Meil on väga hea meel tervitada jutusaate stuudios Hendrik Sal-Sallerit, tere tulemast Henrik kutsumust viimasena Nathan Smilersi sinu jaoks olnud üht nagu väga kiiret, Smilersi hiljuti tähistas oma kahekümnendat sünnipäeva ja sina siin meie sõsarraadiokanalis said ka aastahitti tiitli omanikuks isotoridele, unelmate bändi solist ja ja kõik see, mis on sinule väga palju tähelepanutoonide preemiaid, nii et palju õnne sulle. Tänu suur tänu jah, ma täpsustaks, et mitte ainult mina ei saanud, vaid kogu meie tants, sellepärast et et lugu on ikkagi, kuigi ma olen sellega küll teinud, aga see on noh, nagu meie ühistoodang selles suhtes, et ega ma ju üksi ei ole kõiki neid pille mänginud ja harjunud ja nii edasi. Minu meelest ei ole ikkagi suurel määral Hendrik Sal-Saller. No ei ole, no tähendab, ta on nagu noh, ta on, mina küll, aga, aga seal on veel peale minu neli venda, kes on nagu täpselt sama palju teevad ja annavad endast iga õhtu nagu minagi, et igalühel oma pill ees nokitseda ja sellega sellega nagu jah, me nagu võrdsustamine nii-öelda need kaalukausid. Missugused sinu jaoks pühapäeva hommikud on, kui kell on niimoodi veidikene peale kella kümmet saanud ja väljas on ilus ilm talv ja. Ta tavaliselt ma näen mingit väga imelist und sellel ajal ja, ja olen õnnelik, kui ma saan venitada selle unega kuskil näiteks, no pakun 11 poole 12-ni, siis ma olen nagu väga-väga rahul. See on niisugune, ütleme reeglina, kui meil on olnud laupäeva õhtul esinemine, sest esinemised kipuvad hilja olema. Masin. Viimasel ajal olen jälle vaiksemini võtnud, aga ühel ühel hetkel panime asja kõva kella külge ja rääkisime püksist uuesti jälle meelde tuletama, et me proovime aasta alustada seal normaalsematel kellaaegadel, noh, 12 ja pool üks võib-olla hiljem hiljemalt ööklubides ja, ja vaatame, mis saab. Mis kell see on. Praegune Ma olen pool kaks, kaks räägitakse vahest isegi poole kolmest suhteliselt ebanormaalne, et kui hakata, mõtled seda, et sa pead jõusaali minema öösel kell kaks, et see ei ole väga nagu lahe asi. Aga ei kohati on täitsa niuke mõistlik suhtumine ja osad klubid on, on olnud isegi valmis katsetama seda ja siiani kõigiga, kellega on tehtud, kõik on jäänud nagu rahule. On need nagu ealised iseärasused, mis sünnivad varem. Ei, need on tegelikult, need ei ole ealised võib-olla mõnes mõttes küll, aga et noh, ütleme, et kui, kui oleks 18 võib-olla see ei oleks nii oluline, aga tegelikult on ikkagi see peamine, et et maju, vaatan seda publikut ka, kes lava ees on ja ega neile ka ei meeldi see olukord, et nad peavad seal haigutama näiteks reede õhtul pool kaks, kui nad tahavad bändi vaadata, et mul on endal väga palju tuttavaid. Me oleme läbi oma kanalite, Facebooki, kodulehemeilide asjade saanud igasugust niisugust tagasisidet, et mis te, mehed, jamate, et miks te nii hilja mängima hakata, sest justkui on nagu selline inimestele arusaamine, et, et see on bänd, kes valib omale selle esinemiskellaajad ei ole, kui bänd saaks valida. Me hakkaks kell seitse. Aga noh, kell seitse on ilmselgelt liiga vara hakata ööklubis mängima, aga noh, kui 12 juba saaksime, oleks nagu tore, sest et siis oleks veel inimesed adekvaatsed ja kõigil oleks nagu selline peomeeleolu pool kaks on juba noh, seda on aastaid tehtud, tegelikult ma alustasin sellega kunagi aasta tagasi. Siis ma jäin oma mõtetega Kuidas alustasid, kelle poole sa pöördud või pöörduda? Kui kellelgi poole ma lihtsalt räägin nendele klubi programmijuhtidele seda juttu juba ma ei tea, kui kaua aega, et võiks teha niimoodi ja rääkisin teistele brändidele, siis oli nagu suur vaikus, see aasta jazz võttis minuga ise ühendust ja, ja ma saan aru, et terminaator vähemasti on, on meiega nagu samas pundis. Et nemad teevad nagu kindlalt samamoodi nagu meiegi teeme. Et ülejäänud siis ilmselt vaatavad ise, kuidas nad teevad, et see ma ei oskagi päris täpselt öelda, et kuidas keegi teeb, et ega ma ju ei, väga ei luura ka ja ei küsi, et kuidas, kuidas keegi, aga tegelikult noh, algselt meil oli kokkulepe päris mitmega, aga ütleme nii, et kokkulepete saavutamine iseenesest on suhteliselt keeruline. Sest et olukorrad on erinevatel bändidel erinevad. Ja, ja vaatame, mis saab. Ühesõnaga, ma loodan, et et kui olla nagu asja juures ise nagu tugevasti kinni, et siis ikkagi see viib mingisugusele tulemusele. No kui sa mõtled Smilersi kontsertide peale, võib-olla mitte nende peale, mis seal kell kaks algavad, kuigi ma ei tea, võib-olla ka nende seas on mõni selline kontsert, mis sul on meelde jäänud, on see siiamaani, näiteks tuleb kananahk ihule või mõtled, et see oli midagi, kus sa kogesid midagi suuremat, kui sa ise. Sa mõtled meie enda omi, pead silmas ja ei, neid on ikka kogu aeg, eks, ega