Kõige enam siin ilmas tahame olla staar seal midagi hinnalist. Nõnda on öelnud Merilyn Monroe, keda on nimetatud 20. sajandi üheks kuulsamaks näitlejannaks ja seksisümboliks. Oma filmikarjääri algusest peale püüdles Merilin selle poole, et pälvida oma erialainimeste heakskiitu jahustust. Ta õppis ametit ja töötas esimesest päevast peale juhendajatega. Ometi takistas tema ilu mingil moel saamaks tunnustust tõelise näitlejana. Nõnda on tunnistanud tema biograaf, brändid härra forelli Frank Sinatra laule ka öelnud, et Merilyn Monroe oli nagu langev täht ja sinna ei saanud midagi arvata, et tema lend tundus põnev. Kuigi sa teadsid, et ta kukub puruks ja põleb ära. Ei teadnud, kuidas juhtub. Ent oli teada, et teekond sillani on lõbus. Stuudios on taas Triin Ella ja Jaak Jõekallas ja Merilyn Monroe esituses kõlab laul I love. Ülimenuka kinokomöödiast sammaikid, hot ehk jazzi ainult tüdrukud. Merilyn Monroe myy nimega Norman hiin mootoritel ristinimega Noormägi ker sündis esimesel juunil 1926. aastal Los Angelese keskhaiglas. Tema ema kenakese välimusega Gladys veiker Martens kõndis ühest õnnetust armastusest teise ning veetis suurema osa oma elust vaimuhaiglates. Selline lapsepõlv möödus aga mitmes kasuperes ning enam kui aasta veetis taga. Sellise orbudekodus, kui ma olin viieaastane, paned, siis hakkasin näitlejaks tahtma, armastasin mängida, on meenutanud Merilyn Monroe. Mulle ei meeldinud maailm, sest see oli sünge. Mulle meeldis mängida kodu, sest siis sain ma justkui ise oma maailma piirid tõmmata. Hiljem mänguala laienes Malein oma situatsioonid ja isegi kui teiste laste kujutlusvõime minuga päriselt kaasa ei tulnud, sain ma neile öelda. Kuulge, teeme nii, et teie olete sellised ja mina olen selline. Kas see pole lõbus? See oli mängurõõm. Kui ma kuulsin, et seda nimetab, tatakse näitlemiseks, taipasin, tahangi näitlejaks saada. Aga kui ma suureks kasvasin, sain teada, et näitlemine on tegelikult väga raske. Esimesed filmid, milles Merilini näha võime on 1940. 10. aastal linale tulnud tšaking, mis Pilgrim ja Dangerous years millele vähem kui pool aastat hiljem järgnes varem filmitud, kuid riiulile jäetud kiudachowski uda Hei. Oma esimese suurema osatäitmise tegi Merilyn Monroe 1948. aastal. Filmis leidisoftak Horus. Film räägib kaunis blondiin ja endisest Burleski kuningannast, kes püüab kanda hoolt selle eest, et tema tütar, keda kehastab Merilin, tema vigu ei kordaks. Filmis esitab Merilin kaks laulu ja üks neist kannab pealkirja Evlybeibi niiden. Tädi. Statel tegi Merilyn Monroe kaasa veidi suuremates võsis väiksemates osades, terves hulgas filmides, sealhulgas klassikaks saanud Josep mänkjevitši filmis hoola Baod Iiv ehk kogu tõde Eevast räägib intrigandist, kes sokutab end legendaarse vananeva Broadway staari siseringi jättes selja taha hävitatud elude purustatud suhted, sellal kui ta rajab endale küünte ja hammastega, teeb teatrimaailma tippu. Filmi peaosades tegid suurepärased rollid veti Davis ja ämm Baxter. Merilin teed selles linateoses kaks väiksemat etteastet, mis tõi talle ka kriitikute tunnustuse. Silm, mida on peetud üheks parimaks teatri teemaliseks filmiks üldse, kandideeris kokku 14 Oscari auhinna kandidaadiks, pälvides neist kuus. Isegi tühiseid osi mängides, selliseid, kus olen pidanud astuma kaamera ette ja ütlema vaid tere, olen tundnud, et inimesed peavad saama oma raha eest väärt elamuse. Et pean andma endast parima. Merilin hiljem tunnistanud oma esimese tõelise peaosa tege