Mäng on meelelahutuslik tegevus, millel on omad reeglid. Mängureeglid ja piirid eristavad mängu tegelikkusest. Mäng on väikese inimese töö, nii ütleb laulusalm. Kui palju inimesed keskajal mängisid, kes mängisid ja mida on võimalik üldse mängude kohta keskajal teada saada, räägib Tartu Ülikooli õppejõud Ain Mäesalu. Saate toimetaja Piret Kriivan. Keskaja inimesed olid rõõmsad inimeste mängisid hästi palju igasuguseid mänge. Ja kindlasti nad mängisid ja ja nad mängisid väga erinevaid mänge, ühelt poolt olid tuntud muidugi mitmesugused lauamängud aga samas ka igasuguseid liikumismängud ja veel kõikvõimalikud sellised erinevad mänguliigid leidub muidugi väga mitmed jagada on, on lihtsalt õnnemängud, on ka sellised taktikalised õnnemängud ja ja on ka ju laste mängud, lapsed alati kasutavad ka mingisuguseid mänguvahendeid. Nüüd tänasest saadet ette valmistades tuli järsku selline huvitav Mängitud mängud püsisid meil väga kaua. Püsisid võib-olla isegi 90.-te aastateni. Ja ette see kõige noorem põlvkond ütleme, praegused alla kaheksateistaastased, noored Nemad on mänginud juba täiesti uusi mänge. Nende peamisteks vahenditeks on on multifilmide või, või mängufilmide kangelased ja siis arvutimängud. Ja väga paljud sellised traditsioonilised lauamängud ka liikumismängud ja need on kuidagi hakanud ära kaduma. Muuseas näiteks kindlasti kõik teavad, mis keks. Aga mõningate noorte käest nüüd küsides Teatril tiks ja muuseas, ega ega linna kõrvaltänavatel ei märgata ühtegi last keskeks keksi, mängige aga muuseas, keksuga on selline huvitav lugu, et meil muidugi kohtuallikad ei ole, aga Lääne-Euroopas eri maades on, on jah, siia-sinna seinte peale või kuhugi on tehtud keksukasti joonised, need on väga erinevad Yolmal täiesti erinevad meie traditsioonid, keksukest sarnaned saksa keksukastidega. Aga uurijad, nemad on arvanud, et tegelikult see ulatub palju kaugemasse aega, ulatub muinasaega välja. Ja see keksumäng võib olla olla seotud mingi omaaegsete rituaalid, ega ka näiteks on Inglismaal on selle keskaegse kepsu kasti kohta teada, et see on spiraalikujuline. Nii et ta jah, need kastid lähevad nagu keskele kokku ja see on väga sarnane nende saladusliku ulatuslik Laburientidega laborentidega, mis ka siin mitmetes maades siis just rannalähedastes rajoonides on. Nii et tõenäoliselt jah, see võis olla algselt mingisugune selline duaalne mäng, mingisugune püha toiming ja see siis aja jooksul muutus. Tal on, on siis keksukasti tekkinud ka sellised kastid, näiteks paradiis ja põrgu ja noh, mis näitab muidugi täitsa keskel muutunud. Kõnnitan hakata vaatama, millised allikad on, mis konkreetselt keskaja mängudest räägivad, siis muidugi jah, peamine on arheoloogilised leiud, aga aga on veidikene ka kirjalikes allikates neist juttu, tõsi, väga vähe, enamasti sel moel, et midagi nagu keelati ära ja siis pandi, pandi, pandi nagu kirja laste mänguasju meil, Tipppalju arheoloogilise materjali, see ei ole sellepärast et enamasti olid need valmistatud ilmselt siis puust siis kase tohust, kõrkjatest männikoore, sest laevakesed ja nii edasi. Nad ei säili seetõttu väga eriline koht olema, kus selline puitese siis korralikult säilib? No mis meil on, on näiteks, on