mul need kõik nüüd kohe ei tule järjest meelde. Loomulikult need kõige viimasemad, mis me tegime mööda Eesti kauneid kontsertmaju, kui me ansambel tähistas oma sünnipäeva, mängisime Jõhvis, Pärnus, Viljandis, start Tartus ja Tallinnas, vot need olid küll niuksed kontserdi, et sinnamaani olid eelmised kontserdid, mis me tegime aastal vist 2000, äkki üheksa olid sellised eri erilised kontserdid said ise oma lugusi kaverdatud ja ümber organiseeritud ja mängisime teatrites ja kontserdimajades. Aga need olid nagu sellised konkreetselt suured kontserdimajade kahetunnine show. See oli, see oli nagu ikka väga, väga, väga lahe asi, et sa võttiski natuke aega, noh, nüüd on jaanuari keskpaik, on ju nüüd ta hakkab nagu vaikselt kohale jõudma, mida novembri keskpaigas sai tehtud. Et see emotsioon tegelikult tuleb. Loomulikult vahetult ka, aga kõik see nagu kohale jõuab kuidagi palju-palju hiljem sellepärast et ümberringisebimine mänge siia teed midagi kogu aeg. Tormiline püsinud vaimustav valmistab sind see, et olid suured kontserdimajad või see, et laval juhtus midagi sellist mis sind üllatas. Seda on nüüd nagu ühe ühe lausega keeruline kokku võtta, eks see kontserdimaja paneb nagu vaimustuma selles suhtes, et et kontserdimaja tehtud kontserdi jooksja saalis on publik, publik on palju vastuvõtlikum, kui ütleme eri erinevates kohtades on erinev publik, erinev õhtu. Et ei ole päris sama, et kas sa mängid näiteks lauluväljakul sumedas või mängid Nokia kontserdimajas või mängid mõnes väikelinna ööklubis, et nad kõik on toredad, aga nad on erinevat moodi toredad. Ja, ja meie jaoks vist ma ei mäletagi, et me oleks teinud kunagi nagu sellist nii pikka soolokontsert. Aga võib-olla oleme ka, aga no vähemasti see ikkagi noh, ajaliselt aeg läks meie jaoks jube kiiresti. Aga tegelikult on see nagu normaalne, normaalne niukene, kontserdi pikkus ja see vaimustabki, et et eks see mõjub meile kõikidele ju, kas me laval oleme kuidagimoodi ja, ja see paneb kokku võtma nagu teistmoodi, kui võib-olla mõnes teises kohas ja see, see energia, mis meie vahel tekib, see on jällegi nagu eriline ja jälle teistmoodi, et ma, ma ei nagu ei pea ühte paremaks kui teist, aga lihtsalt, et ta on nagu selline, ütleme, et viimasel ajal kõige niuksem. Kuidas nüüd öelda? Noh jah, kõige meeldejäävam selline hetk. Kui sa vaatad lavalt saali, siis kes seal publiku hulgas selle vastu vaatavad? No kui ei ole väga pimesaar kus teine, mitte midagi eriti ja lamp ei paista silma, no siis meil vaatavad sealt vastu põhimõtteliselt täpselt sama seltskond, kes vaatab sulle vastu, näiteks kui sa kõnnid mööda Tallinna tänavaid suvalisel kellaajal, noh, et seal on, on, meil on. Meil ei ole nagu sihtgruppi, et kui, kui sa sellest tahate, tahate rääkida, siis meil ei ole sellist, meil on ütleme niimoodi, et pikkuse skaalal alates 60-st sentimeetrist kuni kahe meetrini, võib-olla isegi üle parimal juhul ja vanusega skaalast. Ma arvan, et ma pakun, et sealt kolmest aastast kuni 300 aastani välja, et kõik see kogu see rida Kas see on üsna huvitav tegelikult Smilersi puhul, et mõned aastad tagasi oli teie lugu Annika, minu meelest Elmari raadios number üks ja nüüd on see raadio kahes teie lugu, moskiito, mis on number üks ehk et nagu nende raadiote sihtgrupid raudselt erinevad küll. Kuidas see nii on, et kuidas sa ise seda enese jaoks oled põhjendan, on see üllatus sinu jaoks, kumba raadio esikoht on sinu jaoks üllatus? Ma ei räägi muidugi teistest raadiokanalites, kus te ka olete edetabelites esikohtadel figureerinud, noh, nende kardinaalselt erinev. Ja ma mõistan küll, mida sa mõtled. Ei muidugi, tähendab, ega kui ma lugu teen või kui me tantsida kuidagimoodi lindistab või teeme, et ega ma siis ju ei mõtle, millise raadio esikoht, see võiks küll olla, et me teeme ikka sellise loo, mis meile endale meeldib ja nupp paremal juhul erinevate kokkusattumust ja ma ei tea, mille ajel siis nagu võiks ju arvata, et midagi juhtub, onju. Ja ennekõike on ikkagi tähtis, et seda lugu, kui ma, kui ma teen näiteks uue loos arvestama sellega, et ma mängin seda järgmised näiteks viis aastat, 100 korda aastas. Et, et noh, sa pead mulle endale ennekõike meeldima muidu muidu ma ei saa sa ühtegi lugu nagu välja pakkuda, et seal nagu see põhi, põhikriteerium. Aga nüüd, kui küsida, et mismoodi ma seda mõtlen, siis tegelikult raadio kahes me oleme ju aasta hitti tabelis minu arusaamist mööda kogu aeg esindatud olnud. Ja 98 olite viimati esimesel kohal, eks ajust. Et noh, nagu et bänd on olnud nagu kogu aeg tabelites, kas ta nüüd on esimene, teine või 47. et see noh, tegelikult meie jaoks nii väga tähtsust ei omagi, tore kui, kui sa oled seal eespool otsas, on ju seal nagu tekitab selliseid või