Tallinna linnakontuuri on kujundanud keskaegne linnamüür, seda oleme kõik märganud. Aga kui te ümber Tallinna vanalinna jalutate ümber linnamüüri, siis kate, et samavõrra on Tallinna ilmet kujundanud ka lopsakad toekad, bastionide muldvallid ja võimsad kivimüürid. Vabaduse platsilt üles Toompea poole minnes jääb vasakut kätt harjutama Ingeri bastion ja selle järel Toompea külje all Pika Hermanni külje seal üle tee. Linda Mägi ja Ingeri bastion. Kaks ilusat parki ja teisel pool linnamüüri ees. Vanalinna merepoolses servas on Skoone bastion. Kuigi linna kaitsemüür sai ühel hetkel valmis, tuli hakata uute võimalustega seepeale mõtlema, kuidas linna kaitsta, sest tulid uued ajad ja uued vaenlased ja uued relvad, tulirelvad muldkindlustusvööndist, mis ümbritseb alllinna ja Toompead, mis tänasel päeval kujutab endast suures osas parki ümber vanalinna ja Toompea selle muldkindlustusvööndi, bastionide vööndi kujunemisest, ehitusloost räägib kunstiakadeemia emeriitprofessor Reinud soobel kuulab toimetaja Piret Kriivan. Kui keskajal linnamüür valmis sai, siis hakati kohe mõtlema uute kaitseehitiste peale uute võimaluste peale, kuidas linna vaenlase eest kaitsta. Tõepoolest, ringmüür oma tornidega sai enam-vähem nii või teisti, seal ju lõpuks valmis. Aga siis tuli, tuli jällegi see Taani kuninga hirm, Taani kuningas tuleb ja, ja sadamat peab kaitsma. Ja siis see on otse otse kirjutatud rae protokolli, et ja linn oli hirmul Taani kuninga plaanidest Tallinna tagasi võtma ja hakati kavandama sadama kaitseks ühte suurt suurtükitorni, mis peab seisma suure Rannavärava vee, Suur-Rannavärav oli seal müüri, müürijoon on selle joone peal, oli suur anne, see on ammu, siis valisime hoone, kuulge, suur torm. Ja siin ette heitamise Paksu Margareeta. Ta on indeksi olnud siis tookord mitte paks Margareeta veid, ta oli see, kus muide tsilinger, siin kaitseingel on niisugune ees ehitis, ta paljutähenduslik. Ja see, see torn, Siiete suhtegi torn, selle kavandas nähtavasti üks Poolas kutsutud meister Clemens pahale pahale poolakas. Ja ta on tulnud Tallinnasse tegelikult seoses Oleviste kiriku Maarja kabeli ehitamisega, ta on seal töötanud kaasa ja ta on seal skulptorina töötanud ja ühest oli väga andekas mees, nähtavasti aga väga konfliktne mees. Nii et oleksin tööandjaga tülli mitme korral ja aga ta on teinud, teinud linnale linale paar. Vahelmaketi ja ühtedes maketilisest nähtavasti oli siis siis Paksu Margareeta või siis sellesse tsingeni makett. Arvatavasti see täpselt me seda ei tea, aga, aga niisugune suur ja Danies täiesti enneolematu, siinkandis üldse enneolematu suur, suur suuride, sõõrikujuline või kolmveerandsõõrikujuline, täpsemalt torn siis mida me pärast kutsutud Magahetaks siis siia ka rajal? Ta on erakordne selles mõttes, et ta on väga suur. Tema läbimõõt on 25 meetri ringis, tema müüride paksus on kuni kuus meetrit all kuni kuus meetrit paksud või erakordselt paksud. Tan ehitatud suutüdolmiks. See on samasugune ettevõtmine kui Leonardo da Vinci Silence Firenze kaitseehitiste arhitekte ja nii edasi, kui temal ehitama mõtlesin effeleensesse näiteks Rooma ja seal samasugustest paksud suur suured massiivsed torni, arvati, et nendega saab vastu asuda tulirelvadele. Ja pane siia sisse palju, palju vastu, kas ta tõesti ümberringi täis täis tükitud laskeavasid. Tema, Tal on vahelaed, puust vahelaed, keskpostiga sinikeskelt kivist sammas läbi iga korruse ja, ja see selle peale toetanud siis vahelaed, eks ole. Ja ümberringi on, on temale siis vastavalt sellele kavale kavandile siis sisseehitatud suurtükkide, laskeavade ehk ambra suurid, need on, on juba moodsad. Neid on suudega siukseid, sakilised, suudled astmetega et vahelises hoo sisse ja te tuleks ja neljal ka ka püssirohu suitsu, Nende kanalid, mida meil varem ei olnud, nii et püstituuseuitsialisid palju seda vingulassi seal, eks ole. Et see läks kaudu välja. Ülevalt läksid nad pööningule sealt läbi läbi müüriavade siis õhku välja, ta oli niisugune suur suur kavatis ja, ja ta on siis ehitatud nüüd Rannavärava ette tema kõrvale või tema külge on ehitatud järgmine siis ees vära