Tere, kuidas rääkida sõjast? Selline küsimus tuleb täna keelesaates lahti arutada ja meil on täna saates kaitseväe ühendatud õppeasutuse keeletoimetaja, terminoloogia ja õppejõud. Reet Hendrikson. Tere päevast. Tere. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Ma võib-olla küsin kõigepealt, kas sõjast on rääkida lihtne või raske? No ma arvan, see sõltub vaatepunktist, et kui rääkija on eriala inimene, siis temal on kindlasti lihtne sellest rääkida. Tavakeeleinimene ja tavainimene, ma arvan, nendel võib tulla raskusi, kui nad ei ole selle valdkonnaga enne kokku puutunud, et see on nii nagu mis tahes teise erialakeele puhul. Et kõige paremini valdab seda eriala. Inimene ilmselt on viimastel aastatel eesti sõjandusalane sõnavara oluliselt suurenenud, nii nagu ka kogu maailmas sest sõjandusega areneb ju pidevalt edasi. Aga missugune on praegu olukord eesti sõjandusterminoloogias? Et sellele küsimusele vastamisega. Ma alustaksin natukene ikkagi kaugemalt. Sellest, et sõjandusterminoloogia tegelikult kui üks erialakeeltest kuulub siis jahuskust keelte perre, ütleme nii ja nii mõnedki jooned ühtivad sõjanduskeeles siis teiste erialakeeltega näiteks tõhususe nõue, täpsuse nõue. Ilmselt ma ei eksi, kui ma ütlen, et need on põhinõuded väga paljude võib-olla siis kõikide erialakeelte puhul. Ja tõhusana võiks defineerida sellist eriala suhtlust, näiteks, mille puhul siis kõneleja näiteks sõjandus kontekstis käsu andja saavutab oma kõneteoga oma suhtluseesmärgi. Et näiteks seadus kontekstis, et kui ülem annab alluvale alluvale üksusele ülesande karpida vastane või kanaliseerida vastane siis alluv saab üheselt aru esitaks, mida ta tegema peab ja teisalt taga tegutseb siis selle järgi. Ühesõnaga sõjandus kontekstis, selle näitega ma tahtsin öelda, et sõjanduskontekstis on võib-olla iseäranis oluline see, et suhtlustahe oleks väga täpselt adressaadile, siis arusaadav, et kõneleja saavutaks väga täpselt selle, mis ta tahab. Sest vastasel juhul võib olla tegemist inimelude kaotusega. Katastroof kohviga kogu riigi jaoks, inimeste jaoks kujukalt on sõjandus, keele eripära seadus ka ei ole võib-olla kõige olulisemat joont esile tõstnud kolonelleitnant Enno mõttes viimases sõdurinumbris kus ta võrdleb siis luuletust ja sõjaväelist käsku ja ta leiab neist nii mõndagi sarnast, ent ka olulise erinevuse. Tsiteerin. Kui luuletus ei vii lugejat mõttelennule, on see halb luuletus. Kui käsk paneb lugeja filosofeerima. On see halb käsk tsitaadile. Et sa, kirjutise autor võrdleb siis neid kahte üsna vastandlikku žanri luulet ja sõjandust ja leiab, et et meil on väga palju ühist süsteemsus, lihtsus, lühidus, terviklikkus, et see näide või paralleel tegelikult väga hästi aitab iseloomustada minu jaoks sõjanduskeel olemust. Ja, ja oluline on ka see suhtluseesmärk saaks täidetud, kuigi neil on väga erinev suhtluseesmärk, on siiski see oluline ekstrakt täidetud. Selline pikk pikk-kõrvalepõige tegelikult, et ma ei vastanud päris täpselt küsimusele. Aga see küsimuse alguses oli, kuidas. Missugune sel tasemel on praegu sõjandusterminoloogia Eestis, kui suur on sõnavara ja kas eesti keeles saab sõjapidamisega? Jah, see on selline küsimus jälle, mille puhul ma arvan, et on väga erinevaid arvamusi, nagu on ka teiste erialakeelte puhul ju arvatud, et eesti keel ei ole funktsionaalne, et me oleksime palju suhtlusvõimelisemad või või oleks meil palju kergem, kui me läheks üle inglise keelele? Filoloogina Ma ikkagi vastan siin trafaretselt, et minu arvates on eesti keeles kindlasti piisavalt võimalusi et väljendada seda erialast suhtlust tahet võimalikult täpselt. Et lihtsalt tuleb oma keelevõimalusi ja eripärasid tunda. Et see on oluline. Ja samas on huvitav see, et just kaitseväelastele ma olen mitu korda kinni püüdnud sellise arvamuse, et vaid erialakeeles on võimalik aine või valdkonna sügavuti