Meil on väga palju igasuguseid festivale, on juba aastaid toimib suveteatrilaager õpilastele. Aga see projekte tuli nagu eelkõige selle tõttu ja ta eelkõige algas tõesti kasvatuslikest eesmärkidest ja nimelt kuidagi suurendada või õhutada vähemalt Eesti lapsi huvi tundma eesti kirjanduse vastu ja selleks siis otsustasime, et me hakkame igal aastal korraldama sellise kirjanduslik, nimetame neid kirjanduslik teatriprojekt, kuna see vahend on nagu teatrikunst, mille läbi seda põhiline läbi viiakse. Aga tal on ka väga suur kirjanduslik tähtsust. Ja see projekti toimimine on siis tavaliselt sellised. Valime ühe autori siis õpetajad talvisel kevadisel perioodil valmistuvad oma õpilastega oma kodudes ette katkendid või näitemängud, väikesed või, või kuidas keegi ja siis saame, tavaliselt on see meil nagu traditsioon, pärast jaanipäeva siis ühes Eestimaa paigas kohv, mis on seotud antud kirjanikuga, kas tema sünnikodu või, või midagi muud. Ja siis me, meil on väike suvine laager seal ja selle laagri käigus siis valmib ühine vabaõhuetendus. Peale selle veel ettevalmistusperioodil toimuvad veel sellised õppeseminarid õpetajatele ja nendest siis natuke on nagu näitlejameisterlikkuse tööd või töötvalitud katkendiga. Aga mis kõige põhilisem on, seal on võimalik õppida dramatiseerimist. Nii ja see viimane laager toimuski 27. juunil ja nagu jutuks juba oli, oli see sedapuhku pühendatud Tuglase loomingule. Kaisa, sina mängisid ka seal, milline oli see lugu, millega teie trupi üles astus? Me võtsime Tuglase luuletuse Meri ja tõlgime sellest etenduse või mõnele hästi põnev sellepärast, et me jooksime vette ja siis tulime veest välja, igaüks meist luges mingi väikse jupi sellest luuletusest, siis läks ette tagasi, siis tuli järgmine veest välja ja luges jälle. Et ma arvan, et pealtvaatajatele leeriti huvitav vaadata. Oskad sa nüüd öelda seda, mida annab selline dramatiseeritud Tuglas sinule, noh võiks ju, võiks ju lugeda teda kodus vaikselt mõtiskleda, et miks, miks on hea see, milleks on vajalik seda niimoodi. No mina arvan seda, et iga kirjanik või noh, keda me mängime selles süveneme palju sügavamalt kui ükskõik, mida me loeme. Kui ma loen, siis. Mul on aega mõeldes, ma mõtlen selle üle kauem, aga kui ma teen seda, siis ma väga põhjalikult, nagu mõtlen, mida ma räägin ja kuidas ma räägin seda koolis. See programm on võrdlemisi tihe. Nii põhjalikult ei saa kunagi ühtegi kirjanikku õppida kui see, kui põhjalikult ma nüüd ja Tuglasest No ma kuulsin, et teil oli lapsi, noori inimesi seal näitemängu tegemas üle 100. Oskad sa nüüd mõne näite meile tuua ka oma kolleegidest, et mida nemad tegid või noh, mis sinule seal just eriti nagu meelelähedane oli. Mulle väga meeldis, kuidas tegid, Emmaste Põhikool oli sellist väikesed lapsed, seal oli nagu päris väiksena tegid Illimari see väike Illimar, kes seal mängis, oli nii tõepärane, et minul nagu täielikult on nüüd ettekujutus, milline väike Illimar et tema kujult ja tema olemuselt hästi, see oli väga armas ja tore. Mare Toomer, te olete nüüd nii hea eesti kirjaniku loominguga tutvust teinud Tammsaare Luts muule Tuglas. Kui nüüd võrrelda neid üritusi, neid seda nelja korda, milline on olnud, ütleme, kõige kergem ja, ja milline on olnud kõige raskem. Tahan väga seda ütelda, et nad on absoluutselt erinevad olnud ja selle üle mul on hea meel võrrelda neid kahte viimast Muuli ja Tuglase absoluutselt erinevad ja mul on, Smuul on niisugune mõnus mängida ja tõesti, ma imetlesin, eelmisel aastal ma ise kuulan ja mõtlen, kui hea on selle Smuuli sõna kui, kui kaasorig medali. Kõik need teemad on täiesti meie aja, kuigi nad on kirjutatud kõik sügaval stagnaajal. Ja siis on veidi vahepeal, sel aastal tekkis mul väike hirm selle Tuglases, kui me saime õpetajatega kokku ojja ja tema oli tõesti raske valida. Minu arvates selleks Tuglase õnnestumises on suur tänu Reina koorile. Et tema oli seda, seda projekte juhtimas. Sest mulle tundub, et tema ise tabas seda just ja ta suutis sellega lasteni viia. Tõesti enne kui kaitsetud meie näiteks läksin vette, puu otsas olid mitmed kummalised mingitesse aukudesse, kui siin need, kes kõik see, see