ribadest siis kokku mässitud pall, mis leiti Tartu raekoja platsilt ja siis on savist mõningaid mänguasju, nagu on ja kukekujulised vilepillid jäävad jah, juba keskaja lõpupoole. Siis on mõningat miniatuurset nõud savinõud, mis on pisikesed kannukesed või topsikesed mida võisid lapsed siis kasutada ka võib-olla mängimisel. Kui aga vaadata nüüd teiste hansalinnade leida, siis nende põhjal võib täiesti täiesti paralleele tõmmata, no kõige kõige arvukamalt vist on laste mänguasju leitud Lüübekis. Lübecki arheoloogid ütlevad, et neil on üle 700 mängu vaheteni kokku, mis seal ta välja tulnud ja, ja seal on puust mõõkasid ja pistadasid ja puust kirveid ja vibusid ja nii edasi, nii et ja näitab et sellel ajal siis lapsed üritasid jäljendada issi ikkagi võitlust ja sõda ja täiskasvanute elu. Jah, loomulikult. Aga on ka tüdrukute mänguasju, on ka puust nukk. Nii et on ka selliseid Puustuk, millel on seal liikuvad, näed ja, ja liikuvad jalad ja pea ja või on siis puust looma kuju käsi, millega on siis ilmselt mängitud ja ja noh, seal on muidugi neid, neid väikseid nõusid rohkem, isegi on üks miniatuurne potikene olemas, nii et sa isegi lukud poti peale panna siis nähtavasti kui vaadata ta nüüd Eesti arheoloogilist materjali, siis üks leiuliik on meil küll mänguvahendite seas üpriski arvukalt esindatud, need on vurri luud tähendab teda siis seajalast luu ja sinna auk sisse puuritud ja siis on nöör sealt läbi pandud kahekordselt läbi pandud, siis keerutatakse käte vahele, siis hakatakse niimoodi kahelt poolt tõmbama ja siis truu hakkab ringi käima, urisema vahetasin muidugi teatud osavust vaja. Ja neid vurri luid on meil ka juba muinasajaks Trioris, nii et nad hakkavad levima siis viikingiajal seal 800 kuni 1050 ja ja siis on muidugi keskaegsetes linnades ja külades ja, ja Uri luid on kuni tänapäevani välja, eks ole. Jaa, turi luudega ongi selline huvitav lugu, et, et nad on levinud kogu Läänemere piirkonnas kõigis Läänemeremaades ja neid juba hakatiga arheoloogilistel kaevamistel varakult leidma. Aga esialgu mitmed arheoloogid seal näiteks saksa arheoloogid ei teadnud, mis asi on kadunud. Ja siis on välja pakutud igasuguseid teooriaid, et tegemist võiks olla siis mingi eriliste nööbilaadsete pööradega, mida, millega kinnitati rõivaid või või on tegemist kandepulk kadega tähendab mingit rasket paki, mis oli, mis Myroni nöör ümber, eks ole, et siis oli pandise luu sinna külge, et oleks mugavam kanda ja nii edasi. Ja nüüd ütleme siis Op arheoloogide ajaloolaste jaoks ongi see Eestis säilinud traditsioon, peamine, mis siis kõvaks argumendiks nende luude määramisel. Tegelikult see hakkas levima siis Johannes Leppik, sale Ta oli üks paleozooloog, kes juba siin enne sõda tegutses Eestis ja määras siis arheoloogilisi luid ja tema 44. aastal läks Rootsi ja siis tema ühes luu uurimusest siis rääkis, et vot Eestis on need vurri luudena kasutusel ja pärast seda hakkas siis ka teiste maade kirjanduses ilmuvad need tõenäolised Hurrilud. Aga muidugi kõik ei uskunud ja siin mõned aastad tagasi oli mul ühe ühe siis Lübecki mänguasjade uurijaga. Selline pikem vestlus sel teemal ja ma ikka siis seletasin talle Neil vurri luud, et need on ju kogu aeg vurrid ja veel