nikli tuled, tuled, elad ta teine välja minna läbi suurele alale värava, siis teist pöördele minna tykki nihukest kahelt poolt müüridega ümbritseda teed ja siit läbi minna läbi läbi eesvärava sees värava ehitatud sedasama Margareeta ingellik külge siia. Ja et seda teha on siin kõrval üks väike on ka nii väike torn ja Margareeta vahet, olen ära siit veed omakorda müüri lõuna poole kuni tootingi tonnini. Nii et ta oli tõepoolest niukene, suletud ring tegelikult. Ta oli Margaret, oli väga-väga paksude müüridega ja see, see müü ida müüd, mis ulatus stardiga on ka olnud väga paks, ta on kolm meetrit paks samuti täis suuri suurtükid kassi, Gamblid ja otse suunatud ida poole. Pane teinud ühe niisuguse katse ja need kõik asjaolud peale ja vaadanud, kuhu need siis tähid, need suurtükid ja nad seepõhine sihtmelko saada. Sadam sadama akvatoorium tähendab suudetud tõepoolest sadam kaitseks, et kui siia tuleb mõni mõni vahelise laev, siit saab siis vastu pommitada, neid on seda palju, need korraga võiks isegi, isegi kuni 10 10 suuti korraga ühte punkti mujale mujale on ainult üksikud suutelised pöörama pööratud. Nii et ta on tõepoolest ehitatud vanasadama kaitseks, särav oli samas paarisaja meetri kaugusel oli puusada tema tikk, Leemets pahale nähteist ka. Nähtavasti ka alustad, seda. Ta läheb varsti konflikti siin Oleviste kiriku juures töömeeste tööandjaga konflikti ja EDP pooleli ja vastele linnast läinud tema asemele tuleb, tuleb Lääne-Saksamaalt hoopis hoopis teisi mehi ja tuleb üks meistrit, tulebki muuhulgas ka Gert poonik, Gert kuunik. Ta tuleb tulede veiniäärsest linnast. On kõva ehitusmeistrid ja tema saab kohe enesele linna ehitusmeistritiitli ja hakkad seda tonni edasi ehitama. Teed valmis ehitus siis selget kuuniki juhtimisel. Kes seda vappi sinna peale nikerdanud, muide ise. Nii ta ta tundis seda, seda Nikked ühte samuti. Ja kes, kes ka seda, kes selle lõpuni tiib. On märkmeid, et on saanud selle töö eest tasu ja saanud riideid siin tööriided muide ja ja muid vahendeid saanud ja selle selle papi eest kasvanud raha appi kivida, käsi ise otsimas mädamat. Medemate orgida purust toodud Tolo kivi tonnist dolomiit, materjal, paks ja väga hästi Väiutav, kui värske on. Ta toodi sisse, siia toodi ta ärgedega loomulikult, see võttis palju aega. Ta, ta pandi märgade kaltsu sisse niimoodi, et oli Märderva, et ära ei kuivanud ja siis võis vabalt raiuda, väga hästi raiuda, tuli lõigata, raiuda, kui ära kuivas. Siis ta muutus niukses helkaks kõvaks ja ei saanud teda enam niimoodi lüüa. Hakkas kilde andma, eks ole, ja siis ta bändi sees ja vapsija ülesise Papan on tegelikult ordu vapp Oudova siis ordu ordu täis pea sinna on lõvid, Greifitsi uhked kroonid peas hütid ja kõik näitlejad, et nad on nagu, nagu rüütlid, see pole mitte lihtne lihtne talupojakõneviisi kodanikke vapsin, vaid, ta on ilmselt ikkagi ikkagi korduvat. See linn. Ühel pool linna otsas oli suurtükitorn paks Margareeta ja teisel pool linna otsas suurtükitorn Kikendikat. Ja õue väljapoole vana müüri nihutatud uue müürivööndi tekkimist. Need olid niinimetatud eteni juhtunud suudki tornid, nipid, hakkame siis eespoolt väljapool teisi, nagu kaitsma-kaitsma oma suurtükitule kaitsva kaitsva tavalisi müüdi müüri torne. Ja nii ka siis tikandi köök. Kiki vaata kööki on oma nimetuse selliseta, niidan kõrge, ta on tõepoolest ligi 50 meetrit kõrge, noh, natuke vähem on ta on ta kõrge kui hakati teda mõõtma jalamist elama Ratskav tänavas. Bastioni muld täide on tema poja madalamaks teinud, nüüd eks ole, täi sinna sisse, aga ta on rajatud maapinnale siia ja ta oli kraagi tema ümber enne. Need on tõepoolest Iida kõrge tolli ega väljapääs ei ütle, et teist niisugust torni pole terve Läänemere ääres ta tõesti olnud vägev suuldagedul igale poole suunatud laskeavadega pidevalt veel siis lasteaiaplatvorm, kus võis loopida kive, palistituupsid kive veel alla ja nii edasi ja kuskil keetepid müü sees ja nii edasi. Nii et oli tõepoolest üks väga-väga uhke ja niisugune tore, tore ja muud ettevõtmine. Kuidas linnakaitset ümber hakati kujunema? Tama protsess oli muidugi pidev ega neid ei