Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku laupäeva, 25. veebruari olulisemad sündmused. Mina olen Liisu Lass. Ukraina pealinnas Kiievis jätkuvad valitsusvastased meeleavaldajad protestimist. Ukraina president Viktor Janukovitš alustas opositsioonijuhtidega uusi etteteatamata rääkimisi. Opositsioon kutsus pretsedenti, aga ülesriigis eriolukorda mitte kehtestama. Süüria vaenupooled kohtusid täna Šveitsis Genfi linnas jätkunud rahukõnelustel esimest korda silmast silma. 30 kuuendad korda välja antava Tammsaare-nimelise Albu valla kirjanduspreemia saab Avo Kull möödunud aastal ilmunud romaani reporterist. Kuigi Lotte Ma avamiseni Pärnumaal on veel mitu kuud aega, käib tõsine eeltöö. Kevadel avatav teemapark käis end tutvustamas ka Soome turismimessile. Sel nädalavahetusel võtab umbes 3000 inimest osa talvisest aialinnuvaatlusest, tänavu osaleb varasemast rohkem lapsi. Ilm on meil öösel Päeval vahelduva pilvisusega, öösel võib kohati sadada ka lund. Külma on öösel 12 kuni 18, kohati kuni 21, jahume päeval seitse kuni 13 kraadi. Ja alustame sündmustega Kiievist, Ukrainast. Ukraina presidendi Viktor Janukovitš alustas opositsioonijuhtidega uusi etteteatamata läbirääkimisi. Ukraina siseministri sõnul on rahumeelsed püüdlused Kiievis rahutuste lõpetamiseks osutunud kasutuks. Täna hõivasid opositsioonilised meeleavaldajad mitmes oblastis valitsushooneid. Kiievis hõivasid protestijad peatänaval asuva energeetika ja söeministeeriumi. Valitsus nimetas toimunut terrorismiks. Kui te olete terroristid, siis öelge see selgelt välja ja Me kohtleme teid kui terroriste, ütles Ukraina energeetikaminister Eduard Stravinski. Ukraina opositsiooni rahvusliku vastupanustaap kutsus president Viktor Janukovitšit üles riigis eriolukorda mitte kehtestama. Ukraina opositsiooniliider Vitali Klitško kutsus aga miilitsat ja teisi võimuesindajaid üles kaitsma valitsuse vastaste meeleavaldajate õigusi. Ärge täitke nende kriminaalseid käske, ärge osalege meie kodanikke vastastes repressioonidest, kaitske inimesi. Pöördun teie poole, kellel on professionaalne õiglustunne, teadmine teil on olemas garantii, et ei kaota oma töö kohta, ütles Vitali Klitško. Kiievis on sündmuse jälgimas ka rahvusringhäälingu uudiste toimetaja Astrid Kannel, kes ütles, et siiani ei ole president Viktor Janukovitši võimude ja meeleavaldajate vahelised kõnelused kusagile jõudnud. Nägime linna vahel ka täna ikkagi selliseid märke, et tõepoolest laiendatakse ka meeleavaldajate ala, liikusid meeleavaldajate kolonnid ringi, nii et täiesti võimalik, et siin on veel üks või teine hoone hõivatud või siis vähemalt ümber piiratud meeleavaldajate poolt. Vähemalt siin uudisteagentuuride poolt tulnud teateid, et võimalik, et ta kuulutab välja eriolukorra ja ajab selle massi sealt laiali, kui tõenäoline see tegelikult on? No vot, ma ei tea, mis toimub tema peas, ma arvan, et ta siiski eriolukorda naljalt välja ei kuuluta, sest ta on seda ju läänele lubanud. Ja Lääne esindajad tulevad juba uue nädala alguses Ukrainasse, tõenäoliselt oodatakse ära. Samas ma ei arva, et on ka mõtet seda eriolukorda kehtestada, kuna minu meelest eriväelased saavad väga hästi hakkama. Nende ribidest keegi läbi ei tungi. Meeleavaldajad elavad ennast välja, need