju kuulnud üldse ei ole ja minu mälestused on vähesed, aga aga selles olulises teismelise ajas ma kirjutasin ja need kirjad olid mulle ääretult olulised, nii et ma arvan, et kokkuvõttes kui võtta oma isa seisukohalt, siis on see olnud parim. Suur tänu teile, Toomas Paul ja Aivi Otsnike, te tulite siia stuudiosse ja soovin teile kaunist kaunist jätkuga arvet Pauli suurepärase loomingu tutvustamisel ja edendamisel Eestis. Nii et head kuulajad kell 14 Tallinna Jaani kirikus, siis arvet Pauli 100.-le sünniaastapäevale pühendatud noodikogumik mälestusraamatu tuulte teel, Eesti autorite helitöid Pauli luulele esitluskontsert mingi kuulama.