Algav saade on meist endist ringhäälingurahvast ja seega alustame siin Tallinn kuulajate saadet päevaringhäälingus. Eesti raadiokuulajani jõudev päev on 32 ja pool tundi pikk. Kuulaja on sellega isegi harjunud ja päeva pikkuse kohta protesti pole avaldanud. Kolm programmi paljudel lainealadel. Tänapäevaringhääling ei ole ammu enam ainult ühe kahe raadioonu või tädi tegevusmaailm. Tänapäeva Eesti Raadio, nii nagu kuulaja aimata võib, on väga keeruline mehhanism. Igas mõttes. Põimuvad osakonnad, toimetused, isegi asutused, teemad ja saatevormid, erialad ja haridused, iseloomud ja harjumused, mikrofoni test, võimenditest, magnetofoni test, rääkimata. Iga toimetaja ja reporter peab kursis olema ka nivoo, sageduskäiguga, heli ja raadiolainega. Me peame teadma kuulaja meeleolu, vanust, harjumusi, ametit, haridust, huvialasid vallalisust ja laste arvu. Praegused saateminutid on kõige müravaesemalt. Stuudio on raadiomaja kõige vaiksem paik. Õige pea ka ja tantsustuudio ja mikrofon läheb liikvele raadio rahva hulka. Olgu kohe öeldud, et kõik kuulajad oma raadio sümpaatiat selles saates ei kuule. Kas ei juhtunud teele oli ära sõitnud või plaani järgi ei mahtunudki, saatesse ei mahtunud ka kõik toimetused ja sarisaated. Ainuüksi sarisaadetega saaksime ühe raadiopäeva varahommikust hilisööni täielikult täita. Siinkohal on kuulajatele välja pakkuda mõistatamis mäng. Kogu saate kujundus, muusika või nõndanimetatud vahemängud on eesti raadiosarisaadete algus või lõpu kujundustest. Teil tuleks selles mängus järjekorras arvata sarisaate pealkiri, kust see muusikaline kujundus on pärit. Kirjutage need pealkirjad postkaardile ning läkitage meile teile juba nii tuttaval aadressil. Tallinn, Eesti Raadio sihtnumber 201 100 päeval ringhäälingus fortuuna üllatab võitjat Eesti raadio, vimpli ja mälestusesemega. Jõudu kirjutamiseks ja tähelepanu. Eetrisse läks esimene kujundus. Panite kirja, milline. Raadiotoimetuste peres on kaadriosakonna andmeil. 212 inimest väga erinevate elukutsetega. Kõige rohkem on filolooge, ajaloolasi ja eriharidusega, ajakirjanikke aga ka igat mesti insenere kuni elektroonikuteni, majandusteadlasi ja arste, muusikuid ja heliloojaid, juriste ja keemikuid, agronoomi ja metsateadlasi, isegi juuksur. Meie hulgas on märgija, margikogujaid, potipõllumehi ja suvila, ehitajaid, purjetajaid ja matkamehi, näputöö tegijaid ja tervisejooksjaid. Nalja, vaeseid, kes sellest väljagi ei tee. Ja käputäis naljamehi aga lihtsalt ka pereemasid nutikaid abielumehi. Laste vanemaid. Vallalisi on vähevõitu, aga sellest saab üleaja jooksul. Meie keskmine vanus on 38 ja pool aastat. Naissugu ei tule siin loomulikult arvesse. Meil on 10 kolleegi, kes ei karda mikrofoni sedagi vaid unes. Eesti Raadio peres on teenelisi nii kunsti-kultuuritegelasi kui ka ajakirjanikke. Kuus. Meil on suuri ja väikesi toimetusi, nii nagu suuri ja väikesi inimesi. Aga nüüd läki rändama läbi kahe raadiomaja. Palun Foonika vahekujundus. Informatsiooni peatoimetuse rahvas on tõenäoliselt kõige rahutum pere terves raadiomaja kollektiivis. Elate siin vanas raadiomajas lähemale tehnikale ja teie elate tulevikku ja ainult tulevikus. Minevik ei tähenda informatsioonile midagi, kui palju seda oleviku eetrisse läheb. Toimetaja Sulev Mets. Jah, tõepoolest kui mõned arvud lihtsalt meie töö iseloomustamiseks tuua, siis võib tõesti jääda niisugune mulje, et, et see toimetus peab olema otsast lõpuni, eks. Väga rahutud rahvast täis noh, kasvõi see, et Meie stuudiotes avatakse tavalisel tööpäeval informatsiooni jooksva informatsiooni edasiandmiseks, mikrofon 21 korda, see tähendab, et küll tunni küll poolteise järel, ja kui ma nüüd ütlen veel, et selle 21 korra jooksul antakse tavaliselt informatsiooni meil eetrisse nuh keskeltläbi pisut üle nelja ja poole tunni siis võib tõesti arvata, ei toimetaks, peab olema suur sagin jooksmine üksteise eest risti-põiki läbi. Aga kuulake pisut. Praegu on vaikus ja isegi kirjutusmasina toksimises on pisike vaheaeg. Ja vastu kui oleks ukse avatud, Deletaibi tiksuv näo kostaks ja, ja muud suuremat saginat ja raginat siin ei olegi. See ongi sellepärast, et töö on siin niivõrd kiire ja niivõrd tempolikas, et sagimiseks lihtsalt ei jää enam mahti. Missuguseid juhuseid on ette tulnud? Muidugi me teame, et me naerame ise nende asjade üle mis võib-olla kuulajal üldsegi naeruväärt ei ole. Igas töös on oma selged ja isegi naljakad momendid, aga minu meelest saab alati siis mõnusat nalja, kui