Tere, mina olen Kristi Aule, tänane karikakramängusaade räägib meremehest ja tema naisest, mille poolest on nende inimeste elu teistsugune ja kuidas seletada igatsust suure vee ja avaruse järgi. Neile küsimustele vastavad inimesed, kes on merega otseselt seotud ja vahele kuuletega katkendeid raamatutest, näkimadalad ja rannamännid, head kuulamist. Sügisõhtune hämarus oli täieks pimeduseks muutunud kogu laotuse katnud lauspilvede tõttu polnud näha ei kuute ja ka kalda märkisid vesi parda taga, jooksis ahtri poole vahu joomas, sädemed säramas. Neid väikeseid tulekilde oli kleepunud sügisestel öödel laeva käigulaines kiiluvees ennegi näinud. Mida rohkem aeg talve poole, seda enam vahel tekkis ahtri taha koguni nagu tulejuga. Aga tuli see muidugi polnud, sest vesi on ju ometi märgia igale sädemele surm. Mis see siis oli ning ega inimene mitmele muule asja peale otsa peale saa. Miks tähesilmad taevas pilguvad, mis asjad on, virmalised tõusevad talve öödega poolde taevasse vehivad ja kaovad jälle. Miks igast pilvest vihma ei 100, millest tulevad välk ja müristamine, Vikerkaar või tuulispask? Miks ühel laeval kõik õnne pidi läheb, teine, aga nagu nina merele pistab, nii oma kivikari või madala leiab ja paljude asjadega peab leppima, nagu nad on ja mitte murdma pead, miks see, kuidas nagu inimenegi õpitada, tundma, aga rumal oleks temalt küsida, miks ta elab ja mispärast ta üldse siia maailma on sattunud. Tähendab, ma olen ise olen nagu saare pealt pärit, stats nagu üheksanda lõpus juba tulla õppima sellist asja, aga nagu siis ei õnnestunud see asi eri nagu keskkooli baasil läks siis, et see aasta siis tulin nagu peale keskkool õppima, et oli nagu huvitatud sellest meredest. Minu eriala ei ole niivõrd tähendab ainult merega seotud kui maa veel jaekala töötlemise tehnoloogia ja meri sealjuures noh võib-olla asjast lugenud liiga palju hakkas meeldima. Tegelikult ma tahtsin tulla nagu tüürimeheks õppima aga siis peale esimest kursust nagu siis ma ei mõtle enam minna tüürimeheks õppimise, päästet tüürimehena maad enam tööd ei saa, aga mehaanikuna on võimalik ju maaga tööd saada. Sain ka kindel, et kui noh, pere looma hakata siis ja siis eluaeg ju merele ei sõida, siis on võimalik nagu maal tööd ja kuivõrd on seotud teie tööriskiga, mina herr mõtlengi selle peale, et mingit riski võib-olla, mis te arvate, kas selline elukutse, mis on seotud merega, kuivõrd see võimaldab isikliku elu ja perekonna loomist oleneb nagu kuidas kumbki pool nagu mõtleb. Kui naine mehest aru, siis on see muidugi võimalik, kui näiteks naine on mereka, siin on noh, naised on väga palju õpra kui ka naine merel, siis mees ka sellest arusaam. Et need võimalik end ei kujuta etteritutse. Mina arvan, et see võimatu meri ja perekond, see on kaks eri asja koos mina ette ei kujuta, tihti öeldakse niimoodi. Et mehel on kaks armastust, et on meri ja naine kas sa peaks siis paika, et meri on esimesel kohal? Praeguse seisuga jah, naistearstil midagi. Tüdrukule meeldida aga esialgu ta võtaks mere keegivad, käsil. Kindlasti on kammeri esimesele kohale, siis naised Armittena alla nad palju ei jää, loomulikult. Kas siin koolis võimaldab nii-öelda õppiminega kõrvalt sellist vaba elu või on teil koormus küllaltki suur? Vaba elu muidugi võimaldab siin palju rahvast käib tööl isegi enamus ajast. Sellepärast ta õppimine on praegu üks asi ja nüüd on ju, tähendab siiamaani oli kõik tasuta nagu merekoolis, aga nüüd on tasuliseks läinud enamus asjad, kõik ühiselamu ja meil on siin korraldad päris palju korraldatud üritusi Nõukogude teiste koolide tüdrukutega. On koos õhtu, Teetritsin, üritame kohades nagu pidur ja siis muidugi kinos on sihuke õudselt popp koht, kus käiakse rahvale. Muidugi on siin Milsaal avatud, niimoodi saab trenni teha. Kes on huvitatud, tegeleb sellega. Kuidas te selle kooli õpetajaskonna ja ja õpilastega või seltskonnaga üldse rahul olete? Seltskonnad on päris normaalne, eestlased saavad ikka päris hästi läbi. Venelastega on vahest konflitanud üksikud õpetajaskonnaga. Nii kuidas aadress pensionärina küll, mis te arvate, kas te saate siit eluks vajaliku ja piisava hariduse? Kus seda rohkem ikka saab? Kõige, võib-olla nii aktsepteeritakse teisi kõrgkool nagu rohkem, et merehariduskeskus võib-olla nii arvatakse taseme poolest alla voolab, kuidas teenitakse? Igatsust mere järgi, kas teil tekib selline asi, kui te olete merest eemal? Mereväe all tekib, igatses moe äri kindlasti vastupidi, ma ei oska öelda midagi. Mere