praegugi Johnu loomulikult vastlapäeval tehakse ikka vurri ja siis ta lõpuks nõusse ja siis ta isegi ühes artiklis viitas mulle, et jah, et vot nüüd ma olen isegi ise arheoloogiaallikas olnud. Kas siis ümbruskonnas ei Lätis ega siin, teistes Ida-Euroopa maades ei ole Murry. Mängimise kommet, vaat ma ei julge nüüd öelda, sellepärast et ma nüüd kirjanduses ei ole nagu liidetud neid jah, see lepiksaare töö juba mitukümmend aastat tagasi seotud ja kas on see idee laenatud sealt või mitte, siis ma muidugi kursis olla nende erinevate mänguasjade uurimisega, aga igav ega meil seda mängu arheoloogiliste mänguasjade uurimisega ju palju pole tegeldud, ega meil Eestis ei ole ühtegi spetsiaalset artiklit murdma on siin-seal ütleme noh, muu temaatikas Joosnik mainitud, kus mänguasjad arheoloogia neil ei ole. Ei kahjuks ei ole. Kuigi jah, see teema vajaks sellist kätte võtmist ja korraliku läbitöötamist. Ja nüüd samas muidugi uuri luudega on veel üks huvitav moment, on ta ju nuriseda ilusasti, kui veel oskuslik mees tõmbab, eks ole, kes on pettunud ja siin mõned suved tagasi olin Novgorodis, Novgorodis on üks asjahuviline muusikariistade uurija Vladimir Bowitkin ja tema on siis ühelt poolt uurinud selliseid etnograafilisi vene pill ja siis on üritanud seoseid leida Nende arheoloogiliste pilli katketitega. Nii et ta on jah. Katkete põhjal väga huvitavaid pille ja ja, ja on jah, pillid ajaloole vaieldamatu. Ta näitas ka siis, kuidas vurr võib kõlada, tutis ühe hästi suure poti ja siis pani vurri, tõmbasin potti suuava kohal, vaat sealt tekkis tõesti üsnagi selline müstiline heli. Ja tema arvates võidi seda ka omalaadse muusikariistana kasutada või siis noh, oli ju varasema Alari igasuguseid kombeid, näiteks selle heliga üritati siis kurje vaime peletada ja nii edasi, nii et põhimõtteliselt jah, eks ta omalaadset heli ta tekitab ja huvitav ta on. Nii, need, mis on muidugi veel omapärane, on see, et nendelt See ei ole üldse keeruline, tähendab, kui sa ilusasti nööri paned niietidelt tiiru ühtepidi peale teistpidi peale, siis see ühe auguga saab sama edukalt, Ta siis vurri teha, nii et et ühe auguga on sama hea vurr kindlasti. Nüüd teine selline laiemalt levinud arheoloogiline leid on, on siis tärik. Neid täringuid on meil ka erinevatest Eesti paikadest juba tulnud ligi 30. Päring on väga tund mänguvahend ja juba teisel aastatuhandel. Sealt on ta siis ilmselt laiemale levinud suhteliselt varakult on Indias ja Hiinas ja Euroopas hakkavad täringud juba siin siis Rooma riigi ajal levima Skandinaavias. Siis ma olen nagu kõige varasema viitritud, seal on üks täring leitud siis kuuendast sajandist on ühe väga rikka mehe hauas. Jaa jaa. Nähtavasti on siis olulisel kohal olnud nii et et võib-olla ta algselt viska selline ülikute mängul. Meil Eestis on nüüd paar täringut, mis võivad olla muinasajast, aga, aga päris kindlust ei ole. Tib Varbola linnuse kaevust, aga aga sellel leiusid situatsioon ei ole päris selge, sest kaevati hiljem täis, et kuidas ta sinna sattus. Teine on siis start vanalinnaalalt ja kultuurkiht, mis nagu kuulub 12. sajatesse, Rünno, viisakas, selle leidis temakese, väitis, et jah, et siin ei ole mingit kahtlust. Põhimõtteliselt võib seda