1936. aasta kava lehterress number 19 jõuab saadete tutvustamisega mai keskpaika ja pakub nädala kohta mõndagi, mis kajastab tollaseid sündmusi ja ka suhtumisi. Pühapäeva pikem saade on emadepäeva, piduliku koosolekuülekanne Estonia kontserdisaalist. Mitte see värd pidulik aktus, nagu tänapäeval sageli kuuleb. Sisukorras on märgitud, et kõne peab vabariigi valitsuse esindaja. Päevalehest saab teada, et see esindaja oli sotsiaalminister Oskar Kask. Kontsertosas esinesid bariton Voldemar vei kart, hiljem Vootele veikat, viiulikunstnik Hubert Anton, eestistatuna Aumere, õpilaskoor ja orkester. Õhtusel ringhäälingu ja Estonia ühendorkestri kontserdil on olnud kaastegev proua, annan Glasg las ja juhatanud külalisena professor Vladislav kirdjaajev. Riias kanti üle läti helitööde kontsert ja ühes Tallinna kirikust tavaliselt küll Jaani kirikust vaimulik kontsert, kus muide oli kavas tšehhi saadiku Jaroslav Chlia Tedeum koorile orelile ja orkestrile, keda juhatas autor. Sõna- poolelt märgin, et lähenevate põllutöökoja valimiste eel oli esinenud põllutööminister Nikolai Talts. Üle pika aja oli mikrofoni ees ka Bernhard Linde, kes vestles Rumeenia kuningriigi ülem. See on pisut üllatav teema, sest linde oli ju Slavist, eriti poola keele ja kultuuri austaja. Mäletan teda sõjajärgsest aastast TPIs vene keelt õpetamas, kui ta kaldus tunni teemast meeleldi kõrvale, kui keegi ainult kuidagi vihjas Poolale. Kavas oli ka pool tundi oriety direktori insener Hans võrgu vestlus teemal raadioasjanduse Ameerika Ühendriikides. Paar päeva varem oli intervjuu temaga ka Päevalehes, nii et saab juba teada, millest jutt. Põhiliselt sellest, et USA raadiokompaniid elasid ja elavad praegugi reklaamist ning aparaadi omanikel polnud tarvis maksta kuulamismaksu. Veel kiitis ta väliseestlasi väga hea eesti propaganda eest. Siis on näha, et Oskar Lõvi ampluaa oli laienenud jalgpallireportaažid ja kõrvale olid tulnud raskejõustik ja seekord ka päeva viimase saatena Eesti poksivõistluse kirjeldus. Nüüd veel Erressi lugemismaterjalist avaartikkel on sisuliselt katse veenda inimesi kasutama lainepikkuse mõõtühikuna kilo või megatsüklit. Noh, praegu me räägime ikka kilovõimega hertsidest. Esikaane sisekülg on aga elektroja raadiotehnikast, elektrivoolust elav organismis ja autoraadiost. Edasi on tervele lehekülg, saatekava korraldamisest loetakse üles iga nädal koos käinud saatekava komitee liikmeskond. Ja teen seda minagi. Ringhäälingu juhataja, insener Olbri, haridusministeeriumi kunstiosakonna direktor kolju, teedeministri, abiinseneri Jürgenson, kuulajate ühingu esindaja, ühistegelise liidu direktor Reinmann kava ise valminud kolm nädalat ette ja koostamisel, aidanud kaasa mitmed organisatsioonid, saates stuudiosse oma esindajad loenguid pidama. Artiklis saab ka teada Berliini olümpiamängude kajastamise mehhaanika salvestatakse heliplaadile ja see toimetatakse lennupostiga Tallinna, nii et sündmused jõuavad kuulajani 24 tunnise hilinemisega. Lõpus nimetatakse, et saatekava korraldaja Felix Moor oli põhitöö kõrvalt juba kolmandat aastat ka konservatooriumis lauluklassi diktsiooni õpetaja. Tema vanema abi konfereerija from Hold Vardo Holm oli tulnud juba Osaühinguaegsesse raadiosse raamatupidajaks ning eelmisest sügisest on noorem abi konfereoreerija preili Ireenellebas. Kõigist kolmest on lehes ka foto, kusjuures on neil näha ka veel vanaaegsed söel mikrofoni rõnga sees rippumas. Imelainest õhuvallas kõneldakse seekord inimkõrva kuulamisvõimest ja helitämbrist. Siis kirjeldatakse ameeriklaste katseid teha reportaaže minisaatja vahendusel. Lehesabaosas on põnev lugu Šexpyri oletatavast elukäigust ning dramatiseeringus erinevuses teatris. Jah, filmis tagakaanel on muuhulgas Kuudavamates saatjate nimistu. Neid on üle poolesaja, kus Tallinna 20 kilovatised saatjast on väiksema võimsusega tervelt 16 jaama. Aga Tartu null koma viiest kilovatist nõrgemat enam polnud. Päevalehes kirjutatakse ka olümpiamängude ülekandest ja seal öeldakse, et eestlaste esinemistest kavatseti teha iga päev veerandtunnine reportaaž. Veel öeldakse lehes, et oli lõpuks otsustatud Tartu Ülikooli tehnikateaduskond Tartust Tallinna tuua ja et Keres oli koosa Jochinega võitnud suurturniiri vaatnov Haimis.