olnud mingisugust vahet, see töö jätkus vastavalt elule ja sõjapidamise tingimustele, juurtele nõuetele, juhtide tornitüüpidele suurtükkidele. Need muudatused, mis nüüd on põhjustatud ikkagi tulirelvadest kõik. Sest et tulirelvade olid juba ammu siin. Tegelikult tunti musta püssirohtu Euroopas juba 13. sajandil juba tunti ja teati. Relvadeni suht tükkideni jõuti ikkagi alles 100 aastat hiljem. Nii et see võttis aega kõik ja nad olid küllaltki primitiivsed need need esimesed riistad, üks üks Nix vahva joonised olemas, säilinud üks, kus on vana suur tükk peal, suhtlikul on paasi pikali pandud vaos niisuguseid suure tagumikuga, niimoodi vahaasi vaasi otseselt puul, jalgade pea, Tigaks meest juures. Ja üks tahaks ta lihtsalt tagant põlema panna. Noh, võib ainult aimata, mis juhtus, juhtus suur kärakas Meetseid surmach. Kõik plahvatas laiali, hobused ehmatasid ära, jooksid laiali, mehelikuks sadulast maha, eks ole, ja oligi võib-olla võidetud. Aga see, see kuul kukkus maha siis samasse või kuskile. Nii oli see algus, oli väga raske, keegi osanud seda teha. Mida ja, ja senikaua vähid olid kõige võimsamad riistad olid kiviheitemasinad. Need heitsid suure kaarega niimodi nukas, niigi liigud ja taolisi riistaga tekstid, vibuga, kive, suuri kive ja parajaid kamakaid, paarisaja meetri kaugusel 200 kuni 250 meetrit kaksist viis, aga mitte rohkem. Tükid. Mõne aja pärast sadasid hiljem lasid 1250 meetrit 10 korda rohkem. Ja see oli, oli tiigil ehmatav, eks ole. Vanasti tulid kuulide kuks ülevalt Allanit, sky, Mulakad ootamatlikuks hoovidega naljaks, kivised ja teised müü tagaaiast juttu ja lõi mehe maha. Või hobuse maha ja tegi kellelegi viga, aga nüüd nüüd läbi. Nad viisid otse tulistamisega tuliste eriti armastate tulistada väravaid, säravaks sai otse linna. Ja nüüd hakatakse väravat, mitmekordistame jälle uue, jälle uued väravad siin ette ehitama ja kaitsjaid kaugemale viima. Et vaenlane ei tuleks nii lähedal, et ei saaks nii lähedalt lasta. Et need lasti siis samast. Nad olid kõik mehed olid näha, võib-olla tutta, mees seal Ivanud oli näha, et näed, ei umbses ideed võiski harjudadel, aga nüüd läksid nad juba juba poole kilomeetri kaugusel. Ründajatele oli see eelis, et nemad said valida ka valija kaugust ja ist olla ja suuremad relvad. Kaitsjatel oli vanad tornid, seal võis olla ainult väiksed suurtükid või kindlused, püssid ei saanud vastu nendele kuidagi. Nendele uutele relvadele jõudude kaugustel. Ja oli sunnitud minema siis sellist vertikaalkaitseajastust minema üle horisontaalkaitseväelastele. Et kaitseliin interjööris kaugele-kaugele kaugemale tuli, läks üha lamedamaks, eks ole, otse tuli. Nüüd võis tulega juba väravaid purustada, torne müüre purustada. Ja õpiti muide, kamineerima, õpiti oma käike ja paneme alla püssirohtu. See juhtus ka õnnetus mineeride tihedendist õhku mõnikord juhtus Kuressaares kui vene meetodid ära tuleks, et asigi õhku lasta. Aga ise lendas, õhku. Viidi uus meeskond ja see pani siis uued miinid. Ja tehti puhas töö. Ja siis tuldi ära saarevalt. Mitu korda juhtunud Eestimaa niimoodi, et vallutajad või need ründajad on, on õhku lasknud, kõiki ära läinud, nagu näiteks Tartuski ja siis mõne kuuga tagasi luud õhku lastud Linda. Jama, eks ole, mõttetu, aga nii keegi telgis. Tuliveid teataski ta midagi, siis tehti see asi ära, siis tuli uus keskmes, ütles, et ärge tehke, aga kõik oli tehtud juba nii, et see võtab kõik aega ja vanasti käis kõik teistmoodi väga pikkamööda, väga aeglaselt ja nii edasi. Ja, ja nii, nii siis need müüdaksid, need, need ründeliinidega kaitseliinid laieneva ennem olid vanalinna müüri ees suhteliselt kitsas, 50 kuni 50 meetrit tai palligraasiin ja vall ja vaenlast olid siinsamas. Nüüd pidid kõik tehti, ei saa uue pallid kõik tegema ja uuelt positsiooni see oli hullumeelsed, et raske töö, tohutu raske, see kavandati, küll aga tehti seda 100 aastat. Niimoodi jupp jupikaupa teha, seda, see ümbermõõt transiidi, mitu kilomeetrit kolm-neli kilomeetrit neid välja teha ja paljukordsed vallid kaevata ümber, tõsta klaasi. Ja määras Jutaksin olisi aialt peale. Kodanikeaiad olid siin, pea