ikka muinasaegne olla. Ja ka, aga noh, laiemalt levinud on nad ikkagi siis keskajal, enamasti on nad tehtud luust. Tallinnas on tõsi ka üks merevaiktäring olemas, nii et mujal on ka, nalüüsib üksikuid tall, täringuid muidugi luuger võrgusordist tehtud ja nad on suhteliselt väikesed. Ta on kusagil ütleme, külje pikkus on kusagil kaheksa kuni 10 millimeetrit murretes tänapäeva päringutega imetilluke jah, on küllaltki väikesed, aga kuna neid täringuid tihti peamiselt siis suuremate loomade jalaluudest tähendab pikk toru luueti ja sealt siis saeti üks sein, eks ole, siis pikkadeks ribadeks ja siis saeti ristipidi need läbi, nii et siis ühest luust oli võimalik saada päris hulk, hunnik täringuid. Ja mis seal nüüd täringute juures on, huvitav see, et noh, tänapäeva taringuter on, see silmade süsteem on täiesti kohe kindlaks määratud. Vastaskülgede summa, seitse tähendab, et on ühe vastas on kuus. Kaevastas on viis m3 aastas, on neli. Muinasaja täringute hulgas on nii, et meil siin Eestis on vähemalt pooled on hoopis teises süsteemis, on nii, et ühe vastas on kaks kolme vastus on neli ja viie vastas küll on kuus. Iseenesest muidugi annaks teha veel neid kombinatsioone veel terve rida, kõigi matemaatik arvestama, neid on ilmselt päris palju, mis võib veel tulla, aga Vilbre täpselt kaks süsteem. Ja see on ka mujal maailmas. Varasemal ajal siin saksa uurijad pakkusid igasuguseid variante välja, et, et võib-olla on see siis piirkonniti erinev või on siis ka ajastu poolest erinev, et varasema hakata või 12. 13. sajandi uuringud on siis selles süsteemis, et üks, kaks, kolm, neli, viis kuus ja hiljem on siis tuumatuleb seitse. Aga nüüd ma hakkasin neid tähelepanelikumalt neid Eestist leitud täringuid vaatama ja noh, kõik ükshaaval mõõtsin hästi täpselt ära ja siis selgus, et tegelikult võib-olla, et üks rühm on hoopis vanedelikud. Tähendab, need täringud, millele vastaskülgedel üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, need on, need ei ole päris ehtsat kuubid, vaid ütleme, et nad on jah, ütleme. Kui neli külge on enam-vähem võrdse suurusega, mis jäävad külje peale, siis pealmine ja alumine, need on mõnevõrra suuremad, kuna ta kõrgus, väiksem seal vahe võib-olla pool millimeetrit või isegi millimeetrit, aitäh. Ja nüüd ma siis võtsin ühe sellise täringu kätte ja tegin katset ja veeretasin teda. Et lihtsam oleks veeretada lihtsamaks, arvestades siin 100 korda. Nojah, no loogiline oleks olnud nii, et, et enam-vähem 33 korda on siis üks või kaks ja samapalju siis kolm, neli või viis või kuus, aga tegelikult, millised tulemused oli, et üks või kaks tuli 47 korda, nii et ikkagi tunduvalt enam kolm või neli tuli 28 korda viise kuus tuli 25 korda. Et paistab, et jah, on enamasti on tegemist siis pane tehingutega, kusjuures on huvitav, et üks täring oli selline, kus oli, selle laiemal pinnal olid siis viis ja kuus. Ja nüüd siit tekkis kohe mõte, et võimalik, et ütelda, täringute põhjal on siis võimalik ka välja selgitada seda, millised täringumängud oli, olid, mis sind mängiti. Aga noh, niipalju kui kirjandusest leida võib, siis seal räägitakse ikkagi väga erinevates täringumängudes, tähendab, täringumängud on olnud sellised kus siis kasutati