meie inimesed, meie reporterid kohtuvad oma kuulajatega. See on meil meil on väga kaunis komme neid kohtumisi korraldada, siin viimase paari aasta jooksul on, oleme olnud koosa sovhoosis Tartu rajoonis. Me oleme käinud Märjamaaparandajate juures Valgas linnas kuhu loodi raadiosõprade klubi viimane suurem kohtumine, meil oli talvel haapsalu rahvaga haapsalu sõpruse kolhoosi rahvaga, hiljem siis haapsalu rahvaga uues suuri majas ja siis vaatad ja näed, kuidas inimesed üllatuvad, võib-olla isegi pettuvad, kui nad näevad enda ees neid inimesi, kellest neil on tekkinud hoopis teistsugune ettekujutus, kui nad tegelikult on. Sest noh, meie inimesed räägivad ja peaaegu iga päev oma kuulajad, meie saate vorm, seda seda tingib ja kui nad siis näevad seda, et et see Toivo Makk, kes on noh, küllaltki niisugune oma jutus on tunda väga liikuv, jõuab vabariigi siia-sinna ja, ja väga mitmesuguste inimeste juurde. Et see on noh, niisugune kaalult küllaltki jõumehe välimusega või keegi ütles täitsa selgelt Haapsalu salli, et mina ei kujutanud, et Feliks Undusk on selline tagasihoidlik laval inimeste ees välja näeb ott kooli konti muidugi rohkem, aga ka temast olid mitmed olnud teistsugusel arvamusel, nii et nii et väga missugused huvitavaid tähelepanekuid tahab just nendest. Kohtumistelt kuulaja alati ootab ju uut, ootab alati huvitavat põnevat. Ja meie põhiülesanded ja need on teada, need on meie partei sise- ja välispoliitika põhiprobleemid millele ka meie suunatud olema. Ja, aga kuidas seda teha, kuidas kuulajat aparaadi juures hoida, see oleneb suurel määral meist ja ma ütleksin, et siin ikka need vanad tuntud öödet operatiivsus mis muidugi meie töö juures on väga tähtis. Siis huvitatus, ma ei räägi sensatsioonilisest materjalist, aga nii kui pisutki sinnapoole midagi kaldub siis tõmbab kohe kuulajad telefoni juurde ja ja meil on päris päeva jooksul tegemist, et, et neile jõuda ära seletada. Ma mäletan, kui siin mõned kuud tagasi üle Eesti läks mingi kosmiline keha, mis ühteviisi paistis helendas ja suitses nii nii Kohtla-Järve inimestele kui Hiiumaa inimeste Lõuna-Eesti ja Tallinna inimestele, siis me olime sele uudis eetri saanud, et niisugune läks. Ja inimesed hakkasid meile helistama küll Lõuna-Eestist, ma ütlen küll Lõuna-Eestist Põhja-Eestist saartelt, et kuidas ta saab olla, et just meie nägime seda just ja meie juures ta kukkuski kas siis metsa või merre, kuidas kusagile ja, ja ma pean ütlema, et teinekord on sellest isegi kasu, sellepärast et me aitasime tol korral Tõravere teadlastel üpris täpselt kindlaks määrata nende nii-öelda meie raadiokuulajate vaatenurkade all, kui kõrgel ta siis tegelikult üheaegselt näha oli, selgus, et tegemist ei olnud muidugi mingisuguse põleva suitsulennukiga ega ega raketiosaga, vaid, vaid üpris kõrgel liikuva kosmilise kehaga, mis, mis ida poole kadus. Vot niisugused inimeste reageeringud, inimesed reageerivad väga-väga haledalt. Meie niisuguste pöördumist ja palvete poole ja kui öelda Tuletada meelde veel meie seda Ma ütleks viimaste aegade kõige suuremat organisatsioonilist ettevõtmisse on see 12 tervise laupäeva siis siin on muidugi raadiokuulajate kaasalöömine kõige suurem. Möödunud aastal käis meie ja spordiühingu Kalev ühise ettevõtmise peale väljas üle 300000 inimese. Ja see oli niivõrd suur ja rõõmustav fakt, et me otsustasime sedasama jätkata ka tänavu aastal ja praegused andmed näitavad, et osavõtjate arv on isegi suurem. Aga eks kõige meeldivam vist meie töö juures ongi see, kui kuulaja meie tegemistele reageerib ja sellest aktiivselt osa võtab. See on ju nagu kõige lähedasem ja vast ka ainuke ja kõige suurem tänu. Ja kahtlemata me oleme selle üle väga tänulikud ja loodame seda head kontakti oma kuulajatega hoida ka edaspidi. Viimasel ajal õigemini viimastel aastatel eriti räägitakse meie perest ringhäälingu peres üsna sageli ja hästi palju juhtimisest. Seetõttu on mikrofon praegu haruharva küll Eesti Raadio arvutuskeskuse ruumides arvutite vahel. Ekraanide vahel palun maid sarv arvutuskeskuse ülema asetäitja, miks siis me nii palju juhtimisest üldse räägime? Tänapäeva keerulises maailmas ei saa ka niisuguses lõigus nagu raadiosaadete tegemine hakkama enam ainult magnetofoni ja pliiatsiga. Raadiosaadete planeerimisel ja organiseerimisel on väga palju vaja kasutada tõsist uurimistööd ja juhtimismetoodikat. Selleks on siis muretsetud väga palju keerulisi seadmeid. Mida need seadmed nüüd konkreetselt ringhäälingutöös