Tere, te kuulate saadet karikakramäng ja mina olen Kristi Aule harjumused tekivad tihti nii elus kui ka armastuses. Selleks et teada saada, milline tähendus on harjumust oli südameasjades esitasin mitmetele inimestele kõigepealt küsimuse, kas südant saab kinkida head kuulamist. Oled sa oma elus pidanud palju sellele mõtlema või mingeid valikuid tegema millele või kellele oma südant kinkida. Ma ei usu, et ma olen pidanud tegema palju valikuid ja palju sellele mõtlema, kellele või millele oma südant kinkida ja see on siiani on minu elus kõik nagu iseenesest tulnud, on olnud ka juhuseid, kus ma olen nagu nagu andnud oma südame. Ja lugu on lõppenud krahhiga, ma tahaksin, et edaspidi ka nii nii elada või vähemalt küüdeni elada, et ma kumma südamekingina ma ka tunnen ja tean, et et sellel sellel saab olema ka mingi tagatis, kuivõrd tihti oled sa nii-öelda kuulanud oma südame häält või millest see võib tulla, et südamehääl ei pruugi olla alati õige või õigel ajal? Äkki ma äkki ma olen veel liiga noor sellele küsimusele vastamiseks on kõik niimoodi, et tunnete mõjul tegutseda inimene väga impulsiivselt, eks ole. Ja need hiljem hakkad mõtlema, võtad mõistuse appi, hakkad sügavamalt mõtlema selle järgi, et kas ma kas ma toimisin õieti või ei toiminud. Ja kui sa niimoodi hakkad seda asja lahkama, see jõuad väga üllatavatel järeldustele vahest. Ja siis hakkad mõtlema, et oh, et sel hetkel oleks võinud ka rohkem natuke mõistust peas olla. Aga aga noh, ega tundeid ei saa, ei saa takistada, nad lihtsalt voolavad ja neid, neid ei ole võimalik tagasi hoida isegi isegi siis, kui me väga tahaksime, isegi kui me üritaksime vaest mõistust väga appi võttes ei tule, sellest ei tule välja. Millises vanuses, mis arvad, inimene käitub tunnete mõjul ja, ja millises vanuses mõistuse mõjul või on see individuaalne? Et siiski noored pigem isegi üritavad käituda rohkem tunnete mõjul, sest noh, seda lihtsalt rõhutatakse, et tunded on igal juhul väga tähtsad. Ja noh, mida vanemaks inimene saab, seda rohkem ta hakkab ka mõistust kasutama, kui see võib olla ka täiesti individuaalne. On inimesi, kes, kes on väga ettevaatlikud ja katsuvad tegutseda juba väga varakult, ainult mõistus abil, eks ole, aga, aga see võitlus tihti tunded kõrvale jätta ja see on ka omamoodi vale. Mis sa arvad, kas armastus on määratletav need tunnetega või, või mõistusega? Armastus on üks, üks suur ja keeruline asi ja sellest ilmselt ka väga palju raamatuid kirjutatud ja sellel on väga palju mõeldud ja eks armastuses ole vaja nii üht kui teist, nii tundeid kui mõistust ja armastuse juurest võime liikuda edasi kasvõi juba abielu suunas. Mina leian, et tuleb nagu kuskil oli öeldud, et tuleb mõtelda oma südamega. Süda ikka ei valeta. Kas sina? Oma elus oled tähtsaid otsuseid võtnud vastu asjalikult kaaludes ja mõeldes või oled tegutsenud impulsiivselt või näiteks kellegi teise soovituse ajel. On nii üht kui teist olnud näiteks üks, üks jaga tähtsam oli minu jaoks ülikooli astumine ja ja ma imestan siiamaani, et kuidas me siin üldse ostsin, sellepärast et ma olen sihuke peale keskkooli sihuke apaatne tunne oli tõesti peale, et noh, ma ei tea, mis ma teen ja ja siis mul oli niisugune tragi sõbranna, kes, kes ütleme, mõtlesime Käega rats. Nonii, nüüd lähme. Jajah, mina olin, võeti ükskõik särava, läksin temaga kaasa ja sooritasin eksamid, kusjuures ma ei mõelnud küll kordagi, et oh, ma pean seal sisse saama, peangi tegema maksimaalselt punktide peale. Ma ei teagi, mul ei ole andnud võib-olla rohkem minus nii nii tähtsaid otsuseid, kus mul oleks hirmsal kombel mõistust. Tänud, aga on üritanud seda küll tulevikus teha, sellest võib palju abi olla. Millisele tööle sa võiksid pühenduda, olgu see siis milline tahes. Tulevik on üks, üks rasked ahjudes kaugema tuleviku suhtes ka täiesti apaatne, praegu nagu rohkem vaja mõelda sellele, et kuidas seal ülikoolis edasi trügida, ehk siis tulevik näitab, ma ei tee mingeid plaane, kuivõrd võib inimene oma elus pühendada ennast ka hobidele. Minul on jah olemas üks niisugune kummaline hobi muidugi seda hobiks saabki nimetada, aga aga nagu minu sõbrad kõik ütlevad tuttavad, et oh, sa oled meil tuntud kinohull ja võib-olla tõesti käin, käin pidevalt kinos ja raiskan raha ja ostan ära kõik kallid filmiajakirjanik, pühaduse müüakse ja loe need läbi kaanest, kaaneni ja hobide ring. No väga lai inimene võib huvituda väga paljudest asjadest. Huvitun veel loodusest, aga on igasuguseid loodusraamatuid ja ja noh, see uudishimulik inimene on kõigest teada, mõistu istun vahest teatmeteose The ees ja lappan neid seepärast, et nii huvitav on ju, maailmas on nii palju asju, millest midagi ei tea, kui palju elus on sul tulnud pöörduda oma sõprade ja sõbrannade poole oma südamerõõmude ja muredega? Vot seda ma ära teinud, kunagi on olemas väga, väga üksikuid inimesi, kellega ma sellest vestlen, eks ole, ja noh ühesõnaga vale, võib-olla ma peaksin rääkima endast välja elama, aga tavaliselt on niimoodi, et kui kui juhtub midagi, siis ma millegipärast neelan kõik endasse ja kannan seda endas ja see tegelikult ei tohiks nii teha. Peaks otsima kellelegi kyljest kõigest, kellega kõigest nagu rääkida, aga, aga samas on ka kohutavalt raske. Kas neid inimesi on rohkem, kes sinu juurde tulevad oma rõõmude ja muredega? Veel siis tulevad minu käest nõu küsima, sellepärast et väga hea on ja teistele nõu anda. Eriti Visena oled situatsiooniga tuttasid, sa võid, ütleme niimoodi kõrvaltvaatajana kosutada oma kainet mõistust ja teistele head nõu anda, eks ole, kui hea see muidugi on. Ma ei tea, seda peavad juba nemad otsustama, kuidas nendesse inimestesse suhtud. Kes tervele maailmale oma isikliku elu, nii rõõmud, mured, kõik telgitagused välja paiskavad. Ausalt öeldes ma ei saa sellest aru, selle üle, nad ei tohiks kuskil hädaldada nende privaatsusele kiputakse kallale, kui nad ise ei tee midagi selleks, et oma privaatsust varjata ja ja noh, ausalt öeldes mulle ei meeldi niisugune, kui, kui kuskil lehtedest ja või ajakirjades riputatakse oma intiimeluga või räägitakse sellest pikalt ja laialt. See on muidugi iga inimese enda asi, aga mina leian, et see on lihtsalt noh, kuidas öelda. Eputamine, kui mõni mees ütleb, et noh, vaadake, kui palju mul naisi olnud või minna ja räägib sellest, kui kui paljudel on mehi olnud või mida iganes. Kuidas sa sellesse suhtud, kui inimesed lähevad oma probleemidega näiteks psühholoogi juurde? Väga hästi suhtunud on isegi seda paar korda mõelnud, aga tavaliselt sinu mõnikord enda ületamist sinna minna. Ja ja miks mitte sellepärast, et noh, kas ei, aita kõvasti ja meil ei ole see eriti levinud, meil Eestis minnakse psühholoogide juurde, aga aga mujal maailmas, eriti Ameerikas käiakse seal väga tihti. Et vabaneda kõigesse stressist, mis, mis sinu peale kogunenud ükskõik, kas perekonna või argielus ja võib-olla tihti tõesti oma perekonnaliikmetega või oma abikaasaga neid probleeme arutada, sest noh inimesed on nagu teada, kad ja, ja on, on vaja kedagi kõrvalist, täiesti võõrast inimest, kellega oma probleemi, aga kui on olemas niuksed ütleme, professionaalsed inimesed, kes, kes ongi selleks siin maailmas Tra meie muresid, siis miks mitte seal käia, mis saab sinu südameasjaks siis, kui sa oled juba vanem? Ma loodan kunagi kop perekonda omada ja meest ja lapsi tahaksin väga kasutada oma lastest. Inimesi tahaksin anda selleks oma parima, sest tihti on väga-väga kole vaadata, kui kujunarusse vanemad oma oma oma lapsed on jätnud. Aga ma ei tea, kui, kui hästi ma seda oskan, nagu mul ei ole perekonda. Siis ma ei tea. Töö, töö ja töö, küll agaaga haaval, töö suudab korvata perekonna puudumist. Ma ei usu seda, et seda suudaks. Mida sa oled oma elus rohkem tundnud, kas südamevalu või südamerõõmu? Südamevalu rohkem tundnud. Ja, ja ma ei, ma ei soovita seda ausalt öeldes kellelegi. Ma ise olen püüdnud viimasel ajal nii, et me iga väiksema asja pärast enam seda südant ei valuta, nagu öeldakse. Ja noh, et ikka rohkem oleks seda südamerõõmu. Mille pärast sa oled rohkem südamevalu tundnud, kas inimeste või, või siis mingite olukordade pärast, millesse ise oled olnud? Kõige pärast ausalt öeldes nii inimeste kui olukordades ma ei mõtle konkreetselt nüüd lähedasi inimesi, vaid noh, ma võin südant valuta, aga siis kui ma näen, kui mõni inimene tõesti väga valesti käitub või, või noh kui mõni inimene eksib, aga valesti, väga rängalt kellelegi teise inimese suhtes ja siis siis on niisugune nagu kurb tuju tuleb peale, et miks on siin maailmas kõik nii, nii halb ja ebaõiglane see inimene ja võib-olla ei tunne ise ära, aga minul on näiteks inimese pärast häbi, kuigi mul mul ei pruugi selles loos üldse mingit osa olla mõne valu vastu mille puhul võib aimata, et see võib olla kordu, sakad, kaasatama endasse mingit kaitset, kiipi või kihti niimoodi, et lõpuks põrkaksinast lihtsalt tagasi. Iga asi isegi, isegi mingi valus asi võib-olla sul elus õppetunniks, kuivõrd on võimalik näiteks teiste vigadest kogemustest õppida. On väga võimalik teiste vigadest õppida, kui sa oskad need vead ära näha, kui sa oskad nendele mõtiskleda ja on küll võimalik, aga noh nagu ma ütlesin, et kunagi ei või teada ette, sellepärast et Sa võid küll mõelda, et oh, näe, mina nii ei tee ja mina olen palju mõistusega inimene temaga. Aga kunagi ei või teada, mõtlesin, et tunded võivad lihtsalt üle voolata, et neiu ei valitsema tundeid, ei saa sinna midagi parata. On see võimalik, et et süda võib ka valetada? Äkki tõesti võib valetada, aga äkki äkki ta ei valeta, äkime, nägime, usume liialt, et meie süda räägib meile tõtt, ise. On meil, seda, võib ka midagi muud öelda. Kunagi teada. Südant kinkida pole mul südant. Mida see väljend sinu meelest tähendab? Südant. Kinkide mitte kinkide on palju valdkondi, millele kinkida. Võib-olla räägiks siis sellest kõige kõigi kõikidele inimestele kõige lähedasem, sest see on siis armastus või abielu ja, ja nii edasi. Tänapäeval on kõik inimesed tahavad olla vangist sõltumatud ja vabad ja, ja selles suhtes võib nii mõnigi hea suhe kuidas öelda, lörri minna. Sellepärast et, et noh kas või tahetakse palju sõlmida, vabaabielusid, ei taheta ametlikku abiellu astuda, leitakse, et muidu muidu ta hakkab, hakkab mind igatpidi piirama, ahistama ja piirama vabadusi ja vot see on natuke inimesed natuke liialdada, vot sellega, et naine hädaldab, et maid oma mehe sokke pesta ja aga no kuule, kui ma armastan oma meest, siis ma olen nõus kuduma, sokke pesema, siin tuleb tõesti mõistust kõvasti appi võtta ja ja noh, mõelda sellele, et mida siis ikkagi südant kinkida, pole mu südant võib-olla tõesti selge see, et ükski inimene ei saa mind täiuslikult omandada ükskõik, mispidi inimesed ei tasuks oma oma oma vabaduse püüetest ka liiale minna. Arvad sa, et ta peab paika, et igaühe jaoks on kuskil keegi kui ainult südame hääl ära tunda ja südant kuulata? Kindlasti, aga mul on ka hirm, et äkki see kuskil kindel keegi on siis kui ma olen juba kuuekümneaastane. Nii et ei või ette teada kole külg kuskil 60 aastaselt avastama, mõtlesin, et oh, läheb juba leidnud selle õige, aga noh selline on minu saatus, midagi pole parata. Mis seostub sinul sellise väljendiga? Südant kinkida pole südant, südamega seostuvad mulle ennekõike südamed, aga kinkimisega seostub mulle noh, kas kinkimine või müümine, üks on ühesõnaga ilma rahata andmine niisama heast peast. Ja teine on raha eest andmine. Kas sinu puhul võib näiteks sellist väljendit tarvitada, et südant kinkida? Pole südant? Ma enamasti jah, kingin oma asju oma oma häid mõtteid oma ja oma noh, nii-öelda panust rahvale või sõpradele või kuidas kunagi. Aga kas südametelt sa saad kinkine? Laiemas mõttes, tähendab see ilmselt seda, et ma nagu pühendun kellelegi või millelegi, siis loomulikult saab seda ka niimoodi öelda, et saab südant kinkida. Aga noh, otseselt öeldes ei ole ju lastesaade Karu, et noh, puhtfüüsiliselt ju ei saa, ütleme ma ei ole südamedoonor. Millele või kellele sina oled oma südame kinkinud? Praegu ma ei ole seda ausalt öeldes mitte kellelegi kinkinud. Ei ole ühiskonnale ka inimestele kasulik, ma ei ole õieti iseendalegi kasulik, ma sõna otseses mõttes lihtsalt puhkan, puhkan puhkusest, ma ei käi tööl, ma ei teeni raha, mul on kõike piisavalt, vahel aitan mõnda head lähedast inimest. Aga noh, kõik saavad lõppude lõpuks ise oma eluga hakkama ja milleks teisi inimesi segada ja tülitada, aga Saabe tulevikus ärkan hommikul ülesse, vaatan, millega sisustada, oma päeva käin ringi, jalutan, vaatan, kuidas kuidas kõik lihtsalt toimib. Tegelikult ma arvan, et ma mõne aja pärast leian endale ka hea töökoha, mis tähendab, ma lihtsalt hetkel olen väga pikal puhkusel. Sest noh, ei ole ju mõtet kogu aeg lihtsalt rabeleda asja eest, teist taga. Kas sinu elus on olnud näiteks mingeid perioode, kus sa oled mingile väga kindlale asjale või teatud ringile pühendunud ja oma südame andnud ja praegu seda näiteks ei ole. Noh, tähendab, mul on sellised hooajati käivad peal mul tujud, et ma siis tegelen millegagi, näiteks parandanud vana autot, siis ma parandan ta noh, ütleme aasta otsa, parandan teda, siis ta on valmis ja siis ma selle probleemiga enam ei tegele, siis ma parandan midagi muud. Parandan näiteks mõnda maja, parandan maja ära. Ta on, ütleme heaks parandamiseks läheb mitu 100 aastat aega, siis ma sellega tegelen ja mõtlen kogu aeg selle peale ja kui seal saab valmis, siis asi on valmis, ma enam sellega tegeleda selle peale ei mõtle. Nagu rääkida nüüd inimestest, siis raske nüüd öelda, et ma pühendun näiteks ühe inimese peale. Võib-olla tegelen mõne tibiga või noh, ka mõlema vanema inimesega tükk aega, aga, aga noh, Ena asja see kõik saab, sellest saab üle, see läheb mööda ja see muutub rutiiniks ja siis jälle ei tegele sellega. Nii et sa arvad, et sinu elus sellist eluaegset pühendumust mingile kindlale asjale ei ole või võib see tulla kunagi? No ma ei usu, et see oleks üldse kellelegi elus olemassesse ütleme, pidev pühendumine, see nõuab, oletegi kogu ajurakkude tööd, kogu kogu seda endast andmist. No seda ei saa, inimene ei suuda ju ühe asjaga tegeleda pidevalt ja väga professionaalselt, tähendab on kaks võimalust, kas väsib ära ja paneb käed risti rinnale või siis lihtsalt tüdineb sellest asjast ja leiab endale uue ja sel hetkel huvitavama probleemi. Mis sa arvad, kas mingisugune asi, mis sa oled oma elus valinud oled sa seda teinud tavaliselt nagu südame või mõistusega? Ma arvan, et mul on mõistus olemas ja seetõttu ma olen seda kasutanud rohkem mõtlemiseks kui südant. Ma olen tänaval vaadanud tänaval, aga üldiselt vaadanud inimesi kes on sellised hästi emotsionaalsed, nad, nad nii-öelda lausa mõtleks südamega, kui neil on keegi teine inimene kõrval, kes paneb nad kindlale rajale kõndima, siis nad seal kõnnivad seda rada pidi ja emotsioonid, need, nad ant vehivad kätega. Need sisuliselt nad on toredad inimesed, on ju, ma arvan mõistusega nagu elus rohkem peale hakata. Mõistusega jõuab kaugemale, emotsioonidega on küll ainult õhuloss ehitatud ja ütleme, kuskil parteis võib viibida nõnda, et rääkida suurest ja, ja muidu, aga, aga tegelikult on ikkagi mõistust, ma arvan, rohkem tarvis see, et et mõni inimene ütleb, et tema elab südame najal ja niimoodi siis. No no ma ei usu, las elab, noh, saab hakkama. Tore, mina selline ei ole. Oled sa oma elus ka näiteks teinud midagi sellist südamega, et sa oled hiljem mõelnud, et oh mind lolli, et miks ma küll oma mõistust ei kasutanud? Nonii nüüd otsa ei saa öelda, et mina, ma nüüd mõistuse juures poleks samal ajal olnud. Aga no ütleme mõnda asja, võib-olla on tehtud niimoodi südamega ja pärast tuleb välja, et pold nagu kellelegi tarviski või või noh, siis muidugi teeb meele kurvaks, aga, aga sellest saab üle ja see on niisugune lihtne asi. Milliseid inimesi sinu ümber nagu rohkem on tavaliselt olnud selliseid mõistuslike inimesi või emotsionaalseid inimesi. Tähendab, emotsionaalsed inimesed lähevad minu juurest alati ruttu minema, sest ma ei saa nendest asu. Seepärast jäävad minu ümber alles alati mõistusega inimesed, ikkagi. Sina pead oma tulevikus tegelema ka mingil määral lastega, kui nendega tegeleda, siis mida seal siis rohkem vaja on, mõistust või südant või peavad need mõlemad asjad tasakaalus olema? Kuna neil on seda mõistust esialgu napivõitu siis peab muidugi endale seda olema, et asi oleks tasakaalus, ütleme südamega seda, seda asja tuleb ikka ka võtta ei saa ilma, seal on ikkagi selline emotsionaalne asi ja inimene on ikkagi inimene, tal on küll üks pool natuke rohkem, võib-olla kui teine, aga tal on ikkagi mõlemad olemas ja ja seda läheb muidugi vaja, kõik läheb vaja. Kas see ala, mille sa valisid, valisid sa seda ala südame sunnil või millegi muu pärast? Mõistuse sunnil ma arvan, et ma olen arvestanud õigesti ja noh, arvestamine käib ju teadupoolest mõistuse abil, mitte südame abil. Kas oli ka mingeid muid variante, mille vahel siis oleks võinud valida, miks sa jäid just selle ala peale püsima? Oli muidugi mitu varianti, aga kõik nad olid ikkagi enam-vähem lähedased üksteisele ja ja lihtsalt lihtsalt juhtus, lihtsalt läksin lihtsalt sain lihtsalt olin kohal, parasjagu õiges kohas ja ja nii, nii saigi minust see, kes mina olen. Kas sinu jaoks eksisteerib neid inimesi palju või vähe kellele saab oma südamerõõmu või muret pakkuda? Mina võin seda pakkuda ju jumal loiku kogu maailmale, aga iseasi, keda see huvitab ja kes seda kuulata tahab ja kes kes meid üldse näha tahab. Paljud inimesed on ju sellised, et nad lihtsalt noogutavad ja naeratavad, hirmsaste rahul, kui nendega räägitakse ja samas samas noh, nad lihtsalt teevad ainult näo otsa, neid huvitab tegelikult kama kaks. Kuidas sa näiteks sellesse suhtud, kui teised inimesed sinu juurde tulevad oma rõõmu või muret jagama, olgu need siis täiskasvanud või lapsed või ükskõik kes? Tähendab, alustame muidugi selles, et ma kuulan ka ilusasti ära, Jan rattakene noogutan nagu kõik enamus inimesed, ei noh, see on ju tore, kui inimestel on rõõme ja muresid. Aga kui nad ikka päris ausalt öelda, siis on nad ikkagi nende rõõmud ja mured. Ja minu elu läheb sellest kergemaks ja raskemaks, kui meil need on ja tore muidugi, kui on kõigil inimestel hästi, läheb. Kas on ka neid inimesi, kelle mure või rõõm siin peaaegu samavõrd puudutab, kui neid ennastki? Ei tea, ei usu, no eks sellised oma noh, ütleme, lähedast pereinimesed, aga lõppude lõpuks olen ma ju ise endale ikkagi kõige lähemal ja ma arvan, et kõik inimesed on endale ikkagi ise kõige lähemal, nii et noh, loomulikult on neid inimesi, neid on väga vähe. Mida ütleb sulle selline sõna nagu südametunnistus? Tähendab tunnistus antakse ikka teatud kindla nagu noh, ühesõnaga need antakse nii nagu antakse diplomeid ja kõike muud tulemuste põhjal. Ja kui südamel on head tulemused selles vallas, et, et südametunnistus pärast, siis, siis võib anda küll hea tunnistuse selle peale, et südametunnistus on, on olemas, et inimene väärt oma elu elama. Mis sa arvad, kas sinu südametunnistus on korras? Seal ma arvan, et on viied miinused peal. Siis, kui inimene vanemaks saab, kas ta hakkab nägema südameasju ka teistmoodi kui nooruses, mis arvad? Noh, loomulikult inimene ju areneb, kui, kui inimene jääb vanemaks, siis ta seda rohkem hakkab neid nägema ja kui ta jääb päris vanaks, siis ta on juba härra näinud. Kui mina olin poole meetri pikkune, siis siis polnud õieti midagi, olin meetri pikkune, siis oli juba midagi, et kuule on kaks meetrit täis, nüüd on juba nii üht kui teist elus ära nähtud ja ja nii üks kui teine asi on saanud ka selgemaks, mida saab juhtuda, onju, siiamaani pole midagi hullu juhtunud. Küll inimesed saavad ise oma asjadega hakkama, kui näiteks näiteks sõber läheb kuskile midagi tegema. No mul jumala pärast ei valuta ju, süda tema pärast, suur inimene saab hakkama. Eks ole, kõikidega niimoodi, et et võib-olla noh, emad on enamasti sellised, kes muretsevad alati, neil alati süda valutab, kuna mina ema ei ole, siis mul ei ole ka sellist tunnet välja arenenud, et mul peaks nüüd kellegi pärast süda valutama. Ma arvan, kuna ma ise olen siiamaani hakkama saanud üsna edukalt ja ja noh, täisvereline inimene, nagu ma olen, ma arvan, et kõik on sellised. Meelest on olemas selliseid inimesi, kellele peale vaadates kohe võib öelda, et et sellel inimesel ei ole hea süda. Ei ole selliseid inimesi, mõni näeb küll väga kole välja, mõni on ümmargune nagu maakera, mõni Ellena peenikene, aga selle alusel ei saa ju ometigi öelda, et inimesel on halb süda on küll selliseid igasugu noh, ajakirjade lõppudes avaldataks selliseid asju, kus vaadakse inimesena juuganinavi siukse kujuga näpud sest on kuri inimene või siis ta on väga leebe inimene, leebe mees näiteks. Kõige jubedam asi maailmas on ju või, või noh, ühesõnaga minu meelest inimese peale vaadates ei saa ju ometigi öelda, milline on tema süda sees seda inimesega suheldes, niimoodi saab seda asja selgemaks teha või vahelise, isegi suheldes, mitte elu jooksul terve elu näiteks inimesega hästi koos elatud ka alles 80 aastaselt ta keerab sulle mingi käki, siis selgub halb süda, noh siis inimesed näiteks abielus olnud mul 80 aastat 80. palju, kui ma, kui nad on jõudnud kaheksa, kas sa 10.