mõistmine, et vaid emakeel on see, mis võimaldab süvitsi asju omandada, teadmisi omandada, et see on minu jaoks hästi huvitav ja hästi tore see väelaste käes, ma olen ka sellise tsitaadi kinni püüdnud. Ja, ja tegelikult on ju küllalt kohti, kus tegelikult eesti keel võimaldab väga täpset väljenduslaadi, et väga täpselt, et mõte edasi, et kui ma toon mõne näite, siis näiteks inglise keeles sõjandusest, eks et kui inglise keeles on sõna intelligents siis eesti keeles võib ta olenevalt kontekstist olla kas luure kui on tegevuse tähenduses või luureteave siis juba selle tegevuse tulemuse tähenduses. Et siit tuleb välja hästi ka see, et tekstiga tegeleja, kas siis keeleinimene, terminoloog või ka siis kasvõi sõjandusasjad, on ju, tegelikult peaks siis arusaama sellest kontekstis või, või leidma siis sellise sõna, mis siin on parasjagu sobib. Ja mis ta tegelikult olukorra jälle raskemaks, eks, et et ükski sõnastik ei saa anda inimestele lõplikku hulka teavet. Mitte ühegi sõna kohta ei ole võimalik seda anda, et sõnastik on siiski ainult abivahend. Aga kui ma toon veel võib-olla mõne näite, siis näiteks inglise keeles on selline sõna nagu treening mis võib eesti keeles olla kas väljaõpe või siis treening. Et treening on väljaõppe osa ja üldiselt räägime sõjanduskontekstist, väljaõppest. Treening on selline füüsiline, pigem drill. Selliseid näiteid on päris palju, kus, kus inglise keel, inglise keeles on meil üks termin, aga eesti keeles siis on võimalik seda suhtlust tahad täpsemalt edastada. Sama lugu on näiteks harjutuse õppusega, et inglise keeles on vasta eksas says ja eesti keele, siis tuleb vaadata, et kas mõeldakse harjutust või õppust. Et kui te nüüd küsite, et mis vahe siis vahe on selles, et kaitseväelase jaoks on, on harjutus selline, mida on võimalik tagasi pöörata, et kui midagi nässu läinud, siis tehakse stopp ja minnakse algusse tagasi, aga õppus on selline, mis siis kulgeb tagasipöördumatult. Kui midagi läheb sassi, siis läheb, et pärast siis antakse tagasisidet, räägitakse, aga ta õppust ei ole võimalik tagasi pöörata, et see on näiteks selline erinevus. Jälle selline näide, kus, kus me näeme, et, et tavakeeles ei ole neid sõnu vaja eristada ka erialakeeles täpsustaotlus on just see, mis käsib meil seda mõtet siis täpsemalt edastada ja see võimaldab siis sellist tõhusat eriala suhtlust. Sõjandus on selline valdkond, mis tormiliselt areneb, edasi tulevad uued sõjapidamise viisid, uued relvad, uued suhtlusviisid siis, kui hästi või halvasti eesti keel suudab sammu pidada ja kuidas see protsess toimub. Kui tuleb sõjandusse mingi uus nähtus siis kuidas see siis ilmselt inglise keelest ja on? Kõik on praktiliselt inglisekeelset terminit, kuidas nad inglise keelest eesti keelde tulevad. Kuidas see töö käib? Muidugi, siin on kihi kahe kaheplaaniline või kahemõõtmeline, see asi. Et kõigepealt on see nagu väga paljudes teistes erialakeeltes on jah, see liider, keel, ehk see põhiline laenu andev keel on praegu inglise keel ja Neid mõisteid tuleb esitada hästi palju peale neid nähtusi ja neid termineid inglisekeelseid termineid siis lühendeid tuleb väga suure hooga peale. Keel on ka nagu elusorganism, et ühel hetkel ta ei suuda selle võõrainesega toime tulla, et inimesed võtavadki üle ja tihtipeale ongi mugavam, aga teine asi on see, et kuidas siis kuidas siis me seda eesti keeles nii-öelda ära seibime seda suurt hulka võõrainest. Et selleks ongi loodud see sõjanduse ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika terminoloogia komisjon, mis tegeleb nende sõjandusterminitega. Et, et see on siis ühes suunas, siis tulevad need inglise terminid kaitseväkke ja teisalt siis püütakse nendega selle, selle keele arenguga selle tormilise arenguga kuidagi sammu pidada. Ja kindlasti ei tahaks ma siin öelda, et, et see tohutu hulk ingliskeelsed terminid või