Merilyn Monroe aga 1952. aastal kinoekraanidele jõudnud filmis nõunud Vaabertion lokk, milles ta kehastab äsja vaimuhaiglast vabanenud enesetapjalik lapsehoidjat. Stuudiobossid, võtsid selle filmi ette hindamaks monstrum draamaoskusi, mis osutusid märkimisväärseteks. Merilyn Monroe esimeseks suure eelarvega filmiks sai 1953. aastal esilinastunud Niagara milles lakkamatult mühisema Niagara kose, võimsuse ja suursugusus taustal hargnevad lahti abielurikkumine ja mõrv. Merilin teeb selles filmis suurepärase rulli. Kardetud filmikriitik Pauline keel kiitis tema osatäitmist kerge hukkamõistu ka kirjutades, et tegu ei ole hea filmiga. Aga seal kütkestavat alatu ja vastik. Ainus film, mis uurib Merilyn Monroe armsa lapseliku perverssusi, õelat ja vastikut potentsiaali. Filmis esitas Merilyn Monroe laulu, mis kandis peal kirjakis. Njaa korrale järgnes džentelmen, pressaablans ehk härrasmehed eelistavad blondiine mis kujutas endast filmivarianti. Briti heliloojad Jill Steini samanimelisest menukas Broadway muusikalist lugu räägib kahest kelmikate kaunist koori tüdrukust, kes pälvivad Pariisis kurikuulsuse ja leiavad sealt ka armastuse. Film algab koreograaf Jack Howli lavastatud etteastega, milles kooritüdrukuid kehastavad Chain rassel ja Merilyn Monroe esitavad laulu Wear geolstram leedurvak. Olles ühtemoodi pealaest jalatallani kaetud. Tegelevate Guloste liidritega. Chain Racheli nimi seisis filmiplakatitel reklaamise avatiitrites Mondrew omast eespool. Rassal teenis ka filmi eest kõige enam 400000 dollarit, mon seevastu aga ainult 11250 dollarit. Sellele vaatamata sõida Ženja Merilin omavahel suurepäraselt läbi. Ainus probleem oli selles, et mul polnud oma riietusruumi, on Merilin hiljem meenutanud. Lõpuks ma ütlesingi, vaadake, mina olen siin blondiin ja filmi pealkiri on härrasmehed, eelistavad blondiine. Ütlesin seda sellepärast, et nad muudkui korrutasid. Pea meeles, sina ei ole staar. Kuid ma vastasin, süvakes ma ka ei ole, aga mina olen blondiin. Filmi kõige suurejoonelisemaks numbriks Timon saare Best Friend Merilyn Monroe Sensuaalse esituses Jack Howli koreograafiaga, taustaks terve rida smoking ist tantsu. Silmi härrasmehed eelistavad blondiine puhul ilmneb mitte üksnes Merilyn Monroe huumorimeel tema enda suhtes vaid ka tema võimekus komöödianäitlejana üks näitlejanna biograafiale väljendanud seda järgmiselt. Ta keeras seksikusele mingi vimka sisse. See polnud midagi nurjatud, häbiväärset matavat või piinliku. See oli midagi kohutavalt naljakat ja Merilin nautis seda. Härrasmehed eelistavad blondiine esilinastust 15. juulil 1953. aastal koosni Jen rasson liiguiga Merilyn Monroe käe ja jalajälgede talletamisega omanni Hiina teatrees. Film pälvis suurepäraseid arvustusi ja suurt kassatulu, teenides kinodesse jõudes enam kui 12 miljonit dollarit. Hautsu märja miljon eurot ehk kuidas abielluda miljonäriga? Pealkirja kandis Merilyn Monroe. Kolmas 1953. aastal valminud film, mis põhineb Broadway lavastusel ning mis räägib kolmest noorest kaunitarist, kes suunduvad New Yorki, et püüda oma võrku kolm rikast meest, jalad altari ette suunata. Kuidas abielluda miljonäriga oli esimene täielikult laiekraan formaadis filmitud film, mis võeti ülestehnik kalorivärvides ja stereoheliga. Filmile kaalu lisamiseks kasutati veel üht varem proovimata taktikat Alfred niumani, kes oli selleks ajaks 20 aastat olnud stuudio muusikaline direktor. Filmiti Twentsijatest Seingheri Foxy sümfooniaorkestrile dirigeerimas helistuudios, kus