peal tikib küligatseid maalne kiiremini kui ootamatus on ju kogu aeg, et ei tea, mida isa. Siin kalapüügilaevadel on ju niimoodi, et nad on kuus kuud merele praktilised maad ei näe. Noh, seal ma ei kujuta ette, eriti ei näe mõtet elul kuus kuud istuda seal, nii et mitte midagi ei näe. Kaubalaevade reisilaevade Nende mäel näed ju kogu aeg maale. Vähemalt maa pealt, ma ei olegi mälet nii palju eemal, sellepärast et kojusõitu toimub ka üle mere. Mina olen mandri poisse ka. Igasuvine Saaremaal pikalt ja kisub jah, sinnapoole. Kas teie. Vanemad on ka kuidagiviisi näiteks merega seotud, tähendab, mul ei ole küll, vanematest ei ole keegi seotud mere suunastest komita. Aga õudselt pall, noh, naabrid on siin merd sõitnud, kõik, ja sõpru on päris palju, kellel on isa nagu me oleme seal. Ja noh, vanemad, mis nad ikka vaatad, siis ise otsustan, mis ma teine. Mina suguvõsas ja. Ütleme perekonnatuttavate ringis, ainuke kes nagu mere poole trügida. Kas te mäletate ka näiteks seda aega, millal teil esimest korda tuli pähe selline mõte, et sellise alaga tegelema hakata? Pisikesest peol? Nii kaugele ei mäleta. Ma arvan, et eks ta kirjandusest tuleb, eriti kui see lugemine nagu hakkasin nii päris selgeks saamist ja sellest ajast tulis. No siis tuli veel, eriti popiks läks see asi, kui ma seal kolm aastat olin nagu vetelpäästja ära töötanud siis nõua, tulid siia siis päris uhked on midagi, teadke evo merest paatidest, särkidest. Pois unis Kaaba, valgetest Jele ja senini seest rannikuveeru ja koormides ning kuur ja ka viisid avast keelu. Queeni rodina ta alla mees. Ja ma hästi ei näi olina. Kui son moluti võis. Ta. Aga? See. Ja meres. Helmi ootas pikisõlmi tormi möödumist. Varem polnud ta kunagi nii teravalt igavust tundnud. Ta istus tundide kaupa oma toas akna all ja vaatas tormisele merele. Nii oli ta ikka istunud juba aastaid. Alati oli ta üksi olnud, kuid niisugust igatsust mingi nähtamatu ja nimetu järele polnud ta varem tundnud. Temas oli midagi muutunud. Kui tinahall pilvevaip lõpuks kärises ja õhtukaar sinist taevast näitas, oli helmel hea meel. Ta läks rannale. Tuul oli vaibunud ning meri rahulikumaks muutunud. Teravaid vahuseid laineharju polnud enam ning randa haka suhtuma aeglanoomikas väsinud roomas lame, veevallkaldale taandus niisama aeglaselt. Mees oli rohkem ära kui kodus. Keegi ei imetlenud teda. Meestuttavat tal ei olnud. Suvel nägid ainult koidumäe sulaseid, ükskõik kas nad olid rannakülapoisid või kusagilt kaugemalt tulnud. Nad olid ikkagi ainult sulased, kellega temal kapteniprouale ei sobinud tegemist teha. Sel ööl ei saanud helmiltse uinuda. Kogu elu libises tal silmade eest mööda. 10 aastat tagasi olid abiellunud, kuid armastust polnutaval kogenud. Tõsi, ta tundis oma mehe vastu poolehoidu, kuid armastuseks ta seda ei pidanud. 10 pikka aastat olid aina oodanud ja oodanud, kui ta mees merel oli. Kõik suved üksinda siin rannakülas veetnud varakevadest kuni hilissügiseni Ainalide merele vahtinud naine üksinda oma voodis uneta, vähenenud. Ta oli ju noori, vajas kedagi enda kõrvalmajas meest, inimest, kellega oleks võinud rääkida, keda oleks võinud kallistada, kellele oma naiselikkust kinkida. Nagu kulunud oli ta sellest igavesest ootamisest nende 10 pika aasta jooksul. Mille poolest erineb meremehe naise elu tavalise naise loost infot esialgu mõtlema hakata siis nagu ei saagi aru, kas ta erineb või erinev mõni mõtleb, et diaat meremehe naise elu on hea elu, et meil on palju raha ja toob huvitavaid asju ja aga teistpidi jälle niimoodi, kui mees on kodust ära pikka aega tunnete tihti abitust, et ei ole kedagi, sind aitaks või hoolitseks mõnikord hea sõna, räägikski, selle bulastekladiaad üksindust nagu rohkem, mis tundega sa oma meest merele saadad? Ega see hea tunne küll ei ole. Iga kord ikka mõtled, et ta läheb väga kaugele ära, et hästi suur ja lai meri jääb meie vahele, aga sedavõrd on rõõm vist palju suurem, kui ta jälle tagasi tuleb. On muidugi suur pass ning kaks viimast nädalat nüüd tunnevad kopikad. Kas mäe merele saatmine on see seotud mingisuguste hirmude ja riskiga ka? Seda kindlasti just peale seda Estonia huku, aga nii selle vastab selle peale, et kodus võib ka juhtuda kõike. Riskin igal pool. Ka mul on kuskilt kõrvu jäänud, ütles, et mere peal valitseb põline seadus, kokku on seatud kurjus ja headus. Nii et võib juhtuda, et kõik läheb väga hästi ja võib juhtuda ka kõige halvasti. Aga tema peab alati hästi. Kas naine peab selle võrra olema iseseisvam ja