neid lühendeid, mida hästi palju kasutatakse kaitseväes, et kõnekeeles et see on halb, et ükski asi keeles ei ole halb või hea, et küsimus on pigem koguses. Ja näiteks ühel hetkel, kui, kui õppur kasutab oma magistritöös näiteks tohutut hulka ingliskeelseid lühendeid on see selles mõttes jälle õppuri seisukohalt ilmselt ebaratsionaalne, et inimene, kes tema tööd loeb, ei saa aru sellest ja see terminoloogia komisjon, siis tema ülesanne ongi siis neid termineid eestindada vaadata, et, et ühesõnaga, et see erialane mõtte ei läheks kaotsi ja panna siis see termin või see mõiste võimalikult heasse vormi eesti keeles. Kui palju peab filoloog keeletoimetaja ise sõjanduses teadma, et neid uusi sõnu või uusi termineid leida või isegi teha, kus need enamasti on otsetõlked või mõeldakse ka päris uusi sõnu välja? Eesti oskus keelekorralduses on ikka algusest aegade algusest saadik, ütleme olnud see mõistepõhisuse põhimõte, et lähtutakse ikkagi sellest mõistest sellest erialasest tähendusest, mitte niivõrd võõrkeelest. Ja kindlasti tuleb siis vaadata seda eriala sisu ja mille pärast on see terminoloogia töögrupp loodud ja miks ta koos käib, ongi ikkagi ju see, et leida koos ühisteadmises need kõige paremad võimalused, sellepärast ei olegi mitte üks inimene sellega töine, vaid, vaid terve suur suur hulk inimesi. Ja, ja seal on peale filoloogide filolooge seal paar tükki, eks, et, et tegelikult on seal kaitseministeeriumi esindaja, välisministeerium, Eesti keele Instituudi esindajad, kaitseliit erinevate väeliikide kolm väelik, maa-mere- ja õhuvägi esindatud. Ja alati me kaasame iga konkreetse valdkonna terminite arutellu ka eksperte, spetsialiste, et on mõeldamatu arvud toda ühe spetsiifilise valdkonna terminoloogiat niimoodi, et ei ole selle valdkonna asjatundjaid, et see on täiesti mõeldamatu ja alati on meil kaks, kolm spetsialisti, enne oleme uurinud spetsialistide käest, kuidas, kuidas see termin võiks kõlada, miks ta niimoodi on ja mis see mõiste on. Ja väga oluliseks saavad tihtipeale ka need mõiste suhted erialakeelte puhul, et tundub, et on nagu sarnane mõiste näiteks ma ei tea ütleme, mingi selline mõiste paar nagu kar pima siduma, fikseerima, hoidma, ja need on sõjanduses siis konkreetselt sellised terminid, mis tähistavad sisuliselt siis selliseid termineid või selliseid mõiste, sellised tegu on selliste mõistetega mis kirjeldavad vastase üksuse või vastase siis vägede sidumist või paigal hoidmist mingil moel, aga neil kõigil on siis oma spetsiifika. Et sellistel mõista nüansside teadmine on äärmiselt oluline ja ilma nende mõiste nüansile teadmata, ei saa ka luua valdkonna jaoks head erialakeelt. Et kindlasti see erialainimeste kaasamine on seal oluline oluline. See sõna karpima on juba kaks korda kõlanud saates, et mida see siis täpselt tähendab. Kas te oskate nüüd kuulajale ära seletada? Et kõigepealt, et miks ma ka selliseid natuke kujundlike näiteid, Donald seitse kujundlikkust on minu endaga üks uurimisvaldkondades doktoritöö raames ja väga põnev valdkond minu jaoks karpima tähendab seda kui hoitakse vastase üksust mingil maa-alal niimoodi, et see üksus võib seal maa-ala piires siis liikuda, aga maa-alalt välja ei lähe. Ja siis on selline kujundlik termin. Ja jälle väga hea näide minu jaoks selle kohta, kuidas ei saa eristada näiteks sõjandus sõjandusslängi ja sõjanduserialakeelt, et see karpima on just nimelt selle sõjandusslängi sõjandusslängis tulnud niimoodi siselaenamise kaudu. Et, et see termin siis ei saa, ütleme siis längiline termin oleks karpi. Ma võin öeldakse ka koti võtma ja just selle põhjal on siis tuletatud karpima kaitseväelaste ka koostöös. Siis üksus on sunnitud liikuma nagu karbi sees ja et ta võib liikuda seal karbi sees, aga just oluline on, see ta sealt välja ei läheks. Missuguse terminiga, kui teil nüüd tuleb meelde, on teil kõige