nad esitasid Neumanni klassikalise kiidulaulu Manhattanile heliseva loo Street sang. See oli 20 aastat tagasi kirjutatud Elmer rassi samanimelise Broadway näidendi filmiversioonile mis hiljem sai New Yorgi muusikaliseks signatuuriks. Lõpetanud Street stseeni dirigeerimise, pöördus Newman kaamera poole ja tegi sügava kummarduse keerasentsis uuesti orkestri poole ja juhatas sisse filmi, kuidas abielluda miljonäriga partituuri esimesed taktid, samal ajal, kui ekraanil hakkasid jooksma tiitrid. Marilyn Monroe partneriteks selles filmis olid pettingu rebel ja noorem pakaal. Kui petlik ütles ühele Hollywoodi ajakirjanikule Merilini kohta, et too kujutab endast Hollywoodi virgutavad Systi siis Loorem Bakallan kirjutanud hiljem oma autobiograafias, kui vihale ajav oli töötada koos Meriliniga, keda ergutas pidevalt kaamera kõrval istuv isiklik näitejuht nõudes üht võtet teise järele. Samas back alla ka tunnistanud, et Merilynis oli midagi nukrat. Merilini kehastatud kangelanna selles filmis pidi olema lühinägelik ning seda ära kasutades kergitas Merilini seksikas haavand tavus huumori uutesse kõrgustesse kui ta komistas treppidel ja põrkas vastu seinu. Filmi jõudis 1953. aasta suurima brutotuluga filmide nimekirjas teisele kohale Kolumbia stuudio filmi from CD nüüd siit ehk siit igaviku järel. Tunnistanud kord viisin kedagi lennujaama ning kui ma linna tagasi sõitsin, nägin kinomajal oma valgustatud nime. Siis hakkasingi mõistma, et olen kuulus, pidasin auto kinni ega uskunud oma silmi. Mulle tundus, et keegi on mingi vea teinud aga seal mu nimi oligi. Tulede valgel. Istusin ja mõtlesin. Nii see kuulsus siis välja näebki. See kõik tundus mulle väga kummaline. Stuudios oli mulle ju öeldud, et pea meeles, sa ei ole staar. Ometi säras mu nimi nüüd tuledes. 1954. aasta 14. jaanuaril abiellus Merilyn Monroe legendaarse pesapallimängija džaudi matšiga kellega olid tutvunud juba paar aastat varem. Pärast mesinädalaid väikeses mereäärses linnakeses siirdusid nad puhkuse ja ärireisile Jaapanisse. Paari Kaug-Idas viibimise ajal tuli kindral John halvelt Kaug-Ida väejuhatuse peakorteris kutsemerilynile pakkuda Koreas viibivatele sõjameestele meelelahutust. Merilin läkski ning vaid nelja päevaga enam kui 100000 sõjaväelase ees esinedes oli tal tohutu menu. Ma tundsin, et kuulun sinna, ütles ta hiljem. Esimest korda elus oli mul tunne, et inimesed, kes mind näevad, aktsepteerivad mind ja ma meeldin neile. Just seda olen ma alati soovinud. 1952. aastal just mõni aeg pärast seda, kui Merilin oli kohtunud džaudi matšiga tabas teda karjäärikriis, kui ilmusid välja Tom Kelly paar aastat varem näitlejannaga tehtud alastifotod. Tegelikult olid need esimest korda valgele jõudnud ühes 1951. aasta kalendris. Ent keegi polnud ära tabanud seost Alasti modellija Merilyn Monroe vahel. Ta polnud siis veel kuulus ja fotod ei tähelepanuta. Ent 1952.-ks aastaks, kui ta oli hoopis rohkem tuntud, otsustati fotosid kalendris uuesti kasutada ja sel korral ei jäänud need kellelegi märkamatuks. Hollywoodi tolleaegne stuudiosüsteem oli uskumatult purjetada taanlik ja oli seda olnud juba alates 1934.