teevad? Jah, olla olnud palju juttu ka väljaspool raadiomaja juba ette arvutide mõjutab otsesaatekava muidu osaleda kavas seda näha ei ole ja välja ei kuulutanud. Arvutidetud ja paljud kontserdid päeva jooksul, mis eetrisse lähevad, Nende kavad on koostatud arvuti poolt. Muidugi arvuti, sa ise sellega hakkama, temale annab tellimuse toimetaja, mis tüüpi muusikat ja mis meeleolu tahetakse kontserdist saada selle baasil siis arvuti valib välja ja koostab kontserti. See süsteem töötab meil juba üsna pikka aega ja iga päev kõlab eetris arvuti tehtud kontserti. Näiteks võiksime vaadata, mis meil täna pärast Päevakaja kuulete eetris Warsi kontserti tehtud arvuti poolt. Ja siis homme hommikul poole seitsmest kella üheksani on jälle arvuti tehtud muusika valik poole 12-st 12-ni veega näiteks hilise tunni viisil, 20 30-st 23 50-ni. Siis võite vaadata, kas teile need kontserdid meeldivad või mitte. Aga kuidas arvuti veel aitab ringhäälingu inimest tema igapäevases töös. Näiteks tänu meie tegevusele on toimetajatel üsna hästi teada, kellele tema saadet teeb. Kasvõi näiteks praegusel momendil jaoks me võime üsna täpselt öelda, kes meid praegu kuulad. Võttes täna reedene päev poole kaheksa ajal õhtul noh, 50 protsenti umbes võimalikest kuulajatest istub arvatavasti praegu televiisori ees. Ülejäänutest Need, kes siiski raadio juures istuvad, nende kohta võime öelda järgmist. Suurem osa neist on naised. Alla 30 aasta vanuseid ja üle 50 aasta vanuseid on rohkem kui keskealisi. Hariduse järgi oleks jaotus nii, mida kõrgem haridus, seda rohkem raadiot, aga tööalade järgi võiks öelda teenindustöötajaid, õpetajaid, kultuur ja meditsiini alal töötajaid, ka põllumajandustöötajaid. Õpilasi on üldiselt praegusel kellaajal vähe. Raadio juures ja muidugi ja suur osa neist, kes praegu autorooli taga istuvad või autodes istuvad sõites nädalalõppu veetma, on ka raadio lahti. Ma nüüd küsiksin vahele, mis asi see undab siin-seal Ungaris toodetud miniarvuti, mida me kasutame just raadium ajaväel. Raadiotöötajate arvutivahelises vestluses. Kuidas võib siis nüüd meie toimetaja või reporter arvutiga vestelda, mil moel? Toimetajale, reporteri, raadio töötajatele, arvutiga vestlemiseks on meil ekraan, puldi display? Need on niisugused neljakandilised kastid ekraaniga, nii nagu televiisori ekraan ikka. Lukusüsteem on all, näiteks nendest raadiomaja siginatest sahinatest, mida selle kasti abil siis meil ka lahendatakse, võiks tuua fonoteegi laenutussüsteemi fonoteeki, raamatukogu, kust neid helilinte ja materjale välja laenutatakse, nii saadetesse kui ka toimetajate kätte. Ja see süsteem, mis me siin üle arvuti, tegime Tabeli operatiivselt teada saada, kus vastavad materjalid asuvad. Näiteks kas ma saaksin teada näiteks iseenda kohta, kas on mul üldse laenutus fonoteegis tulemustes, mõned lindid on minu käes. Nüüd tuli ekraanile, kes on paar nupu vajutust, trükiti välja siis nimi, uus nupuvajutus ja kirjutab väljafonoteegi liitri numbrit. Ei, rohkem pole. Üks ehitusmaterjal on teie käes, praegu. S 501. Nojah, näete, saime kohe teada, mis teie käes on see süsteem. Kuna siitkaudu läheb saadetesse registreerimine, siis ta võimaldab meil juba mingil määral reguleerida ära hoida materjalide eetris kõlamise kordusi ja siit kasvab välja nüüd üks suurem probleem üldse selleks, et et anda kuulajale võimalikult suuremat valikut, olla vaja koordineerida programmide vahelist tööd. Iga programm oleks sõltumatult tehtud, kaid arvestaks juba teisi tulevikus ka televisiooni ja raadiovaheline koordineerimine tuleb kõne alla ja see suur probleem ei ole mõeldav ilma arvutitööta. Töötava traalid teadlased uurivad ja tulemused jõuavad tasapisi kuulajani. Programmi peatoimetaja planeerimise alal Eevi Üksvärav Telefon on igapäevane tööriist. Ei ole. Kui kaugele ette siis plaanid olemas on? Noh, ma ütleksin, et ühest küljest on meie saate valmis, koosneb kindlatest saate aegadest. Aga teisest küljest koosneb meie plaan toimetuste plaanidest. Toimetuste plaanid on perspektiivselt aastaks ette tehtud, aga lähemad plaanid on muidugi noh, see on põhijoontes aastaks põhilised saatesarjad, nende tsüklilisus aga lähen. Täpsemalt on muidugi lähemad muud ja eriti täpseks muutub planeerimine üks nii umbes neli, viis nädalat mitte umbes, vaid ikka plaani puhul peab täpselt rääkima. Neli-viis nädalat enne saate eetrisse saadet eetrisse jõudmist sest siis hakkab programmi toimima tegelema nädala planeerimisega sel