rohkem lahinguid peetud seal komisjonis? Oi, neid termineid on väga palju ja Ma ütleks, et just selline konstruktiivne arutelu ja ka vahepeal selline päris tormiline arutelu on, on üsna iseloomulik nendele koosolek kutele. Võib-olla viimastel koosolekutel näiteks jäi kõlama see nutiesiosa rakendamine, et kasvõi kasutamine, et kas, kas me võiksime rääkida nutikaitsest maid näiteks kui on inglisekeelne termin smaatifens. Et kas võiks, kaitsekas on arukas kaitse, kas nutikaitse ja terminoloogina? Ma vaataksin asjale niimoodi, et tegelikult selle nuti ees osa kasutamine on selles mõttes väga hea, et ta võimaldab luua produktiivsed, see tähendab, palju uusi sõnu moodustab liitsõna ja siis me saame rääkida juba sellisest produktiivsest, moodustas mallist. Et üks on üks, oli see just see nuti-nutiteema, et kas, kas see nution hea või ta ei ole hea või ta on liiga kõnekeelne veel, aga see ei ole ära otsustatud veel? No me lubasime sinna praegu, et ta võiks olla ka arukas, tark kaitset, et üldiselt ongi Eesti terminoloogias ikkagi ju ja nagu ka üldiselt keelekorralduses see suund, et ei ole niimoodi, et on üks võõrkeelne termin ja ainult üks vaste. Kuigi kaitseväelane väga seda tahaks. Ja tavainimesele see üldiselt meeldib see, et on reeglid, et ma ei tea, kas on tulnud meie kooliharidusest või on see inimesele midagi omast mingi korrapärasus taota pluss et asi oleks asi, et asi oleks selge ja, ja kaitseväes võib-olla siis eriti tegelikult on täiesti mõistetav, et näiteks nende lahingutoimingute puhul, mis ma tõin siin näiteks kanaliseerima viimased lahingutoimingud, et käsud ühesõnaga, et, et seal võiks olla siis üks termin, aga mujal ikkagi oleme lubanud mitut kasutajal keelekasutajal on endal vastutus, on endal ka maitseeelistused ja selle põhjal ta teeb siis valiku. Et kas ta kasutab tarka kaitset või arukat kaitset või hoopis nutikaitset, aga kindlasti olen mina pigem seda meelt, et ei tohi kasutajal neid võimalusi ära võtta. Aga ilmselt ma kipun ikkagi arvama, et on mõned sellised terminid, mille puhul ei saa lubada erinevaid variante ja võimalusi ei saa kasutajale anda seda valikuvabadust. Jaa, täpselt täpselt see ongi näiteks seesama see lahingutoimingute valdkond, mis ma tõin, nimetasin siin neid hoidma, siduma kanaliseerima, suunama neid termineid, et, et just nende lähimõistete puhul nende selliste mõistete puhul, mis on väga sarnased, aga mingi pistik eristav tunnus on just nende puhul on see väga-väga oluline näiteks kas või seesama kanaliseerima näide, mis ma enne tõin, et põhimõtteliselt on kahte suunamine, aga nende erinevus on selles, et noh, suunama siis inglise keeles tööl ja kanaliseerima tuleb inglisekeelsest sõnast kanalais. Ja nende erinevus siis ongi see, et kanaliseerimise puhul kas suunatakse, vastane aga suunatakse mingile kitsale territooriumile mingile mingisse kitsasse kitsale maa-alale liikuma. Et ühesõnaga, et see mõiste nüanss on pisike, aga kui me ütleme, kanaliseerima kohta ka suunama, siis on juba segadus, sest tegelikult me ei tea, kumb see siis kumb see siis see mõiste on ja mis sellistel juhtudel tihtipeale aitab. Minu jaoks on väga põnev tegelikult see, et ühest küljest me räägime, võõrkeele mõju on taunitav, tõlkelaenude halvad, aga see on nüüd selline koht tegelikult, kus eriala, inimesele ega termilonoloogile on tegelikkus võõrkeelne vaste, väga hea orientiir või, või võti selle mõiste tuvastamisel kanaliseerima kõlada tavainimesele imelikult või noh, või olen kuulnud ütlemisi, et kanaliseerima ei sobi mitte mingil juhul sõjanduskeelte, sest uss ütleb, et kanaliseerima tähendab kanalisatsiooniga varustama. Pärast ta ei sobi. Ja see on minu jaoks selline hästi hea näide selle kohta, et üldkeele sõnaraamat ei saa iialgi anda meile kogu tõde nii-öelda ta ei saanud sõna kohta kõiki tähendusi ja erialakeele jaoks kogu seda