tugevam, kui ta mees on tihti ära, kuidas sulle tundub? Seda muidugi. Ma olen isegi õpidilise asja ära, et kui on vaja, siis son trelliga augu seina puuritud ja ja peab olema küllaga, seega on küll niimoodi, et voodrit saaks pool aastat läbi, et siis tuleb neid Coloekkel, mees teeb siis kas laps igatseb ka samavõrd oma isa järgi kui sina oma mehe järgi, eks ta kindlasti igatsed, aga ma arvan, et lapsel on see natukene lihtsam, tema küsib oma küsimuse ära ja siis ta läheb jälle oma mängude juurde. Ka selle asja juures on kõik line naljakas moment, et klopseli pooleteistaastane titele harjunud sellega, et ise käib iga õhtu piima toomas vanaema juurest. Ja nüüd oli tal aga jäänud selline mulje, et issand piima järgi läinud, see oligi tema igaõhtune ja hommikune küsimus ka sisse juba ambima, manercuga tagasi tal on, ma ei suutnud selgeks teha, et sõidab laeva peale, et see ei ole piimatoomine, see on midagi pikemat, iga aastaga, tegelikult tunnetad armastus läheb tugevamaks. Mida suurem see vahe on? See nagu vaimuarmastus see suureneb, selle peale ma olen ka mõelnud, et peremees, et säh, saan ilusa kõlaga. Alati üksinda mõtted vahete vahele jäävad. Mis armastab küll jaa, merele läheb, siis on selline tunne, et need on hoopis merega abielus, mõistad sa seda seletamatut tungi ja vajadust minna merele ja seal töötada? Merd ma armastan. Mulle meeldib väga mere ääres olla, ükskõik milline aastaaeg on. Aga seda seletamatut tungi. Mina küll ei mõista seletada noorust on see kole, kui sa pead olema keset ääretut merd täis Aasiate laadavete kuhugile maha astuda, seal on pidevalt kuude kaupa, on üks sama, seltskond on seal, ümber teevad üks seesama keskkond. Minu jaoks on see raske, talumatu, tema ei mäletagi, mis eluaastast peale ma hakkasin unistama. Minu mees peab kindlasti olema meremees, aga vot seda ma nüüd küll ei mõelnud, mida see endaga kaasa võib tuua, kui pikad lahusolekud ja kui kui suureks võib igatsus kujuneda, mis on sinu mehele sinust nii-öelda kaasas, kui ta kaugetel sõitudel on? Kõige selline praktilisem asi on minu suurendatud ja paljundusmasinaga paljundatud pilt, ta, ma ostsin ikka niimoodi, et Remmedel kajutisse astunud, siis on seinad täis aktifotosid aga minu meil õnneks neid ei ole, on minu pilt seina peal seljatäis iga kord, kui ta läheb, saab oma kajuti, paneb seina peale, tuleb vahepeal jälle koju, siis võtab kaasa. Nii käib ikka reisist reisi kaasa. Peale selle. Tal sellised asjad nagu vahi korrada ja need on tavalised öösel kell 12 kuni kella neljani päeval ka samal ajal. Ja siis need on sellised aeg, kus saab väga palju mõtelda, siga, räägi, vead läebel, artaaeff kirjutab kirju ja vahetevahel jah, tunnen kohe niimoodi, et keegi mõtleb kuskil kaugel enam ei ole niimoodi, et kui tahad olla rikas, siis abielumeremehega. Sest kui sa ikka tahad, et mees on pool aastat juures, härra, tahate, et see teise poole sinu juures kodus polk, mis ta teenib, selle peab ju arvestama kõikide nende kuude peale ära, kui ta kodus on, ju vahepeal tööl ei käi. Just see on kõige huvitavam jaanuarist meestleb köise kott, tehakse lahti ja siis nendele kaugetele maadele iseloomulik kassi sealt kotist välja tuleb see kõige põnevam minu arust. Kas sellise perekonnaelu puhul tuleb üldse kõne alla selline väljend nagu rutiin, kas saab üldse tekkida või ei? Tähendab mingil määral saab küll. Tegelikult harjub ära sellega, et Radüxi kodusse bet üksi omaette ajama, asju ise asjadega hakkama saama. See on jah, esialgu mees, kohe tuleb siia, püüad olla hästi ja naine ja tubli naine ja kõik teha, aga aga siis tuleb jälle selline moment, et sa tajud, et su see üksi olemise elu kuidagiviisi nagu märgi jätnud selle, kui mees ka jälle nende Poolas jälle kodus anud vist tuleb või teistpidi, nii et kuidagi nagu vajadus üksi olla tuleb. Aga sealsamas jälle mõtled, et see ei ole õige mõte mitega nüüd niimoodi. Ma ei tohi niimoodi mõelda, et iseenesest see moment läheb jälle üle. Suutrutiini küll tekkida ei saa kohe kindlasti. Kui takt tulebki kahtlused, tuleb selline hetk siis jälle meil kaela ümbert kinni aetud. Räägi nüüd siis tegelikult on tihti nii, et tunned lausa inimlikku kadedust selles suhtes, et teine inimene on nii palju käinud, nii palju näinud kuigi paljud sadamas käigud piirduvadki sellega, et näed neid kraanasid ja autosid ja muud mitte midagi. Sul pole vahel sellist soovi või mõtet olnud, et ise näiteks kaasa minna, sellist võimalust oleks olemas. Sellist võimalust ei olnud kindlasti