need ära, ära võta, kodanikud, mis ei olnud masin ei hoopiski mitte, kuni kuni müüdi välja, oli kõik, kodanikel olid oma aiandus, kannisin, siin on üle 200 hektari, oli aianduskrunte. See oli uhke linn, tegelikult olid linna linnamajad siin linnatänavate ääres, eks ole, taga. Laupäeva õhtu öeldi ööd, Te teate, et läheme aiamaal, teeme seal sauna, joome õlut ja, ja läksidki. Ja, ja hüüdsid, et siin linnas on nii jube olla suve ja panid maal ava villadesse. Vilja Urbahana vilja Rustikalis loomas villa, urban oli siis linna linna vilja vilja lustikanis maha tüüpi villa ja seal elasid ja, ja lõbustasid seal. Ja siis tulid uuesti tagasi, kui, kui suvi hakkas möödemja minema, siin läksid õhtide oma aiamaadele, siin oli kõik, olid aiamaad, siin olid mitmesugused Aiad, need olid siis võis olla õunaaiad, Niibistan, juurviljaaiad võisid olla kalaaiad, kutsuti tiikidega riikidega ja nii edasi, siin oli siis igasugused aia ja ümber ning ei tee omakorda põllule. Pilka käin kõigi kodanikel oli. Kas siis oli ta saanud selle õiguse või oli ta ostnud omale omale lapikese, kus Kasahstan, oot, pean otra osa, sai õlut pruulida. Oder on ülimalt tähtis tooraine Lääne-Berliinis tagasi oli Berliinis veel. Ja seal keskel täitsa keskel ootamatult viljapõllud, ma võiksin mseidinal, odra põllud, loomulikult. Kus me siis saame, kui taeva õlut, tuul suul suured põllud, kesk-Berliin kusagil tühermaal seal ja siis tuli jälle majad, eks ole, ja nii olid siin kõik, siin oli üle 250 hektari siin linnakodanikke, Mayden ja põlde, samal ajal vajadusel ka näha, siin on, on näha, et nad kasvavad puud, ehk siis on need õunapuud, näiteks Eestis on, on terve rida õunad, kuid mis on siis ajast pärit? Ja susiseb toodet edasi kohalikud kohalike on isegi muide pirnisorte, rääkimata mustsõstra lekkinud muus kohalikud sordid. Ja ikka väljas selekteeritud vilja, kultuuri, põllukultuurid või aiakultuurid, mida kasvatati ka siin. Siin oli kaks kihelkonda, ma räägin natuke üldist juttu, et saaks paraadi oli kaks, kirikukihelkondade pidi olema parteis, kihelkondades pildid puuduva kirikliku, kellelgi allaksele. Hinnasidet ei saanud ju olla, siis olid ju risti vaheta nagu koer sind ühist maha lüüa. See ei olnud inimene, see kindlasti registris. Üks kirikukihelkond oli Niguliste kiriku Vernon, teine oli Oleviste kirikukihelkond. Kaks põhilist alllinnas noote. Need kaks põhi ja, ja üle olid toomkirik solis juba tooped, hallatoope on omaette luksus omaette lugu. Toompea on, oli vanasti lindudest, siis ta sai, temast sai võimukeskus, eks ole. Riigivõimu või, või siis ordu võimukeskus, kuidas tahad võtta ja sellel polnud mingit pistmist alllinnaga, seal undestad alllinn, siin elab, elasid alllinnas, kaupmehed, käsitöölised olid ka kaudu käinud käsituli, aga need kuulsid Jubatoom gildi mingisugusesse siia hoopis teised teise organisatsiooni ja neil ei ole üldse suhteid. Ta isegi tülis, mis, mida teevad alllinna mehed, mine lõpeb, lõpeb siin välisfront otse, nad teevad uusi torme, suunavad need Toompea poole, Tobe mehed riide vihased all toonides, batavad nende poole otse läbi, aknad diivanid. Ja on väga pahased, aga kallinud mehed ütlevad, aga no lepime siis kokku ja lõppude lõpuks lepitakse kokku ja ja need uued müürid juba tõmmatakse siis ühised. Aga see on pikk protsess ja see pole üldse üldse kerge. Ja Toompea on linn, muidugi peab väga häid vahekooli tuultega, kui, kui siin mingisugune kõrge külaline tuleb siia mõni ordumeister või mõni mõni piiskopid tegelane, siis alllind tahab ka head meelt teha, särad ülesse. Hirmu võid. Sihuke väike tops, eks ole. Noh, kilo võid aeda nael pannale võid üles ja nüüd tuleb välja üks kord, et ei saagi, või saate, sest et kogud hinnang pole, võid. Saad Kuldermaale linnamõisa ja siis kusagil juhatusse või sinna agent sealt topsis, Kuldar toob võid. Väikse natuke võid, et üle siia söögilaud on päike. Armetu ja väike, aga suitsuvara, palun väga. Mida te soovite? Suitsukala ikka on ja ega siis see olemata oli ka elu olemata ei ole ja süüakse väga lihtsalt. Põhiliselt muidugi muidugi oda, oda, oda, putu, selle ja, ja ka muid, aga