Tere hommikust, head raadiokuulajad ja aitäh, et te olete asunud jutusaate lainele. Meil on rõõm tervitada täna hommikul siin stuudios arhitekt Indrek Allmanni ja saatejuht Anu Välba püüab seda tunni aja jooksul küsitleda. Tere tulemast, Indrek tervitus kõigile, ka minu poolt. Ilusat hommikut. Indrek, sa tegelikult oma 41 eluaasta jooksul oled jõudnud pühenduda arhitektiametile 19 aastat. Kuidas sa ise vaatad, kas sa oled rohkem kunstnik või oled sa rohkem insener oma ametist siiamaani olnud? See on hea küsimus, sellepärast et just täpselt niimoodi arhitekte üritatakse jaotada, et on sellised kunstnik, arhitektid ja, ja on insener, arhitektid mina isiklikult, et ma saan aru, mida mõeldakse selle all ja ma pean tunnistama, et võib-olla väga paljude arhitektide puhul äkki isegi peaaegu et äkki saakski niimoodi klassifitseerida enda puhul. Mul on paraku see lugu, et ma nagu ennast ei oska niimoodi jagada, et kohati on nagu tunne, et ma, ma väga palju ammutan inspiratsiooni sellisest nagu insenertehnilisest osast pragmaatilisest poolest. Aga nagu üks kolleeg mind on iseloomustanud, siis siis tegelikult olema üks paras punkar. Punkar, sa oled tõepoolest sinu loomingu hulka ühest küljest nii hotellid kui teisest küljest elamud, mis on väga põnevalt, olete lahendanud oma kodumaja, oled sa pannud jalgadele seisma 11 meetri kõrgusel õhus on see, sa oled ehitanud Padisele maja suisa metsa sisse ja rääkimata paljudest teistest asjadest. On sul vahel kurb, et inimesed tea, et need asjad oled teine majad, oled teinud sina, et foorumi hotell on sinu tehtud, et lärmi taas hotell on sinu tehtud? Nimesildi seal kuskil küljes ei ole, see on just nagu niux. Selline anonüümne kunst. Jah, kahjuks Eestis on kuidagi anonüümne, et. Räägime nagu heliteostest ja kui me räägime mingist maalist siis kui me räägime raamatust, kui me mainime mõnda tuntud teost, mis me alati lisan siia juurde ka autori kummalisel kombel Eestis just ei ole seesama laienenud arhitektuurile, kuigi seadus, mis neid kondi käsitleb, on täpselt seesama. Ehk et kui avaldatakse kuskil või teles või, või mujal näidatakse pilt ühest hoonest, siis seaduse kohaselt peaks mainima ka autori nime. Aga see ei ole meile tavaks. Kas ma olen selle üle kurb? Ma arvan, et ei ole, et ega siis ma ei. Ma ei ole väga nagu veendunud selles, et ma peaks iga hinna eest esile tükkima ja kõik peaks teadma et nüüd näed, see on Indreku Indreku joonistatud. Mul on hea meel, kui, kui inimestele need hooned, inimest kõnetavad. Veel, kui inimesed reageerivad nendele hoonetele, et see jäta neid nagu ükskõikseks. Ja eriti hea meel on mul nii-öelda, kui on ülim tunnustus, nagu üks tore ärimees Eestis ütles, et hea maja on see, mille taustal sa tahad oma last pildistada. Et tema on hea meel, et mul on õnnestunud. Luua mõned sellised hooned kohe nendest hoonetest. Indrek Allmann sinuga rääkima, kuidas oma maju vaatad, kas sa käid mõnda maja ekstra üle ka vaatamas? Ja ma otseselt üle vaatamas ei käi teadlikult, et lisaks on sihuke arhitektuur on kui on olemas selline, teame mõisteid slow, food, fast, food, eks siis minu jaoks arhitektuur peaks olema eri slow food ehk et ta küpseb. Et, et väga paljud minu loodud hooned on väga pikaehituse ajaga erinevatel põhjustel nad on sündinud küllalt pika ajavahemikus siis ja nad tegelikult loovutavad oma selle õige daatina ja oma selle siukse elutunnetuse ka võib-olla alles viis kuni seitse aastat peale nende valmimist. Et seetõttu ma arvan, et tore on neid külastada ja just nimelt võib-olla siis sellise viieaastase vahemikuga Kodumajadest rääkides sa oled ise seda öelnud, et et ei ole mõistlik ise endale kodu teha. Et kui sa tahad kodu tellida, siis tellise vähemalt oma sõpradelt, aga mitte ära teise. Sina oled iseendale tegelikult mõlemad kodud teinud ja üsna erinevad, et väljakutsetega kodud, räägime sellest kodust, mis siin Harjumaal asub Luka külas ja mis seisab õhus. Jah, ma olen seda öelnud, mina ei ole välja mõelnud seda, et arhitekt, et ärge tehke, et, et mul oli üks vana tark professor Leogens, kes, kes