kujul, nagu ta ilmub Raido lehelt. Näiteks praegu, kui me siin raadiopäeval juttu ajame oleme me mai alguses, aga meie oleme oma plaanidega jõudnud juba juuni keskele. Puhkust täis suvi on käes puhkuste kõrgperioodi. Ja just enne meie jutuajamist ma tegin ühele kavale märkuse nota bene. Et pükse tähendab, kestev programm pikeneb kella üheni. Ja üldse, eks me elame kõik sündmused nagu ette. Näiteks ma kava üle vaadates leidsin, et meie programmi koostaja Malle Lõhmus oli punase pliiatsiga teinud märkuse perekonna ja kodu algusaega. See oli maha tõmmatud ja kella üheks oli märgitud seal ühe maikuu viimane laupäev tähelepannu abituriendid, nii et küpsuseksamite puhul oleme meie niisuguse esimese ärevuse juba üle elanud. Meil on niivõrd palju ajast ees, et kas see kuidagi mõjutab igapäevast eluga, 200. elamine tekitab väikest segadust, momendil näiteks on juhtunud seda, et hommikuõhtule Ühele märkadet, linnu kuidagi pidulik ja pead natuke aega mõtlema, et mis pidu see täna on. Ja kui keegi ütleb, mis on siis üks hetk nagu tahaksid vastu vaielda, et see on nagu möödas. Aga noh, me oleme sellega läinud juba, et et me tõesti elame need asjad natukene ette. Kas meil Ringhäälingu sule mitmet sorti saateid? Saated muutuvad populaarseks, siis kaovad jälle ära, mõned muud saated kerkivad esile ja eriti on populaarsed meil sarisaated. Nüüd on ka autode maarjameil hakanud nagu üle minema ja auto on muutunud tarbeesemeks. Seetõttu täiesti loomulik, et ka niisugune uus saatesari võitnud on liiklussaade informatsiooni saadete vanemtoimetaja. Johannes Pirita, kes selle saatesarja eesotsas seisab pidi olema ka. Kas ma sain õigesti Suisutusteline aru, ainuke jalakäija teiste autojuhtide hulgas, kes liiklussaatest osa võtavad ja see on täpselt nii, toimetus nagu ei ole olemas sellel saatel, see valmib põhitöö kõrvalt. Aga niisugune grupp grupp inimesi, kes selle saatega tegelevad. Ja mina olen tõesti praegu veel ainus jalakäija, kuigi juhilubadega jalakäija Ja saade ei ole ka mitte veel päris vana, meil oli viimati eetris 40-st Nende. See tähendab, et me alustasime siis 74. aasta Ta sügisel. Kuidas siis nüüd on kuulajaga vahekord, ma mõtlen, kuidas kuulaja suhtub saatesse ja kirja kaustan, võrdlemisi paks ja ma ütleks isegi seda, et et väga palju teemasid ja väga palju ettevõtmisi on saanud teoks just tänu nendele kirjadele, kuigi me sageli ei nimeta katet, Juhan soovis seda, Jüri soovis toda, aga, aga need teemad enamasti on kõik. Et ka meie saadet siiamaani on olnud nii jah, et, et materjali jääb pidevalt ülepuudust ei ole kunagi tundnud ja väga palju kuulajaid, kes omal algatusel saadavad meile statistilisi andmeid ja neid me võime tõesti öelda praegu võrdlemisi täpselt, et et Eestimaal on kõige õnnetum. On reede kohe raudkindlalt, reedel juhtub kõige rohkem liiklusõnnetusi. Kõige õnnetum aeg on pärast kella neljaks pärastlõunal, alates kella 16-st kella seitsmeni. Edasi me anname peaaegu iga Kuu alguses mingi prognoosi, võttes aluseks mitmeaastase keskmised, kui palju sellel kuul saab surma, kui palju sellel kuu saab vigastada. Kui palju toimub üldse liiklusõnnetusi, kuulajad on seda tähele pannud ja aasta vanad andmed, need on pahad andmed, aga ma pean siiski rõõmuks ütlema, et need kurvad arvud vähenevad. Me ütleme niimoodi, et noh, vigadest õpitakse, aga liikluses me ütleme niimoodi, et alati on kasulikum õppida teiste vigadest. Üks mees, kes meie liiklusse vaata juures pidevalt tegutseb Peeter Kirillov. Tema töötas kaua aega vabariikliku autoinspektsiooni ülema asetäitjana. Praegu on ta pensionil ja meie liiklussaate konsultant. Mida rohkem on toreid, mida rohkem on inimesi, kes ühte saadet teevad, seda kergemini ta kokku tuleb ja ega teemade ja materjalide puudust kohe tõesti ei ole olnud. Vahepeal põikan tehnikustel ene ja Merike teadsid küll, et neid küsitlema kipun ja teemagi neile teada antud suhtlemine kuulaja autoriga kaastöö tegijaga aga ikkagi vaatavad kohvitasside tagant justkui siiralt üllatavad. Siin kohvisabas seistes mõlgutan ette raalil, see tähendab meie arvutil on arvel ja pidevas arvelduses 10000 ringhäälingule kaasta tegijat, esinejat, autorit on selles armees. Lauluväljaku kaare alla mahuksid ehk ära. Aga nüüd pole parata. Kirjandussaadete toimetaja Merike rõhutava ja propagandasaadete kommentaator Ene Hiion. Asume siis teema juurde. Suhtlemine autoritega minu arvates on meie teeks meeldivamaid külgi. Kui maalin ammu aega tagasi ajal Noon toimetaja