noh, ma ei oskagi öelda, mis vastandlikke tundeid minus, et ma nagu ei tee muusikat edetabelite pärast samas kui inimesed nagu arvavad, et, et see on nendel lemmiklugu olnud noh, kõik, kõik kõik see terve see aasta on ju sisse s meile ainult suur suur selline au ja rõõm, et tegelikult noh, midagi on muidugi mingi üks lugu toodab mingisuguse tähelepanu ja teine lugu võib-olla mitte nii palju ja alati alati oli nagu see võib-olla ei ühtegi isegi meie nagu nägemusega, et võib-olla me oleks oodanud mingist muust loost rohkem singlit ja teab mida kõike, aga aga jah, seda ei oska nagu kunagi ette niimoodi arvata. Sinu üks lemmikuid, Rod Stewart muide, on öelnud seda, et muusika business'is pool lahingut on see kuidasmoodi asja müüd, mitte see, kuidas asja kirjutad või kuidasmoodi sa laulad. Et inimesi on oluline mitte muusika. Küllap ongi jaht, aga aga eks me ju noh, sa ilmselt vaat kui sa oled alles alustanud oma bändi, et siis ilmselt nagu nõuab rohkem tähelepanu või kuidagimoodi siis hakkab kuidagi kujunema, aga meie ansambel nüüd mõnevõrra juba sõitnud siin ja seal ja andnud mõne kontserdi, et meil on juba välja kujunenud ja, ja seda, noh siis see on jälle seesama jutt, kui alguses ka küsida, et, et kas, kas Smilers ei ole mitte ainult üksi mina ei ole, seda kujundavad kõik need vennad, kes meil bändis mängivad ja on ja järgi nagu see noh, see kuidagimoodi moodustab kogu see pilt sellest meie bändist. Oled sa vahel tundnud ka, sa räägiksid noorematest muusikatest ja nii et sa oled nagu vanakooli tei. No eks ma muidugi olen vana koolitegija, sest et jah, ütleme niimoodi, et mõeldi aasta tagasi ei alustanud, et vanakool on juba tegelikult mõne jaoks viis aastat tagasi ja minul on kilomeetreid Neliteistaastane 14 aastane, mis olid, kui esimene bänd Ja neljateistaastased tema ja ütleme nii, et olid minu esimesed katsetused, aga niukses päris suures bändis äkki 16 aastaselt, vastand kõvasti hiljem ja natukene hiljem ja aga kindlasti olengi ja, ja mul on selle üle hea meel, sellepärast et et muidu me ei oleks just need, kes me oleme, kui, kui ma ei teaks seda kõike, mida ma praegu tean, et selges tegime, teeksime midagi, onju, aga aga ilma selle infota, mis mu pea sees on. Kas sinu käest on tulnud mõned noored küsima mingisuguseid nõuandeid või oled sa öelnud kellelegi, et kuule, ära nii tee või? No vot sellega on jälle niisugune asi, et eks ma, no eks ma tegelikult olen mõnele nõu andnud küll, kui on küsitud aga see ei ole absoluutne noh, selles selles suhtes, et see ei ole nagu seal absoluutne tõde. Selle. Sa pead sellest, et kõige õigem on nii, et sa kuulad minu juttu, siis kuulad kellegi teise juttu ja siis vaatad, mis su enda peas toimub, paned need kõik kokku ja teevad omad järeldused, et nii on õige, et sa ei saa nagu kellelegi ette kirjutada, teeni nii ära seda tee, et see on vale, see on õige, et tänapäeval eriti veel, kui kõik on nii suures muutumises ja nii kiiresti kõik muutub, et siis on nagu jube keeruline anda nagu väga adekvaatset nõu. Aga loomulikult kui keegi küsib ja eriti veel keegi selline, kellesse mu või kellele ma vaatan peale, kellesse mul on usku, siis ma noh, ega ma enda teada neid teadmisi ei hoia, et ma neid jagan hea meelega. Aga, aga üldjuhul on niimoodi. No see, see muide on hea küsimus selles suhtes, et vanasti küll vana kooli mees nagu vanasti küll keegi kellegi käest midagi küsinud, kõik olid ise targad ja mul on hea meel selle üle, et tänapäeval on ikkagi noored mehed ja naised hoopis teistsugused. Et nad julgevad küsida, julgevad ennast nagu lahti tõmmata ja suga suhelda selles suhtes, et et uurida, et nad ei pea ennast nagu noh, ilmselt on ka teistsuguseid, aga ütleme nii, et et kes tõsiselt nagu asja tahab teha. Ta julgeb küsida su käest ja on avatud kõikidele asjadele, et ta ei arva, doosemised ja mitte millestki, mitte midagi. Et ma ise olen teiega targem. Kas muusikas on veel üldse midagi uut, tehakse kõik juba, ei ole tehtud. Kõik oli tehtud, ma arvan, seitsmekümnendatel juba edasi sealt on olnud kogu aeg ümbertegemine. Et, et ma ei jah, et see igavene teema igasugustest Plaviaatidest muudest, et see on nagu niuke, et no okei et seda võivad rääkida, kes tahavad rääkida, aga aga, aga noh. Ma ei tea, ma ise ükspäev lugesin peas kokku, kui jälle kuskil mingi teema tuli kellelegiga seoses üles. Mõtlesin, et sellest võiks teha nagu niuksed kohe mingisuguse kolme, nelja tunnise raadiosaate, et mängida ainult lugusid, mis on nagu teiste lugudel moodi ja ma arvan, et ma kaotaks sellega ära mingisuguse viis protsenti nendest lugudest, mida ma mida mina tean, mida ma ei tea, neid on veel rohkem. Et, et tegelikult jah, et ega seal midagi nagu. Kui aus olla, siis, siis on