seda nagu armastas meile ütelda, et vaadake, et nagu iseendale ka midagi tegema. Nagu seda ei mõistnud, aga, aga tegelikult see väljakutse iseendale tehes midagi on, on tohutult suur. Võib-olla tuleb vahe sisse, et kui sa teed iseendale midagi puhtast tegemise rõõmust otseselt vajadusest tulenevalt ja, ja kuidas nüüd ütelda headel aegadel, kus sa ei pea väga raha lugema, mul küll sellist hetke ei ole olnud endale, aga, aga ma arvan, et võib-olla see oleks nagu olukord, kus endale oleks midagi ka noh, lõbus teha, et, et saanud kaalud ja mõtled vabamalt ja lihtsalt timmid mingit asja viimase piirini. Minu ehitamised ja toimetamised iseendale on olnud väga selgelt vajadusest tulenevad ääretult piiratud ajaraamistikus, ehk et on tulnud kiiresti tegutseda. Ja, ja samas VEEL piiratuma eelarvega. Ehk siis kõik oma oma mõtted nii vähem või rohkem lennukad, kui nad on siis parasjagu olnud. Sa pead suutma suruda raamidesse või sa pead vähemalt suutma välja mõtelda, metoodika, kuidas sa selle suudad sellise minimaalse eelarvega ellu viia. Ehk et sul oli raha vähe, sul oli aega vähe ja oli vaja teha enda perele kodu. No võib-olla oleks täpsem määratlus, et raha ei olnud üldse. Ammu oli õige jah, et, et olime, oli noor, kes otsis endale kodu ja me otsisime pisikest korterit tegelikult kuskil kesklinnas käisime mõnda vaatamas, mida oleks võimalik nadi võimalikus loguna osta ja siis ise nagu korda tehes üles ehitada. Aga me väga ei olnud midagi leidnud või mille me olime leidnud, sellest me olime ilma jäänud, keegi oli nina eest ära ostnud. Ja, ja siis. Aga paralleelselt nagu ikka arhitektide käest küsivad inimesed nõu, kui nad ise plaanivad midagi osta või või ehitada. Ja nii ka üks minule vana koolikaaslane oli minu käest nõu küsinud, kunagi ühe valmis ehitatud hoone kohta minu nõu Talle olijat ära osta, tema ütles, et ah, ikka ostan, sest mulle meeldib. No vot, ja siis, kui ma küsisin, et miks ta mind soolaleivale nüüd oma uude koju ei kutsu, aasta aega hiljem siis ta vastased teadet mõtlesin ja ma arvasin, et sul siiski oli õigus. Ja ma ei ostnud seda. Ja kutsus mind seest uuesti vaatama, seekord erinevaid põllukrunte ja, ja siis lõpuks nagu ta ise ütles, et teeme natuke nalja ka. Viis mind siis ühe pangaga veerde, mis oli paksu metsa sisse kasvanud, kust ei olnud ühtegi vaadet ja kus oli lihtsalt ainus pidi olema tähelepanelik, et kuskilt servast kogemata alla ei budiseks ja, ja noh, loomulikult arhitekt, et kes on niisugune eri keskkondades tunnetamises ja keri keskkonna poolt esitatud väljakutsete suhtes eriti vastuvõtlikud oma hingelt, siis minu hüüatus oli loomulikult tagasi on ju parim koht, mida sa mul täna üldse näidanud oled. Ja mu koolikaaslane, kelles, kes oli juba toona väga tublim finantsala inimene ja selline hästi hästi selge mõtlemisega ei olnud ka kade, teatas, et okei, ma usun sind, aga ainult juhul, kui sa oma rahaga vahele paned. No mul raha väga ei olnud, sest mul oli muidugi hea vastata ja ja, aga nii kuidagi läks, et ostsime selle krundi ära, seal oli ime ime järgi, et, et see raha tuli ka kuidagi nagu käigu pealt, esiteks nagu selle krundi ostmiseks. Ja, ja seejärel läbi kinnisvarabüroo poolt krundi mitmekordselt hindamise saades piisav tagatis panga jaoks ka pangalaen sinna lõpuks peale saadud. Ja nii sai see maja ehitatud, mis mis koheselt peale oma valmimist kohaliku meedia poolt hinnati rohkem kui kolm korda kallimaks, kui meil reaalselt selle ehitamiseks kulunud oli. Nii et tähelepanu ja, ja selliseid natukene kadedad pilke tuli kohe sellele majale. Eks ta oli, et selles mõttes noh, tahes-tahtmata asukohta on ju väga eriline ja see hoone võib-olla ei ole ka kõige tavapärasem, et ta jagab väga kiiresti inimesed kaheks, justkui et ta on inimesed, kes seda vihkavad hingepõhjani Aloska olnud, ei oska isegi endale seletada, miks nad seda teevad, aga, aga kuna see tundub nende jaoks et noh, nii ei tohi olla noh, ei tea täpselt milleks, aga noh, põhimõtteliselt nii või ei tohi olla. Ja, ja samas on nagu inimesed, kes seda tohutult