jälgisin teiste töid, siis ükskord mulle jäi väga meelde, kuidas minu osakonna juhataja soliidne daam ütles ühele autorile, kelle nime mammu teadsin, keda ma tundsin, kes oli kes oli tuntud inimene. Kui see tuli küsima, mida minu osakonna juhatajana materjalist arvab, siis talle vastati. No see on küll väga viletsalt välja tulnud. Ei leia. Minedena tõlviku. Leian, ütles. Ma pean ütlema, et nende aastate jooksul, mis ma siin ise olen olnud, ma nii järsult ei ole autorile julgenud kunagise materjali kohta ütelda. Aga võib-olla lihtsalt mul ei, ei ole olnud niisuguseid materjale, mille kohta nii-ütelda. Ei kirjandussaadetes töötades muidugi põhiliselt palju Välisautoritena tegemist kirjanikega. Seetõttu materjalid iseenesest on juba hea. Kusjuures on üks imelik seaduspärasus, sellest on nagu palju räägitud ja seda mina võin omalt poolt ka kinnistada. Mida tuntum inimene seda tärgendav on ja seda kergem on temaga suhelda, näiteks väga lihtne on suhelda rahvakirjanikuga näitaksidki vaaduhindiga. Ta tahab oma materjali, räägib sellest kuidagi inimlikult, siiralt hiljuti aprillist õigida. Uue jutustuse paade laid, millest meil maipühade aeg läks katkenud tõi, andis selle murelikult meie kätte, küsis, kuidas ikka on välja tulnud. Aga samal ajal näiteks kui toimetuses tuleb mõni krahvama, igatahes siis, kui seda muret ei ole, et kas ta lugu ka välja tulnud on või ja siis ma tõin väga äärmuslikud näited, tähendab ühelt poolt rahvakirjalist, teiselt poolt rahvamaad. Niisugustel juhtudel muidugi on väga lihtne ja selge, kuidas käituda, aga inimesi on ju väga palju ja nad mahuvad sinna vahepeale rahvakirjanikel rahvama Johele. Ja seetõttu see käitumine alati ei ole nii selge, see tähendab seda, et toimetaja peaks olema ka hea psühholoog. Vahel ei tule välja ja pean ütlema küll, et meie majas on ju väga paljude elukutsete esindajad toimetajatena kui ka reporteritele ametis. Ja see peaks ometi tegevusest suhtlemisele inimestega nagu lihtsamaks ütleb, endiselt ei ole, pole ühtegi liini, inimesed on iseendast niivõrd keerulised. Et kunagi ei tea, mis nad sulle välja mõtlevad, kui seal nendega suhtlema hakkad. Muidugi nagu Merik ütleb, meie töö täiesti, oleneb nendest inimestest, kellega me kokku saame. Keda me raadiomajja kutsume, kelle juurde me ise läheme, keda me vaatame, kuulame endale tarbija enda kõrval ja endast väga kaugelt. Ja iga kord, kui sa selle inimese leiad, siis siis see temalt midagi õpid ja mingi konks peab, alati ei ole see. Aga see on iga kord uus kauplus, ma arvan, myya kõige õigemad. Ühe konksuga ei saa kõiki inimesi välja tõmmata. Selle konksu me peame leidma, kui see autor siia sisse tuleb. Võib-olla me saaksime sisaatoritelt midagi rohkem kätte, kas Anne. Ja kindlasti seal teatud määral ikkagi noh, ma ei ütleks, kunst läks liiga palju, aga see on suur raskus suhelda inimestega ja seda tuleb õppida, õppida tähele panna ja, ja jäädagi õppima, sest see ei saa kunagi päris selgeks. Ongi väga hea lõpp, ilus, ilus. Vana maja on siis see, kus ikkagi kõik uus, mida kuulaja võib kohe kõrvaga tunda. Eetrisse läheb ja kõige uuem stereoheli eetris programmi peatoimetaja Hannes Valdma stereosaadete toimetaja Krista Kilvet ja vanemtoimetaja härmas Aarma. Ja see oli viis aastat tagasi, kui Eesti Raadio alustas esimesi regulaarseid stereofooniline saateid enne sõda, tõsi küll, oli ning kaasstereosaateid eetrisse, kuid need olid katsesaadete nime all ja mitteregulaarsed. Esimene salvestus, mis alistele on üldse raadios? Ja selle juubelilaulupeo laulud, juubelilaulupidu, mida me alati demonstreerima oma külalistele sesse kvaliteet on siiski päris hea. Helisalvestustehnikas räägitakse ühest väga huvitavast seadust pärasusest. Et kui me tahame võita kvaliteedis, aga stereo foonia on tegelikult kvaliteedi võit, noh kasvõi lihtsalt tõenäoliselt, kui monotuleb ühest valjuhäälselt säästu ühest kastist. Stereoheli tuleb kahest kastist, järelikult sealt mahub rohkem läbi ja kõik see asi on märgatavalt parem. Kvaliteetsem. Ja see seaduspärasus on selline, et kui me tahame saada võitu kvaliteedis, siis me peame kulutama mitmekordselt rohkem jõudu, tehnilist aparatuuri, kõik see peab olema täpsemini häälestatud, töö peab olema täpsem, selles võib-olla see tera praegu peitaski. Kui seda veel natukene lahti rääkida, siis selles, et tõepoolest on ainult üks mikrofon ja tõepoolest võib-olla ka üks lindistaja, aga olema lindistuse juures, täpsemalt tähendab meie jaoks mängib