tähenduste, pagasi ja kasutamise võimalusi. Sõjanduskeeles on vaja eristada mõisteid tihtipeale, mida üldkeeles ei ole vaja ja tihtipeale tuleb meile just siin abiks kujundlikus. Üldkeel ja sõjanduskeel näiteks avastasin ma, kui ma uurisin sõjandusterminite andmebaasi Milit term, et on üks sõna sõjandustermin, mis minu arvates on on täiesti üldkeele sõna, see on ahistamine. Ja et see oldi juhtuga ja et tegelikult olegi ju erialakeele üks põhilisi hanke mooduseid laenamine üldkeelest, et see ongi siis siselaenamiseks nimetatakse võetakse üle üldkeele sõna ja piiritletakse selle tähendust, et see on nagu põhiline terminoloogias põhiline termini hanke võimalus. Ja sõjandus kontekstis siis see ahistamine. Jah, seal on selles mõttes hea näide, et võib tunduda ju tegelikult, et, et noh, et et, et on nii võõras, et näiteks, kui me räägime sõjandus ahistatud laevas, kõlab see imelikult ja aga see on ka suuresti harjumise asi ilmselt. Aga see, see on jah, hea näide selle kohta, kuidas see kontekst mängib rolli, et kui me mingisuguse termini võtame vastu nii-öelda teeme siis proovime taga konteksti panna, et kuidas ta selles kontekstis kõlab. Et siis põhimõtteliselt sisu on sellel sõjand tus terminile sama, mis üldkeelesõnal piiratakse millegi või kellegi tegevusvõimalusi. Jah, et põhimõtteliselt võiks seda defineerida siis korduva tahtliku heidutamisena või hirmutamisena mille eesmärk on siis takistada vastasel millegi tegemist ja näiteks vastase vägesid segi paisata, võib-olla siis selle tegevuse eesmärk. Need oma sõnad tekitavad tihtipeale selliseid tõrkeid või assotsiatsioone, mille puhul tegelikult see ongi siis tihtipeale mindud, seda teed kasutatakse pigem võõrsõna, et mina näiteks olen ka kuulnud laeva härrassimisest. Et öeldakse, võetakse see inglise keeles Räsment ja räägitakse Rässimisest. Et tihtipeale ongi see inimene, inimene tunneb, et oma sõna ei anna nii hästi tähendust edasi või tekitab väärseoseid tema jaoks samamoodi. Me oleme näiteks arutanud väga tormiliselt sõjandusterminoloogiakomisjonis selle üle Inglise keeles on sõna ingeitsment, mis tähendab eesti keeles siis kokkupõrget mõtteliselt lahingut, kaks üksust põrkad. Ja ongi olnud üks eelis termineid tükk aega siis kokkupõrge. Aga selle koha pealt on jälle hästi palju vastuväiteid, et ta seostub auto kokku põrkamisega, ta ei sobi. Et siin on jälle selline koht, kus inimeste keeletunded on väga erinevad. Et mõnda häirib see see kokkupõrke assotsiatsioon ja mõnda inimest ei häiri. Aga meie ikkagi praegu on ametlik seisukoht on, et on kokkupõrge, kokkupõrge, lahingukontakt, mõlemad Militamis. Kui terminile otsitakse uusi vasteid, leitakse mitu tükki, mis võiksid kõik sobida, siis on selliseid termineid ka, mis on nii aktiivselt käibes, et nende konkreetne tähendus hakkab ära kaduma ja laienema näiteks sõna terror mida kasutatakse tänapäeval ilmselt kohati ka väga meelevaldselt. Mis on terror ja kes on terrorist? Kas siis sõjandusterminoloogia spetsialistid peavad vajalikuks ka kuidagi seda tähendust täpsustada? Tegelikult see terror ja terrorismi küsimus on, on analoogne sellise sellise selliseid terminitega nagu sõda näiteks relvakonflikt, et nad on tegelikult väga poliitilised ja juriidilised terminid. Ja võib öelda, et tegelikult praeguseks üldisti rahvusvaheliselt aktsepteeritud definitsiooni Sconventsioonina terrorismi kohta ei ole. Ta on defineeritud aga sellist, mis on üldrahvus rahvusvaheliselt aktsepteeritud, sellist ei ole, teda võib mõista siis süsteemse vägivallakasutamisena või sellega ähvardamisena. Mis on siis terrorismitegevus on suunatud riigivõimu vastu ja, ja on peetud terrorismiga ka igasugust relvastatud tegevust, mille tulemusel saavad kannatada näiteks tsiviilisikud. Ja tänapäeval muidugi on hakanud see tähendus ka mingis mõttes nagu kitsenema, mulle tundub, et hakatakse, on hakatud