piirkonnad, kus sellised nii-öelda tänavalahingud käivad, need on kindlad, konkreetsed tavaelust suhteliselt ikkagi eraldatud. Ma ei ütleks, et nüüd Kiievi täielikus kaoses ja siin peaks nagu, ma ei tea mingit eriolukorda välja kuulutamata selleks Janukovitši poolt lihtsalt rumalus. Kas täna õhtuks on ka meeleavaldajatele mingisuguseid eriplaane või, või läheb nii edasi, nagu siiani on olnud? Ma ei tea, mulle tundub, et nii ühelt kui teiselt poolt, kui ma vaatasin seda märulit Kasel Kružerski tänaval, eriüksuslased on ju noored mehed, teiselt poolt meeleavaldajad on samamoodi noored mehed, mulle tundub, et hästi palju on inimesi, kes nagu no need tahavad mängida sõda, neil on selleks suurepärane võimalus. Ühest küljest on olemas oht, et nad on väga provotseeritakse selliste vahel võidki nagu väga tõsiseks kakluseks minna, aga teisest küljest on jälle see oht, et kuigi opositsiooni esindajad on ka minu meelest ikkagi andnud väga selgelt mõista, et ootame ära, et ärme ärme ärme üle reageeri, siiski on kindel kontingent ka meeleavaldajaid, siis ise tahavad, et märul käiks. See on nagu selles mõttes kõige ohtlikum moment, et et just nende noorte meeste vahel ühel ja teisel poolteise asjatult minna verevalamiseks. Süüria vaenupooled kohtusid täna Šveitsis Genfi linnas jätkunud rahukõnelustel esimest korda silmast silma. Pool tundi kestnud kohtumist vahendas ÜRO erisaadik Lakhdar Brahimi. Ühe allika sõnul rääkis vaid Brahimi ning Süüria valitsuse ja opositsiooni esindajad kuulasid teda. Brahimi sõnul on kolmapäeval Montreali linna salanud ja seejärel Genfi siirdunud kõnelused olnud julgustavad, kuid konkreetsete probleemide arutamiseni jõutud. Vastasleeri vahel valitsevad nii suured erimeelsused, et keeruline on üksmeelele jõuda isegi läbirääkimiste päevakorras. Ametiisikute sõnul ei ole Genfi kõnelustel suurt lootust läbimurdeks, kuid Süüria režiimi ja opositsiooni kõnelustele toomine on juba väike edusamme. Ja nüüd Eestisse põlevkivi kompetentsikeskuses uuritakse nii Eesti kui ka paljude teiste riikide põlema. Harkivi keskuse uues hoones on tänapäevased laborid ja head töötingimused ka neile ettevõtjatele, kes tahavad põlevkivi kasutamisvaldkonda laiendada. Ago Gaškov räägib lähemalt. Põlevkivi kompetentsikeskus on praktiliselt endine põlevkivi Instituut, Tallinna tehnikaülikooli rektor professor Andres Keevallik. On see nii, jah, on küll, võib nii öelda. Meil on ju väga pikaajalised traditsioonid põlevkivi uurimise alal eelmises sajandi algusest kuni tänase päevani välja. Põlevkiviuurimine algab minu meelest 1700 viiekümnendates aastates, eks ole, kui esimesed uuringud tehti, aga praegu räägitakse juba murettekitavalt tihti, et põlevkiviuuringud Eestis on kaheksakümnendat aastat tasemel olnud sellega nõus. Olen sellega nõus. Ma arvan küll, et, et see ei olnud põhjendatud, et põlevkiviuuringutele pandi päris karmid piirid Eestis alates 90.