ka ümbrus kus me seisame näiteks praegu siit sellest ruumist. Kui seda stereona lindistada, siis tunduks see olevat üpris kõle ja isegi kole ütleks ma siin hallis lindistatud jutt, eks ole ju taust mängib ju väga suurt, kusjuures mõnus maksab. Enamal juhul maksab sõna- või hääl ainult kujundina, aga stereo maksab kujundina kõik, mis on ümber selle mikrofoni. Ka vaikus, kui ta on olemas, siis pisut vaiksemas ruum. Stereorahvaga kõnnime praegu kõrgest vestibüülis pikka koridori, kus paremal pool liikumissuunast meil asuvad stuudiod ja praegu toimub neljandal stuudios just ühe kuuldemängu lindistamine Salme Reek, mis teil praegu käsil, praegu teine kuuldemäng oksale, kuuldemängu Miikaeli luiged. Vaheaeg, näitlejad tõmbavad hinge veidi ja siis läheb lahti. Teevad kaasa. Paul Laasik praegu ja Tõnu Mikiver tekstile kuulimängu teinud. Vähegi liha ainuke kumb on parem teha imet, seda teist ära veel hästi ei tunne, eks poisid teevad seal rohkem kui aitäh. Ja nüüd on siis selline kolmas stuudio Foonika, aga mis juba kaua aega on siis stereosaadete käsutuses ja keres alles lähevad siit. Too. Oli muusikat kui palju? Nüüd oleme siis jah, niisuguses ruumis, kus stereosaated siis helilindile lähevad, milles seisneb tulevik? Tulevikust on stereosaadete mahu suurenemises ja püüame, et muusikasaadete kõrval oleks ikka rohkem stereofooniliselt sõna, seda on küll märksa raskem teha. Ja need saated, mis me oleme juba teinud, on võib-olla rohkem sellised katsetused. Palju võib-olla ei õigusta ennast, noh, võib-olla vahele niipalju, et tundub, et stereoheliga eetris on analoogiline olukord, kui kinofilmiga on paljud teemad, mis on väga hästi realiseeritavad mustvalgel silmil ja paljud teemad, mis mõjuvad väga hästi ainult värvilistena. Nii on ka stereoheliga, et paljud saated on mõistlik teha ainult stereofooniliselt ja teised jälle monofoonilistena ja ega stuudio teistmoodi välja näeb, tavaline stuudio suuremal õhku rohkem suurem ja rohkem rohkem magnetofoniga. Praegu võib teha rohkem töid selles samas ühes samas ruumis, kasutades kõrvaklappe ja muud. Ei tohi küll kiidelda, aga meil on natuke parem varustus kui praadimine teistel poolikatel. Ilmselt olemegi tõst, stereo nõuab natukene rohkem tööd, eriti just tehnika rahvalt, kuidas teised toimetused teid aitavad või? Või suhtuvad jääda seda? Ma ütleksin, et see suhtumine on aja jooksul tohutult muutunud, kui me algul olime niisugused kergelt kergelt Martinsoni ja partisani kombel olime nagu majja sisse tunginud ja teistele teistele nagu jalgu jäämas. Aga siis nüüd on vastupidi, nüüd otsivad teised toimetused meiega kontakti tega stereosaadete toimime, see ei ole nüüd see toimetus, kes täidab kogu meie seda programmi, mis on keskeltläbi viis tundi päevas. Meie tema ainult väikese osa ja pigem meie osa on katsetada ja välja töötada neid asju. Ja meie oleme nagu konsultandid teistele toimetustele, kes teevad kaasteravdatud. Uues raadiomajas on üks avar päikeseküllane tuba eraldatud rõõmsameelsete lennurikutele. Me ise nimetame, et see on kõige rikkam tuba ja siin asuvad kõige rikkamad noorikud. Siia tulevad kuulajate kirjad, kirjade osakonna toimetaja Tiia Uppine. Kui palju siis raadiole kirjeldatakse, kui palju kirju kokku tuleb? Täpset arvu muidugi ei oska ütelda, kui näiteks möödunud aasta sain avaldusi inimestelt 3090 neile jäiks kõigele tuli vastata ka. Ja päeva jooksul tuleb siis 100 200 kirja, millele kõigele muidugi ei tule vastata, osa on, õnnesoovikirjad, lähevad eetri kaudu. Ja palju aitab vastata juriidiline. Aga ega see ei tähenda sugugi seda, et ainult kirjade toimetus siis vastab. Eks teised toimetused aitavad ka vastata nii propagandasaadete toimetus kui kunstiliste saadete toimetus ja, ja kõik teised toimetused. Aga miks kuulaja kirjutab, kuulaja kirjutab selleks, et kõigepealt ta loodab meilt abi saada, aga kuulaja kirjutab ka selleks, et avaldada oma arvamust Nende kohta ja kas siis mõne meeldinud kuuldemängu kohta või meeldinud meelejahutaja kohta osa niiklus, saated Viktariinidest, raadiolehe, Viktariinidest, igasugustest raadio organiseeritud mängudest eriti hulgaliselt. Ja mõnikord on kirjade plahvatused, plahvatused, plahvatusele viimati möödunud aasta lõpul kvale tere talvemäng. Siis tuli neid ligemale 10000 ja sisse ja siis tõimetaiste kerja üles aitäh. Suurte suurte paberist kottidega lausa seljas. No kuule ja loodab, et kõik kirjad ikkagi läbi vaadatakse. Load antaksegi vaadataksegi läbi ei jääkski