Veerand tundi looduse. Missugune rõõm metsalagendikul sattusin karikakra-le, kõige harilikum malet armastab, ei armasta. See rõõmus kohtumine viis mind uuesti mõttele, et mets avab end üksnes neile, kes suhtuvad tema elanikesse sugulasliku tähelepanuga. Kui see esimene karikakar tulijat näeb. Mõistetata armastab, ei armasta? Ei märganud, läheb nägemata, mööda ei armasta. Armastab ainult iseennast. Lugupeetud kuulajad arvatavasti teete teiegi praegusel hommikutunnil, kui mitte just täna, siis mõnel järgmisel pühapäeval ettevalmistusi väljasõiduks, jalutuskäiguks, kala- või jahiretkeks sinna, kus märkab teid esimene karikaga. Jan mõistatab. Ja seepärast loodame, et teil jätkub aega ja kannatust ära kuulata need 15 minutit ning võib-olla. Lisada siik midagi oma tee moonale. Hakatuseks on mõni asjalik sõna ütelda metsamajanduse ja loodus. Kaitsepeavalitsuse juhatajal Heino Tederilt. Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi käesoleva aasta 28. märtsi seadusega moodustati endise metsamajanduse peavalitsuse jahimajanduse inspektsiooni looduskaitse, valitsuse ja kalavarude kaitse ja taastamise inspektsiooni baasil Eesti NSV Ministrite nõukogu, metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsus kelle põhiülesandeks on meie vabariigimetsamajanduse juhtimine, looduslike ressursside, metsa, kalavarude, metsloomade, lindude, maastiku ja nii edasi kompleksne kaitse ja taastamine. Möödunud suhteliselt lühike tööperiood. On veenvalt kinnitanud endiste väikeste inspektsioonide asemel töötava uue majanduslikult tugeva ja meie vabariigi kõikides piirkondades asuvate laiendatud ülesannetega allettevõtteid omava peavalitsuse moodustamise õigsust ja elujõudu. Tunduvalt paremini saab lahendada looduslike ressursside taastamise ja kaitsega seotud majanduslikke küsimusi ja mitmekordselt on suurenenud maal töötavate riiklike metsavalve kala jahiinspektorite näol. Jõud, kes uues olukorras ei täida üksnes mitte oma erialaseid ülesandeid vaid tulemusrikkalt, lahendavad laiemas mõttes kõiki looduslike ressursside kaitse küsimusi. Ka arvukatel. Loodussõprade, looduskaitse, usaldusmeeste, ühiskondlike kala ja jahiinspektorite tegevuspõld on mitmeti laienenud ja nendest on kujunemas universaalset looduskaitse inspektorit. Kui senini ühiskondlikud jahiinspektorid tegelesid ainult jahikaitse küsimustega siis uues olukorras need inimesed vaatavad samaaegselt ka järve jõe poole täites kalavarude, kaitse, looduskaitse ja metsakaitse ülesandeid. Meie vabariigi looduslikke ressursside efektiivne kaitse on mõeldav ainult sel juhul, kui sellest võtab osa kogu meie rahvas. Meie loodus on väga mitmekesine ja pakub palju huvitavat kõikidele keskkonna otseses kutsetöös ei puutu kokku loodusega. Ja edasi kuulete hirmutamata lindude maal. Üks pere hävitab 100 suvepäeva jooksul kaks miljonit putukat kalade pikkadest reisidest. Meelespea jahisportlastele. Nii teatab külaline oma tulekust. Suvisel ajal on helistamine vaid kombetäitmine. Kell heliseks siis vist küll lakkamatult. Suvel punkt on küllalt kena koht loodud ilus ja meelega väga palju rahvast. Aga talve, selle on oi-oioi. Talvel juhtub jah, väga harva, et siia kanti külaline satub ja seltskonna järele juba igatsema hakanud saarevahile Elmar savile rõõmu teeb. Asume tutvust tegema Eesti lääneranniku ühe omapärasema maa nurga puhtu laiuga dema ornitoloogiajaama ning selle alaliste ja ajutiste elanikega. Puhtu ei ole enam saar taanduv meri on temast aastakümnete vältel teinud siit roostikku, sealt klibu vallidega välistatud poolsaare niisuguseid veetleva poolsaare, mille