fännavad, et, et see on midagi väga huvitavalt mulle kogeda, sest noh, eks selline nagu nagu sihuke vihkamise reaktsioon on ju kiiremini esile tulemas ja neid inimesi, kes siis käib kuskil aia taga hüüdmas või, või lihtsalt sulle sodi aeda loopimas, eks ole, noh, on on nagu noh, saab panna kiiremini tähele. Ääretult tore on siis nagu vaadata, kui sa kuuled kuskil kas või meedias intervjuude käigus välja ütlevat, et üks või teine inimene käib seda maja vaatamas, imetlemas oma lastele näitamas. Kuidas noorpaarid käivad selle ees ennast pildistamas. Kõik see selline nagu elu seal midagi sellist, mis, mis kindlasti on nagu positiivne. Võib-olla kõik raadiokuulajad ei ole näinud, ei kujuta ette, missugune see maja on. See asub Harjumaal Lukas Luka külas, eks. Ja ta on panga peale tõepoolest ehitatud, teda seisab metallkonstruktsioonide peal sõna otseses mõttes. Noh, tegelikult on ehitatud üpris täpne olla, ta on ehitatud paepanga ette. Et ta on kaks meetrit pangast eemal ja ta lihtsalt on jah, seal panga ees tervikuna ja see aste on küllalt kõrge, et talumise ülemise tasandi vahe on 13 meetrit. Siis ta on tõstetud ülesse, et saada lõunapoolset päikest, et saada vaateid nii merele kui ka linnale igale poole. Ja siis ta on ühendatud selle lõunapoolse, kõrgema pangapealse alaga terrassiga. Et kui sa ülevalt lähened, siis sul tundub jah, justkui, et see maja oleks panga peal või kui sa oled seal majas sees ka, siis tundub sulle, et sa oled selle panga Itaalia, sa lihtsalt vaatad üle serva alla. Tegelikkus on ikkagi, jah, see terve maja on õhus. Kui palju sind häirib see, et see maja on saanud omamoodi vaatamisväärseks? See on aiatiga erinev olnud, et kui ta valmis, ega me ju ei teinud seda selleks, et seda keegi tähele paneks. Mina läheksin. Tõesti tagasihoidlikku majakesi lihtsalt. Läksin omale kodu tegema, mulle tundus, et nii on kõige mõistlikum omale kodu teha. Ja, ja siis see, et ta hakkas tähelepanu köitma, esialgu oli see tähelepanu selline kõhklev, et ei osatud nagu suhtuda eriti kohalikus, nii-öelda professionaalses ringkonnas. Ma mäletan, Peeter pere oli üks vist esimene, kes olles žüriis, tõi selle, mis terasehituse žüriis tõi selle maja esile ja siis andsite eripreemia sellele hoonele. Aga, aga põhimõtteliselt alguses ei osata reageerida. Esimesena võib-olla reageeris Eestis kollane ajakirjandus eesotsas kroonikaga ja, ja teiste selliste väljaannetega, mis minul jaoks oli mõnevõrra ehmatav kogemus. Aga see selleks. Aga sealt edasi tuli neid küsimisi, pärimisi, intervjuusoove, toodete soov ja ühel hetkel saabus olukord, kus meil tundus naabrimehega ei ole Eestis telesaadet, kes ei sooviks tulla meile külla ja mingit noh, näiteks kokata meie juures, eks ole. Et siis sel hetkel me tegime naabrimehega sellise otsuse, et, et me peatame nagu Eesti meediale ligipääsu, et, et läheb võib-olla natukene sellist igapäevaelu häirivaks, kui, kui sisuliselt kord nädalas pead tegema oma kodus suurpuhastuse ja vaatame, tassid oleks kapi peal ilusti reas, sellepärast et et tullakse, tullakse filmima. Rahvusvaheline tähelepanu saabus hiljem, rahvusvaheline tähelepanu saabus. Noh, nagu see kipubki tavaliselt olema kuskil neli, viis aastat peale valmimist ja rahvusvahelise tähelepanuga kaasnes siis teistsugune huviliste ring kes siis sõitsid üle Euroopa ja kaugemalt, kui siis seda hoonet vaatama ja kes siis reeglina leppisid väga pikalt ette oma külaskäigu ja, ja kelle sellised külastused olid ka väga meeldivad. No sa oled täna võtnud kaasa ka ühe muusikaloo tegelikult mis on, ma ei tea, kas selle maja sünni juures mängib olulist rolli, aga mingit rollidega mängib. Ta on, ta on niimoodi õudselt, ta mängib väga olulist rolli selle maja ehituse juures, et tõenäoliselt see on minu väga heade sõprade poolt loodud lugu nende ühelt esimeselt plaadilt ja see lugu oli midagi, mis mul mängis väga tihti autos ja, ja mul on ka üks videoklippe, kus ma sõidan järel suurel treileril, mille peal on selle hoone metallkonstruktsiooni põhiline. See oli väga pikk hirm ja, ja, ja sellele eelnes