olemas. Ja selline mõte on ka peast läbi käinud. Seda me oleme omavahel rääkinud vahetevahel selliste õhtut. Just sellel ajal, kui mees kodust ära, et hilja õhtul võtame paberilehe ja hakkan oma hetkel pähe tulevaid mõtteid kirja panema, täpselt nii palju, nagu jõuan siis ühe koha peal olema kirjutanud. Ma püüan mõista seda seltskonda. Nende mõtteid, mis seal laeva meeskonnal on tegelikult endisel võimatuitsion hoopis meeste oma maailm, nii nagu poliitikas ja siin ärimaailmas ei taha mehed naisi enda sekka lasta, siis minu arust seal laeva meeskonnal on veel tugevamini see et mitte neid naisi ei ole mitte üks raas sinna vajaduse. Ütles, on õige, kui naine laevas, siis, siis lae põhjas, mis sa arvad, mille pärast ka paljude inimeste sellised abielud või kooselud on lõhki läinud? Ma arvan, et eelkõige just see usaldus teise inimese suhtes sekkudaansuste eemal, et siis usaldad teda. Ja peale selle sõltub iga inimese temperamendiga sealjuures ellu vajadus mõista 11 üksteisest aru saada, suutmine, mõista teise inimese tundeid, vajadusi ja respekteerida ka teisi inimese vaateid elule. Leida paljudes asjades kompromiss. Kas merega seotud töö on elukuul ja see on elukool, kui sul on endal tahtmist jõudu ja visadust, siis saad vägagi palju selgeks keelekoha pealt ja et ei ole ainult see tuim teoreetiline õppus, vaid vaid ka praktika ja mere peal. Ma arvan, et õpika tundma rohkem neid teisi inimesi. See on jälle niimoodi, et kuidas sa suudad, tahad ja viitsid endast. Umbes kesköö paiku tõusis tuul alguses ilmuste väikeste puhangutena nuhkis nurkade taga, keerutas prahti üles ning lippas siis kiiruga minema. Mida enam öö edenes, seda pikemaks valjemaks muutusid puhangud, kuni nad lõpuks ühinesid üheksainsaks lõuskavaks mölluks. Hirmuga jälgiti tuule valjenemist, siin-seal süttisid majades tuled. Toorid seadsid end valmis, et niipea, kui koitma hakkab rannale rutata. Kõik tulid kiiruga paadisadamasse, nagu kardaksid nad kusagile hilineda. Neis nagu ei tulekski. Lõputuul seina taga oli valjenenud ja terve maja vappus ning õiges tormipuhangute käes. Kusagil paugutas lahti unustatud luuk. Vana tuulelipp vahtra otsas, kriiksus lõikavalt. Helmi tõstis pea padjalt. Ümberringi oli vaid mustab pimedus. Ta pingutas silmi, et näha akna Valendavat neli nurka, kuid asjata. Silmapilguga tormas tuul kusagile kaugemale, kihutas mööda tänavat alla rannale, kus Merises vahune vesi ning kolisesid võrgupuud. Ikka ja jälle tulid ning läksid uued lained. Taksude seal ajatades vastu kive. Helmi kuulis nende laiatusi, kuulis taganema v pahinat ning kaugusest ranna poole veeravate uute lainete järk-järgult tugenevad koha. Näis, nagu tahtnuks meri kallast purustada, teda tagasi tõrjuda ja hävitada. Nagu hiigelmetsloom. Hullunud raevunud eksis, meri vastu kive käsis, taganes, et natuke maad eemale jõudu koguda ja uuesti rünnakut alustada. Sain sisse ja. Nii ta läks. Siis endise elukaaslase endale oma grupist ja nüüd tähendab, vahepeal tahaks muidugi oli tunne, et läheks nagu ära koristada, siis elu kaasa ei lubanud millegipärast. Siia ma jäin siis neljas kursus aasta otsa oli merel, meeldib. Miks sina siia tulid, tähendab selle küsimuse peale ma ei oskagi midagi öelda, sest noh, lihtsalt tahtsin proovida, kuidas on seal esimene aastaga üldse võimalus, oli tüdrukutel merekooli tolle ja siis ma mõtlesin, et proovin, kui terveks saan, siis tulen ja kui ei saa, siis ei, tule, sain sisse, siis siiamaani on päris meeldinud see asi. Muidugi on, tütarlapsel on see natuke raske, sellepärast et tavaliselt meremehed suhtuvad nagu niukse eelarvamusega, et mingi naisi nüüd terveks laeva peale. Nagu mulle kaptenil on öelnud, et et omale ma küll naiste rästi võtta, mitte mingil tingimusel. Kuidas sulle see meeldib, et sul on naine, tüürimees? Kui päris aus olla, siis ega ei meeldinud alguses. Aga nüüd me käisime koos, käisime laevas ja noh, niimoodi ütleme muidugi tulevikus ta hakkab rohkem kodus olemas, on selge, et kui lapsed tulevad ja põhimõtteliselt, kui laps ei ole, siis võib ju koos sõita ka natuke. Ja kui kapteniga leiabki hea kapteni ja vot see on kõige tähtsam ja suurem enamus kaptenid. Ma ei arva eriti naiste tüürimeestest mitte midagi, nii et see raskelt raskem tööd leida. Päris raske on jah, isegi mul oli praktikale saamisega küllalt suured raskused, mul pidi keegi näiteks kaugsõitu ei tahetud võtta. Üks kapten leidus, kes võttis mind, siis ma sain ühe pikema sõidu teha. Aga muidu oli noh, reisilaevade peale isegi