vaatamata. Seda ei maksa küll kartagi, et vaatama Ta jäävad, mõni küll seda ei kinnita, kirja lõpus veel mitu korda ikka lugege läbi, et oli pikk küll, aga lugege läbi, loeme läbi, olgu ta pikk või lühike. Mis need meile jäävad, need kirjad, neid mäe nimetame isegi kaebusteks vahel. Ja mille üle inimesed kordavad kevadel-sügisel teed on porised, kutsuvad appi, koha peal ei ole abi saadud. Või siis sellele, kuna tal oli hästi hulgaliselt neidki raju, millest kurdeti, et teed on lumised, kinni tuisanud, ei pääse juurde, rändkauplused ei pääse juurde, piimaveoautod ei saa piima ära anda. Sellised kodukandi mured nagu tulevad ka meieni. Seisan vahel kaubandusest kaubanduse kerinud, kas kauplus suletud liiga kaua või ei vasta need avamise kellaajad inimeste soovidele. Ja nii palju, kui me siis oleme neid välja saatnud, asutustele vastamiseks abi paludes lahendamiseks saatnud. Alati on kuulajate soovidele vastu tuldud muidugi võimaluse piirides, aga alati on püütud inimese muredikani lahendada, on kuulda võetud ja ju vist sellepärast siis see usaldus ka jälle meie vastu. Kuigi me mängime sageli ainult vahendaja rollis, oleme sageli mängib ainult vahendajat. Kui palju nendest kirjadest eetrisse pääses? Täpselt ma ei oska ütelda, kui palju neid eetrisse pääseb. Aga väga palju, sest meie vaata on ju üles ehitatud ainult kirjadele. Ja mõnes saates vastame salgas neljale viiele kirjale, aga mõne kirja puhul teeme ka päris omaette saate 10 minutit, aga aastas on keskeltläbi 240 saadet. Ehk siis saab juba ise teha väikse statistika, kui palju kirju saatesse jõuab. Kas need kirja kirjutamine on selge? Olla all küll igasuguse kirja kirjutamine, selgendad, isiklik väärtus nagu ei taha enam edeneda. Ei, meil ei ole ainult naisperele, on ikka üks mees Kaaga kirjadega tegelevad, jah, ainult naised, siiski mees, mees on meil nii saadeta tegijaks? Mehed üldiselt vist vähe armastavad kirjutada. Aga tahetakse veel teada, jah, kõik panga, sellised humoorika maid, asja, millele me muidu oleme ka vastanud, sellepärast iga inimene ootab ja vastus, kui ta kirjutab. Kui võib, siis mõndasid ette lugeda vä? Terve raamat, raamat, jahmelgsed, sundnaljanurk või nalja looduses, toimetuse naljanurk, seda Me oleme vahetevahel kasutanud ka saadetes ja aga nii iseendale siis kui tuju paha on, siis laena kaksitet endale. Toimetustes on üks hästi vana kiri 73.-st aastast kirjutatud Tartust. Ja kiri on ise niisugune. Vabandage, palun vastake minule kirja teel järgmisele küsimusele. Minul on passis kahe naise registreerimise ja lahutuse templid ja kolmanda naise kütmiseks enam ruumi ei ole ja passivahetus toimub alles mitme aasta pärast. Mis pean ma tegema? Kas passi pannakse ka lisalehed nagu haiguskaardile? Muidu Wen jääda eluks ajaks õnnetuks ja üksikuks. Ja muide, sellele kirjale vastasime saates ja vastus oli nii, et kui naise võtmine tanud haiguslikuks nähtaks, siis pannakse passi vahele, lisa läheb nii nagu haiguskaardile ja umbes samasugune kiri, nagu see eelmine on siis nii? Palun teie abi ühe noormehe aadressi leidmiseks, temast tean väga vähe, nimi on tal, Märt vanus 20 aastat pidi elama koos ema, vanaema ja kahetädiga. Õpib või tähendab amet, tuletõrjuja väliselt on tumeda peaga pikka kasvu, umbes 180 sentimeetrit, Ahja sõjaväe on läbi teinud. Palun väga Teie abi selle noormehe perekonnanime ja aadressi leidmiseks. Edasi järgneb kirjutaja aadress, lõõgastunud siis suhteliselt Ei suutnud edasist käekäiku ka ei tea rähk sõna sõitmine aitage. Tekkeks näiteks kirja läinud kogemata vale valesse tuppa tuleb väikese toob ära viia, sest meie ülesanne on ka kogu post, mis on määratud teistele toimetustele ja laiali kanda nii-öelda toimetusi pidi liialt raadiuma ja postiljon nüüd raadiomajja postiljon, et oleme jah, eks meid kutsutakse siin teisiti käega, ise nimetame elastikainet, oleme radio bastionid. Ja nii pisteliselt toimetustes kõndides ja kolleegidega kõneldes jõuab järg saatekava viimaste öötundideni. Mõtleme välja pimeduse ja homse kuupäeva. On kesköö. Toimetaja Helgi Erilaid ja nende saadete uurija, Tartu riikliku ülikooli aspirant Andrus Saar. Mida kuulaja soovib meie laine pikkustelt sel hilisel tunnil. Ilmselt tahab ta natuke puhata, ta tahab natuke meelelahutust, tahab võib-olla ka natukene mõelda kaasa sellega, mida talle pakutakse, aga see, mis talle pakutakse, peaks siis tõenäoliselt olema, kas erinevalt pakub või oma teemalt ja sisult erinev sellest, mida ta saab, mida