-st aastast, mil kehtestati tsensuurireeglid. Stuudiote lepingute rangete moraalinõuetega oli näitlejatele keelatud kõik ebamoraalne, mis võiks mõjutada nende või selle stuudio kuvandit, mille heaks nad töötasid. Võinad kõrvaldatakse töölt. Ning keset seda tõusis järsku esile Merilyn Monroe, kes poseeris alasti punasel samet-eesriidel. Merylin reageeris sellele ootamatu avameelsusega. Ta andis intervjuu laine mobile, you näited pressintoneissonalist ja see oli üks tema meisterlikku maid, tabamusi reaktsiooniks, kiire ja üldrahvalik andestus. Tema fotode sensatsioon, intervjuu ja kogu sellega kaasas käiv vastuolu tegi temast veelgi suurema staari. Ilmselt kõige paremini on seda väljendanud Frank Sinatra öeldes. Kui mõni naine on eales teadnud, kuidas sidrunit Est limonaadi teha siis oli seal Merilyn Monroe. Näitlejanna biograaf rändid ära forelli on aga lisanud. Siit alates oli Merilini kuvand seksijumalannad kivisse raiutud. Palju aastaid rõhutavad ajakirjade esikaaned ja provokatiivset fotoseeriad TEMA ahvatlevat seksuaalsust viisil, mida varem polnud ühegi näitlejanna juures nähtud. Ta polnud iialgi vulgaarne, mis oli osa tema andest. Mõnikord jõudis ta sellele väga lähedale, aga ta teadis alati, kust jooksis sündsuse piir ega ületanud seda kunagi. Ka Merilini suhtes džaudi mänghiaga kerkisid kõikjal hoiatavad punased lipud. Näiteks oli mees ilmselgelt armukade tähelepanu peale, mida Merilin teistes meestes tekitas. Kuidas rääkis, kuidas ta keha liikus? Striptiisivõimalus oli alati õhus ega saanud kunagi päriselt tõeks. Siin oli avalikus kohas oma jumaldavate fännide ja alaliselt kohal olevate fotograafid. Ainitise pilgu all muutus ta hoobilt Merilyn Monroe oks. See kuju, kelle ta oli loonud, oli saanud kas tema olemusest. Temast oli kiiresti saamas terve põlvkonna jaoks tõusev seksisümbol. Pärast lahutust Chudi Manchast 1955. aastal tunnistas Merilin Ma ei tahtnud oma karjäärist loobuda ja Joe tahtis kõige enam maailmas, et ma just seda teeksin. Ta tahtis, et ma oleksin kaunis endine näitlejanna täpselt nagu tema oli suurepärane endine pesapallur. Me pidime koos päikeseloojangule vastu minema, aga ma polnud selleks hetkeks veel valmis. Taevane arm, ma polnud siis veel isegi kolmekümnene. 1954. aastal jõudis vaatajate ette Merilyn Monroe järjekordne film River of nõurd ehk unustuste jõgi, mida näitlejanna ise pidas oma kõige halvemaks filmiks öeldes selle kohta. Sett kategooria kauboivärk. Ent vaatamata Kanada kaljumäestikus kahes rahvuspargis filmitud laiekraan filmivõtete raskustele on tegu siiski märkimisväärse vaatamisväärsusega ning Merilin on selles seksikam sensuaalsem kui kunagi varem. Samal 1954. aastal tegi Merilyn Monroe kaasa filmis Snow Business Laiksoo Business mis jutustab Vodevilli perekonna toonahjudia loo kahe maailmasõja vahel. Filmis tegi kaasa märkimisväärne hulk staare. Merilini armastus selles filmis ühted, ahjude poegadest mängib taanavdak hallar, kelle esitada filmis laul mängheissis körow. Norahjude teise poja rollis astub üles laulja, helilooja ja pianist Joni rei, kelle esinemise kõrghetkeks filmis on laul if you Pili. Marilyn Monroe esitab filmis nutulaulu ja üks neist kannab pealkirja Leisi. Ent filmi tõeliseks staariks on siiski muusikalise komöödia suurimaid tähti, et seal Möömal, kelle esitada, jääb ka siili nimilaul 1955. aastal jõudis ekraanidele Merilyn Monroe järgmine film. Semenya Ritz ehk seitsme aasta Ihast. Selles filmis teeb Merilin oma ilmselt ühe kuulsaima etteaste kinolinal võtte näitlejannast õlgu paljastava skleidis seismas metroo ventilatsioonirestil volditud seelik lendlemas, kui ta lustlikult, ent tulemusteta. Ta püüab seda alla lükata, on kindla jälje jätnud kõigi aegade kinokülastajate mällu. 