rääkima terrorismist väga kitsalt islami püha sõja ehk Chichaadiga seoses. Et tegelikult, kui me nüüd mõtleme, et, et noh, et, et mis on algtähendus, mis on see tegelik tähenduses sellist asja nagu sõna päris tähendus ja tegelikult ikkagi ei ole see tähendus kujunebki tegelikult inimeste inimeste kasutuses tähendus muutubki, mingis mõttes on see normaalne, aga mingis mõttes muidugi on see, et ehk siis selle sõna tähendus ka sellisel juhul ju hägustub. Ähmastub. Et ma olen toonud paralleeli sellega, et, et selline hästi palju kasutatud termin muutub mingis mõttes nagu vanaks Aapaks, mis on igatpidi ära venitatud, sinna sisse mahub pool maailma. Et ühesõnaga, et jõudsin sinna selle mõttega, et ühesõnaga see sõna on tõesti ülekasutatud mingis kontekstis, aga tegelikult ei ole sellist üldaktsepteeritud definitsiooni juriidiliselt sellele terminile. Tegelikult see terrorism on mingis mõttes ka väga hinnanguline või see terrorist, et ühele on terrorist ja teisel on mäss, teisel on vabadusvõitleja näiteks. Et ühesõnaga, et see sõna ja see termin on huvitav see, et öeldakse, et ta peab olema väga neutraalne, aga tegelikult on temasse varjatud hinnangulisusi varjata. Varjatud laeng on tal sees, eks. Ja samamoodi, et, et kas ma räägin vabadusvõitlusest sõima, räägin ülestõusust või mässust, et kõigil neil on ju erinev erinev hinnang seal taga või erinev selline tähendusvarjund. Mille peale keelekasutaja võiks tegelikult mõelda, kui ta sõna valib? Jah, ja, ja samas näiteks meil on ju kinnisväljendid nagu Mahtra sõda, Jüriöö ülestõus, et tegelikult need on niivõrd tavapärased meile, aga kui ma hakkan mõtlema, sest tegelikult kõigil neil on ka väikese oma selline hinnanguline nüanss sees. Ja pluss siis muidugi selline ajalooline pärand, et näiteks kui me räägime jah, siin praegu hakkasin mõtlema mässaja, vabadusvõitleja, siis on meil olemas veel termin gerilja, siis metsavend, partisane, kõik, kõik nad on natuke sarnased, aga, aga nende tähendusvarjundi ajalooline nii-öelda selline taak on natuke erinev ja see kõik mõjutab meil praegu tänapäevases seda valikut. Valikut, milline termin siis valida. Kas ma. Et õigesti aru, kuid saate alguses ütlesite, et kaitseväelased peavad ise oluliseks seda, et terminit tõlgitakse eesti keelde. Jah, et eks siin ole ka ju selles mõttes vastakaid arvamusi kõlanud, et nagu igasugune inimkooslus, on ka kaitseväelaste seas väga erinevaid inimesi. Aga nüüd selle aja jooksul, kui mina olen kaitseväe ühendatud õppeasutustes töötanud, nüüd juba on kaheksa keskastmekursust ehk siis ohvitseride magistrikursust õpetatud terminoloogiat neile. Et selle aja jooksul ma küll võin täheldada seda, et on on üha enam arvatud üha enam hakatud hindama seda eesti keelt või öeldud, et ikkagi eesti keel eesti keeles peaks püüdma neid mõisteid väljendada ja tegelikult eesti keele oskus on ka oluline ja oluline on see, et, et, et me ikkagi säilitaks seda keelt ei läheks üle inglise keelele. Kui te ohvitsere õpetajate, siis te olete ka samal ajal uurinud nende suhtumist, just nimelt te olete kirjutanud ühe uurimistöö, mille pealkiri on keelesõjas sõjakeel. Et see ei vasta päris tõele. Meelesõda ei peeta. Tegelikult oli mul jah, artikkel, mis ma 2012. aastal kaitseväe ühendatud õppeasutuste toimetistes avaldasin ja see on selles mõttes minu jaoks, tal on hästi huvitav valdkond, et ma alates esimesest, kes kas me kursusest olen lasknud neil kirjutada esseesid ja sealt joonistuvad välja väga huvitavad seisukohad ja nad toovad siis sealt rohkel näit teid ja neid näiteid, maga seal kasutasin oma kirjutises, et see on hästi huvitav valdkond minu jaoks. Selles mõttes jah, ei saa öelda otseselt, et keelesõda võib-olla, aga eks ikka on vastakaid arvamusi ja just see teebki tegelikult selle valdkonna minu jaoks väga-väga huvitavaks. Ja muidugi selge on ka see, et ei saa nagu