loodus, kõik, kõik see, mis tegelikult ja selle tulemusel just on olemas. See, see mängis, loodus oli nagu üks osa sellest tõeliselt, ta ei olnud lihtsalt Paikus mängitakse, et see õnnestus. Ma ma, ma leian, et Rein Agur üldsusele mõne päevaga suutis nendele noortele selgeks teha, et inimeses endas on väga palju erinevust. Ei ole homme selline nädal, ma ei tohigi olla selline, et me kõik muutume. Et me oleksime valmis vaatama teisi inimesi võtunutena nii lava peal kui ka elus. Ja samuti nendesse sellise väikse õppetunni, et kuidas vatest materjali võib ka vaadata, muutu vana. Et ta võib selliselt esitada ja võib ka teistmoodi. Kuidas see siis oli niimoodi, et te valmistasite kodus materjali ette, siis tuli Rein Aguri, andis nagu viimase lihvi või kuidas see töö käis? Ja noh, meil oli niimoodi, et meil oli kaks vaatangi, luuletused, ühe teeme maa peal ja teisel ees vein, agur pööras meie selle loo nagu teistpidi hoopis. Aga Ma nagu selles mõttes andiski õudselt palju, et meil oli kolm päevalimisel ja igaks päevaks andis ülesande, kes me oleme. Et esimesel päeval me pidime olema nagu daamid ja härrad, et me pidime mängima neid. Järgmine päev olime armunud ja kolmandal päeval oli mullikesed. Noh, niivõrd kui igaüks tahtis ja proovis seda mängida. Et jah, ta tõesti oskas kuidagi seda huvitavaks teha. Kui vana teie seltskond oli, seal olid niuksed väga väikesed. Siis olid põhikooli õpilased ja lõpuks ka keskkooli õpilased. No üldiselt on häda selles, et näitemängu tahavad teha tüdrukud, kuidas teil seisan poistega poistega? On meie näiteringis ei ole. Praegult on väga halb seis sellega, aga tegelikult noh, minu jaoks on selle osa hämmastavalt kuivas mujal, nii palju, mis on, et üleüldises pildis ei ole, võib-olla natukene on tüdrukute ülekaal, aga mitte niimoodi paar poissi tüdrukutega Kuidas selline kooliteatri tegemine mõjutab tulevast elukutsevalikut? Teeb raskemaks, minul vähemalt küll, sest et ma olen tegelikult seda küsimust ei saa minult praegu küsida, sest mina olen täiesti täielikus segaduses. Ma tahtsin nagu varem mul on lapsepõlvest saadik olnud unistus saada näitlejaks aga nüüd ma mõtlen, et see on nagu raske vaeva nõuda, aga samastan nii külgetõmbav ja noh, igastahes see on nüüd päris kindel, et annab esinemisjulgust ja ja väljendamisoskust. Vaatame veel neid kirjanikke, nimesid, kõik on siiski Eesti kirjandusklassika Maredoomer, olete mõelnud ka tulevikus, et võta mõni noorem kirjamees jänguga. Vai ost oligi juttu seal, et kõik ikkagi seda ka järgmisel aastal siis võtame. No ma ei, ma ei hakka. Ühesõnaga pakkumine on tehtud juba. Nii et üldiselt mulle tundub, et need nende kirjanikega Need kohad on kõik väga erinevates, väga suhteliselt väikestes Eestimaa paikades ja, ja selle. Mulle tundub, et selle tegemise üks üks väärtus on ka just see, et viia neid erinevaid õpilasi nendesse väikestesse maakohtadesse. Ja mida ma veel hakkasin seekord eriti mõtlevad. Ma olen ikka ütelnud, et äratama huvi kirjanduse vastu, et me, et me koos teatrit harjutame, õpime, proovime, katsetame. Aga nüüd ma hakkasin mõtlema, et igas paigas on midagi, midagi, midagi ürgset ja midagi sellist, millest me võiksime just energiat ammutada, mida me siin linnakivide peal kusagilt ei saa. Ja, ja nüüd ma mõtlen, et just käik taevaskotta, see oli minu jaoks sel aastal väga, ma olen käinud vaid lapsena üks kord ja ma olin täiesti unustanud selle. Ja sel korral oli veel see eriti kuidagi sümbool. Äike oli pea kohal, vihm kohe kohe kohe suur vihm oli algamas ja sees ürgne mets tundus veel ürgsemas kui ja siis ma äkki tunnetasin seda kõike ennast, selles loodus, ma arvan, et vähemalt küllap mingil määral iga laps ka seda niimoodi, et ka see, see, vaat nende nende erinevatesse väikestesse kohtadesse viimine on, on mu meelest üks. Sa saidki pluss. Ja edaspidi nüüd teie küsimusele vastates on pakkumine klassiku kodukohast ja samal ajal meil tulid tõepoolest mõte, et aga miks me ei mängi kedagi, kes praegu just veel on olemas meil ja elavad nii et ausalt öeldes hakkasin selle peale matkima ja otsi, see oleks jällegi hoopis teistmoodi huvitav. Kena aitäh ja jõudu jaksu teile.