5000 pealtvaatajat jälgis selle stseeni filmimist ning kahjuks oli nende seas ka Monroe tollane abikaasa Joe Timedio. Filmilavastaja Billy Wilder on hiljem öelnud Merilini kohta. Nii. Temas oli loomuliku vaistu, kuidas anda koomilist teksti ja kuidas sellele midagi juurde lisada. Midagi erilist. Ta polnud mitte kunagi vulgaarne rollis, mis oleks võinud vulgaarseks muutuda ja mingil moel tekitas tema ekraanil nägemine sinus hea tulla. Lühidalt, temas oli olemas see omadus, mida pole kinolinal olnud mitte kellelgi, välja arvatud Kreeta karbo. Alates 1956. aasta veebruarist oli Merilin seotud oma järgmise filmi. Vastab ehk bussipeatusvõtetega, millest kõlab meile Kanada vokaalgrupi lääs esituses laul atreiperast finnis. Vaata et alla ei geen. Meeni määr veeni. Merilini välimust muudeti rolli jaoks filmis bussipeatus märgatavalt kuid tema ilu ja sexapiili ei mõjuta otse vähimalgi määral. Ta kehastab kõrtsi lauljanna, kes töötab öösel ja magab päeval sellest kada kahvatu jume, mille Merilini isiklik jumestaja Allan Snyder saavutas valge maisijahu näopuudri ja kahvaturoosa põsepunaga. Merylin loob täielikult meeleheitel, üksiku väärkoheldud ja segaduses naise rolli kelle valu on sageli teravas vastuolus mõne teise tegelase kujutatud hea nalja ja naeruga. Ta polnud kunagi üheski filmis parem olnud ja mõned filmiajaloolased väidavad, et see on ta parim. Töö on tunnistanud näitlejale biograafiaid Raborelli. Järgmisel kuul märtsis muutis ta ametlikult oma nime Lormatšin Morton sonist Merilyn Monroe auks. Ma olen näitleja ja see nimi oli mul teelees, ütles ta oma nime muutmise lõppistungil. Ma olen kasutanud, mille soovin endale võtta Merilyn Monroe juba palju aastaid ja nüüd olen ma selle nime all erialaselt tuntud. 1956. aasta 29. juunil abiellus Merilyn Monroe kirjanik Arthur Milleriga kellest lahutas viis aastat hiljem, 1961. aastal. Nende suhte üheks oluliseks osaks oli see, et millerile meeldis tähelepanelikkus, millega Merilin teda kuulas ning kuidas ta rippus iga tema viies aasta hiljem siirdus abielupaar Inglismaale, kus Merilini ootasid eesvõtted filmiga. Tähendab prints Andrew partneriks kuulus Loorents Olivier. Film, mis põhineb therens rätigani näidendile räägib Karpaatia suur vorstist, kes viibib Londonis, et osaleda briti kuninga George viienda kroonimistseremoonial. Oma ainsal ametikohustustest vabal õhtul külastab ta Goknevad küülik klubi ja kutsub sensuaalse Eltsi Marina saatkonda pidulikule õhtusöögile, mis on tegelikult mõeldud vaid kahele algav võrgutamis. Mäng ongi see, mis selle seksika komöödia käima lükkab. Ning väidetavalt pole Merilin kunagi olnud kaunim ning on vaid haruharva olnud naljakam kui selles filmis. 1959. aastal vallutas kinoekraanid film, samm Likid hat ehk džässis ainult tüdrukud, räägib kahest töötlust. Jack muusikus, keda filmis kehastavad tsoonikaatis ja klemm on ning kes pärast valentinipäeva veresauna pealtnägemist ühinevad naisteks riietatud tena tüdrukutest koosneva orkestriga. Filmirežissöör Billy Wilder rääkis terve oma ülejäänud elu probleemidest, mida Merilyn talle filmivõtete ajal tekitas, öeldes. Mõnikord venitas Merilini hilinemine pidevate duublite nõudmine ja nii edasi kolmele päevale selle, millega me oleksime tunni ajaga valmis saanud sest Merilin hakkas pärast iga halba võtet nutma ja talle tuli uus meik teha yhe New Yorg'i ajakirjaniku küsimusele, kas ta teeks Meriliniga koos veel mõne filmi nendis pilli vaielda. Ma olen seda projekti arutanud oma arsti ja psühhiaatriga ning nemad ütlevad mulle, et ma olen millegi sellise taas läbielamiseks liiga vana ja liiga rikas. Merilyn Monroe järgmise filmi letsame klaav näol on tegu järjekordse võluva muusikaliga, milles näitlejanna esitab could porteri laule ning esineb Praad veereviis, mis pilkab mitmete kuulsuste nõrku külgi. Kui film on umbes 12 minutit kestnud, läheb Maal korraga pimedaks ja üksikprožektorikiir leiab üles mustades retoosilise lohakas villasest kampsunis Merilyn Monroe kes teadvustab sobiva muusikalis orkestreerinud taustal et tema nimi on Lolita ja tal ei ole lubatud poistega mängima. Film Let's meiklaam teenis kassatuluna kolm miljonit dollarit ning see esitati ka parima muusikali partituuri Oscarile. Filmivõtete ajal oli Merilynil väike armusuhe ka filmi meespeaosalise prantsuse laulja, näitleja IMO Montaaniga. 1961. aastal tegi Merilin Mandrov kaasama viimases kinoekraanidele jõudnud filmis Šveits, mille lavastas Jeans juustu. Film, mida pärast linastumist peeti läbikukkunuks, on praeguseks tõusnud peaaegu kultusfilmi staatusesse. Ja seda kolme peaosalist Merilyn Monroe, Klakeibli ja Montgomery Thrifty enneaegse surmaga. 1962. aasta veebruari lõpus kutsus president John F Kennedy õemees, filminäitleja Pythalloform, Merilyn Monroe New Yorki presidendi auks korraldatud pidulikule õhtusöögile. Näitlejanna Arlindaal, kes oli samuti peol. Merylin astus koos oma agendiga sisse ja ma ei unusta seda iialgi. Kõik peatusid. See oli tõepoolest imeline. Ma pole kunagi varem näinud, et keegi niimoodi ruumis tegevuse peataks. President pöördus ringi ja märkas teda ning oli näha, et ta oli meriliinist silmapilkselt sisse võetud. Viimaks ometi sa oled siin, ütles ta laia naeratusega Merilini juurde astudes. Siin on mõned inimesed, kes ootavad kannatamatult sinuga kohtumist. Siis sööstsid inimesed Merilini poole, nad tahtsid lihtsalt seista tema lähedal, nuusutada tema lõhna. Singata temaga ühte. Monroe biograaf brändita Raborellia on kirjutanud näitlejanna suhte kohta president Kennediga järgmist. Tõepoolest, vastupidiselt aastaid levinud spekulatsioonidele pikaste kauakestvat suhtest presidendiga veetis Merilin Kennediga kas ühe või kaks võimalikku kireööd. Loomulikult on ka võimalik, et neid öid oli rohkem. Ilmselt tegelikult on kõik võimalik, ent pole olemas ainsatki usaldusväärset tõendusmaterjali selle kohta, et nende vahel oleks olnud pikk armulugu. 1962. aasta mais president Kennedy sünnipäeval, Madisson scler, Kaarnis esitas Marilyn Monroe laulu Happy Birthday, mister president. Mulle oli suureks auks, et mul paluti esineda, tunnistas näitlejanna hiljem ühele ajakirjanikule. Saali läbis kahin, kui ma lavale tulin, et sünnipäevalaulu esitada. Ma mõtlesin, heldene aeg, mis siis saab, kui ma ei suudagi häält teha? Kui Pieter lahvardoli teda esitlenud, võttis mees ta Hermeliin, Stola. Merilin laulis kähisedes presidendile sünnipäevalaulu. Merilyn Monroe ihuvärvi kleit, milles ta laulis presidendile sünnipäevalaulu, müüdi hiljem oksjonil ühe miljoni 267500 dollari eest olles selleks ajaks kaotanud küll juba osa oma kalliskividest. Omal ajal oli see maksnud 12000. Ööl vastu viiendat augustit 1962. aastal leiti Merilyn Monroe surnuna oma Los Angelese Brent voodi kodust viienda Helena põiktänava tillukeses latiino stiilis majast, kus ta viimased kuud ihuüksinda oli elanud. Politsei kinnitusel oli ta ära neelanud kõik majas olnud ravimid ja sel moel endale lõpu teinud. Näitlejatari viimane abikaasa, näitekirjanik Arthur Miller on tunnistanud, et päästis Monroe surmast vähemalt kolm korda. Jalu öelnud. Oleksin tapnud ka siis, kui poleks olnud kuulus. Filminäitleja, kuid seda enesetapu versiooni ei uskunud juba algusest peale terve hulk inimesi ja aastatega on kõhklejate arv järjest suurenenud ning on tekkinud mitmeid mõrvateooriaid. Mõne kohaselt tappis Merilini kas eriteenistus või siis Kennedyt tellitud mõrtsukas. Seda kinnitavad ka asjaolu, et punaste kaantega märkmik mon, Row salapäevik olevat kohe pärast tapmist kadunud. Mõned heidavad kahtlusefordile mõned näitlejana arstile doktor Creamsonile ja majapidajanna le Junismoraile. Versioone on erinevaid. Ehk nagu on öelnud näitlejanna biograaf, brändita Raborelli võimalus, et tema surm saabus kellegi teisega käe läbi või see, et selle üksikasjad jäävad alatiseks lõpuni teadmata jätab selle salapära põhimõtteliselt võimaluseta lahendust leida. Teadmatus, kuidas Merilin oma lõpu leidis, hoiab teda kummalisel kombel elavana. Tal on veel, mida paljastada. Lõpetamata jäi film Samsung Kathügim, mille režissööriks oli võetud kuulus George kiukor. 37 minutit filmimaterjali päästeti kaheksast toorfilmi kastist twenty essents. Firefoxi laos on osa selle filmi kohta tehtud dokumentaalfilmist, mida 2001. aastal näidati ühes televisiooni erisaates. Merilil Munro defainal täis. Suurem osa inimesi ei mõelnud andele, kui neile miinus Merilin märkis karantiin Martin, kes oli näitlejana partnerid selles lõpetamata jäänud filmis. Nad nägid olevust, keda oli õnnistatud tuid, jumalanna ilu- ja paabulinnuajudega. Ent Merilin ei olnud rumal blondiin. Tali intelligentsem, kui suurem osa inimesi seda mõistis. Meriline näidati kord ühe kavandatav eluloofilmi stsenaarium, mis pidi olema 1937. aastal vaid 26 aastasena surnud plaatinablondi filmistaari džinharlow elust. Väidetavalt lükkas Mondrov selle aga pärast lugemist tagasi, öeldes oma agendile. Ma loodan, et kui ma näinud olen, siis minuga nii ei tehta. Muidugi tihti seda pärast Merilini surmaga. Temaga. Ja esimeste hulgas oli ta viimane abikaasa Miller kes kirjutas oma näidendi pärast pattulangemist peategelase Merilini järgi. Oma viimases intervjuus, mille ta andis vaid nädal enne oma surma, on Merilin tunnistanud. Kuulsus on koorem kuid mul pole midagi. Koorma vastamist tuleneb ilusti seksikusest. Ilu ja naiselikkus on aegumatud, neid ei saa välja mõelda ega toota. Seksikus on atraktiivne vaid siis, kui ta on loomulik ja spontaanne. Me kõik sünnime seksuaalsete olevustena. Paraku leidub küllaga neid, kes teda põlgavad ja jalge alla tallavad. Kunst. Tõeline kunst lähtub seksikusest. Kõik lähtub sellest. Ma tahan öelda, et kui ma olen staar, siis inimesed on teinud minust staari, mitte stuudio, mitte keegi ainuisikuliselt, vaid inimesed. Stuudiosse hakkas tulema austajate kirju. Läksin esilinastusele tahtsid paljud minuga kokku saada. Ma ei mõistnud, miks, kui nad siis minu suunas tormasid, heitsin pilgu üle õla, et näha, keda nad jahivad ning taipasin, siis ma olin surmani hirmunud. Mul oli tunne, et äkki olen ma kedagi lollitanud. Selline tunne on mul mõnikord siiamaani. Aga ma ei tea, keda ma lollitasin. Võib-olla iseennast. Tänase saate ettevalmistamisel oleme kasutanud materjale 2002. aasta õhtulehes ilmunud Tõnis Erilaiu artiklist maailmaga kuulsaima blondiini salapärane surm Merilyn Monroe viimase intervjuu tõlget, ajalehe Liivimaa kuller 1995. aasta numbrist ning randit ära forell-i 2009. aastal eesti keeles ilmunud raamatust Merilyn Monroe salajane elu. Ja stuudios olid Triin Ella ja Jaak Jõekallas ja helioperaator.