metsik eeltöö, et välja mõelda, kas see auto on võimeline üldse sinna kitsale tänavale vähema sellise pika fermiga ma täpselt ferman terassõrestik ja, ja et see terassõrestik, mis on nagu pikipidi maja all ehk et ta on circa kolm pool meetrit kõrgevast ja siis umbes 20 meetrit pikk. Et küllalt selline tõsine tõsine vidinas. Ja, ja kui siis lõpuks jõudsime selle tänava peale, kus, kus ma nüüd elan, kõik Ta tuli Viljandisse Fermat edukalt läbitud, siis ma mäletan, et, et ma olen filmin seda ja siis lugu mängib tausta. Ja, ja see on üks selline pilt, mis mul on, tänud nagu siiamaale hinge. Sest üks selliseid noore arhitekti praktilise väga suure riski võtmine, ütleme, olgem ausad, eks ole, ja esimene selline positiivne lähenemine, et siis see emotsioon säärist meelde Jutusaate stuudios on jätkuvalt arhitekt Indrek Allmann ja me rääkisime siis tema Luka külas asuvast kodust mis seisab metallkonstruktsioonide peal või selles mõttes panga ees nagu meistes ja rääkisime kõik, et sinu eksperimendid arhitektuuriga või kasvõi sedasama sinu kodumaja näide toob mind küsimuse juurde, kui palju sa kardad ja mõtled selle peale, et äkki need konstruktsioonide pea vastu me teame siin novembri lõpus oli Lätis Riias suur õnnetus Maxima poega, kus üle 50 inimese, kus ja kus väidetavalt oli just nimelt projekteerimisviga, mis tegelikult kogu selle õnnetuseni viis. Et me hakkame kohe rääkima väga huvitavast uuest projektist, mis sul on Tallinna ratsabaasis, aga kasvõi oma kodumaja. Kas vahel mõtled selle peale tunnetki tuules kõigub, et äkki ei pea vastu. Esiteks tuulasi kõigu. Ja, ja, ja võib-olla on nagu see lugu, et minu magistritöö ammu-ammu-ammu tehtud, käsitles arhitekti jaa, jaa, konstruktsiooni, inseneri omavahelist sünergiat ja, ja koostööd. Ma olen näinud, et väga paljud maailma arhitektuuri tippteosed, mis täna, mille au ja kuulsus osutatakse arhitektile on tegelikult näiteks ütleme, pumpidu keskuse Pariisis on tegelikult võlgu oma tänasele ilmele siiski insenerile niga pumpidu keskus, kui me vaatame selle, selle konkursitööd, mille arhitektid välja pakkusid, on kaunikesti triviaalselt lihtsa, konstruktiivse skeemiga hägune antifriisi täis pumbatud metallkonstruktsioon, mis seal on kõikide loomakonte järgi tuletatud sõlmede ja metallliidestega. See on kõik paljuski inseneride looming. Ehk et koos arhitektidega muidugi, ehk et see on üks sünergia. Ma ei suuda ja ma ei oska oma loomingust tõmmata seda piiri kus nüüd on selline minu suur visioon ja, ja kus on tegelikult inseneride abi. Nii kasele Luka maja juures oli olema väga palju võlgu inseneridele Andres Lääne Saarele. Samamoodi väga paljudele tipi professoritele, kuna arvutusprogrammid, mis toona kasutada, olid seal siis nüüd tänaseks juba 15 aastat tagasi, eks ole. Need arvutusprogrammid väitsid, et maja kukub kokku. Aga aga meie tublid vana kooli insenerid tippis ütlesid, et ah ei ta kuku midagi. Ja tegelikult selle selle sõna peale on see maja nüüd 15 aastat seisnud ja ma arvan, et seisab täpselt nii kaua, kuni teda hooldatakse ja, ja hooldust vaheta väga vähe. Õnneks. Siiski üks hoone, kus minu meelest ei saa, võib-olla ei ole põhjust nii palju tänada insenere, kuivõrd sinu enda suurepärast loomingut ja ma ütleks, kus jumala sõrm on suisa mängus olnud, on Tartu metodisti kirik. See on ka üks selline tore hinge läinud objekt tegelikult ja ja see oli arhitektuurikonkurss, mis õnnestus võita. Ja see hoone paikneb ajaloolise koha peal, kus oli enne sõda metodisti kirik, mis sõja käigus hävitati, tati ja mis siis mille, mille krundi tagasisaamine võttis ka väga palju aega. Ja, ja suuri vaidlusi hoolimata sellest, et läbi nõukogude aja säilis hoone ümber olnud betoonpostidega aed, kus iga aia peal oli rist. Ehk mis selline, päris sümboolne, et seda ei võetud maha. Aga, aga jah, lõpuks õnnestus see kirik sinna või see krunt gaasi saada ja alustati seda ehitama. Ja see sai kavandatud võimalikult lihtne moderne, kaasaegne hoone ta oleks kogudusele ei ehitamisele ka, aga ekspluatatsioonis kurnav niivõrd-kuivõrd energias