kana, kana, kanala, kui see tehakse, tehakse ehitustöid, näiteks näiteks teevad töö, meil, kaevavad sind kraave ja, ja müüri vahelt müüjaid, neid läheb mõnikord mitu aastat siin selle peale üles, et näiteks seda müüdi siia ehitada, ette siis on, on raeArdo raamatus arveid toidu kohta toidu jällegi toidu kohta, kuivõrd seda laupäeva õhtuti on toodud toodud õlut, õlut, õlut, õlut ja, ja suupistete juurde kuivatatud kala, soolakala või midagi muud ja mida siis peeti heaks ka liha on toodud ja Pille kohta palju-palju arveid, arved on segamini, loomulikud ega pole nii, et, et kindlasti on sarved ja, ja muud kõik on arveraamatusse, arveraamatud on linnatoomine, linnavalitsus või raad peab arvet, on sees tohutu palju raamatuid väljaminekute kohta, sissetulekute kohta ja suhete kohta, keskepõlvkond, kes midagi teinud on, mille eest maksu, mille eest on maksmata, neid on seal Tallinna erakordne vanadus, kuna need arhiivis on säilinud. Et vahepeal olid Saksamaal ei viidud siin pärast sõda, sai need, nüüd saadi kätte teisti, kord korda tehtud, kui te ja väga uhkal hiid oli erakordselt ja hea arhiiv, paljust pole midagi. Tatust pole midagi, arhiivid on peaaegu tühjad, peaaegu lihas, midagi on, aga see see muinasjutt, mis on Tallinna arhiivides, sellepärast saab küsida detailselt, mõnikord täitsa detailselt siin ehitis juures murrab üks, üks tüdruk murrab jalaluu ära ära märgitud. Ära märgitud, et võtsite selle ehitusabi siin sõiduk murdis jalaluu siin ja siis, mis siin tehti selleks kuuks ja nii edasi. Nii et need mõnikord üllatavalt detailselt või teated. Aga need põhilised tööd käivad ikkagi eraldi. Kui nüüd lähevad see muldkindlustuste ehitamiseks, siis muidugi ei saa enam eraldi teha, tehakse seda koos, siis finantseerivad seda, seda nii ühed kui teised, aga kõikide eraisikutel ja ka muudel ametkondade on kohustus saata abiväge või hobune või vankriga või millegi ja saad ehitustööd sellest, et siin on. Minu arvates on siin miljoneid hobusekoormaid, mis on ümber tõstetud. Ma pole arvutanud see kokku, aga et on, sest et need vankrid võtsid ju vähe peale nad väikse hunnik puu, Jevgeni hankel Vaarik siis ära ja oligi selline pidi mäkke minema ülesse eks ole siis tagasi tulema ja sügavi mägede profiidist muide näha, et üks hunnik, teine hunnik, kolmas hunnik, neljas vennike, viies hunnik ja teistmoodi, siis on mulda, siis on Gruusias ja seda siis prahti vahepeal. Ja vanad müürid on all, eks ole, vist midagi ei juhtunud maha lammutada. Lammutustöö oli niivõrd Taevi viited, seda nagu nüüdki lüüakse käega ja katkati kinni. Nüüd heitsin siia kikitüki juurde mingit tugimüüri, aga tean, et all olid seal vanad müüdid, nüüd lõhkevajud. Sest et ta vajub eri moodikuski müürall sädi, vaju kuskile, kus pole, seal hajub, eks ole. Ja nii edasi, nii et nii et see näitab, kui noh kui keeruline alus, ansi tegelikult kõik. Me ei tea midagi õieti, mis on maa sees, enne kui on välja kaevatud. Pikk vastus sellele väiksele küsimused aga, aga, aga nii see asi käib ja nii et see pilt, mida me siin näeme, see on siis lõplikult valmis saanud 1000 600864. Mispärast see aastaarv 1864 lõppes Tallinna kui kindluslinna staatus. Vene riik kosutas Tallinna kindlustuste nimekirjast. Seda polnud vaja enam enam hoida, kuna relvad kõik olid muutunud, aeg oli muutunud juba ja, ja see oli jube kallis hoida, hoida mitme mitukümmend linna, hoida niukses võitlus korras, kus sides võitlust ei käinudki, siin võitlus käib kusagil merel või kusagil mujal või hoopis poliitilist laua taga, eks ole, siis kasutasid nad ära kindlustuste nimekirjast switchi muidugi aeglasem protsess, mitukümmend aastat kustutamine kõik edasi, nii et aga 64 taga suust neli oli siis enam-vähem valmis. Ja siis polnud linnal midagi teha selle maaga. See anti linnale üle rindu lehmadel teeb kus kindlustusi tähiski, kraavid sees, kraavis olid esimene, sinna olid loobitud lõppenud kasside ja kõik nagu tänapäeval inimesed loobivad sinna see mahajäetud asja sisse ja ja nii edasi ja siis oli ja siis aisesse kõik kodanike kaebust, et linn ei tee midagi, aeti täiskraavid uuesti. I töis, tornide väljakul olid