kaitseväes öeldakse, et ei saa ju lõpmatult. Kõigile ei saa nagu hea olla, et ei saa kõiki seisukohti härra, seda, et ühel hetkel tulebki teha valik sõjandusterminoloogiakomisjonis ka, et tuleb teha mingil hetkel otsus ja, ja see otsustega siis edasi minna, et see, kuivõrd näiteks konkreetne termin, näiteks kui me teeme mingisuguse uudse uudse keele leiu, võtame ta vastu, et kuidas see termin nüüd levima hakkab ja kuidas teda kasutama hakatakse. Seda ju kohe ette ei näe, et see sõltub siis sellest kasutajaskonnast ja seda, seda, seda näeb alles aastate möödudes. Juhtusin ühe sõjaväelase juuresolekul ütlema rääkima sõjaväelase mundrist ja tema ütles mulle selle peale, et sõjaväelasel ei ole mundrid, sõjaväelased, sõjaväelane ei ole mundris. Kartul on mundris, sõjaväelane on vormis. Kas selliseid sõnu või termineid on palju, mida kõnekeeles kasutatakse? Noh, ütleme siis ebatäpselt. No eks ikka, ega tegelikult ongi ju see, nagu ma varem ütlesin, et ega üldkeeles ei olegi vaja neid termineid tihtipeale eristada ja kõnekeeles ei olegi vahet, kas ma ütlen, munder või vorm. Tagavorm on lihtsalt kirjakeelne ja munder kõnekeele. Hästi palju on, on, mulle tundubki sõjandus eeskujul levinud väljapoole sõjandust terminina, Kuimet, kus need on hästi palju räägitakse võimekuste arendamisest ja, ja üksuse võimekustest. Et sellise ülekasutamise tagajärg on tegelikult ka see tõesti, et nagu ma ütlesin varem, et see sõna tähendus muutub niini laiaks. Et, et enam ei teata, mis, mis see tähendab ja ühel hetkel hakataksegi arvama, et terminid tähi tähistavad erinevaid asju, et muidugi kui on, kui on vaja kahte mõistet eristada, siis tuleb seda teha, aga antud juhul näiteks ma olen kuulnud sellist erinevust, kus on see, mida ei ole veel. Peaks olema aga võimas ja mis on nagu reaalselt olemas. Ja see on selline hästi hüpoteetiline ja minu arvates ainult teoreetiline eristamis, võimalus on selle taga. See võimekus on üks valve näide tegelikult sõjanduses ka, et, et kuidas see üks termin siis on levinud väljapoole ühte eriala ja on hakanud üle võtma siis teise sõnaheite terminite kasutusala. Et hästi palju räägitakse üksuste võimekustest, võib-olla siis ka meditsiinilisest võimekusest, kuigi tegelikult piisaks sellest, kui me ütleme võime, et, et tegu on, siis keele mõttes on see ületuletamine. Et näiteks tuletame selline sõnaühend nagu tuleb saavuta üksuste maksimaalne võimekus võiks tegelikult siis olla, tuleb tõhustada üksuste tegevust või kui räägitakse tankitõrjeüksuste võimekusest siis oleks, keeleliselt pole parem öelda tankitõrjeüksuste lahinguvõime või ka siis suutvus. Näiteks rääkides Venemaa sõjalisest võimekusest, siis võib-olla oleks parem seal öelda Venemaa sõjaline võimsus, ehk siis erinevaid variante, kuidas seda eesti keeles paremini öelda. Ja meil on päris mitmeid selliseid sõnu tegelikult, mis on, mis on võib-olla ülekasutatud. Näiteks tihtipeale räägitakse veel osisest üldkeeles, sõjandusterminoloogia komisjon võttis selle osise sellepärast kasutusele, et oli meile vaja vastet sõnale inglise keelsele terminile element mingi kindla ülesande elluviimiseks mõeldud üksus. Selles tähenduses aga olen kuulnud ka raadios ja, ja nii mõnelgi pool kõnekeeles seda osise osise pealetungi tegelikult võib ju öelda tavatähendused lihtsalt osa. Aga muidu selline kantseliitlik kõnepruuk on, on erinevates erialakeeltes hästi sarnane, et võib-olla siin kaitseväekeel ei ole selles mõttes erand, et see läbiviimine, et väljaõppe läbiviimises, kui, kui tegelikult võiks rääkida väljaõppest. Et sellised näited on üsna üsna levinud erinevates erialakeeltes. Enne kui me vaatame lõpetuseks mõned põnevamad sõnad Militermist siis, kui kaua üldse Eestis on tegeletud sõjanduse alase sõnavaraga ja millal hakati tegelema? Et kindlasti esimesest sõjandussõnad, ma usun, juba pärinevad väga kaugetest