pääslik, kui, kui toona suutsime seda välja mõelda. Teame seda, et, et kirikupingis istudes vahel see jutlus tundub tiba pikk ja lohisev ja ja et, et see aeg nagu peatub ja ja eriti see tõenäoliselt tundub lastele niimoodi ja siis ma mõtlesin, et võiks teha sellise katusakna kust päike paistab, ilusti, tundus, et nurk ja kõik on justkui õige altari või kooriosa kohal on see, on see katus aken siis ja et siis sealt katus, aknast paistev päiksekiir moodustab sellise liivakella või päiksekella moodi laadse päikeselaigu seina peal, mis siis teenistuse käigus muudkui liigub ja siis inimesed näevad, kuidas aeg liigub, et et millal õpetajal oleks paslik lõpetama hakata. Aga kuna tegemist on siiski nagu kirikuga ja, ja siis ma tõesti julgen öelda, et seal oli nagu jumala näpp oli mängus, kes andis mulle ninanipsu keerates nagu vinti veel peale, ehk et mis siis juhtus, oli see, et jah, just täpselt nii nagu ma arvutis oli modelleerinud ja kavandanud see see päikese Laitsel liigub. Aga kui jõuab kätteteenistuse lõpp ja on ära olnud, et see armulauahetk mis on nagu kõige püham hetk, kus siis nagu inimene jumalale kohtuvad sakraalselt väljendudes, et siis siis peale seda minu jaoks juhuslikult jõuab see päikeselaik ühe teise klaaspinna peale üks aken, mille ma ka sinna oli kavandanud saab sealt oma reflektsiooni ja peegeldab kõik selle taha valgele altari seinale ja moodustab sinna peale risti sümboliseerimaksed, et kõik on lõpetatud, et kui kui õpetaja mulle seda ütles, et Indrekule, et kuidas sa selle kavandasid siis ma sõitsin seda Tartusse ekstra vaatama. Ja ma ei uskunud oma silmi, sest tõepoolest selliste sellist sümboolikat ja sellist tähendusrikkust ei osanud mina küll sinna kavandada. Kuidas sellised asjad juhtuvad. Aga ma arvan, et see ongi jumalannat. Tegelikult selle kirikuga on seotud veel üks väga tore lugu. Sa oled ise rääkinud, et see pani sind mõistma, et saidi arhitektuuri ainult inimestena. Jah, et ma pean tunnistama, et sellel kirikul oli fantastiline tellija, kellelt ma julgen öelda, Peeter Tamm, kellelt ma õppisin väga palju. Ja, ja oli üks selline rutiinne ehitusnõupidamine, olin katusekatteks näinud, et sellise kergelt sätendava pruuni metalli, kuna noh, vaske igale poole ei raatsinud panna. Aga et noh, siis sellele võimalikult lähedane siin madala kaldega katus, ehitaja ütleb väga optiliselt, et vaata, et seda keegi ei näe kuskilt. Et kas võiksime selle asendada äkki tavalise pruuni plekiga, et mitte selle sätendav, aga et noh, et meil siin tarnetähtajad ja noh, eks natukene rahaliselt ka ja noh et aga keegi seda ei näe. Ja ma mäletan, et ma jõudsin kaks sekundit mõelda, et mida ma nüüd vastan selle selle asja peale kui, kui kolmandal sekundil siis kirikuõpetaja müristas autoriteetselt, et kuidas ei näe. Aga jumal näeb. Ja sellega oli vaikus, rahu otsustatud ja täna on see plekk seal. Ehk et selline lähendumis pühendumine ka sellele loomingule ja selline tunnetus, et tegelikult saate loo mitte ainult inimesele, vaid sul on inimesena ülesanne luua keskkonda, mis on piisavalt väärikas, et ka jumal sellega rahul oleks. Mis sa arvad, kui rahul jumal on näiteks keskkonnaga, mida me siinsamas oma kallis pealinnas näeme? Raske öelda, ma arvan seda, et et ega seal meie keskkonna väga midagi viga ei olegi. Sest tegelikult olgem ausad, on kõik hästi alati võib-olla midagi paremini ja alati saab hüpata kaugemale ja kõrgemale ja. Aga, aga suurem osa hoonestusest, mis me oleme rajanud on siiski funktsioon reaalsed. Ja nad täidavad omale seatud eesmärki, et küll tänane uudis, mida ma hommikul lehest sattusin lugema. Et kus 2002. aastal ehitatud raamatukogu lagi on alla vajunud 20 sentimeetrit seal raamatukogu tuleb sulgeda kohaliku omavalitsuse poolt tehtud selline arendus või lugeda politseimajast, kus inimesed ei ulatu aknast välja nägema, töötajad ja lauad on justkui päkapiku telesisse projekteeritud. Et, et selline nagu riigi raha raiskamine läbi odavate lahenduste või nende ütleme nii, et liigselt lihtsustatud hankemenetluste, kus ainsaks kvaliteedi