täringuid ainsa vahendina, nii et siis kas summeeriti need silmad ja siis kes rohkem silmasid sai, siis oli siis nagu võitja või siis mängiti mingi summa peale tähendab, mingi kindla arvu peale nagu tänapäeval on, see, on see ka siis kaardimängudes levinud, eks ole ju. Ta peab kokku saama 21 ja siis viska korraga nagu viita täringut, eks ole, ja siis saab iga mängija siis vastavalt sellele, millised summad on saanud, siis ta saab mõndade rikud uuesti visata, eks ole, et et või on siis ka tehtud, Rinkalitaks, tapukritu mängitud ja. Samas on muidugi jah. Kui nüüd vaadata neid täringuid, et nad on, et on üritatud seda ühte-kahte teha sagedasemaks, siis võib muidugi arvata, et on ikkagi ikkagi on sellised mängud ka olnud, kus on üritatud siis võimalikult rohkem silmi saada ja võib-olla siis neid täringuid kasutati siis mitmesuguste lauamängude juures, keskajal olid ka lauamängud läbinud ja seal teatud lauamängude juures kasutatakse ka ikka täringuid. Ja võib-olla oli, niiet et oli siis ka komme näiteks, et oli igale mängijale anti omade ring, eks ole. Siis see sai kogu aeg ühtesid. Ei noh, kogu aeg isadeks nad ikka muud ka nagu katse näitas mulle. Ja võib-olla natuke sagedasi tulitele ühed ja kahed. Aga nüüd, kui kirjalikke allikaid vaadata, siis jah, keskajal on sageli. Et on kasutatud vale täringuid ja Saksamaalt leitud paar täringut, mis on natukene teistmoodi siis vale täringud, neid on tehtud nii, et puuritud ühte külge auk sinna pandud kina sisse ja siis Pealtvahaga vile tehtud. Ta on, raskuskese on välja viidud ja siis loomulikult ka ta siis veeretamisel jääb kindlasti sellele ühele küljele tunduvalt sagedamini pidama. Aga no keskajal siis on väga palju mängitud raha peale. Ja kui kasutati vale täringud ja, ja kui see avastati, siis muidugi läks ikka tõeliseks löömaks kohe. Ja, ja seetõttu muidugi siis seda kirikuvõimud jaga. Ilmalikud võimud. Täringumäng on sageli väga tauninud, ära keelanud ja ja on isegi selliseid määrusi antud välja, et kas vale täringuid teeb, et sellele surmanuhtlus? Jah, see on isegi Tartu 1500. aasta kodaniku määruses kirjas. Aga kas muidugi seda rakendatud on, ei tea, igatahes seni on nii, et on Eestist ainult 1001 pooleldi valmis täring aga see võib olla hilisemast ajast ja, ja ei ole ka arheoloogilise materjali hulgas, siis näitab päringute valmistamise jäätmeid, vot seal jäävad ikka siis need luuotsad, jääksid jällegi nii, et nende põhjal on võimalik kindlaks teha siis kas päringuid valmistatud või mitte. Praegu meil meil need puuduvad, Saksamaal on mõne koha peal, mõnes linnas on jah, nüüd jäätmitteri ilusasti leitud err Fordi seal õieti kohe lausa päringu valmistamise töökoda kus loeti ka kõik üks üksikasjalikult need, need siis valmistamisest järgi jäänud lutid üks kokku, siis tehti arvestusi ja leiti, et seal on valmistatud üle üle 8000 helkuri. Peamine kauppida eksmeister, sealt tegi siis 13 kontserdi lõpus 14 sajandi alguses. Aga täringumängukiilud ja need on küllaltki hästi tuntud ka siis läänepoolses Euroopas ja ja noh, kuna täringuid päringutega armastati just mängida raha peale, siis võib-olla on see ka põhjus, miks miks sa nende mängimist keelatud. Ja mitte ainult raha peale mängiti, kõige