jah, tegelikult kõik niukene lihtsalt uue miksimine ja ei ja ega siis kui sa mõtled nüüd, et kui palju neid noote on ja mismoodi neid saab omavahel ritta panna, et et ma arvan, et need kõik mingi kombinatsioon on juba ikka nagu läbi mängitud mitu korda. Aga sellest ei tasu lasta ennast heidutada selles suhtes, et ega muusika ei ole mingi niisugune asi, et ma nüüd tegin midagi või tähendab, et ma pean looma midagi kohutavalt nagu midagi täiesti uut, et mida keegi pole ennem kuulnud ega näinud ega ega liiatigi seda pole kuskil olemas olnud, et, et tegelikult muusika on lihtsalt üks niisugune tore kunstivorm. Noh, mis idee järgi peaks nagu pakkuma inimestele mingisuguseid emotsioone ka popmuusika või rokkmuusika, räägime mingist kolmeviisilisest, nelja minutilisest loost. Ma ei räägi siin ainult suurvormidest praegu, et, et ega seal tegelikult nagu seda ei tasu nagu üle tähtsustada või nagu üle mõelda, et, et kui sul on üks või teine meeleolus valida endale vastavalt sellele näiteks kas raamatu filmi või muusika ja jumala eest, kui see sind kuidagimoodi aitab siis mis mis tahes, või vaatad mõnda pilti, et kui see sind aitab, siis ongi see juba oma ülesande nagu täitmata. Möönab, et Eestis praegu tehakse ka muusikat, mis sul on tegelikult pinget ja pakub ja kui sa seda kuuled, sa mõtled, et oh pagan, vist tuleb kanalit vahetada. Jah, ja seda on alati tehtud nii Eestis kui igal pool mujalgi ja, ja seda on väga palju, see ongi suuremalt jaolt tehaksegi sellist muusikat, mis mulle pinget ei paku. Aga, aga ega ma sellepärast ei ei ütle, et, et noh et see on ainult minu arvamus, võib-olla kellelegi see mõjub, et ma just mõtlen, et, et igasugune muusika tegelikult on, on hea, isegi kui ta on nagu see minu mõistes nagu selja taha neid nagu stampväljendeid kasutama hakata, kedagi mitte solvata, aga aga mõte ei ole selles üldse, on olemas teatud muusikaliike, mida hästi palju Eestis harrastatakse ja see ei lähe mulle absoluutselt korda ja ma tean veel noh, minu noh, oma nagu sõpru ja tuttavaid. Kuule, see, kellele see ka korda ei lähe ja siis ma tean veel nende tuttavaid ja sõpru ja sugulasi ja neile ka ei lähe korda, aga kuskil peab olema keegi, kellele see korda läheb, sest muidu seda ei peetaks seal oleks ära lõppenud, sest et no kaua sa ikka tümitanud nagu üksinda kuskil jõuduubis. Et, et noh, et mingi publik peab olema selgesti. Lisaks sellele, et me veel jõuame täna ka small sellest rääkida, kuulata ka ise väga palju muusikat, vastupidiselt mõningatele muusikutele, kes väidavad, et oh jumal küll, kui saaks ometi koju, saaks vaikusesse jumala pärast mingit muusikat kuulda ei taha, siis sinul sellist probleemi ei ole. Ei ole, mul on ka vaikusehetki vahest, et ma ei taha midagi kuulata siis kui noh, näiteks sellel ajal, kui selja taga on nagu mingi pingelisem niukene enda tegemiste ja toimetamiste aeg, et, et kui pea on täis mingeid kummalisi viisijuppe rehve ja ma ei tea, mida kõike, siis ma tõesti tahan nagu natukene puhata kõigest, aga üldjuhul jah, mulle meeldib muusikat kuulata. Ta, ja ma olen alati palju kuulanud, et mul on alustanud oma teadliku muusika kuulamist, et ka väga-väga ammu ja käisin mäel kõik pühapäevad iga ilmaga ja igas konditsioonis ja jaa, jaa ja sealt edasi tegelikult olen ikka ostad plaate elu jooksul sadade viisi. Täna sa hommikul oled kaasa võtnud kaks plaati. Tead, kusjuures see on jälle väga raske teema. Võtan kaasa kaks lugu, et kui saaks öelnud, vaadata kaasa, 200 lugu oleks olnud oluliselt lihtsam, oleks lihtsalt nagu võtnud. Aga kuna aega on vähe ja kaks lugu peab nüüd nendest välja valima, siis tegelikult võtsin, võtsin niukses lihtsalt Ühest kohast, kus ta oli lihtne võtta. Ja, ja sealt nagu igale poole, kuhu ma käe oma plaadiriiulis pistan. Põhimõtteliselt seal nagu väga eksida ei saa, et ma enam vähem tean, et mis sealt tulemas on. Ja ja mõtlesin, et äkki äkki see sobib praegu hästi. No miks ägerannast see siis, keda me võiksime kuulata? Kuulame Mick Jagger'it jaema, mõtlesin veel selle ka, et, et kuna niuke võimalused, et ma olen niukene kuulanud Lenny Kravitz ka ühel hetkel üsna palju ja kui nad nüüd koos otsustasid ühe vana loo ümber teha, et siis siis, siis võiks äkki sobida jube hästi, et seal on niisugune mõnus rahulik ruum ja kaks väga ässa venna, nii et mis sa ikka oskad rohkem tahta. Me jätkame juttu, siis Hendrik Sal-Saller iga ja üks tema lemmiklugudest lemmikartistidest vähemalt kõlas praegu Mick Jagger, siis sa kuskil oled tegelikult rääkinud, et sa loed ka Mick Jaggeri eluloo raamatut praegu, mis eesti keeles. Ja ma loen seda juba pikemat aega, mulle jõuluvana tõi selle, aga kuna see nii halvasti tõlgitud, siis metsikult kaua aega ma hakkasin seda raamatut