sügavad kraavid, mitmekordse segakraadid ja neid puid täis aed siin siis nüüd olen pärast hiljem siit paar paar kanalit läbi lõigatud sind lähetanud 10 meetrit täidet, 10 meetrit mitme korruse ulatuses, kolm korrust peal, samuti pikendati juures siin 10 meetrit täidet. Kui 1864 lõppes Tallinna kui kindlustuslinna staatus, siis tegelikult kestis selle muldvallivööndi ehitamine ümber Tallinna müüri mitu sajandit saadud. Aga kes seda alustas, kes ütles, et nüüd on vaja seda ehitama hakata? Kodanlik otsus, linn oli vaja kaitsta, eks ole, igaüks tahab oma kodu kaitsta ja linna raad siis oli, alllinnas oli selleks raadi üleval, oli, oli toomhärrade käsk, eks ole, või või piiskopi käsk, piskoppensiin, toom ja ordu siin siis oli, oli vaja oma linna hakata kaitsvaid, otsustati vahes ka istungile. Vot need tegelased on seal osutuvad väga kurjaks või niimoodi või, või sellega lahinguid, me peame hakkama kindlustama, et vot see koht, müüdista meil väga nõrk, et see jäi enne tegemata, üritatakse valmis tegema, hakati tegema, anti raha ja kutsuti, kutsuti mõni kodanik, kes pandi selle selle asja juhtima, kutsute ehitushärra, nimetatud ehitushärra, anti temal kui, kui ettevõtjale kohustus see asi ära teha, ta pani sinna oma raha muide ise mehed hakkas tegema. Ja pääseyster siis rajale Arved, nii palju olen, olen välja pannud ja teinud, eks ole, selle selle asja eest ja saadetise tehti tasaarveldus. Eks ole, Stalitele mõnigi tõhtus nii palju, et ta sai ainult mõnikümmend, noh, ütleme eesti keeles mõnikümmend krooni, mõnikümmend marka ja, ja kogu tohutu suur ehitis ja, ja maksis ainult mõningaid ka teised olid see tasaarveldus vastavad kulud ja, ja tuludeksele. Kuidas need siis jaotasid? Ehitusharvad ei, igal pool näiteks tellise härra oli kes, kes telliskive tegigi, kes oli, see oli tennise kutsuti ja temaga sõlmiti lepingud ja nii edasi, nii edasi minna, nii et see oli kõik kodanikeühiskond, kõige ehtsam kodanikuühiskond, see, mida kui see oleks praegu kusagil araabiamaades, oleks ometi niukene, oda, niuke, ka ühiskond, kõik oleks korras. Saadikud on siis istuvad raekojas raehärrad või olla saadis kodanikud kodanikesaalis tsiviiloma õigusi oma hääl, kui pannakse hääletamisele, on kaks. Kas või saate kas musta või valgekuulikesi kaks kuulikest ja kaks urni laua peal. Niukest faasi pimedad, muidugi mitte külast. Ja nüüd siis on ühte, paneksid sisse hääl boot teise vastu. Vastu, eks ole. Ja siis pärast olete kokku, palju on. Kuule poolt huule, palju on musti, keegi ei tea, kes. Eks ole, ja see loetakse lahtikaarest lava peal ja kõigil on näha, et ja näed ikka, tuleb ära teha sinna juurde kutsutud siis siis gildi esit esindajad, gildid on, on ühiskondlikud organisatsioonid, kes siis juhivad operatsioone, mingisugust tööstust või mingisugust laevandus või on see kingseppade kill või muu kild ametiühingud, nii et need on juures ja, ja kellel on siis antud otsustamise õigus, eks ole. Aga kui nad enne, kui nad ehitama hakkasid, neil pidi olema mingi plaan ei mingi kava ja kas keegi projekteeris enne selle bastionite muldvallivööndi ära ja siis hakati ehitama? Ja muidugi ei tehtud seda korraga, seda jupikaupa. Mul on siin teie jaoks vaata, kahjuks raadiokuulaja ei näe, eks ole, üks üks, üks esimesi niukseid kavasid näiteks ja tehtud see on üldse Tallinna esimesi plaane. Need plaanid on, originaalid on praegu praegu Stockholmi sõjaajaloolises arhiivis. Ja on väga huvitavas köites, on umbes niisugune. Siis kaks H4 umbes köide suur ja kokku vana isanda ta A4 sõidu umbes sinna sisse sisse õmmeldud lehed ja seal on peal joonised, thrybiliseid joonised, muide kõigi tolle aja Rootsi kindlustuste kohta terve rida lehte tühja vahepealt, kui vaadata jah, tõsi veel midagi, mida joonistanud, tegemata jäänud aeglaseks jälle mööda. Ja tainestan kaks plaani, see plaan ja siis mida me kavatseme teha ja see, mida siis tegelikult sellist praegune olukord on. Ja pärast teine vaat mis, mida kavatseti teha? Ei, võlgadon kannavad daatumit 1624 20 need on, on, on huvitav omavahel võrrelda, Monteist kahjuks pole saada. Ja omavahel huvitav võrrelda, see on seal