seal oli niimoodi, et pidi seal olid mõningad kaptenid, kes olid nõus proovima, et vaatavad, kuidas on siis naistemehed inglise inglise laevas, seal oli jah, seal mul isegi ülendati teiseks tüürimeheks. Sain direvenedele natuke sõita ja on võimalus veel tagasi minna. Tüürimehena tähendab Ma eelistan enne kooli ära lõpetada ja siis minna. Et mul oleks rohkem ikka teadmisi seal olnud küllalt pikad lepingud. Ma peaks vähemalt neljaks kuuks minema ära ja siis mul jääb koolis, ma peaks akadeemilise võtma. Kooli merendusega seonduvat ala tulite õppima, oli see, kui näiteks sellest ajendatud, et keegi tuttavatest oli juba siin kooli sees või keegi vanematest on merd sõitnud. Minul ei ole mitte ühtegi sugulast, meremees, nagu ma tean. Mul oli üks sõber, meremees, aga aga ma ikkagi tahtsin ise siia tulla. Kas te mäletate ka näiteks seda, millal teil tuli esimesena see mõte, et võiks tulevane elukutse olla seotud merega ele muidugi naljakas öelda, et kui ma päris pisike olin, siis ma siis tahavad kõik saada, mina mängisin rohkem minuti poiste mänge ja siis ikka seda laulsin, Capti laul oli mul lemmiklaul see. Aga noh, ei tea, kas sellest, eks see tuli ka hiljem, et et nüüd siis kui lugesin just seda kuulutust, mõtlesin, et oh miks mitte proovida, täitsa huvitav, et niuke võimalusel. Mina õppisin füüsikat Tartu Ülikoolis üle aasta ja siis ma see, see ala mulle üldse meeldinud, ma mäletan ja siis ma tulin sealt ära. Siis ma mäletan, istusin bussis linnaline bussi ja mõtlesin, et mida teha ja siis ma nägin ajalehes, oli üks kuulutus, et võtame vastu kadett eesti meredes keskuses. Siis ma mõtlesin, et miks mitte proovida, et see on niisugune huvitav elukutse ka, et oled vahepeal kodust ära ja kui noh, ütleme kõrini saab kõigest, siis lähed jälle merele ja sellepärast ma tahtsingi minna. Kas te sellepärast, et mõlemad nüüd õpite merendusega seonduvat ala, mis te arvate, kas teil on kergem 11 mõista et kui te olete abielus, võib-olla tõesti? Mina arvan seda, et mõnes mõttes on see muidugi ka raskem, sest et ei ole nagu sihukseid, ütleme noh, erialasaladusi niisugust asja nagu ei ole, tähendab mõnikord ikka nagu tahaks, et naine küsis, et mis see, mis see, nagu ta teeb, kõike? Kergem on muidugi sellepärast kui me oleme eraldi merel, mina olen mere näiteks, see naine on kodus, ta seda teab, mida ma seal teen. Ja jah, et ei, lollitas on elu on tegelikult ikkagi väga raske ja selle töö eest saab muidugi head rahaga võib-olla ainult siis natuke vilets, kui mõlemad kodus me oleme liiga palju koos praegu, eriti kooli ajal, siis me olime kogu aeg ninapidi koos. Mõnikord nagu ütleme tahaks nagu lahus olla nagu, ja siis lähmegi merele. Ja siis, kui jälle merel oled, siis tahaks jälle tagasi kokku saada. Meremehel niuke. Näed siis tahad koju tagasi? Koju tulles on alati niimoodi ja nii kui koju tuletavad kohe merele minna. Oskate te seletada sellist igatsust mere järgi, mis sinna merele kisub, võib olla mõningal määral seiklus, on see, sa reisid ringi, sa näed inimesi ja maid. Minu jaoks on see veel eriti, sest ma saan nagu ennast teostada sellega, et ma saan näidata, et ma olen. Saan sellega hakkama, millega mehedki saavad hakkama? Sellest olen ma rääkinud oma sõpradega ja vanade meremeestega ja nad mitte keegi ei oska täpselt vastata sellele küsimusele. No mina isiklikult ütlen, et merel on selles mõttes hea, et, et sulle tehakse süüa. Sul on elamine olemas, ei maksa selle eest, pluss veel jookseb siis töö eest raha. Kui sa koju tuled, siis on sul suhteliselt ikkagi palju raha, ütleme. Ja sa ei pea muretsema, nagu ütleme sellel su Holmest, et sulle tehakse kõik ette taha ära. Muidugi teine asi, eks meri kutsub ka, selge selle, seda ma ei oska seletada, kuidas ma siis on. Kuivõrd on seotud selline elukutsega riskiga? Küllalt palju mere peal on väga ohtlik töötada. Ja laevad on ka, ütleme siin praegu eestilist, ostab siin uuemaid laevu ka juba väga on firma, kus töötavad seal ligi 30 aastat vanad laevad, need Need on väga roostes ja nad võivad iga hetk ütleme kuskilt lekkima hakata. Ja tormi ajal väga lihtne põhjaminek. See nii raske ei ole, tähendab, kui mootor jääb seisma ja on tugev torm, siis tahes-tahtmata laulab ümber. Mõningates laevades, kus on olnud, seal on niimoodi, et et sa, Ma olen nagu madrusetöid teinud seal puhastan seda kraapinud roostet ja teeneid värke ja siis, kui ma olen, vaatan neid päästeparve siit, kuidas neid seal kinnitanud on. Näiteks ühel laeval oli niimoodi, et kui