kriteeriumiks on odavam hind. Seda on teinekord nagu kurb näha. Sest see on midagi, mida tegelikult meie lapsed peavad läbi oma maksurahadega enam Euroopas seda meile ei laeku. Abi siis peavad kinni maksma ja uuesti tegema, et seda on kahetsusväärselt palju. Ka majad peavad püsti seisma. Me teame kirikuid, mis on seisnud sadu aastaid. Kas tänapäeva majad peavad seisma sama kaua? Tänapäeva majad kindlasti ei pea seisma sama kaua, sest noh, eks siin ole ka muidugi anarhia ehk et hoonestustüüpidele, et suuremad ühiskondlikud hooned, jah, need küll loomulikult kui kirikud ehitati viisil kivist, et nad peavad see 100 aastat vastu ilma remonti tegemata või rohkemgi, siis tänapäevased majad ikkagi nõuavad 25 või 50 aasta pärast sellist kapitaalsemat remonti ja ümberehitust. Noh, samas elu on ju ka näidanud ja õpetanud, et majade funktsioonid muutuvad. Juba sellepärast tuleb remonti teha. Et kas alati peabki olema üks hotell 300 aastat, hotell, võib ta vahepeal muutuda ka vanadekoduks vahepeal kooliks ja vahepeal ärihooneks, seni on küsitav Ma tahaks väga rääkida sinu uusimas projektist värskest projektist, mis puudutab Tallinna ratsabaasi ja kus te tegelikult üritate üht omalaadset väga põnevat rekordit. Tallinna ratsabaas on, on selles mõttes hea, hea asi, et kui ma alguses ütlesin, et mulle nagu konkursid väga ei meeldi, sellepärast et see on nagu mingi ajahetke peatamine siis ratsabaas oli küll ka konkursi võit. Ja meil õnnestus see võita, aga see, mis on tegelikult põnev ja millest kuna siin sa küsid mu käest, see on midagi, mille ma sinna lisasin peale konkurssi. Sellepärast et, et siis tellijaga suheldes tellija oli avatud sellele mõttele ja, ja me selle implanenteerisime. Et esimene idee oli see, et kuigi tegemist on Eesti mõttes väga suure ehitisega, ta on ligi 20000 ruutu suur seal on suured tallid 80-le hobusele. Kaks maneeži suures maneeži is ligi 1600 pealtvaataja kohta võiks selle teha puidust. Sest miks puidust on see, et esiteks, minu meelest Eesti on puiduriik, see on kohalik materjal. Et selle, kui me nüüd läheme nagu peenetesse terminites, süsiniku jalajälg on praktiliselt üks väiksemaid ehitusmaterjalide hulgas. Ehk et on väga energiasäästlik sellest ehitada, samas puit on väga vastupidav materjal. Nägime neid maneeži-ist, mis on nagu selline suhteliselt niiske kliimaga ruum siis metallkonstruktsioonid seal plasti kestaks või vajaks tihedat hooldust. Et puit on nagu esiteks mõistlik ja, ja parim lahendus sellele, nüüd oli meil kaks väljakutset, esimene väljakutse oli see, et täna kehtivad tuletõrjenormid ei, ei luba sellist hoonet nii suurt hoonet neljakorruseline Kaavel kõigele otsaks lisaks puidust ehitada. See oli nagu lihtne probleem, et koostöös päästeametiga tuli lihtsalt uued normid kirjutada. Et sellist asja võiks teha, et selles mõttes, kuidas sellega läks kõik hästi. See maja on nüüd kooskõlastatud. Teine probleem oli, oli pigem nagu sai alguse nagu intellektuaalsemaste küsimusest, et kui, kui me nüüd võtame sellise tavalise saal hoone sisse ka normaalne inimene paneks siis talad nii-öelda ristipidi peale ja, ja saaks kaetud. Kui me siis vaatasime erinevaid konstruktiivseid skeemi, siis jah, nii saaks seda teha sisse tuleks mõningaid postlemis, natukene rikuvad seal mõnede pealtvaatajate jaoks vaadet. Ja ja maa sisse tuleks teha palju vaiasid, kuna maapind on seal pehmelt aga küll see tehtud saaks ja noh, nii on ju kogu aeg tehtud, eks mind nagu huvitas see, et aga, et kuidas ta teisiti ja, ja kuna, kuna liimpuidu jaoks kõige konstruktiivselt kõige sobivam vorm on kaar siis oli selgelt ristipidi Harry peale panna ei saa, sest nad jäävad seal vaadet takistama. Kõrgus ei anna välja. Ja samas vundament, et oleks ikka sama palju teha. Ja sündis mõte, et mis siis, kui paneks kaared peale pikkupidi hoonele? Saaks vundamente vähemaks. Kaared töötaksid oma kõige efektiivsemas vormis, vaadet ei rikuks kuskilt pidi. Oli ainult üks väike, aga selle juures, et esiteks siiamaale oli pikim liimpuitkonstruktsioon Eestis 40 meetri ümber, üks