lugedes, mõtlesin, et kas ma olen nagu kirjaoskamatu või oleme kuidagi oma lugemise võime kaotanud või mis pull on lihtsalt, aga siis selgus, et tegelikult on lihtsalt nii halvasti tõlgitud, et mina tea siinkohal, kui selle raamatu tõlkija peaks kuidagimoodi kuulma või kuidagimoodi saama aimdust või tõlkijad, siis palun järgmine kord, kui te võtate ette suurteose mõnest tuntud muusikagrupist või muusikast, siis palun konsulteerige selle raamatu tõlkimise juures ka mõne muusikat teadva inimesega. Terminal on valesti terminit. Terminid on valesti siis on selline asi sellised laused on, saad aru, et, et kui üks lause võib vabalt kesta mingisugune veerand lehekülge, kui mitte pool ja kui sa oled selle lause lõppu jõudnud selle suure lugemisega, kõikide komade sulgude, muu asja, kas sa oled juba ära unustanud selleks ajaks, millega lause algas ja siis peab seda, alustame uuesti otsast peale, see võtab metsikult aega. Ja pealegi tihti olnud nüüd tunne, et, et nad on ise ka kaotanud selle mõtte seal poole lause peale ära sellepärast et see algab nagu ühest kohast ja lõpeb teise kohta vahepeal nagu valed nimed. Mu meelest ma mõtlesin ma, et, et ma loen selle ühe korra läbi, ma teen selle ilusasti ära. Siis järgmiseks ma võtan, võtan välja muusika, mida ma kuulan sinna kõrvale ja hariliku pliiatsi, millega tõmban alla joon. See on täielik jama toimub, aga kui sa vaatad üle sellest tõlkimise asjast, siis mis, missugune see Mick Jaggeri elu on olnud, kui palju tema sinu selles üllatavat on see raamat, millest minu meelest ka Eesti kollane meedia on jõudnud fakti välja käia, kus, miks see räägib sellest, kuidas ta magas tuhandete naistega. See ei olegi oluline, sest küsimus oli selles, et olid 18 aastased poisid 60.-te aastate vägagi konservatiivsel Inglismaal ja kui nüüd korraga peale kõike seda nälga ja idanemis kõike seda metsikut noh, Inglismaa muidugi juba metsikult masendav koht ju aastaringselt põhimõtteliselt on pime ja sajab ja on hall, onju. Ja siis, kui korraga sulle pakutakse meeli ülendavaid on teid sellest kõigest nagu liblikad ja lilled välja lastes. Pole ime, et, et noh, et niuksed, noored poisid paugutavad vasakule, paremale, et nii lihtne see tegelikult ongi. Aga midagi noh, nagu kuuekümnendatel seitsmekümnendatel juhtus, selliseid asju juhtub ilmselt siiamaani. Rääkides sa räägid, eks ole, vihjed meelemürkide narkootikumidele ja mitte ainult. Eks nad ju tarbisid alkoholi ja ja nagu niukseid arusaadavamaid asju ka, aga lihtsalt, et küsimus oligi selles, et, et kui, kui sa tuled, nojah, kui sa tuled nagu sellisest ühiskonnast, kus kõik on olnud nagu niisugune väga selgelt. Et sa juba põhimõtteliselt sündidest ja rääkima hakkasid, juba teadsid, kes sinust suurena saab, millise kooli sa pead lõpetama, millal sa abiellud ja kuidas sa sured, millises majas, et noh, siis on nagu ju ilgelt lahe, kui korraga laiendatakse sinu teadvust mingisuguste kummaliste tripidega kuhugile värvilise vikerkaare taha. Ma olen alati tahtnud seda küsida, et kas sa saad aru nendest loojatest, kes räägivad täpselt sedasama teaduse laiendamise juttu ja Me teame legendaarseid lugusid rokiajaloost, mis on sündinud ja seda ei varjatagi, mis konditsioonis need on, sellised, mis ainete mõju all. Theme plaate. Kõige niisugune muidugi, eks ta niisugune väike reklaamitrikk ju ka ja niisugune tore rääkida, sest et iga tavainimene peale seda, kui ta on päev läbi naelu seina löönud, ei tõmba LSD-d ja tal ei ole vaja nagu meelt laiendada selle jaoks, et järgmine päev neid naelu kuidagi paremini seinale lüüa. Aga, aga rohkem ma arvan, et muidugi kui sa teed, sa pead õigustama millegi, et saan õudselt lahe, et iseenesest noh ja selles konditsioonis, kui sa lood midagi, noh me ei tea ju, milline see lugu oleks olnud, kui ta oleks ilma selle tabletid kraamite selle teinud, võib-olla oleks parem olnud, aga võib-olla poleks kunagi sündinudki, et see niukene mina olen suhteliselt niukene, ütleme, skeptiline või, või ma ei teagi, kuidas õige proovinud teha niimoodi vä? Ei, mul ei ole nagu vajadust, on mul siis kui peaks juhtuma selline olukord, et nagu kohe kuidagi kuidagimoodi muidu ei saa, et, et siis see on nagu see viimane õlekõrs, aga mul on ikka lood siiamaani välja tulnud ilma ilma ka, et, et mulle meeldib omada mingisugust teatud kontrolli selle üle, mida ma teen, et siis mul on, mul on endal nagu pärast nagu oluliselt lahedam oma asjadele tagasi vaadata ja mõelda, et kuidas üks või teine asi on sündinud. Nad ei taha rääkida, neid lugusid ei taha, aga ma ise, et, et kui ma teaks nendest, vaata kui oleks seal liblikate lillede vahel, siis ma ju ei teaks, kuidas need lood on sündinud ja siis ma räägingi, et oo, ma olin nii kõva mees, tegin seda ossa, kus siis oli see vägev värk. Aga see nagu noh, okei, et see on nagu võib-olla korra nagu mõnes meelelahutusportaalis tore pealkirjaga ja sellega kõik lõpebki. Mis õigust, Hendrik inimesed sinu elule omavad õigust teada, mida? Ei, mina ei tea, mis õigust ma oman teiste inimeste eludele, et see, see jutt, et kui sa oled avaliku elu tegelane, siis sa justkui peaksid avaliku elu tegelasena olema kõigile kättesaadav aast seeni, siis mina nii ei arva, sest noh, mina tegelikult ei torgi ennast teiste inimeste ellu ja mulle meeldib, kui teised inimesed ennast minu ellu ka ei torgi, et et üks asi on see, et bändi ja musa ja kirjutan lugusid. Aga, aga kas see ongi see, see osa mille ma olen justkui nagu üles riputanud avalikult. Aga, aga kui mulle see ka ei meeldiks, ega siis ma esitaks neid kuskil avalikult, aga aga kuna ma ei ole nagu noh, nagu iseennast ei presenteeri või noh, tähendab jah, et kõik see, mis ma räägin, on ju, et ma tean, et praegugi ma räägin midagi, et siis neid mõtteid keegi kuulab ja teeb omad otsused ja järeldused selle minu nagu jutu järgi, et et, et mis tüüp see niuke üldse on, on ju, et siis nagu noh, see osa, mis ma praegu annan, see ongi see, mida ma annan, sest ma annan seda vabatahtlikult. Aga see, et nüüd ma peaksin rääkima kõigile kõike sellepärast, et ma justkui olen avaliku elu tegelane, on ju siis mu meelest on niisugune nagu ma ei tea, kust see üldse. Selline häiritud selline tähelepanu olete pannud poes tähele, et inimesed jälgivad, mida sa ostad, vahelisi pildistavad, sest et äkki sa ostad ka tualettpaberit või midagi sellist. Ma pean ka tualettpaberit ostma tegelikult, et ega ma ei saa muidu hakkama. Aga, aga jah, see pildistamine on läinud täiesti hullumeelseks seoses nende telefonidega, et kõik tahavad pilte teha, ma olen mõelnud, et mina nende piltidega teevad, et kõikusena näiteks kõige lihtsam asi on see, kui sa lähed kuhugile näiteks loomaaeda, lapsega loomades, kõik pildistavad puuris jääkaru ja peamiselt ma teen isegi noh, nad ei saa ju kätt sinna puuri sisse panna, jääkarusöök seal ära, muidu nad pildistavad seda niimoodi koos nende trellidega, nende ühesõnaga kodus ja peale jääkaru, neil on veel ees seal kängurud ja rõõmuse tiigrid ja muud asjad kõik. Ja nüüd ta läheb koju, tal on 100 pilti jääkaru puuri ja känguru värke, mis ta teeb nendega, kas ta, kuhu ta need paneb või mis ta nendega teeb, sama asi on nagu minuga, et, et niukene, higine vend tuleb laevalt maha, teeme pilti. No ja mis sa teed selle pildiga, siis sul on veel nagu peale minu veel kolm-neli tükki vaatad seda või, või jagad seda oma sõpradega? Niuke noh, mulle ei meeldi nagu selline septembri pilti, teeme nagu korralikult pilti, mingi põhjusega, niisama klõpsid on, mina ei tea, sa keeldud siis? Ma üldjuhul keeldun ja ma ei, ma ei, ma teen pilti küll, aga, aga pildistamine toimub nagu siis, kui, siis, kui see mulle sobib ja see on sama hea, kui ma küsiks, ükstapuha näiteks sinu käest praegu teeme pilti ja kui sulle ei meeldi, miks sa peaksid tegema mulle vastu, et kuule, ärme praegu teed, ükstapuha, et mul on näiteks ma ei tea, no ma ei tea. Juuksed valesti või mis iganes, on ju. Et, et ma sellisel juhul ma pean nagu respekteerima sinu otsust, et sa ei taha praegu teha ja see on väga lihtne. On sul fännidega mingisugused selgeks sisse või selliseid ebameeldivaid kokkupuuteid ka olnud kuidagi häirinud või? Või on need ohtlikud? Ei ole, Eestis on see nii niukene rahulik ja, ja oleks nagu liig. Keegi ei ukse taga passima nagu siin on olnud juhuseid Loht peol, eks niukene. Ja et muidugi jajah, et las ta olla, ei, meil ei ole niimoodi. Eks nad ikka käivad kuskil, aga tegelikult on jah see, et et Eestis on asi rahulik ja inimesed on nagu normaalsed, nad saavad üldjuhul aru, et et, et kuhumaani nagu tasub minna ja kuhu mitte. Mis seal tegema, Hendrik ette, et, et inimestele meeldida, sa oled püsinud tipus tegelikult kogu Smilersi Eestis olemise aja, ütleme see, see 20 aastat kaks plaati küll tulid inglisekeelset tänasest soome värk on. Aga mis sealt tegema? Jah, et, et nii kaua olla. Olla tipus. No ennekõike vist tuleb mõelda selle peale, et ei tohi pingeid võtta selles tipus olemise nagu osas, et, et tegelikult bändi tegemine You peaks algama loomulikult seal peab olema mingisugune tubli annus seda, et sa tahad kuhugile jõuda ja, ja mis iganes tipp siis on ju et kelle jaoks missugune need, see on niisugune hästi laia hämar mõiste. Aga, aga ennekõike vist peaks olema nagu aus nii enda kui oma bändiga kuulajate vastu, et kui see, see kuidagimoodi õnnestub, et sa ei proovi mängida kedagi teist, kes sa ei ole siis, siis ma arvan, et ega publik on ju väga, väga tark ja ta nagu hindab oma emotsiooni või