oleks tore, neid oleks lihtsalt kätte saanud, sest nad olid kinni roostetanud ja värvitud kinni lihtsalt esimesel kursusel, kui ma olin, siis no oli suur torm ja ma ei, ma ei pannud tähelegi, ma ei osanud kartagi midagi, sest ma olin lihtsalt niivõrd rumal veel, ma ei teadnud ja mis on ja mis võib juhtuda, kas sööd siin koolis, olete ühel kursusel ja, ja olete abielus. On see näiteks tekitanud koolis ka mingisuguseid vastukajasid või probleeme? Tähendab, ainuke probleem, mis meil on olnud selle aja jooksul, tähendab, me abiellusime küllaltki hiljaaegu. Täpsemalt öeldes, siis viis päeva tagasi. Me oleme olnud püsti hädas oma elamiskohaga, meil pole kuskil olnud elada, tähendab, koolis ei ole nagu sellist pere ühiselamut. See on ainuke probleem, mis meil on tekkinud. Need on praegu, nüüd me saime loa siin elada, kuna me ametlikult abiellusime, kas peale teie on ka siin selliseid inimesi, kes näiteks abielus tähendab sellist paari, kes oleks need mõlemad merekoolis, õpiks abielus, oleks sellist Sist küljele, meie oleme esimesed siis, mis te arvate, kas te saate sellest koolist piisava hariduse tulevikuks kui õppida? Kui sa ise oled niukene õppija, siis, siis saad küll. Sellepärast siin antakse, tähendab, osa aineid on väga hästi, aga osadel ainetel lihtsalt on see õppejõudude puudus, näiteks ühel õppeained, meil vahetunud õppejõud juba 607., mitmes meil on seal ja seal veel eriala aine ka, nii et selles suhtes raske, sa ei saa seal nõudjaid teadmisi. Kirjandus on kõik, ütleme vanad vene raamatuid, mis meil on inglise raamatuid ei, lihtsalt vist ei jõuta osta, ühesõnaga kallid on. Palga peale ei taha vist tulla, kui oled ikka merel sõitnud kogu aeg seal merepalga peal siis on siin head spetsialistid, katsuvad ikka merele edasi olla ja niimoodi seal töötada, kus saab kõvemat palka. Kas võib öelda, et kõige rohkem selliseid teadmisi saab vist ikka läbi? Praktika? Tähendab selliseid teadmisi nagu meil on siiamaani õpetatud, see on nagu, ütleme, navigatsioon läbi kõrgemaks matemaatika, selliseid teadmisi Medel muidugi ei saa. Merel on ikka kõik, mis praktiliselt ütleme seal tuulesuunad sihukesed asjad tulevad ikka kaptenikäe all või vanemtüürimehe käe all. Kogenud inimesed õpetavad neid seal merel siis põhimõtteliselt merel ikka lähed, siis oled peaaegu null. Nii-öelda muidugi teadmised on, aga ei oska kasutada lihtsalt. Mis tundega teie saadate 11 merele? Mina ei räägi sina kunagi merele saatnud, olen alati varem enne ise ära läinud, need seda Kristiina käest küsima. Kas see on erinev siis, kui ma ise olen ka mul on jagu rei sees, siis ei ole see nii hull, sest ma tean, et noh, mul on ka tegevus sel ajal, aga kui ma jään niimoodi koju üksinda ja siis on nagu pole nagu eriti tegevust ja kui kõik tuttavad, kes mul enamasti Altmeremehed on ja kui need ka kõik ära sõidavad, siis on täitsa hullumaja, siis siis ei ole midagi nagu teha ja siis on eriti kurb. Aga siis, kui ma ise lähen ka reisile, siis on juba see endal seal reisu ärevus sees ja siis siis ei ole hullu. Siis kirjutame ja joonistame. Leemet oli jõudnud oma meresõitude jooksul näha mitmesuguseid randasid ja tuul tallel juba ammust ilma. Selge, et suve südames pilvevaese laotusega puhub päeval merelt maale õhtu jaheduses aga vaikib korraks ära, mõtled pisut ja siis juba keskpaiku hakkab kaldalaine virvet tegema, mis kogu aeg kaugemale mere poole liigub, algab maatuul, mida peab tavaliselt kuni keskpäevani välja. Laeva ei või jätta peremehe hoole ja käeta sadamas veel vähem merel vahel naiseta juttugi mõista. Enam kui ükskord oli ette tulnud sääraseid olukordi, et laev läbi suure laine ja kõva tuule teise haisi peale üle minna ei tahtnud siis käratas kleemet. No mine, mine, vanamoor, mis sa kardad ning šarlat võttiski oma jõu kokku ja tegi Kypri tahtmist. Oli aga vaja mõnest teisest purjekas mööda ajada. Meelitus, kuule, šarlotsa näed veel üsna noor välja, ära siis endale häbi, tee lipu mööda. Muudiscleemet eemal oldud aastatel küll palju õppida, aga koduse sõlme lahti harutamis ots peitis ennast üha kaugemale puntra sisse ning seda ta ei leidnud, kuigi selgemaks sai mõndagi pikkadel reisidel tüürirattaga taki vahiks taevatähti vaadates vabal ajal rippkois und oodates isegi talvetormide ajal Veeduisuse mere seljas Raalusel jalgpärgi lõutsudes nägi ta vaimus alailma oma kaugetes kalluse kodutaret ning selle keedupojas laudas õuel toimetavatketteri. Mille poolest teie meelest erineb mehe naise elu tavalise naise elust? Nodo