varjulises lehtmetsas kasvab, tammesid, pärnasid Saaril aga ei puudu ka kuuse ja männihiiglased. Isegi sireleid jasmiini võib siin kohata. Peale mereliha ja merelindude kisa võib siin kuulda metsa hääli sääse pirinast, laululindude heliseva kooli. Tõesti seal, nii, et kevadel õiges elu alles algab, loosime aprilli algul, siis kui linnud tulevad, ränne algab peale, lähevad lahti meri ja siin need vahed. Ja siis tulevad ka esimesed inimesed siia, need on ornitoloogid. Hiljem, kui hakkab juba taimestik arenema, tulevad botaanikud suve poole, siis tuleb siia igasugu rahvast kokku, siia tuled. Tomoloogid tulevad siia tuleb igasuguseid asjaarmastaja, see on ka nii üliõpilaste praktikakoht. Igal suvel on puhtu laiu ja tema ornitoloogide jaoks varuks midagi uut. Missugust peab aga tänavu Zooloogia ja Botaanika Instituudi teaduslik töötaja Ahto Jõgi kõige huvitavamaks? Tema on siin juba vana olija. Ja näiteks sel aastal kõige huvitavaks leiuks on kahtlemata must pea kajakas. See lind on huvitav selle poolest, et teda ainult Eestis ükskord nähtud. See on 28. aasta maikuus Vilsandi saare juures. Nähte teda ja lasti maha. Topis asub praegu zooloogiamuuseumis. Meie instituudi töötajad Aino Kumar ja Heino Veroman leidsid seal aasta juuni alul Oriculaidudelt must pea, kajaka pesa. No see lind ise on pärit Vahemere ja Musta mere äärest, kus tema tavaliste elualad on ja meile ta satub nii teda eksikülalisena. Ja mis sundis seda lindu nüüd nii kaugele põhja poole tulema pesitsema, jääb ta ühte meile saladuseks. Puhtu laiul lõunatipul on metsas nägus kahekordne maja. Võiks öelda, et isegi romantiliselt nägus maja ees kiviktaimla astmetel õitsevad lilled. Akendest paistab meri. Selles majas on kirjutatud lehekülgi tuulisest rannast ja võib-olla mitte vähem lehekülgi teaduslikest töödest. Miks siig? Siin ma istun ja siin ma olen. Ei kavatse alal ära minna. Oktoobrikuuni pean vastu, siis läheb maja tühjaks ja ümberingi külmaks. Lähen ka ära, aga praegult on väga hea töö tegemise koht. Istud laual, aga määrad materjali või kirjutad midagi. Kui sellest küllalt saab, siis kohe jälle ette. Nii arvab aspirant Kaupo helberg. Laboratooriumi ruum puhtu ornitoloogiajaama teisel korrusel ja kogu looduskaitsealal linnupojad antise aspirandi Jüri keskpaiga käsutuses. Mina olen ka siin puhtus juba kevadest saadik teemasid, eksperimentaalteed, see käsitleb lindude ainevahetust seoses rändeinstinkti tekkimisega. Kaasas on muuseumiks sõber, poeg. Tema nimi on Jaak. Puhtu laid pole üksikoaas. Tema omapära jätkub ka sisemaa poole teda mandrist eraldava rami lahe teisel kaldal Laelatus. Ja seal ongi botaanikute eeskätt taga aspirant, viu heinamõtted. Praegu ma töötan Laelatu puisniidul naelatu puisniit on looduskaitse all. Ta on üks tüüpilisemaid, Lääne-Eesti puisniite väga ilus niit on palju kasvab tammesid, saari, pärnu. Taimedest on seal huvitavamateks näiteks kuldking, mis praegu ilusasti õitseb. Siis kasvab seal valge tolm peas, mida leidub meil väga harva. Samuti palju on kärbesõit. Ja väga palju metskülast, mis praegu on üleni õites. Mida aga teeb siin Tartu Ülikooli geograafide kursus? Tallinna Tartusse ja esimesel juunil see talvesääski praktikale. Teeme puhtu kaarti, nüüd on juba valmis. Homme sõidan minema. Milliste muljetega siit keegi lahkub? See oleneb muidugi külastajast endast, ilmast, aastaajast. Sääskedest ja paljust paljust muust. Aga tavaliselt on küll nii, et kord suvist puhtut näinud, igatsed sinna hiljem kasvõi tunnikski tagasi. Ja veel üks uudislindude riigis. Ülemöödunud nädalal avastas Zooloogia ja Botaanika