sild. Meil tuli see pikem kande, ava täpselt poole, pikem ehk 80 meetrit. Noh, olgu, et see on ka väljakutse, oli ka teine väljakutse, oli see, et aga kuidas siis okei, paneme pikad kaared, aga kuidas siis lahendada see ülemine pool ära. Ja et miks siis varem nagu niimoodi ei ole tehtud. Ja see oli koht, kus, kus tuli appi tänapäevane selline kõrgtehnoloogiline. Kuidas siis nüüd ütelda eesti keeles modelleerimistarkvara ehk et sai kirjutatud eraldi väikene programm mis siis aitas vormida konstruktsiooni kuju? See oli puhtalt nii-öelda arhitekti ettepanekuna inseneridele, mis tundus, et võiks töötada. Insenerid said võtta selle aluseks, kas kunagi inseneritarkvara veel otseselt nii kompleksset struktuuri otse ei oska arvutada, sest nad pidid võtma midagi aluseks. Arvutasid selle üle andsid oma ettepanek dimensioon Neid ja jah, et tõenäoliselt saab nüüd olema tegemist lahendusega, mis ei ole ainulaadne mitte ainult Eesti kontekstis vaid ma julgen öelda kindlasti ka Skandinaavia kontekstis suhteliselt tõenäoliselt nagu Euroopa kontekstis. Miks sul selliseid asju vaja teha on? Hea küsimus. Hea küsimus, see on, see on võib-olla midagi. Üks on selge, finantsiliselt tasuvam, oleks teha nii, nagu alati on tehtud. Sest selge, et sul on ju vastutus, et ehitusmaksumus ei tohi minna kallimaks, pead hoidma seda nagu nagu silmas saavutada midagi komplektsemat, midagi põnevamat, mis ei ole ehituslikult kallim, tuleb ainult läbi tohutu hulga projekteerimisele kuluvate töötundide. Kui ma läksin lihtsa metallsõrestiku peale pannud, siis ma arvan, et me oleksime saanud hakkama ja umbes 10 korda väiksemate töötundidega. Kui me oleks selle maja teinud veel traditsiooniliselt betoonist ja plekist siis tõenäoliselt oleksime võitnud veel 10 korda tunde. Ehk et vahel on hea ja mitte vaadata teatud objektile kulunud töötundide arvu ja, ja võtta selliseid asju, kui kuidas ütelda, see on ikkagi innovatsioon, see on see, mis viib edasi. Innovatsioon tasub teinekord ära hoopis kellegi teise jaoks, mitte su enda jaoks. Aga sinu jaoks on intellektuaalselt põnev ja see ongi eesmärk. Samamoodi väga põnev ja ma ei tea, kas innovaatiline vist on kõige õigem sõnaga töökohta, mida sa oled ka teinud aastaid ehk et sa oled saanud endale kodukesse laiule Eesti vanimale kõrgemale laiule kuhu ligipääs enne sinu sinna minekut praktiliselt puudus. 200 meetrit oli vist lähim kaugus, kus oli võimalik saarele või seal laiule läheneda, seal polnud püsivat asustust kaks inimeste majakavaht. Nemad siiski olid elektrit loomulikult sellel telefonil ja mitte midagi. Ja missugune pilt on seal tänapäeval? Tänapäeval jah, pilt on, on muutunud, ma väga tahaks loota, et paremuse suunas, et nagu sa ütlesid, et tegemist on neist ühe vanima laiuga kus on olnud läbi ajaloo tegelikult päris tugev inimasustus peal. Jah, kolmekümnendatel aastatel ja ma tean, et peale teist enne teist maailmasõda mõeldi sinna sunnitöölaagrid teha, et seal on sellised tingimused. Jah, see on selline lühikene ajahetk olnud ja seal on ka sellised mingid ma ei tea, proovi vangid isegi peal olnud, kes tegid seal ka natukene kivi kaevamist. Aga sa oled loonud täiesti oma uue nii-öelda energiabaasi, seal on maja, sul on täiesti toimiv kodu seal nii-öelda. Täna ütleme küll niimoodi, et, Et võib öelda, et viimastel aastatel on ta tõesti olnud üks kõige enim ja kiirem arenev väikesaar Eestis. Ja, ja täna on tõepoolest tekkinud olukord, kus me oleme saavutanud tulemuse, millest väga paljud räägivad, et võiks teha suure europrojekti ja katsetada. Et äkki on võimalik ehk et selline energiasõltumatu kogukond. Meil on see juba olemas, neil on seda tehtud energia. Meil on väikesaar, kus, kuhu ei tule ühtegi elektrikaableid. Ometigi kõik majapidamised, mis saarel on, võivad vaadata telekat, Neil on külmkapid. Meil on oma veevarustus, vesi tuleb kaevust, pinnas, mis on kruusa, sobib ideaalselt imbväljakute jaoks, ehk et ka halvee küsimus on lahendatud. Et jah, võib öelda seda, et peale interneti kuu arve ei tule ühtegi arvet meile ja internet vajalik ainult