aegadest, et nii kaua kui on sõditud, ma usun, nii kaua on ka räägitud tegelikult sõjast. Aga süsteemsem arendamine algas 20. sajandi alguses siiski. Kuigi kõige esimene sõjandussõnastik on teadaolevalt Ado Grenzsteini soldatisõnaraamat, siis aastast 1890 sellest alates siis võibki lugeda sõjandusterminoloogia arendamise alguseks Grenzsteini sõnaraamatus siis on tegelikult kõigepealt pean ütlema, et selliseid termineid ka, mis tänapäevalgi on sõjanduse põhitermini, mis kuuluvad sõjanduse terminivarasse, nagu jagu jalavägi, lahing sihtima, samuti kallaletung ja esinevad kas sõnal nagu tapmise sõjamees, mida tänapäeva erialakeeles ei kasutata ja mis näevad tänapäeval pigem arhailised, kuid mida kasutatakse küll ilukirjanduses ja üldkeeles. Kuid on ka selliseid arhailise varjundiga sõnu, näiteks räägitakse sõja tarvitusest, tänapäeval on siis laskemoon, räägitakse kuuli lendamise joonest, mis on tänapäeval kuuli lennujoon. Konvoi tähenduses on esinenud näiteks seal vahivägi. Aga võib-olla selline väike kõrvalepõige Ado Grenzsteini ka seostatakse tegelikult esimest sõjandussõna või esimest tehissõna ka esimese tehissõna sündi, et seal malesõnast malev ühesõnaga on teinud läbi rai v-täht on ära võetud ja algselt tähendas sisemalev lõunaeesti keeles linnurida või linnurivis Maivi või Mälvi tüvi, et selles mõttes on ka Ado Grenzsteini mitu korda jookseb sõjandusest niimoodi läbi taga, aga kui rääkida siis sellest, et, et milliseid huvitavaid keele leidev sõjandusterminoloogiakomisjonis loodud, et mis on tehtud, siis on sellised uudissõnad nagu edundama, näiteks mis on tulnud sõnast edu arendama ja edu arendama, siis tegelikult pärineb ka kahe maailmasõja vahelises perioodist ja tähendab siis siis sellist pealetungid tegevust, mis tavaliselt siis järgneb rünnata kuule ja on mõeldud vastase segi paiskamiseks ehk siis edu arendama, selline näib selline vana vanane meie jaoks ja huvitavaid kee leida veel, et näiteks jalastuma, mis on tänapäeval täiesti normaalne sõjandustermin. Aga no eesti keele tuletusmalle järgides võiks tähendamata jalaks muutumist, aga tegelikult tähendab siis sõidukilt siis maapinnale astumist, et see on ka siis pärit Oleja sõjanduskeelest. No näiteks on välja mõeldud selline termin nagu nihustama, et palun ilustama nihustama mitte nihutama, vaid nihustama. Ja see on siis midagi nihu ajama nagu nihu ajama pluss nihutama ja plussi, staalide. Ja veel, mis huvitavaid sõnu on, on näiteks Aaviku uudissõna taaselustamine näiteks Rääderdamine ei, selline kasutatakse siis teabekontekstid, kahjustatud teave või salastatud teave, et selline vähetuntud sõna elustamine ja näiteks väga reeglipärane tuletis, aga tulla võib tunduda tavainimesele kummaline sõna naastama msn rikk kaver inglise keeles ja siis tegelikult väga reeglipärane tuletis, et eesti keeles on naasma ja pandud sinna juurde Staliide ehk siis tagasi tooma naasmas ise tulema ja naasta maatides midagi tagasi tooma, näiteks okupeeritud alalt tooma tagasi siis oma üksusi või sõidukeid. Siis on sellised terminid välja mõeldud nagu Riplemine või ripplend. Et siis jälle selline kujundlik termin, mis tähistab sellist manöövrit siis millega säilitatakse lennu lennuvahendi asendit mingi maapealse või veealuse konkreetse punkti suhtes ja kusjuures hästi huvitav on see tihtipeale kõige uuenduslikumat keelendid ei ole mitte keeleinimeste pakutud, nagu öeldakse, et ah keele inimene pakkus vaid just nimelt kaitseväelased on tihtipeale need kõige uuenduslikumat keelendid välja mõelnud. Mis. Tore, minu arvates. Ja nende uuendustega ja ka juba vanemate sõnadega saab siis inimene, kellel nüüd tekkis suurem huvi tutvuda internetis. Militermi sõnaraamat. Ja termin tekib ee kaldkriips Militerm eks olemas aadress. Aitäh. Reet Hendrikson, kaitseväe ühendatud õppeasutuse õppejõud, keeletoimetaja ja terminaloog, aitäh.