peale mängiti ka riiete peale. Üks selliseid vanu huvitavaid legend on. Ju oli saagast, kuidas kaks Oolahvit Norra kuningas Olaf, Rootsi kuningas, Olaf, siis mängisid ühe sellise ühe piirkonna peale, siis viskasid täringut. Noh, kes selle piirkonna nagu endale saab ja Nad viskasid korraga kahte täringut Rootsi kuninga, siis kas tuli kaks kuuta. Norra kuningas viskas tuli kaks kuute. Siis läks kordusviskamine viskamisele, Rootsi kuningas viskas uuesti, tuli kaks kuute ja olid täiesti kindel, et tema nüüd võitnud Norra kuningas viskas hästi hoogsalt seda kahte täringut. Viskamise ajal üks täring läks pooleks ja ta langes nii maha, et ühele poole jäi kuus ja samal ajal siis ka teine pool. Kõrgetes kogukondades mängitavat teraapiat, maringu materjalid ilmselt olid erinevad siis võib-olla, või? Arvata jah, et et kuigi ega, ega ei ole nüüd andmeid, et, et kusagil päringud kasutatud, aga aga kindlasti turitud, elevandiluust, peenemast, luust ilusamini lihvitud ja kindlasti ilusamad, nägid ka välja. Ja meil on ka, on Eestis on siis nüüd täringumängude kohta kelle andmeid Neid on, Anu Mänd otsis neid välja ei tundu siis just enamasti siis gildide ja, ja abis vennaskonda nendes mitmesugustes määrustes ja seadustes ja, ja seal on ka need kohati tunduvad olevat vaata üsnagi karmid. Muuseas, seal mängid või seal märki piss, teatud mängusid mängude nimetusi, peda siis alamsaksakeelsed nimetused on toopertz piil, aga on ka mummel või Mumme kaltse. Aga nüüd huvitav, et, et jah, päris täpseid vasteid nüüd mängude raamatutest või artiklitest, mis mu jalad ilmunud ei ole veel leidnud, et ma ei julge praegu kindlalt öelda, mis mängud need on. Igastahes on päringutega on seal tegemist. Ja Nende mängudega on nii, et siis on rida kohe selliseid määrusi välja antud ka kus nende mängimist keelatud või on nende mängimist keelatud siis teatud ajal ja teatud tingimusel kui me Riias on üks määrus, hästi karm muidugi 1428, kus keerati lausa surmanuhtluse ähvardusel sära aga ega ei ole teada, et oleks nüüd kedagi siis surmaga mõistet. Aga samas võib arvata, et ka nendel keeldudel erilist edu ei olnud, sellepärast ikka ja jälle jälle korratakse. Noh, Tallinnas on olnud nii, et mängurit, et on tavaliselt määratud rahatrahv, mõnikord on ka neid vahistatud, aga see rahatrahvi üle nii väga suur olnud, see on siis üks mark olnud ja ja kusjuures mark oli nii 15. sajandi alguses kui ka 100 aastat hiljem. Aga raha raha väärtus muidugi langes. Nüüd, Gildi vennaskonda te siis mängude vastased määrused olid ka muidugi siis korduvad, tähendab, neid on siis korduvalt väljuttuda kõige leebemad olnud ollut mustpeadel suurgildi, neljateistkümneda sajandis, kraaž on kirjas, et toobelen on gildi majas keelatud ilma igasuguse halastuseta. Ja keelust üleastujaid on määratud. Mõni aeg hiljem tähendab 1528 on selles suurgildi määruses nüüd kirjas, et suurgildi majas nelja seina vahel ei tohi keegi mängida toobelini jootud ajal, et kas siis muul ajal oli ta jälle lubatud? Jah, no Mustpeade vennaskonna otsustes veelgi huvitavamad siis teated nimelt 1438 on ühes otsuses kirjas, et Mustpeade vennaskonna šahverid ei tohi täringuid mängida. No tavaliselt vennad, Mustpeade liikmed ilmselt