selleks, et noh, kaugteel, kui sa oled kodust ära, et sa saaksid kontrollida, siis, et mis, mis seal nagu toimub ja võib-olla teatud energiarežiime määrata. Tuleb see energia rohkem tuulest, päikesest. Sõltub ka aastaajast. Et praegu, kui me siin istume, eks siis tegelikult on kõige-kõige raskem hetk saarele üleüldse seda nii logistiliselt ehk et elamise mõttes kui ka siis energia energeetiliselt ehk et siis energiatootmise mõttes. Et nagu me teame, siis nädal tagasi, kui üle-eelmine nädalavahetus ma sain, sõitsin viimast korda paadiga. Esmaspäeval hakkas vaikselt minema, kui ma tulin linna, hakkas minema külmemaks, teisipäeval olin Kuivastu sadamas paar sentimeetrit jääd ja kui ma siis reedel hommikul vara uuesti kuivastus olin, et võta oma Impaatia sõita saare peale siis ma leidsin paadi ümber, oli tekkinud 12 sentimeetrit terasjääd ja, ja minu reedene päev kulus selle paadi lahtikaevamisel ja saarte sain siis alles. Kuna ma pidin viima saarevahile süüa seal ja oli muidki asjatoimetamisi kodus, siis siis Saardama saime ainult alles laupäeval, kasutades siis tellidesse Muhu merepäästeameti mere Muhu, mis on vabatahtlike päästjate seltsi raudlaeva muun, sundi, millega me siis lõhkusime, Väinamerejääd, mis on hakanud tekkima ja, ja mis oli laupäeva õhtuks Väinamere peal juba viie sentimeetri paksune ja niimoodi jõudsimegi, kes seal ehk et hetkel mina tulin tagasi sealt. Aga hetkel on see olukord jah, kus, kus saar on isolatsioonis, sinna ei pääse. Ja ma nüüd loodan väga, et Ajal, mil see saade eetris on ehk paari päeva pärast ma olen seal tagasi, aga seekord siis juba suuskadega üle jää. Indrek, miks peab ehitama endale kodu sellisesse kohta? Aga miks mitte? Vaata, kui sa teed ja lood midagi, siis siis mina olen leidnud, et mina vajan vahepeal millegi muu tegemist. Et ma ei saa panustada oma põhitöösse oma loomingusse sajaprotsendiliselt, kui ma tegelen ainult sellega, ma ma väga vähe vaatan, arhitektuuriajakirju, ma võib-olla üha rohkem loen tekste. Aga ma olen läbi aegade tegelenud väga paljude erinevate teiste asjadega alates loodus, fotograafiast, Hayend, audiolahendustest, nüüd energiasäästuteemadega, ma olen tegelenud tsirka 15 aastat läbi erinevate projektide seitse aastat, sealhulgas siis nii-öelda roheenergeetikaga ja sellise nii-öelda energiasõltumatu elamisega. Paadimajandus muidugi loomulikult, ehk et kuna see on tulnud neid saarega juurde väike relva omamine, mis on ka siin jah, just nimelt väikesadamad, eks ole, mida, mida sel hetkel ma kahjuks ei leidnud eestist projekteerijat, kes oleks mulle sobinud ja see amet oli see selgeks õppida ja tänaseks olen seitse väikesadamat projekteerinud. Et, et jah, nii ta on. Mida sa teed seal saare peal, ma kuulsin, et isegi loomad on seal väga haruldased, et vahel põdrad ja metssead ujuvad sinna suvel. Aga, aga põhiliselt. Jah, kas see nii haruldane need ei olegi, et need loomad ujuda armastavad, et nad ikka seal meil käivad ja kui just ujuda ei saa, ess tulevasele jää? Jah, tore oli näiteks see, et saarevahi prouaga just rääkisin paar nädalat tagasi, et ta oli näinud haruldast pilte, kus siis tema pool seal oli 10 kotkast olnud korraga nagu taevas keerlemas. Ühe natukene õnnetult oma otsal ei leidnud metsseakorjuse ümbert. Aga kas sa kuulad muusikat ka seal plaadi või selle saare peal? Oja, et, et üks, üks selline, kuidas nüüd ütelda nagu projekt või on ta teoste sari või või, või, või, või kollektiiv ei oskagi seda nagu nimetada, aga, aga mis nagu minu meelest on loodud täpselt Kessel aju jaoks ja täpselt sellele saarele, mis ülitihti mul seal saare mängib on siis Villu Veski ja Taavo Remmel ja Tiit kalluste projekte Nordic Sound, Põhjala saarte hääled. Ja see muusika, mis mis kuidagi nagu istub ja, ja mida mida saab seal kuulata viisil, et sa tunnetad, et see ei sega seda looduskeskkonda, milles, milles ta kõlab. Aitäh, Indrek Allmann täna hommikul jutusaatesse tulemast. Me jõudsime rääkida nii vähe, aga, aga las see lugu jääb siis lõpetama meie tänast saadet ja uute kohtumisteni, aitäh sulle ilusutada.