-te aastate alguses ja ja peeti neid eba ebaperspektiivsed, eks ükskõik mis juhtuga ümber põlevkiviuuringute põlevkiviuuringud peavad jätkuma ja, ja see on väga võimsa potentsiaal, oli ka allikas, kust, kust me võime saada mitte ainult elektrit ja, ja õli, vaid ka paljusid muid meie jaoks vajalik vajalikke komponente. Põlevkivi on ikka eelkõige vedelkütuste toore ja mitte ainult vedelkütuste toore, vaid palju rohkem peaks põlevkivi kasutama kallite ja keerukate peenkeemiatoodete valmistamisel. Just nimelt ma olen, ma olen täpselt sama meelt, aga ma olen kuulnud paljudelt välismaa kolleegidelt seda, et just nimelt tuleks põlevkivist ajada neid neid peeneid komponente, mis on väga olulised tänapäeval ja, ja mitte ainult piirduda õli ja elektriga. Selle uurimis ja arenduskeskuse roll on kahetine, tuleb tegeleda nii uue põlevkivitehnoloogia tutvustamisega kui ka põlevkivitehnoloogia kaitsmisega tööstusspionaaži eest, räägib kompetentsuskeskuse juhataja Kalle Birk. Tehnoloogiaid töötavad pigem täna välja rohkem meie suurettevõtted, meie saame aidata oma kompetentsiga seal kaasa. Aga see suurem roll kaitsmisel nii-öelda on pigem ettevõtete peale loomulikult, et kõik meie tööd ja tegemised on selles mõttes konfidentsiaalsed. Teistpidi kuna me tahame ka rahvusvaheliselt jagada põlevkiviteadmisi Eestis, et siis me muidugi suhtleme ja uurime siin põlevkivi Jordaaniast, Mongooliast, Ameerikast, Austraaliast, teeme seda nagu tellimustööna analüüse, uuringuid, see osa on konfidentsiaalne. Mingi osa meie tegevusest on avalikes huvides ja teenused on tellija jaoks ainult. Albu vallamajas nõu pidanud lugejapreemia žürii otsustas, et 30 kuuendat korda välja antava Tammsaare-nimelise Albu valla kirjanduspreemia saab Aavo Kull. Möödunud aastal ilmunud romaani reporter eest. Jagati ka laste loomingu preemiaid. Oled kingilugu. Valik tehti kümnekonnamaa raamatukogudes enam loetud teose põhjal Tammsaare-nimelise Albu valla kirjanduspreemia žürii liige Hageli Liivak ütleb, et vastavalt statuudile omistatakse preemia autorile, kelle loomingut maarahvas armastab ja milles on aimata Tammsaare likku elufilosoofiat. See valik osutus hääletamise teel saaduks ja ta on meie kõige loetavam kirjanik. Praegusel hetkel maarahva hulgas on ta levinud ja sobib meie rahvale lugeda. Žüriiliikmeid on meil 11, igaüks peab silma peal ja vaatab, mida on. Aga hääletamiseks läks Andrus Kivirähu maailma otsas. Ka see teos pakkus suvi, aga hääletamise teel jah, võttis siiski jaama, kui möödunud aastal juba neljanda romaani avaldanud Aavo Kull ütles, et ta on õnnelik Tammsaare kirjanduspreemia üle sest olulisem kui kriitikute hinnang on talle see, kuidas rahvas tema teosed vastu võtab. Kui on seda meelt, et kirjandus annab ajaloole hinge, ta peab oma missiooniks kirjutada lahti üleminekuaja ehk siis möödunud sajandi 90.-te aastate pöördeliste sündmuste dramaatika. Avo Kull. Ja kui ma sinna toonaseid ajaloo fakte, aga samuti inimeste isiklikke üleelamisi, unistusi, püüdlusi ja kõike seda, mis nendega tol ajal juhtus. Ja lisaks sellele ma püüan kirjutada asjadest, mida ma tunnen. Paljuski toetun ma isiklikult läbielatud sündmustele, seepärast ma just tahangi luua võimalikult värvika pildi aegsetes aktiivsetest ja tegusatest inimestest kes väga rasketes tingimustes panid aluse meie moodsa aja majandusele. Meie pere kolis kallist korterist talumajja, kus kasvatades enamiku toidust söögilauale. Kirjanduspreemia žürii kuulas ka Albu põhikooli õpilaste loomingut, jagas preemiaid emakeeleõpetaja enda. Trubock ütles, et konkursil osales 20 koolinoort, kelle keelekasutus on aasta-aastalt üha paremaks muutunud. Seekordsed võitjad on nooremast vanuserühmast Maria kraav, keskmisest vanuserühmast, Marili Hendrikson ja vanemast Mare. Laupäev, mida lasteaia noorte loomingu põhjal öelda nende lugemise kohta? No siin on kohe näha, et on tööd läbi põimitud ka kirjandusteoste näidet ja tsitaatidega mis annab tunnistust, et vähemalt need, kes meie noorte kirjanduspreemia võistlusel osalevad on ka tublid lugejad. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Kuigi Lottemaa avamiseni Pärnumaal on veel mitu kuud aega, käib tõsine eeltöö, kevadel avatav teemapark käis end tutvustamas ka Soome turismimessil. Ester Vilgats jätkab Pärnast. Pärnumaale Tahkuranna valda rajatav Lottemaa ehk Lotte teemapark on mõeldud kõigile lastele aga tõenäoliselt pakub kõige rohkem huvi kolme kuni 10 aastastele, mida Lottemaal leida võib, sellest räägib programmi juht Hana Kivi. Kui laps või pere ütleme, tuleb meie teemaparki, siis ta saab nagu üheks osaks sellest loost. Teemapark on täis leiutajatekülaelanikke majasid, seal liiguvad ringi leiutajateküla kodanikud, kes kõik on omas kindlas rollis, et kui sulle ikka jalutab seaema Helmi vastu, siis ta ongi ja ema Helmi mitte tädi Helmi maskiga ja on väga tähtis, et sinna sisse astudes sind tabab äratundmine, et sa oled kohas, millest sa oled lugenud, mida sa oled multikatest läinud, mis on vahva, mis on põnev, mis on lõbus ja, ja tegemist on seal tõepoolest väga palju ja väga erinevale vanusele. Teemapark on ligi 18 hektarit suur ja sinna mahub nii mõndagi anakivi. Jäneste maja on pisikene selline ahhaa-tüüpi maja, kus on planetaarium, seal on kahanemist, tubasel on seiklusrada, seal on liumägi, seal on labürint. Plusson jäneste maja juures palju põnevaid ja naljakaid leiutisi. Ja siis tuleb kassipoeg Bruno maja, kus koroonaema Paula lastega muusikatunde läbi viib. Kuna teemapargi rajajatel on kontseptsioon juba praegu hästi läbimõeldud, õnnestus neil ka turismimessil Soomes muljet avaldada, ütleb Hana Kivi. Esitluse tegime Soome pressile, pressikonverentsil oli umbes 50 ajakirjanikku, Soomest oli seal veel EAS, andis väikest ülevaadet tegevusest ja üldlaulupidu. Tantsupidu võin öelda, et kuna meie esitlus oli soome keeles, kuulasid nad silmade särades naerukil. Ahjaa, pärast esitlust, kui ajakirjanikud said esitada küsimusi, siis ainukene, kellele küsimusi tuli ja päris palju oli Lopema. Ester Vilgats, Pärnu. Homseni kestev aialinnuvaatluskaasab varasemate aastatega võrreldes rohkem lapsi, et propageerida loodusharidust. Ivar Soopan räägib lähemalt. Aialinnuvaatluses osalemiseks tuleb kolme päeva jooksul leida täpselt üks tund ning jälgida aias või toidumajas toimetavaid linde ja need kirja panna. Eelmisel aastal oli linnuvaatlejaid üle Eesti 2500 ornitoloogiaühingu linnuhariduse töörühma esimehe Tarmo Walkeri sõnul on ettevõtmist vaja nii linnuvaatlemise kui ka loodushariduse propageerimiseks, jätkab Eesti ornitoloogiaühingu linnuhariduse töörühma esimees Tarvo Valker. Talvine aeg on kõige parem õpetada oma oma lastele lastelastele kõige tavalisemad aialinde tegelikult kaasaja üks suurimaid probleeme ongi see, et noorem põlvkond ei tunne enam loodust kuigi hästi, aga tegelikult selline kõige elementaarsem looduse tundmine on selline