siis tohtisid šahveritavad, pritsis jootude ajal tegelema peo organiseerimisega, vastutama selle eest, et pidu korda läheks, aga see on täiesti loomulik, et kui nad selle asemel, et, et asja organiseerida, hakkasid mängima täringuid veeretama, siis muidugi tee jäi katki ilmseltpidiselt keelatud olema. Ja nüüd veelgi huvitavam on üks määrus Mustpeade vennaskonna saastast siis 1446 mil siis võeti vastu otsus, et, et nüüdsest alates Nad ei mängi enam pühal jõuluõhtul toopelsbiili nakkus. Need olid tavaks. Tähendab, see puudutab ainult püha jõuluõhtut, eks oleks, kussi mängitud, nii et võib arvata, siis muidugi jäätud, näitab täringumänge on siis meil ka üpriski palju mänginud. Mis on veel huvitav on, et Tallinnast on üks koht, kus on need täringud kõige rohkem avastatud seal raekoja platsi. Raekoja platsi kaevamistel leiti Coquist Kuusterikuterina suhteliselt lähestikku kaanest etnoraekoja platsi lõidurg, eks ole, ja siis turul osavad mängijad meelitasid siis teab linna elanikke või turule tulnud siis maa mehiga mängima ja ja see nagu meil veel siin 15 aastat tagasi oli ka levinud ja turgudel olid ka osavat sõrmkübarat ega täringumängijad, et midagi bioloogilist tuiskab siis keskajal olla. Ja mujal maailmas on, on nende keeldude puhul on vahel ka siis üritatud sel viisil välja juurdemäng, et need on rahva käest ära võetud, kokku kogutud ja ära põletada tatud. Et 1452 oli r fordi linnas Saksamaal selline suur lauamängude põletamine, kus olevat korraga avalikult põletatud 3640 mängulauda ja 40000 täringut, et ta kindlasti ei olnud nii suur linn, seal ei olnud isegi nii palju elanikke nagu 40000 aga paljudes mängudes muidugi kasutati mitut täringut siis seetõttu muidugi jah, võib, võib isegi see arv nagu kokku tulla. Ja kui me arvestame seda, et osavate mängijatel olid ka vale täringud olemas ja siis Täringumäng on niisiis mäng, mille ajalugu ulatub kaugemalegi kui keskaega. Lõpetuseks üks kaasaega toodud variant, soovitatav mängida ilma valskust tegemata. Mängida saab kuni kuuekesi on vaja täringut, eriti pliiatsit ja tikke või nööpe või peenemast kõnepruugis mängused toone. Igalühel mängijal on Viistiku jääd võitjaks saada tuleb esimesena kõikidest tikkudest lahti saada. Joonistage üles mängulaud, kolm ruutu üleval reas ja kolm kohe all numbritega ühest kuueni ühe all, siis neli, kahe ajal viis ja kolme Alguus. Visake täringut. Kui saadud numbri ruut on tühi, pane sellele Avadikuke. Kui ruudul juba on üks tikk, siis sa pead selle tiku endale võtma. Kui sa viskad täringuga kuue, võib paigutada mänguväljale number kuus, ühe oma tiku hoolimine. Vaata sellest, mitu tikku seal väljal juba ees on, sest kuuendale mänguväljale kogunenud tikud on mängust väljas ja neid ei tohi mänguväljalt ära võtta. Ja võitja on see mängija, kes on esimesena oma tikkudest vabanenud. Ehk on nad teiste kätte sokutanud või väljale number kuus sokutanud. Nädala pärast samal ajal õpime, mängivad trikk, tracki kivipätakad, see jahti ja teisi keskaegseid mänge. Ain Mäesalu räägib ka sellest, kui vana mäng on male. Kellele tänased mängud veel selgeks ei saanud, siis kordamine on tarkuse ema ja Eesti lood on olemas kõik saated vikerraadio kodulehel vikerraadiopunkt ee.