tehtud situatsioonihinnang. Siin käis, käis Rootsi tolle aja Rootsi aeg 1561 algab Roosi aeg seal ka siis pärast pärast Liivi sõda, Liivi sõja õitsev sõja käigus läheb tädi Rootsi alla. Belgi raad otsustab, et läheme hoopis Rootsi all. Tahtlikult minnakse Rootsi krooni alla, seda on eeltöö puidu tehtud poliitiliste ja nii edasi ja minnaksegi ja nüüd läheb siis siis ootamatult üle mingisugused Ordult, mis oli täiesti ruineeriv mille viimase tiitli sai maale laiali, nii tõust. Tahate, Mashi toksisid välja, aeti välja pärast sind tulistamis, kaua pommitati, seda ustikustad lossi väravate ja kui see katki läks, siis andsid nad alla ja läksid minema ja oligi, oli koordi lõpp, kuhu siis, et lõpp. Ja tuli asemele, Rootsi võim. Rootsi kuningas saatis kohe-kohe siia asjatundja, samal aastal juba, kes hindas üle linna olukorra, ütlesin, tead Iida, keeruline linn peaks üles mõõtma. Siis Rootsi kõigi kindlustuste ülem kindral-kortermeister. Oli siuke pika ninaga mees, Hans Adolf Hansson oli Anssonis, kavatsetakse õnnefi ja tema, tema isa tuli ka kohale vaatama ja on kas ise või, või lasknud oma oma bürool siis teha teha vastava uue linna linnaplaani. Samal ajal sama aastaarvuga siis 1624 kaks taanimeid olemasolev hinnang, linn ja kavand, kava peal näha, näha, mida siis tehakse siia ja nimed pöörasid tähelepanu suurtele kindlustusele ümber ümber linna, see näitab kõiki tegijaid, huvitav, huvituvad, ettenihutatud müüdid ja vallid siis suurtükkide jaoks. Siin on selle vana vana plaani veel, mis siis linna hindab, siin on, on üks niukene pall olemas ja seda kutsutakse nunnavall. Nimetan siis linna lääne ja põhjaküljele ehitatud juba ju veidikene varem juba 1463 kuni 70 kakleritada üks, üks nunna välja. Pall, vald ja see on ehitatud väljaspoole linnamüüri kuni viis 60 80 meetrit mõnel pool väljakut, linnamüüri ehituspik, niukene, moodne nihukesest renessansi linnaehitusest mudeliga välja ehitis suur vall me teame seda, et see küllaltki üks, viie või kuue meetri kõrgune, umbes paari meetri paksune müür. Niuksed regulaarsete käänekutega. Et siin väljapool on sees on kaevatud vallikraav UUS Vallikraavi lõpudu kaevatud kali mulda viidud siia sisse, siis täidetud vana kraave ära ja ka väljaehitatud uus eesvall seda siin peal ei ole. Ja nurkadesse tehtud tehtud kaks väikest Niukest vana Itaalia bastioni, kutsume teid väiksed paisteri selleks, et väljastpoolt näha müüri väliskülge. Toimub muide ei näe, juhtub acidsid ette nihutatud müüdist võis näha, et ahaa, näed, need kaevad, et nats ohtlik värk, et äkki panen miini siin midagi uut ja, ja kaks väikest Basti. Ettenihutatud Vallikindlustus, Nunne värav ette, samuti oli tehtud toom peetoriga tehtud vaiksed vaiksemad muldkindlustused, mis olid juba vallkindlustused linna müüa, vaid olid vallkindlustused faili kindlused on nii, et müür, mis kannab, võtab vastu surve, eks ole. Paks müür ja siis selle selle taga on pall, mul pall, mudeli peal on, rinnatesse on Raskavad sees, eks ole. Ja seal ette palli ETV ei müüda ette kaevatud kraav muidugi võidab muld jällegi pandud müüdi müüdi taha sinna, et sealt olla saaks, eks ole. Liikuda saaks ja tekkinud ka nende vallikindlustuste ette ja, ja vastavad vadi kindluse taha. Siis mullatäidevallide peale pandi ülesse suurt, kuid suurtükid olid siis siis tavaliselt olnud kallale Nive Kar taunib suured ja väikesed kartulid või mingisuguseid suuremaid Bombardier või, või mingisugune serpentiine, mis asi, mis asi, hästi, kiiresti. Kuulid lendasid sinka-vonka niimoodi nagu mao serpentiini, madu kusagil või, ja nii edasi, nii et vot niuksed suhtuge pandud siia, need suhttükke alati siin oma relvatöökoja Tõnis oli, oli otsio tänavas mäe pos küljes oli linna tööhoov linna tööhoovis alati juba ammu suhtlike juba. Ja, ja kohe õpid neid tegema, kui nad ilmusid, seal, õpid singa tegema. Alguses muidugi tehti need, need siin Tallinnas vasest pask oli suhteliselt madalal temperatuuril sulab, kerge oli temast valada, ilusti, jookseb mudelisse sisse või vormi ja tardub ära, pärast puuritakse ta natuke siledamaks seest ja tehakse maks, suhtlik, võivanud toru. Tähtis on