erineb selle poolest, et mingil määral on meremehe naisel suurem vastutus mitte ainult enda, vaid ka tema mehe eest, kes on kaugel ja kes on rasketes mere rasketes tormi Elur tingimustes ja ta vastutab ka tema mehele ütleme ja naisi ühiste lastega Eesti ja selle pereelu korraldamise eest. See võib teda teha raskemaks, aga teiselt poolt teeb teda ja palju kergemaks see, et tal on vabadus ja tal on võimalus ise otsustada, ise määrata kõike ja, ja ise vastutada ja olla nii, ütleme hea ootaja, et kui mees tuleb, mehel on muretu, ta teab, kodus on kõik korras. Kas võib öelda niimoodi, et meremehe, naise ja meremehe armastus peab olema palju tugevam ta võib-olla jah, tema ja ta peab olema niisugune põhinema väga suurel usaldusel. Ega naine peab ka usaldama oma meest kui selle merele ja ta ei tea sellest mehest mitte midagi, eks ole, ja ta peab olema samuti usaldav, niisama kui mees usaldab oma naise siia kaldale. Ega see ei saagi nõrga armastusega, ei saagi meremehe perekond koos püsida, see laguneb ära. Kuidas Teie olete merega seotud? Mina olen väga sügava, nii, ütleme põlvnemisega meremeeste perekonnast, mis minu mäletamist mööda oma esivanematest, keda ma mäletan, mäletan oma vanaisa, kes teenis Kroonlinna asja, oli. Oma suurest kohustusest, aetuna või patriotismist või võib-olla ka isegi riiklikust kohustusest sõitis oma laevaga sinna Kaug-Itta ja võttis osa jaapani sõjast susima lahingust, tuli sealt eluga tagasi. Tuli jalgsi läbi Siberi läbi Hiina ja mandžuuria, kolme aasta jooksul tuli koju ja minu vanaema ootas teda oma viie lapsega ja tuli toime. Elu läks jälle edasi. Nii et ma ütleksin juba sealt hakkas mulle peale siis isa oli meremees, vend on meremees, mees oli meremees, mees jäi küll maale. Kahjuks või õnneks ei oskagi ütelda, selle ütelda. Aga tal tervis ütles üles, ta ei saanud meilt sõitena. Ma ütleksin, et oleme, oleme rahul siiamaani ja meie pere on nagu püsinud. Ei tea, mis edasi saab, aga praegu paistab, et et meil pretensioone ei ole, eks see mereelu on meid karastanud. Kas võib öelda, et mõnedel inimestel on mere vastu mingisugune seletamatu kutsumus? Ja kindlasti on, kindlasti on, mina olen näinud oma venda ja ma olen endomeest, kes nii kui nad on juba nädalat kaks või kolm maa peal olnud, olgu see maine paradiis, nii hea, kui on, nad ütlevad, et lähme Kadriorgu ja siis me lähme ja siis me vahime seal Russalka juurest seda merd päikeseloojangud ja vaatame seda, kui laevad lähevad merele, siis nad oskavad need mehed sügavalt ja siis ma tunnen, et nendes hakkab igatsus jälle mere järgi, nii et meremehe naine peab arvestama seda, et mehel on kaks armastust, üks armastus on meri ja see merega seotud elukutse ja teine armastus koduse naine ja lapsed, Jembeda. Kas sellel naisel peab ka olema mingi kutsumus või armastus mere vastu, et aru sellest saada, et mees armastab merd? Kindlasti peab sellepärast, et ta peab mõistma, mis seda meest sinna tõmbab, peab mõistma neid raskusi, mis seal ja neid ohtusid ja asju ja ta peab aru saama, et ega ta ei läheks sinna, kui talle seal ei meeldiks, on ju võimalus ka maa peal ära elada. Aga tähendab, tal on ikkagi mingisugune armastus või kirg selle mere vastu selle vabaduse vastu, mida see meri talle kah annab, kuivõrd neid inimesi mõistate neid, kes on selle pärast lahku läinud, et mees on näiteks meremees, et inimestel on raske truuks jääda üksteisele? Mõistan küll, iga inimene on indiviid ja tal on oma, nii, ütleme tõekspidamised ja, ja ta lepib võib-olla mõnda aega, mõne raskuse võime ebameeldivustega või. Väga kerged on ka kuulujutud. Ah mis tegelikult polegi üldse tõsi, aga keegi niisama ulaka nalja pärast, aga tegelikult see inimene, kes ootab oma kallist inimest merel, ta väga tundlik igasuguste niisuguste asjade vastu ja vaadake, selline asi võib palju hävitavate laastavat või elusid purustada. Aga tegelikult võib-olla polegi seal taga midagi, aga keegi lihtsalt laseb mingisuguse linnukese lendu ja seda usutakse rasketel hetkedel ega meremehe naine on tugev inimene, ta ei usu ka igasugust asja, aga igal inimesel on raskeid hetki vahel, kus käivad nagu ütleme, et eluraskused üle pea ja vaata siis ta on nii tundlik ja siis ta võib-olla hakkab kahtlema, ei, hakkab mõtlema ja ja, ja võib-olla tuleb ahvatlusi siis kõrvalt kuskilt ja inimene võib olla mürk. Kuivõrd on seotud mehe merele saatmine ka sellise riski ja hirmuga. Alati see risk on olemas, aga seesamasugune risk on ka, kui mees läheb hommikul tööle, sellepärast