eluterve ümbritsevast hooliva kasvatuse üks tähtsamaid osasid. Selleks, et haige linnuvaatlusest saaks osa võtta võimalikult palju lapsi, otsustas ornitoloogiaühing lisada laupäevasele ja pühapäevasele linnuvaatlusajale. Reedese päeva. Tänavu saavad siis lapsed osa võtta kooliajast terve klasside kaupa sellest võitlusest. Eestis võib talvisel ajal aedades ja parkides kohata peamiselt tihaseid, varblasi, tuvisid ja hakke. Haruldasi linde pole aiavaatluse käigus Eestis kohatud, jätkab ornitoloog Tarvo Valker. Suuri haruldusi aialinnuvaatlusel ei ole Eestis kunagi kohatud, küll on seda ette tulnud Soomes ja ka Suurbritanniasse, kus tõesti on kümned tuhanded inimesed jälgivad linde ühel nädalavahetusel ja kui see inimhulk on tõesti nii suur, siis võib ka selliseid ebatavalisi vaatlusega ette tulla, mis nende lindudega on varblased, tihased, tuvid, hakid, miks nemad, äralend nii külmuma? Põhjuseks on ikkagi see, et nende leidub siin eriti just linnakeskkonnas küllaltki palju toitu ära rändavad sellised linnud, kes toituvad kas siis eranditult või valdavalt putukatest, need, need linnud, kes siis söövad seemneid, siis tema taha ei rända. Ivar Soopan, Haapsalu. Kas ilm ka linnuvaatlust soosib, teab sünoptik Merike Merilain. Järgmisel päeval on kõige külmem Kesk- ja Lõuna-Eestis, kus langeb alla miinus 20 kraadi põhja pool. Saarte rannikul jääb miinus 10 miinus 16 kraadi piiresse. Tuul on muutlik ja nõrk. Päeval on vahelduv pilvisus, saju võimalus on väga väike. Tuul on nõrk, kuid pärastlõunal avaldab saartele mõju lääne pool olev madalrõhuala ning kagutuul tõuseb kuni üheksa meetrini sekundis ning külma tuleb homme päeval seitse kuni 12 kraadi. Ja spordisõnumid võtab nüüd kokku Alvar Tiisler. Täna teatas Eesti naiste kolmikhüpperekordiomanik Kaire Leibak oma tegevsportlase karjääri lõpetamisest, põhjuseks kannakõõluse vigastusest. Täielikult mitte taastumine. Leibak võitis 2006. aastal juunioride maailmameistritiitli ning hoiab enda käes ka Eesti rekordid kolmikhüppes milleks on 14 meetrit ja 43 sentimeetrit eredamaks saavutuseks oli ka pekingi olümpiamängude 10. koht. Valitseb vehklemise maailmameister Nikolai Novosjolov alistas Leniano maailmakarikaetapi põhiturniiri avaringis soomlase Niko vooreneni ja teises ringis venelase Sergei Hoodose ning pääses 16 hulka. Eesti suusahüppaja Siim-Tanel Sammelselg sai sapara maailmakarikaetapil kirja 119 ja pool meetrit, mis tähendas 40 viiendat kohta ehk teise vooru. Eestlane ei pääsenud. Võistluse võitis, ütleme hõredas konkurentsis sloveen Peter präuts, kes edestas kaasmaalast, herneid, ambiani ja jaapanlast noriaakiga said tänavu Dakari rallil löönud Eesti tsiklimeeste tiim Dakari rallitiim. Estonia teatas oma Facebooki lehel, et jätkab sama koosseisuga veel vähemalt kaks aastat. Tänavu sai Mart Meeru kokkuvõttes 40. ja Toomas Triisa 52. koha. Peterburis toimuval Kubo Gruusiast või jalgpalliturniiril sai Eesti kuni 21 aastaste koondis eilse viigi kõrvale kaotuse, jäädes täna alla Ukrainale null. Kaks Eesti suusatajat ja sõna kaks suusamaratoni. Viru maratoni parim oli Morten priks. Kõrvemaa suusamaratoni võitis Timo Simon Ladzer. Aitäh Alvar Tiisler, kuulsite laupäeva, 25. jaanuari päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass.