Mina olen Kristi Aule ja te kuulate saadet karikakramäng. Täna räägime asjade algusest head kuulamist. Kas mingi keskkonnavahetus on sinu jaoks uute asjade alguseks? Kindlasti kohe kui nüüd mõelda, et see keskkonnavahetus ei ole mitte ainult niimoodi paariks-kolmeks päevaks, vaid kohe lausa pikemaks ajaks kui ka paari-kolmepäevane keskkonnavahetus vahest mõjuda nii värskendavalt või paikapanevalt või. Aga jah, ei, kindlasti on näiteks noh, minu poolest Tartust Tallinnasse ülekolimine õpingute pärast, see on suur vaks vahet Tartu ja Tallinna vahel pluss pluss veel see, et noh Uus keskkond, uued inimesed, alguses tekib selline pisikene noh, stressikese moodi asi, mida sa endale tunnistage, võib-olla, aga noh, lihtsalt paratamatult. Aga üldiselt kohanedes, noh see on täiesti normaalne, et sa kohanenud ära ja siis vastupidi noh. Minusugusele inimesele sobib selline aktiivaline elu hästi kohe ja ja noh, igati huvitav, kui sul on palju tegemist, vot kui sul on lihtsalt niivõrd palju igasuguseid Mitte kohustusi, see on paha sõna, sest noh, mõned asjad on kohustused, aga mõned on sellised, mida sa teed vabatahtlikult heast meelest. Et need hoiavad sind alati virged ja, ja noh paremat olla, kui seal on kogu aeg midagi huvitavat teha või miks sa otsustasid näiteks tulla ühest linnast teise või seda keskkonda vahetada, miks otsustasid uue alguse Kasuks? Vot ei tea, ega need, miks siit on, tead, küsimused selles mõttes, et. Ega ei teagi, kust see alguse sai, lihtsalt ühel hetkel tundus, et vot on vaja niimoodi teha ja kõik. Sest, et ilmselt oli himu millegi või janune siin mingisuguse uue elamuse järgi või elamuste järgi, sest et see, mis ma ennem Tartus tegin, see oli niisugune rahulik, noh, võiks öelda isegi natukene nagu unes kõndimine või ja, ja tahtsin midagi, vaat midagi huvitavat ja ilmselt see on mingil määral ka nagu enese teostamise võimalus või. Ükskord ometigi leidsin nagu asja, mis mulle meeldib ja mul on hea seda asja teha, arendada ennast sõbrad-tuttavad, inimesed, kellega ma koos töötan, õpin, need on väga põnevad, nad täiendavad mind. Ma loodan, mina neid ka. Kas tuli juhuslikult või nagu etteplaneeritult õnnisel, ta tuli ikkagi juhuslikult nagu kõik head asjad. Nagu iseeneslikud iseeneslikult. Sest et no muidugi ma teadsin, mida ma teen või noh, ma kujutasin ette umbes täpselt, kuhu ma tulen ja ja ma saingi selle idee Ta üldsegi sellest, et et mõned tuttavad tulid ees, onju ja, ja siis ma mõtlesin, et no et kui nemad juba siis seda heidet, no miks ei võiks ka mina siis nagu proovida. Ja, ja siis siis ma tulingi. Ja läkski nii, et pani alguse sellise täiesti kardinaalselt teistsugusele elule, mis mul oli seal Tartus erinevates töökohtades olemine ja töötamine. Kas see tähendab ka sinu jaoks uut algust ja jälle võib-olla mingit uut lõppu jälle uut algust. Ja kindlasti, sest et iga inimene, kellega sa lausa kohtud või ja noh, siis kas kasvõi see klassitäis v ruumitäis inimesi, kellega sa suhtled. Ja õpetad neile midagi või? Kahtlemata on see uus kogemus, need on uued inimesed, ei tea, kuidas need võivad sul käituda loomulikult on mingisugused üldised sellised kriteeriumid minna, mida võib ette aimata, aga üldiselt on ikka ja alati esimest korda, kui sa lähed uude kohta. Ja, ja omamoodi on see huvitav, see kuidagi tekitab sellist hasarti või noh nagu, et huvitav on endal ka, et noh, kuidas nagu siis seekord välja kukub või. Ja, ja, ja kusjuures minu meelest on üks tähtsamaid asju, on ikkagi see esimene kord, kui sa nendega kokku saada. Et kuidas siis nagu asi noh, käima läheb, võib-olla esimene kord ei pruugigi minna nii hiilgavalt, aga kui sa kuidagi oskad nagu ära tabada selle õhkkonna või mis seal on või või mingigi side tekib, siis edasi läheb juba nagu libedalt. Aga jah, noh, igasugune jah, uus uus seltskond on uus kommunikatsioon ja. Kindlasti on ta uus algus ja loomulikult siis ka jah, selle eelneva lõpp, kuigi iga lõpp jällegi ütleme eelmine töökoht või mis sul on olnud ikka sa võtad sealt midagi kaasa, mis sul nagu talletub kuskile või sa oled nagu kogemuse võrra ju rikkam ja kas see õige hetk ja uus etc, tähendab, õigemini uus hetk tulebki samas väljaandes selles mõttes noh, ei pruugi. Aga, aga noh, mingisuguse kogemuse sa oled saanud ja, ja midagi analoogset siis oskad juba nagu paremini käituda või või ütleme noh, kiiremini otsustada või? Noh, ikkagi on kasuks Maran. Sina oled nõus selle väitega, et iga algus on raske. No ja iga algus on raske tellida Ilus loosungi lauset. Raskusi tekitavad inimesed endale ise. Kõlab nii pahane optimistlikult, aga. No muidugi, noh, mingil määral jah, sest et see nõuab sul. Või rohkem pingutamist võib-olla lihtsalt sellepärast, kui sa sellele nagu sellest probleemi ei tekitavaid peabki olema natuke raske sisse pingutada, tulebki parem resultaat või. Aga vähe seda nii dramaatilise varjendisse paneksime just jätaksite selliseks patriootiliseks loosungiks. Jah, on küll raske. Kui palju inimesed üldse oma elus peavad kogu aeg midagi uuesti alustama, oleneb inimestest muidugi mõnedele nagu konservatiivsemat laadi nad vist ei taha üldse midagi muutuks, aga ma arvan, et arenevad või noh, kes, kes tahavad nagu kusagile liikuda või ja arengus olla, nendele inimestele on kindlasti neid haigusi elus rohkem ja see on minu meelest põnev. See võikski olla niimoodi või? Iga inimene võiks iga kord avastada jälle midagi uut või. Kasvõi teist inimest, kes tavaliselt näiteks esimese armastuse algus võib sellega piirduda, keeta, et ta algab ja ta kestab või tavaliselt algus ka lõpeb selle esimese armastusega. Kui öeldakse, et see vasikas läheb aia taha alati see esimene. Ei tea, ega vot see esimene armastus, kuidas kellelgi on nagu varadan peale tuleb üldse, mida nimetada nüüd selleks armastuseks võib olla elu lõpuni ei olegi seda kõige õigemat armastust, aga aga noh, ütleme, need armumised ja, ja noh, ütleme siis armastus. Et võib-olla, kui ta on nii hästi noorelt, tuleb kooli ja siis jääb ikka rohkem sinna unistuste valda või ja see on tegelikult ilus. Kui, kui see niimoodi ei, ei, ei teki mingisugust sellist pataljon kiililt asja sinna juurde, aga aga ei usu, et ta lõpeb. Eks need igasugused mälestused või noh, ütleme küll jah, kui ta faktiliselt lõpeb või noh, ütleme, et sa ei suhtle selle inimesega enam või. Isegi need mälestused jäävad, kuigi sa ei pruugi nendest mälestustest need elada, elu läheb edasi, tulevad uued ja huvitavamad ja inimesed ja, aga no minu meelest No nendel asjadel jah ei olegi nii väga, see elab sinust natukene ju edasi või? Jah, nende esimesed esimesed armumist ja armastuse, et nüüd on alati sellised natukene uduloori sees sellised väike sinisilmsed ja ja just täiesti fantaasiarikkad ja unistusterohked ja pannakse, ma ei tea, vis lootusi, aga noh, kole on, kui sa nüüd lõpeb mingisugusega käsi maha kukkumisega, aga noh, eks siis jälle käibki nagu üles-alla selle Möbiuse lehe moodi, et ükskord all teinekord üleval ja ja nagu igaüks peab selle trajektoori läbi käima kogu aeg ei saa olla ühel joonel. Siis oleks igav. Mis sa arvad, kas inimene teadvustab endale näiteks seda, et noh, et nüüd on minu elu see hetk, et ma võtan vastu mingisuguseid väga kindlaid otsuseid ja alustan otsast kas oma elu või või elukorraldust või ükskõik, mida see siis puudutab? Tegelikult oleks ju hea, kui inimesed rohkem nagu mõtleksid jah, järgi, mida nad teevad ja kuidas nad teevad, aga aga tihti on ka nii, et noh, minu enda puhul, näiteks kui üks asi on nagu käima läinud juba siis, siis ta ikka tükil ajal nagu veereb, et selleks, et mingisugune uus etapp saaks tulla või uus algus saaks tulla, sisenenud vaja, et see eelmine oleks ammendunud minu jaoks, see aeg on alati erinev või. Aga, aga jah, kui sa hakkab ammenduma, vot siis ongi see aeg, et siis tuleb jälle võtta ja mõelda, totodoted kuskilt nüüd tahaks nagu midagi muud või tahaks kuidagi edasi minna või. Ja, ja tihti on ka see, et jälle sedasama jahuse sõrm niimoodi kuidagi lükkagi järsku järsku näed või kohtad, et inimest või, või näed mingit huvitavat asja, vot näed, see oleks huvitav asi või noh see mõjutus võib tulla isegi kuskilt väljaspoolt. Et sellest tekib näiteks huvi, midagi uut alustada ja ja, aga üldiselt mõtlesite tihti, seda ma ei oska öelda, aga aga, aga üldiselt noh, aeg-ajalt on minu meelest vaja selliseid maha vastamisi teha, et sa mõtled järgi, et vot nii, kus ma nüüd olin, kus ma lähen või? Igaks juhuks nii enda jaoks mitte, et ma nüüd peaksin plaani, et vot nii aastaks 2000 pean mina olema nüüd siis jõudnud punkti B ja kui ma sinna jõudnud ei ole, siis on väga kehvasti, et noh, see ei ole selline plaanide tegemine, see on lihtsalt selline noh. Mingil määral, aga üldjoontes mitte nüüd niimoodi jah, et tõesti aastaks 2000 oma firma ja nii edasi, mis on sinu jaoks olnud kõige uuem asjade algus või kõige selline paika panevam? Ma olen nagu hakanud, võtkem asja avastama iseeneses ja ja seda tänu ka võib-olla ühele teisele inimesele või ja ka teistele inimestele, kes mind ümbritsevad. Kusjuures, ja praegu on käimas ka üks selline. Mõtlesin ette uue tee just nimelt alguse ma ütlen, ise on, aga ma ise tean ja ja noh ka see on käimas, et ma olen selle ratta käima lükanud, et ma nüüd ei tea, kuidas mul läheb, aga aga ma olen selle juba seda teed nagu alustanud natukene. Nii et alguseid on jah, päris palju ja ja ikkagi nad kõik algavad minust enesest. Selles mõttes, et ma olen Jah, võib öelda ei noh, mitte et ma olen nüüd mingisuguse uue kvaliteedi avastanud, mitte seda, aga lihtsalt mõtlevad võib-olla siis seda, et ma olen lihtsalt nagu üles leidnud eneses midagi sellist mida ma pole varem osanud tähele panna. Ja see kaldub muidugi või noh, projetseerub ka teistele inimestele üle, ma arvan, peaks see nii olev. See, et te tulite ülikooli, oli teie jaoks uus algus. Ei olnud minu jaoks tali nagu loomulik jätk. Selle kooliskäimisele, mis mul oli kindel plaan, et ma tulen ikkagi ülikooli minu jaoks oli ta just uus algusest, ma tulin otse keskkoolist ja sellist eriala õppima. Et no ikkagi oli uus algus, see on selline hästi mitmekülgne eriala, meil tegelikult tavaliselt on, niimoodi piirdutakse mingi ühe või kaheainega meil ta hõlmab hästi palju aineid ja sellepärast selles mõttes ma ei kujutanud ette, et need kõik on omavahel seostuvad, nagu ütlen, et matemaatika, keemia, füüsika, neid kunagi kujutan ette niimoodi. Minul on see, et mul oli kindel soov seda eriala õppida ja ma juba teadsin, mis mind ees ootab. Et selles suhtes ta ei olnud midagi uut. Mina tahtsin tegelikult, kui ma seda eriala tulin õppima. Ma tahtsin siit hoopis midagi muud. Ja siis ma tulin, astusin sisse, siis ma avastasin, et seda ma ei saa siit üldse, aga no mis seal siis ikka teed, õpid, õpid. Ja siis ma avastasin sealt enda jaoks järjest uusi asjade, Ohoos on ka päris huvitav. Nad on raske ka. Ta oli rohkem juhuslik. See, see vast ei olnud juhuslik, et ma seda tahtsin tulla õppima, aga see, mis ma siit saan seal natuke teistmoodi, ma kujutlesin ette, kas sellega seoses, et te tulite seda ala õppima, vahetus teil ka keskkond, kus te enne olite või elas ja vahetus ja tulin Tallinnasse elama, nüüd olen siin juba kolmandat aastat. Selline, aga selline ei tea eriti sellist tunnet ei ole, uus keskkond, ollakse sellega aris nii kiiresti ära ja mingeid probleeme ei olnud. Kuidas sa hästi kiiresti harjusin ära? Tegelikult vist isegi juba teadsin, mis mind ootab sinna ees, et selles mõttes ma eriti ei üllatanud kuidas nende uute uute sõprade suhtes võib-olla siin barokk, seega, et me ühiselamusse tulime elama tegelikult oleks võib-olla kuhugi, ma olen vahepeal vaadanud neid inimesi koolis, enda kursusele kas või need, kes on nagu oma kodus ikka elavad, kes elavad Tallinnas, et nad on noh, nende jaoks on näha, et see on hoopis midagi muud. Siis mul on isegi hea meel, et ma siin ühiselamus elanud nagu silmaring laieneb ja elukogemus ka võib-olla kas praegu kool seostub teie jaoks ainult õppimise või ka mingi tööga koolis käid siis ikkagi ei tohi ära unustada, et see ju on üks osa sinu elust, mitte sinu terve elu, et sa ei tohi oma muid tegemisi tahaplaanile jätta, et ei ole ainult õppimine, et ikkagi ennekõike sa siit hangin endale seda, mis on seal muide oleks vaja, läheb. Ta on ikkagi rohkem nagu meie eriala puhul, eriti et asi ei piirdu ainult õppimisega, et me peame väga palju muid töid ka juurde tegema. Noh, kui võtta otseselt selle õppimise suhtes, siis semestri lõppedes on ikka, meil on ikka, on see need laboratoorsed tööd, see ei ole normaalne, mis sa siiski üle enam see on kui mõnele teisele tee kasvõi mingile teise teaduskonna õppe tudengile rääkida? Algul ta ei kujuta, vaata, kus on, nagu tal on need kõik Etiskad, vaata, vaatad CO ära teha ja see on iseenesest, kui sa hakkad seda mahtu vaatamisEmmutab ära küll ja küll sa selle ära teed, siis tuleb mingi nullpunkti alla, et sa avastad, et ma pean jälle otsast peale hakkama, siukest nagu jätku, ei ole sellel sihukest sihukest stabiilset tõus, et co2 akad jälle nullpunktist, siis lõuad mingi finišini jälle otsast peale niimoodi kas oma tööd rajada, edukalt ära kaitsnud, siis on selline tühi tunne sees ja ees teada, et varsti ma käen jälle uuesti hakkama tegema. Selline kurvaks teeb, kui koolnud läbi saab, et kuivõrd, kas on vaevaline või on see kerge. Et alustada otsast jälle nii-öelda midagi muud, kas töökoha otsimist või tööle minemist või, või, või sellel alal töötamist, eks ta on ikka raske, sellepärast et sa oled juba küllalt vana ja see uude seltskonda sulamine ei toimu nii kergesti. Oleneb sinust muidugi ka hea suhtleja, sa oled, mina eriti ei ole ja, ja minul on raske sulada seltskonda ka. Kas üleminek toimub sinu kooliaja jooksul, toimub vahetult pärast kooli, kes seda teab, kas on näiteks kahju ka? Kui kool on läbi, on näiteks kahju ka jätta see keskkond või seltskond maha, mis on siin ühiselamus ja hakata nii-öelda oma käe peal elama. Muidugi on kahju, sest meil on siin väga fantastiline seltskond, tõesti on siin tohutult palju häid sõpru ümberringi ja kui nad need kõik laiali lähevad mööda Eestit, siis on aga kurduse Tänakama vaatama otsima uusi tuttavaid ja. Samas on, mul tuleb lapsepõlv meelde, kui meil naabrid kunagi ära kolisid, siis meil leid selises kaks väikest tüdrukut ja siis me mõtlesime meie küll üksteisest enam iial hakkama ei saa, sõit laabub samas ja ja muidugi raske on ikkagi, seal on väga-väga palju tuttavaid laps, ütlesi, häid tuttavad, nende seas siin. Aga no võib-olla kuna ma õpin sellist eriala või sihuke pedagoogiline eriala, siis on neist õudsalt suur tõenäosus, et me saame päris palju veel kokku. Nendel tulevastel töökohtadele seal päris huvitav olla, tegelikult näiteks minul on olnud selline juhus, et kui ma nüüd oma eelmise kooli ära lõpetasin ja koju läksin, siis mul oli nii kahju, et ma lihtsalt nutsin, et, et me ja neid enam üldse pole kunagi mitme aasta pärast, aga et see tõenäosus on väga väike, et ma neid niimoodi näe. Et läksime laiali sihte Eesti otse teineteise. Mis te arvate, kui ta kooli ära lõpetada, kas ta siis et sinna tagasi, kust tulite, või eelistate alustada oma sihukest teadliku ja elu ja töötamist hoopis pealinnas? Kas küll pealinnas, aga seda jälle ei tea, sest iga aastaga iga kuuga igapäevaks arvamus muutub jälle jälle need, kes seda teab. Mina kujutaksin ette, et tahaks ikka pealinna jääda. See, ta on niivõrd suur veel võrreldes sellega, kust mina tulen ja siin on anonüümses, mida ma vajan. Ma tunnen ennast väikeses kohas täiesti ahistatuna. Kas teie meelest uude kooli tuleku ülikooli tulek on uus algus? See oli seal sellepärast, et ma tulin seoses sellega ka teise linna ilma vanemateta ja päris omapead ja kindlasti oli, minul oli täpselt samamoodi ja siis peab lihtsalt hakkama saama oma maja. Ja see on ja see nagu kiiremini, kiiremini nagu muutud täiskasvanud numaks. Ma tahtsin seda eriala õppida ja tahtsin seda vist juba pikka aega. Ja sellepärast ma tulin. Või oli see üsna juhuslik? Ma küll mingeid mingeid suuri plaane teinud loomulikult. Ma mõtlesin, et nagu võiks tulla ja siis ma läksingi. Samas oli see oli hästi juhuslik, et lihtsalt läksin kohale ja, ja jäingi sinna ühesõnaga elama. Ja see on muidugi üsna huvitav omast küljest, kas ühest linnast ühest kohast teise tulek oli alguses nagu keeruline või, või raske, kas harjumine võttis kaua aega? Minul oli esimene päev täielik katastroof, ülejäänud läks normaalselt. Manin sääst tyhikast, nii šokeeritud, et ma olin endast väljas lihtsalt natuke harjumatu oli. Ma olen elanud juba aastaid kuidagi rahva keskel, kogu aeg ja see on mingis probleemiks mulle. Ühiselamu nagu mindi, kohutan, sest ma kujutasin juba ette, ma olin nagu käinud ja, ja natuke elan, mingit aega, hõikas ja Sannanud vahel ka selliseid hetki, kui oled mõelnud, et tahaks olla omaette või, või eraldi näiteks elada mitte ühikas ja eriti viimastel aastatel Mehhiko elust on lihtsalt küll saanud juba. Kõigega harjub, aga, aga mõned asjad lihtsalt venivad liiga pikaks, et tahaks ära, kuivõrd raske või kerge, võib-olla see, kui te peate näiteks ühel hetkel ühikast ära minema ja alustama nii-öelda oma elu, kas selline algus on raske? Ma ei usu, et väga raske on kuna, kuna oled juba harjunud nagu üksi ise iseseisvalt toime tulema kõigega? Kindlasti see on mingi uus algus, jällegi alguses ma kujutan ette, kui oma oma elu, oma korteri ja nii edasi, kui te nüüd meenutate näiteks mingisuguseid asju, et kas tuleb veel midagi meelde eelnevast ajast, mis on tähendanud teie jaoks mingit uut algust. Kindlasti oli see kooli algus siis siis ühikasse elamise tulemise algus, kindlasti on neid alguseid olnud palju. Kas te olete selle peale ka mõelnud, mis, mis saab edasi või kuidas alustada? Ma kujutan ette, et Töötööle pühendunud tööle kõvasti pärast kooli, siis tuleb kindlasti midagi pere algus, pere loomine. See on ka plaanis mingi mingil lähimal 10-l aastal. Eks see kõik tuleb omal ajal seda maitset, ei planeeri oma elu ette. Vaatan, mis tuleb. Lähen sellega kaasa. Mis teile ütleb näiteks selline selline sõnaühend nagu armastuse algus ja see on väga romantilise tundmedo loob kohe armastuse algus, san nost olnud igal inimesel, eks algul oli nagu ema isa armastus, siis hiljem tulid muud armastused. See oli ka kindlasti mingi algus, jah, minu jaoks on see selline rahu ja, ja teisest küljest segaduse algus. Nii et seda võib mõlemast küljest võtta, mina arvan, et ta lõpeb kiiresti ära noh, suhteliselt kiiresti ja, ja mälusse jääb väga kena mälestus, ühesõnaga sellest muidugi olla kestvaid, aga minule on, on näiteks kestev ja ma tean väga väheseid, kellel on kestev. Jääb kindlasti väga ilus mälestus sellest tuleneb sellest, millised inimesed kokku satuvad, kas nad suudavad esimese korraga elu lõpuni välja vedada või mitte. Kas näiteks ka uude töökohta minemine või mingisse kohta tööle minemine on teie jaoks olnud alati uus algus? Loomulikult on olnud, ma ei ole küll eriti palju, töötan kahes kohas, aga see on olnud ka üpris raske algus, nende asjadega harjumine ja tutvumine. Alguses aga pärast pole noh, loomulikult läheb kõik kiiresti ja ladusalt edasi. Mina tavaliselt alguses uurin neid inimesi, kellega ma kokku olen sattunud niimoodi kõrvalt. Ja vaatan, kellele ma kuidagi lähenema pean hakkama, eks siis jah. Ning siis pärast ole näha, kuidas asjad kujunevad ja mis on teie meelest kõige võluvam või selline toredam mingisugusesse uude kohta? Minemisel kindlasti uued inimesed ja mingid uued uued asjad millest ei ole enam teavet selle sügavusest. Et kuidas need asjad käivad ja siis on põnev neid uurida ja teada saada ja siis mingid õhtud ja päevad ainult uurid ühtesid ja samu asju, kuni kõik hakkab arusaadavaks muutuma ja kui tähtis on teie jaoks see, et saate alustada oma tööd sellel samal alal, mida te õpite tähendab? Minu ala on mingil määral seotud mingi missiooni, aga ma tahaksin väga minna sellel alal tööle, aga ma kardan, et ma ei lähe. Ma ei ela sellest rahast ära, mida ma selle tööga teenin. Mis sa arvad, kas on olemas näiteks mingisugune alternatiiv, et sa mingil määral sellel alal töötad nii-öelda heast tahtest ja missioonitundest ja võib-olla seal on mingi muu töökoht mille pealt sa siis teenid mingit raha, kas see võimalus on olemas, kui selline võimalus tekib? Ma kindlasti läheks, minul oleks, minule väga meeldib see ala, mis ma õpin ja mina tahaks kindlasti üle minna sellel alal, kuna see on ka päris päris aktuaalne viimasel ajal majandusteema ja ma usun, et kui ma saaksin hea töökoha, siis ei oleks mul ka selliseid suuri rahalisi probleeme. Et mina tahan, olen kindlasti planeerinud minna mingil sellisel ajal alal tööle, mis te arvate, kas teie näiteks oma elus olete aidanud võib-olla mõnel oma lähedasel inimesel otsast alustada, praegu isegi tuleb momendil meelde küll, et olen aitanud, on aidanud just sellel teemal, mis meil ennem oli armastusest, et kui oli lahkuminek, siis umbes olid mingid enesetapu mõtted ja sellised asjad tulid pähe. Eks ole loomulik, aga aidsin. Nii palju, kui ma suutsin moraalselt ja hoidsin kätt. Ja kõik läks mööda, mina olen püüdnud oma sõpradele lihtsalt toeks? Jah, nii, kuidas ma oskan, kas näiteks koolis käies? Kas on neid inimesi, kes on näiteks vanemad või, või on näiteks õppejõud, kes, kes aitavad õpilasel ka millegagi otsast alustada, kui palju te sellist aitamist olete näinud? Ma hindan väga neid õppejõude, kes oskavad panna meid mõtlema mingitele kindlatele mingitel teemadel mida nad oma loengutes käsitlevad. Mul ei tule ühtegi konkreetset juhust, et just otsast alata, aga aidanud on küll, mõningad õppejõud väga kaasa on suunanud. Siis on jälle asi laabunud kenasti, mis on teie jaoks? Nagu muutunud, kui me võtame nüüd selle aja, et kui te näiteks tulite koolja, hakkasite elama teist elu ja tulite ühikasse ja, ja nüüd on hoopis teine aeg, kas on midagi hoopis teisiti ja kõik on absoluutselt teisiti? Võib olla seegi, et kõige suurem muutus, et vanasti läksid ema isa juurde oioi, oi probleem on, mis nüüd saab, kui need näiteks minu lahenda niisama probleemid. Ja muidugi on kõik see asi, et rahaliselt peab välja tulema, et kui mul on kindel rahasumma, et mul on see otsas, siis ma siis mul ta lihtsalt otsas ei ole kuskilt minna, juurde küsida või niimoodi, et peab nüüd rahaliselt hakkama, saame ilusti, vanasti nagu selliseid probleeme olnud, ma olen võrreldes keskkooli lõpuga julgem enesekindlam. Melon lihtsalt põnevam ajad, kuivõrd sina oled muutunud? No ma usun, et mingi 70 protsenti oma vanem protsentides olen muutunud. Mul on täpselt samamoodi, eks ikka nagu julgemaks ja aktiivsemaks võib-olla ja enesekindlamaks ja nii edasi. Olid teil mingisugused lootused või ootused ka, kui te kooli tulite? Ei, minul ei olnud mingeid lootusi seal ja ma üldiselt püüan neid lootsi mitte tekitada ükskõik mida ma teen. Sellepärast et siis on pettumust vähem ja ja asjad lähevad nii, nagu nad lähevad. Mingid ootused olid kindlasti, aga need on nagu suunatud veel rohkem kaugemasse tulevikku. Mina arvan, et peaks olema mingisugused ootused, mida elult oodata, et see nagu innustab ja siis peab nagu rohkem püüde maja. Romaan. On? Ole.