noh, nagu koheselt, et kui talle meeldib, siis talle meeldib, kui talle ei meeldi, talle ei meeldi ja nii nii lihtne see asi ongi, et väga palju on muidugi inimesi, kes näiteks no seda alati naernud, et oleneb olemas teatud hulk inimesi, kes pole iial näinud ühtegi meie kontserti, on kuulnud võib-olla ühtelugu ja kujundanud selle järgi nagu arvamuse kui hea või halb live bänd üldse olema onju ja siis ta nagu kannab seda arvamust endas. Ja siis, kui ta näiteks juhtumisi peaks meid kuskil nägema, siis ta nagu võib juhtuda, et ta muudab seda kardinaalselt, aga võib juhtuda, et ta mitte kunagi ei näegi Meide, ta ei muudagi seda ja tal on ikkagi seltskonnas oma arvamus öelda, et no see on niuke mõttetu asjad, need ei oska üldse mängida või tuleb lindi pealt või mida iganes. Ja, ja see on nagu niisugune üks üks niisugune grupp inimesi, aga need, kes ikkagi käivad, kuulavad, näevad ja vaatavad, on ju nemad on nagu ausad selles suhtes, et ega nemad ju ei hakka, neil ei ole põhjust meile valetada. Nad, kas tulevad järgmine kord uuesti või ei tule ja nii lihtne see ongi. Mida sa aus olemine selles mõttes tähendab, et ütled, et sa oled see ei tule see, kes oled, eks, et kui sa laval oled, sa tegelikult ikkagi ei ole see, kes oled ikkagi püüad ju rahvale nii palju meeldida ja mängida neid lugusid, mis on, olen kuul plaadi pealt või, või kadunud, mis ilmusid? See on nagu selle meelelahutusasja juures ka muidugi üks üks külge, et et kui sa oled ikkagi meelelahutaja, siis sa noh, nagu see sõna ju ütleb iseenesestki, mida sa pead tegema. Et, et kui keegi tahaks nüüd tellida või tulla vaatama näiteks kuulama kontserti mis oleks nagu meie puhul püsti pandud mingite muude kriteeriumite järgi, siis siis ma ei tea, kas talle avaneb Smilersi puhul selleks üldse võimalust või mitte. Aga üldjuhul ju ikkagi me mängime neid lugusid, mis meile meeldivad. Me lihtsalt valime nagu nendest teatud õhtu jaoks kõige sobivama repsi kokku, et kuna meil on lugusid rohkem kui kolm, onju siis me saame endale seda lubada, et kui meil on näiteks mõne ürituse suvepäevad, siis me vaatame, mis tüüpi üritus on, mida, mida tehakse, kas tantsitakse, lauldakse, paneme selle kava seal kokku. Kontserdimajas on meil kava pisut teistsugune. Ööklubis on meil ka pisut teistsugune, et, et see kõik sõltub nagu sellest ajast ja kohast. No, mis see lugu on või mis need lood on, mida, mida koguvad? Pead mängima tead neid, neid ei ole tegelikult niukseid, mida peab mängima kogu aeg, eks me ise valime neid lugusid nagu selle ütleme nii, nagu ma just ütlesingi, et koha ja olukorra ja siis tempo ja kõige selle järgi, et mulle meeldib alati kava teha, et ma alati olen vaadanud mõnede teiste nagu toimetamist kõrvalt vahest kui just festivalidel, et sul on nagu pikk list on juba valmis kodu sammu tehtud ja meiliga kõigele laiali saadetud, et noh, juhtub ka meil võib olla niukseid asju, et kui meil on näiteks mõnituur, et me noh, enam-vähem teada, et mida me mängime, aga, aga üldjuhul mulle meeldib ja minna natukene varem ole kuidagimoodi olla selles kohas ja siis vaadata, mis ja kus ja kuidas ja selle järgi nagu seda kava kokku panna, et, et see on nagu üks niukestest noh, kuidas nüüd öelda rituaalidest või siukseid rituaale, muidugi pigem on ta niisugune nagu noh, nagu tavavõi, mingi niuke asi, mida. Teeme aga sa valdad oma loomingut läbi 20 aasta nii hästi, et sa võid ükskõik mis laulu alustada ja sulle sõnad sassi, ega, ega mingit muud. Kell 90 protsendi ulatuses on see võimalik jah, et olen teinud need lood, et, et siis ma neid ikka tean jah, et, et aga jah, mõned lood muidugi vajavad nagu meeldetuletamist, et kui meil on plaane, taat ana mängiks õhtul Niukest lugu ja me ei ole seda näiteks mingi viis aastat mänginud, eks me saun tseki. Teeme selle korra läbi, et kõigil oleks teada. Kui sa mõtled selle aja peale selle 20 aasta pärast, Smilers on kuhugi, pole muusikaliselt nagu muutunud koha või kas sa üritad seda muusikat ajada kuidagi moodsamaks ja kõiki, ma ei tea, neid sahinaid krõbinaid moodsal ajal sinna juurde käivad kuskilt ikka lipsaks läbi või ei ole. Tähendab tekst on muutunud, muidugi muutub ta selle järgi nagu meie noh, minu nagu mingite hetke hetkeemotsioonide põhjal, kuna ma neid lugusid laienes terve bändi nagu noh, ikka ju kõike kuidagimoodi kuhugile suunda nagu veavad seda asja, eks ta muidugi muud Moodsuse mõttes madonna madonna võtame siis ta jälgib nagu kohutavalt nagu trendi või alati, nagu on see. Ja no tal on palgatud selle jaoks spetsiaalsed produtsendid, kes muretsevad selle pärast, noh, meil on ikkagi nii, et me teeme ikka bändi, et noh, et kui sa oled üksik niukene, popstaare ja, ja vanust kaas, sa pead heledalt kellegi käest küsima, et kuule, et mis need, mis nendele noortele meeldib, et kuidas see toimib. Aga meil on õnneks niisugust asja ei ole, et me ikkagi nagu kuidagimoodi ujume. Ühesõnaga elektrooniliseks ei lähe ikka kunagi ära ütle kunagi, et ei lähe, kui see peaks meeldima hakkama näiteks mulle või Urmasele või kellelegi mehebändist, et eks me ikka katsetada võime, aga see ongi meie bändi juures on kõige lahedam asi, et me võime teha seda, mis meil pähe tuleb, et kui me tahame, mängime ma ei tea. Ükstapuha, kellamängu ja, ja tamburiiniga, oma järgmised lood, aga kui tahame, võime ka minna väga elektrooniliseks. Meil tegelikult ei ole mingeid piire keegi ette seadnud, et nii nagu teeme, nii teeme. Ma tahan ka ühe küsimuse küsida selle kohta, sul on väike pojake endale ka kodus, kas mõnel lastelaul olnud kunagi? Ja, ja ma pidin tegema terve plaadi neid lastelaule, aga sellest on nüüd märkamatult saanud kuus ja pool aastat sellest minu tegemisest lihtsalt kiire on olnud, aga mul on neid sahtlisse, et sellel ajal, kui ta niisugune väikemees veel olija talle pidi palju laulma, siis siis sa igast jaburaid laule lauldud talle ja kuidagi tulid kuskilt ja osad nendest ma suutsin isegi nagu telefoniga üles salvestada, aga oligi hea, sest et muidu need järgmisel päeval olid kõik kadunud, et ma ei mäletanud nendest mitte kui midagi, et et see ongi see, et kui sa nagu väikse lapse kõrval magad natukene vähem kui tavaliselt on ju siis mälu kipub ka olema selline, et ajataju ja mälu niuke suhteline küsimus, et õnneks jah, midagi mul on, et võib-olla võib-olla siis kunagi äkki äkki ma vormistanud need ära, aga ei, seal on päris pull asju, lihtsalt helleri lastele plaati, kellel on tulekul ja no ma ei tea, aga kas ta on tulekul, aga mul on mingit materjali küll ja need on väga jaburad lood. Mis mulle endale väga meeldivad, Henryt, kui sinu karjäär peaks hommepäev lõppema, siis mille üle sa kõige uhkem oled? Selle üle olengi kõige uhkem, et ma olen saanud mängida nii kaua aega nii heas bändis ja, ja mul on tõeliselt rõõmus, et, et seda lastud nii kaua meil teha, sest see on metsik privileeg iseenesest. Ja jah, sinna tuleb siis nüüd pikk jutt otsa veel, kui vaja on, aga, aga see on nagu see lühidalt ja konkreetselt kokku võetud. Sul on täna, muide, nimepäev on ja jaanuar Hendrik Jaberid Esidki Hendriku põhiseid ja kahe nädala pärast on sul sünnipäev. Mitte veel suur, aga see suur sünnipäev ei ole ka enam mägede taga. Mida sa endale soovid uueks aastaks? Legosid ei oska. Kui midagi ei olnud, ma tegelikult ma sooviks. Ma sooviks, et see aasta tuleks selline, nagu ma olen plaaninud, viimased, ma ei mäleta, mitu aastat, et ma saaksin olla, et ma saaksin olla rahulikult ja, ja kirjutada uusi lugusid. Nii lihtne see ongi, aga, aga ma kardan, et, et sellest aastast tuleb jälle selline aasta nagu viimastel aegadel on olnud, et Smilers on jätkuvalt tuuril nagu me oleme olnud juba, ma ei tea, 2004.-st aastast või millal te vahepeal pole nagu üldse ma maha saanud rajad? Jaa, jaa. Ja tundub, et nii lähebki, et tegelikult ma olen väga rõõmus ka selle üle, et mäel kõrini? Ei, ei, absoluutselt, ma pigem tahaks teha nagu rohkem lihtsalt, et kuidagimoodi see ei käi päris niimoodi, et et pakid oma kohvri kodus lahti ja istud, võtad pilli ja hakkad kohe lugusid tegema, vaid see niukene nagu lavalt ära tulemine ja siis nagu sellesse mudelisse minemine, et kirjutaks mõne tekstiili kiiret, teeks mõne uue loo, et see ikkagi need on nagu pisut erinevad asjad minu jaoks ja see, see üleminek võtab natuke aega seal vahepeal on nagu see niukene, noh nagu füüsiline puhkamine ka ilgelt vajalik. Aga ikka muusika on see, mida sa iseendale nii-öelda soovid või kas uuel aastal mõtled, esimene asi on ikka see, et saaks ikka uusi lugusid kirjutada. Ja seda ma olen pikalt mõelnud, et ma tahaks teha uusi lugusid, nüüd mul õnnestuski leida selline aeg ja, ja oli toregi teha ja, ja vaata, kui vahvasti see kõik lõppes. Suur aitäh Hendrik ja täna hommikul jutusaatesse tulemast, minul on samuti väga viisakas, tegelikult oleks saade lõpetada Smilersi looga, aga kuna vikerraadio tegelikult mängib väga valju siis tegigi ja meil on ikka üks plaat veel ka sinu poolt kaasa võetud, ehk üks sinu lemmiklugudest siis mis on mis meie saadetavate mehed? Et mitte, ma ei arva, et ma teangi, et see on Piiter Sweet Symphony. Miks see lugu kuidagi on mulle alati meeldinud, minu meelest seda liiga vähe Eestis mängitud, seda võib-olla on. Võib-olla ma ei ole kuulnud, aga minu meelest seda peaks mängima nagu kogu aeg, see on väga-väga-väga hea lugu. Sellise väga hea looga Me jäämegi tänast jutusaadet lõpetama. Suur aitäh, Hendrik Sal-Sallerit. Palju õnne. Palju õnne sünnipäevaks, juba. Suur talu, aitäh.