et vaadake, kui ohtlikuks on meil läinud praegu tänaval liiklus ja ja igasugused tööpinged ja niisugused kuritegevused ja asjad, et see on võib-olla isegi verel, on võib-olla ohud või ei julge veel ütleksin, vähemalt iga päev ei ole seal raske ja ei, see ei olegi nii tänapäeva selle tehnika ja, ja tänapäeva laevade ohutuse ja selle nõuete täpse täitmise ajal ei olegi nii väga ohtlik. Ainus asi on see niisugune lahusolek, mis võib-olla noh, ütleme mõne elu viib karile. Et inimesed ei kannata kaua aega lahus olla pikkade reiside puhul, kui pikk on teie kõige pikem lahusolek olnud kaheksa kuud, siis kui olid need pikad ekspeditsioonid, olid Atlandi leiavad, siis tuli olla ikkagi kaheksa kuud, siis oli küll vahel niisugune mõru maitse suus, sest sa vaatad, et teised lähevad kinno koos ja tulevad teatrist koos ja ikka keegi kuskil oli. Aga noh, seda jällegi tuleb arvestada, sellepärast et ühel heal päeval jälle on see õnn mitmekordselt suurem. Teie tegelete ka õpilastega, kes on seotud merega. Kuidas teile tundub, kas praegu noorte puhul on võib-olla midagi teistmoodi kui enne? No mingil määral endiseaegne meresõitja, noorte pääsemine merel oli läbi tohutute poliitiliste vaatluste ja jõe ja nii ütleme noh, kuidas öelda röntgeni sõna tõsises mõttes, mis tehti julge olekutes asjades ja paljud väga väärtuslikud poisid ei pääsenudki merele. Aga praegu on niisugune asi, et kui sa ikka mees oled ja viitsid õppida, siis tuleb hakata aastatest madrusest pihta ja sedasi kasvab siin karjäär ja omada haridus ja ja tulevikus võib-olla sõita merd ja kui tahtmist ja isu jätkub. Mina ütlen, et on väga mitmesuguseid noormehi ja ma ütleks, et praegune, need vähemalt merehariduskeskuse tulnud noormehed on väga tublid, nad teavad, mis neid ootab, neid raskusi ja juba esimene kursus sõelub need välja, kes ei kõlba sinna. Meie õpetamine peab ka läbi käima selle, et ta õpetab olema seda noort teistes oludes kui kaldal olevad noormehed. Et meri on nagu muusika, minu jaoks on, mina tunnen, et mul ei ole vaja niisuguseid laserplaate rajaga kallid tehnikat osta ega soetada, sellepärast et ma lähen sinna mere äärde, kas istun kivi peale või toetun selle käsipuu peale või kuidas ütled merekeeles reelingu peale ja lasen seda muusikat endast läbi, senikaua kui ma tunnen, et ma olen laetud nagu akumulaator täisjõudu energiat ja ma lähen jällegi rahus kodu oma igapäevase töö ja murede keskele. Ja ma ütlen, et ma pean vastu, see annab jõudu ja muuseas, see annab ka jõudu Eesti rahvale, sest me oleme ikkagi rannarahvas. Ja me sammutame sealt kõik vaikselt oma jõudu andmata endale aru seda, eks ole, et me just sealt seda jõudu sammun loodusest, rannast, merest see rütm tasakaalustada. Talvel jäi getter haiglaseks ja oli tihtipeale päevade kaupa sängi oma, kuid niisama palju, kui lahkus temast ihuline tervis. Sedavõrd rikkamaks muutus tema vain. Enam polnud ta tares kahekesi, Agnetha, aga tagasi ei tulnud ka kleemet. Kogu pika talve oli Agnetha ema tervise pärast mures. Ja siis ühel soojal lehekuu lõpupäeval tahtis Getter minna mere äärde oma lapiku kivi peale istuma ja merd vaadata. Tema hakkas minema, kuid enne randa jõudmist väsis siiski ära ja tema astumine jäi üpris lühikeseks. Sa meeto, mine koju ja tee oma toimetusi. Mina siin ootan nii kaua, kuni kleemeti laeva purjenukk paistma hakkab. Ta peaks täna tagasi jõudma. Vaata sealsamas ongi just kleemeti puri. Näe selle musta bändi sinna ülemise purjeservale tõmbas ta tõrvaga, et ma tema laeva juba kaugelt ära tunneksin. Agnetha, kas sinu silmad ka seletavad? Mine kuju, keeda puder valmis, mina lähen sadamasse ja tulen kuusk Leemetiga. Ega saak Leemet enam kaugetele meredel ei lähe. See on õigus jäänud kohe alatiseks. Jumal tänatud. Jõudsin lõpuks ka selle päeva ära oodata, kas läheme täna öösel näkimadalate alla, tuleb müügile. Mäletad, kui ilus oli. Aga enne käime kodus ära. Ema laskis ennast koju tagasi viia kogu tee nagu unes öösel halva Saagneta tema sängi juures. Getter lahkus nii vaikselt, et ei kostnud muudkui viimane sügav hingetõmme. Ja juba oligi ta seal kuhugi, Leemet aastakümneid enne teda ees oli läinud. Karikakramängusaade on läbi, selge on see, et meri ettearvamatu, aga niisama ettearvamatud on ju ka inimesed. Soovin, et Teiski leiduks samasugust rahu, rahutust, vabadust ja igatsusi. Stuudios oli Kristi Aule. Ei. Ole nii suur. Kui inimene aga Siis ikka jälgima Järvamaa ja. Uurija perega. Barryt. Uurija perega. Üksi. Ja taevas raatlejeleda.