ta saab nagu päevastest saadetest. Kuidas selle programmi teha on? Mudas enesel on ka niisugune ikka teistsugune tunne, kui ikka mikrofoni ees olla, kas otse või lindi. Kui üle lindi, siis tuleb päeval Londonisse mõelda kui, kui elemendi ja siis tuleb see tunne endale mõelda. Sest tavaliselt kustutan stuudio, tuled ära, jätame lävelambi põlema. Aga mõelda ei ole vaja jah, siis kui, kui teda tõesti otsestuudios teha ja see on muidugi kõige toredam kogemus. Sellepärast et me ei ole seda tihti teinud. Ja oleme teinud siis tavaliselt, et selleks, et nagu kuulajat ka kaasa tõmmata sellesse saatesse ja panna teda rääkima, rääkima küll esialgu ainult meiega telefoni teel. Ja need kogemused, mis nende telefonimängudega on tulnud väga toredat just sellepärast, et siis äkki täiesti vahetult tajud, et sind tõesti kuulatakse ja sind nagu isegi tahetakse kuulata, et sa oled nagu kellelegi vajalik. Ja ja siis tekib nagu endal ka parem tahtmine seda saadet nagu teha ja juhtida ja midagi välja mõelda. Muidugi, eks nende telefonimängudega hoolega ole ka igasuguseid. Kuidas seda nüüd öelda, nüüd jälle nagu äpardused, aga, aga, aga miinusmärgiga lugusid juhtunud hädad ja sellepärast, et aeg tavaliselt telefoni jaoks on meil väike helistajaid väga palju selle aja sees, kui siis tulevad kõned Tartust, Viljandist ja Pärnust. Tallinn jälle ei saa helistada tükk aega, sest kaugeian paneb Taneli kinni. Ja siis ütlevad meie tehnikamehed, et jätke ükskord järele see telefonimäng sellepärast et et all meie keskjaamas kõike kohe niimoodi hüppab ja heliseb ja kõik läheb rikki, kui ta seda kohe ruttu jätta. Ja siis kuulajad on kajale pahased, sest kõik ei saa helistada, kes tahavad. Mõneti on niisugune öine helistamine ka õnnemängija kaneeliga Neile, kes helistavad, anda ikka natukene mäng sest helistajaid ja on alati olnud ste pall, tuleb veel üks väga oluline moment keski programmi jooksusele aia tarvis, nimelt mitte ainult tegija ise ei tunneta kontakti kuulajaga nagu tagasisidena. Aga siin väljendubki kuulaja hästi suur tahe ise saada kontakti. Ja sellepärast need programmid oma olemuselt nagu peaksid ka olema seda laadsed, et pisut kaasa mõelda ja, ja olla kellegagi koos. Sellepärast et mitte kõigil inimestel ei ole perekonnad mitte kõiki enam mitmekesi koos. Ja see õhtune kuulamise situatsioon on inimese jaoks küllalt nisugune, intiimne, üksik, ja ju siis mida talle õhtul öeldakse, peab ka sellest tulenevalt pisut teine olema. Siia vahele veel öelda niipalju, et alati, kui me palume, kas ei kuulajal kirjutada või vastata mõnele küsimusele, kui paremini midagi kaasa teha, siis reaktsioon on palju suurem ja palju rohkem nagu, nagu vaadatakse saatest osa ja kirub kohe paugupealt palju rohkem. Vitsu. Uurimused nagu näitavad, et raadiokommunikatsiooni puhul on see kaasamängimise rõõm, tähendab seda hindavad kuulajad äärmisel kombel palju. Kummaline, kui see ka ei ole ka kesköisel ajal, siis, kui mõnikord mäletan, oli veel nagu niisugune seisukoht omal ajal, et et kõik peab olema kuidagi vaikne ja tasane ja natuke sume ja nagu ta on. Et noh, nagu ei noh, mis me ikkagi nüüd inimeste öösel ärritama, aga tuleb välja, et ei taheta jääda, mõnikord on keskandnud lõpuks niisugust unemuusikat. Sest on ju nagu vastunäidustatud, et raadio paneb mu kuulaja magama. No ja siis ärkab see kuulaja hommikul ja raadio kahiseb. Telerist ka ei meeldi. Nii et raske see tegemine aga tegema toppinud kuulajate jaoks, kui nüüd teie mõlema soove arvesse võtta ja arvestades seda näiteks, et on just kesköine aeg, olgugi, et saade läheb hoopis õige mitu tundi varem eetrisse missuguse meeleoluga muusika võiksin praegu kõlama hakata? Väga äge järk, ütleksin. Ja oligi seekord kõik. Aga kui paljust ei, rääkimata laste raadiost ja nõks nooremast noortelt, raadiost, toimetuse mõttes põllumeestest ja kristallist rameetost ja meelejahutajast. Üsna pika nimekirja saaksime. Muusikast ja muusikalisest tunnist sai juba eile juttu tehtud. Tänane kujundus muusika mõistetamis mänguna otsas. Sarisaate pealkirjad on teil kenasti postkaardile kirjutatud aadressi peal. Tallinn raadiosihtnumber 201 100 päev ringhäälingus. Fortuuna üllatab võitjat Eesti raadio impliia mälestusesemega. Tulemused ja võitjad aga selguvad kaheksa päeva pärast laupäeval, 15. mail saates kõnet vaat kõigile. Selle 45 minutiga juhatasimega sisse väikese juubeli. Alles küll. 18. detsembril möödub 50 aastat esimesest raadiosaatest Eestis. Jälle kuulmiseni.