Instituudi teaduslik töötaja Sven Anno Matsalu riikliku looduskaitsealal veel ühe meile eksikombel pesitsema sattunud linnuliigi seantut piir, kes nagu mustpea kajakeski on levinud Kaspia mere ääres. Peale selle veel Vahemeremaadel, Taanis, Hollandis, samuti Lõuna-Iirimaal. Metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsuse osakonna juhataja Arnold Meri. Hein kirjutab. Metsas liikudes kohtadeni mõnikord teerija sihtide äärde seatud plakateid, mis kutsuvad üles kaitsma metsas sipelgate pesakuhilad. Mõnel pool on suurimad pesad ümbritsetud teivastest kaitseraamidega ja varustatud sildikesega riikliku looduskaitse all. Nii mõnelgi võib tekkida küsimus, kas ja milleks on vaja kaitsta inimesele tülikad sipelgat, kes metsas kõndijad või puude vilus puhkeb, valusasti hammustab ja sageli isegi riiete alla poeb. Asi seisneb selles, et metsas elavad sipelgaliigid metsajasalu kuklased on metsakasvataja usinateks abilisteks võitluses puudele ohtlike putukkahjuritega. Kuna sipelgapesade arv metsas näitas meil kiiret vähenemist tendentsi, võeti need 1958. aastal riikliku kaitse alla nagu see on ka paljudes teistes maades. Muidugi võib metsas rohkearvuliselt siginenud männi, vaablaste ja liblikkahjurite vastseid, samuti mardikaid ja nende tõuke hävitada mürkkemikaalidega. Kuid see oleks ohtlik ka kasulikele, putukatele, lindudele ja imetajatele, aga inimestele. Mürkpreparaatide kasutamine metsas on pealegi kulukas. Seevastu bioloogiline tõrje metsakuklase kaasabil on odav ja kasulikule metsa faunale ohutu. Mõju aga kestab aastakümneid. Metsakaitse seisukohalt peetakse eriti väärtuslikuks niinimetatud väikest metsa kuklast kellele on iseloomulik paljudest lähestikku asuvatest sõsarpesadest kuluniate moodustamine. Mitmes meie vabariigimetsamajandis on väikese metsakuklasepesi ümberasustatud puistutes kus kahjulike putukate tegevuse ähvardab kujuneda puudele ohtlikuks. Suurimaid pesi on õnnestunud isegi poolitada. Ühele hektarile piisab keskmiselt neljast elujõulisest metsakuklase pesast et ära hoida metsale ohtlikke putukkahjurite rüüstajaid. 100 suvepäeva jooksul suudab üks keskmise suurusega pesa hävitada üle kahe miljoni putuka. Mis juhtub aga siis, kui metsakuklase toiduks on kahjulikke putukaid metsas vähe? Kas sipelgad, metsakaitsjad jäävad siis nälga? Ei, sest sipelgad on toidu suhtes väga kohanemisvõimlesid. Meeleldi hooldavad ja kasvatavad nad teatud liiki metsale Uutuid lehetäisid, kelle magusatest väljaheidetest nad toituvad. Peale selle võivad nad toituda, aga ka metsataimede ja marjade mahlast, seemnetest, seentest ja muust. Kasulike sipelgaliikide igakülgsele kaitsele ja nende arvukuse taastamisele on vaja tähelepanu pöörata mitte ainult riigi metskondades vaid samuti kolhooside, sovhooside ja teiste metsavaldajate metsades. Kalakaitsevalitsuse töötajad sõitsid Armeeniasse Sebani järve äärde, et tuua meie veekogudesse uut karplaste sugukonda kuuluvat kalaliiki. Kramuljat. Kramulje on taimtoiduline kala ja sobiv liik meie veekogude jaoks. Harju rajooni kalurite poolt püüti juunikuul kaks Rootsis märgistatud lõhet. Üks nendest tabati viinistus ja teine Kaberneemes. Ja teine jahimehed Eile lõppes röövulukite hävitamise hooku. Ärge unustage õigeaegselt esitamast jahindusorganisatsioonile kokkuvõtted tehtud tööde kohta. Lõppkokkuvõtete tegemisel tulevad arvestamisele ainult need tulemused, mis on posti pandud hiljemalt 15. juulil. Kuu on möödas, aga hoog on sees. Niisiis meenutame, et röövulukite hävitamine peab kestma aasta läbi. Ja ongi aeg lõpetada. Kuulmiseni pühapäeva hommikul, kuu aja pärast.