toru, millest saab lasta. Kus sa sisse panna, panna siis püssirohtu sisse, nööri taha püssirohtu tropp ette Didi kuul, tropp, et uuesti. Vaat niimoodi topiti ühte jahipüssipadrunit trapitajad ära, ära hinnaga kuul pandi kahenduse puutropi vahele. Et see puudopia välja lükkaks, siis mässiti taku ümber ja ta tihedasti sisse sinna. Ja oligi valmis puidu paned, kui kuul sisse lahtised haldata uluallakilluga väljakse. Anip oleme kinni selles tropid paljudele ette niimoodi. Ja, ja liitsist tagasi süütenöör, sellest, see oli mingisugune mingisugune kõrs pani sinna sisse, kus oli, mille sees oli siis püssirohi. Jõhvis siis kiiresti sädesid alla ja käis kõmm, aga kust see pauk parajasti läks kuhugi kohta, kes seda teab? Nad lendasid laiali igale poole, mõnikord otse suutega toru ees tükkideks sisse pandud muna lähti tavaliste munakatega kus need kuule veeti. Kes need tegi nii palju, iga pauguga läks üks puu minema, eks ole. Ja kui nad olid võetud murakad olid munakese, oli teisi juust, pragusid, siis lõhkemise ajaleht, läksite puruks ja nende selle stiilipuru ainult. Paekivist jahuma, väiksemaid ja suuremaid, tahuma ja ja valama valamatiinast ja, ja pronksist alanud, aga selle jõle kallis. Valada nüüd vanade tinast või võitaguse rauast kuurjalaste vendu. Keegi ei saanud seda mõtet, et niimoodi raha raisatakse. Tuulde lennutatakse tuulde jah, kõik näete kui fliis ja lõppes. Jaa jaa. Ja tegi oma asjatundjatega relissoniga ligivaateliselt, mis juhtunud on linnaga, et kus see vaenlane tassib peale Tõnismäelt, kus siis need, need Pulusson, teised müüdi äärest hiire palju raudkuul ütles, et suurepärane sõda, võeti palju rauda. Oleme saanud raugudel jube kallis, eks ole. Palju rauda, seid sõjast, kasu sellega, et vaenlane maetud rauda, Raus kuule, oli maha jätnud, trükises kevad tuli peale, ei saanud enam ära viia, millega talvel toodi regedega talvel üles sulanud, võivad ära viia, teid ei ole ju, ega siis ratastega ise viia, kus, kui palju teid teed pole? Läbi soode, mis südatalvel oli teha regede laulda juures ja juhid ja sõidetakse üle, aga kevadel ei saada ja vastupidi minema põllutööde, Needsamad võitleb, viidi Vene põldu harima. Need olid tavalised inimesed ju kõik siin sulatada võiksid, sa pidid minema tööle koju kus seda leiba muide siis sai. Tee peal rööviti muidugi ära, mis võtta andis tee peal, kus läbi läksid, seal jääb kohaks maatüdrukud, kõik, kõik muidugi vägistati ja osa kaasa ja tee või siis heidan maha uuesti. Nii et seda oli, oli väga julm teistele naistele eriti Julbrida ja neid ka peideti ja püüti peita, aga Sõjamäe sõitsid kõik üles ja need olid väga dramaatiline tegelikult. Ja muidugi oli kaasas seal Liiva Liiva, siis ma räägin riigi sõjast, Ivani sõja ajal olid, oli vene armeest tatarlased endiselt tatarlasi, kes maale tunginud, eks kuldhordi õu olid jäänud paikseks ja nüüd olid elatise Krimmi kandis ja, ja, ja nüüd võetine, kuna nad lihtsalt ägedad mehed võtsid nad sõjaväkke. Ja siin siis siin ründajate hulgas oli palju tatarlasi. Ka Tallinnas oli pärast tatarlasi mereväelasi mõjutatud, tänavugi on Tallinnas edasigi tatarlased edasised muhamediusulised, tatarlased muide. Ja osa siin need hilisemad kristallis olid, olid, olid mereväelased, nad olid õppinud Odessa merekoolis, tulid titaani ja see oli see aedusi Tallinna sadamasse, töölisi medlaevade peale. No nii, aga see on hilisem lugu, ma tahtsin öelda, et see käis juppide nii ehiti direde, see jupikene, siis see, siis see, siis sead siis ja siis ja siis ja korraga midagi teha. Eesti lugu, nunna. Tallinna linnamüüri lääne ja põhjaküljel suurtükitornid paks Margareeta linnamüürimerepoolses otsas ja KiKindi Kök müüri teisel pool otsas olid uue aja märgid kaitseehitiste arengus. Järgmises saates jätkame ringkäiku Tallinna linnamüürivälise külje alla ehitatud muldvalle pidi. Tänases pargi sündis, kus omal ajal olid paljad künkad suurtükkide jaoks ja sügav vallikraav. Et pilt parem ette tuleks, siis võiksite võimaluse korral saate ajaks ette võtta Rein Sooväliraamatu, kus skeem ka sees näiteks artikkel ja täpne joonis koguteosest. Eesti kunsti ajalugu kaks.