-sse eluaastasse, siis nad lähevad lahku, selgub teisel inimesel, halb süda, nad ei saa koos elatud. Võib-olla mõnel juhtub niimoodi, mõni inimene on lihtsalt, nojah, ta on lihtsalt selline sellise virila olekuga, mõni on kade lihtsalt. No jumal nendega, eks neil ole endil probleem. Nende endi isiklik probleem on ju, seal on nüüd kuidagi aidata ja kui ma neid ka aitaks, siis oleks ikka häda, siis nad ikka viriksekside edasi ja ühesõnaga, no jumal, nendega nad saavad ise hakkama. Oled sa ise näiteks ka teisi inimesi oma probleemidega näiteks või viriseme isega näiteks tüüdanud. No loomulikult kuidas siis muidu, aga ise ma ei ole sellest ilmselt alati aru saanud, lõppude lõpuks inimestevaheline suhtlemine on ikkagi inimeste erinevate inimestevaheline suhtlemine jätkunud, noh üks tahab midagi halvasti, siis teisele jälle kohe mõjub natuke ja teine tahab midagi hästi, kohela teisele mõjub ja noh, see on ikka nii, et üks ühele ja teine teisele ja. Kas sinu meelest peab see paika, et südamemure või südamerõõmu pärast tarbitakse näiteks alkoholi? Mina ei tea, mille pärast alkoholi tarbitakse, tähendab seda tarbitakse sellepärast et ta on, et ta on hea, et on kibe ja paha, hakkab hästi pähe. Et alguses on hea olla ja noh, võib-olla ka sellepärast, et murede muresid eemale peletada, noh, mine tea. Tähendab, kui inimene ikka väga ohjeldamatult joob, no võibolla tal on siis jah, tõesti tarvis muret sellega eemale peletada, mine tea, mina ei ole joodik. Aga rõõmu pärast? No ma ei tea, tähendab rõõmu pärast ma olen tähele pannud, et mõned sellised kepsakat mukid, beibed hakkavad endale kokteile kokku segama ja lähevad igale poole paaridesse istuma. Aga noh, see see joomine ilmselt on seal ikkagi sellel kõrvalnähtus, eesmärk on seal ilmselt ikkagi midagi muud. Kas saab süda teha mingeid selliseid asju, mida sa mõistusega alla ei saa suruda? Siis hakkab vereringe muutub eriti erksaks klapid töötavad klõbinal sees, see on umbes sama asi, kui süda vajub saapasäärde ja nii-öelda noh, puhtfüüsiliselt ei vaju saapasäärde, alati pole saapaid jalas. Aga nojah, on selline kõnekäänd, mis võiks minna ja sinna alla noh, alapealkirjaga Peep ja sõnad. Et jah, on küll selliseid asju juhtunud, et süda peksab sees küll, aga noh, see on tegelikult teema on ikkagi närvides ikkagi närvidest hakkab asi pihta ja siis hakkab süda sees peksma. No kas seda saab need viia ka sama teema alla südant kinkida pole mul südant, no las tema olla seal üks südameasi. Kas südamepeksmine võib juhtuda näiteks ka oletame, eksamite eel, mida sul on kindlasti elus väga palju tulnud teha? Esimese eksami eel kindlasti oli järgmiseid, ma oskasin juba sooritada targemalt, järgmiste ajal enam ei olnud, ütleme nii palju, kui on elu nähtud juba, nii palju on see maailmas elamine muutunud lihtsamaks, et enam ei, ei aja miski asi niivõrd närvi pingesse, et nüüd peaks hakkama süda tagurpidi sees ringi käima. Ja kuna ma südamehaige ei ole võib-olla üks kord jään vanas eas, siis närvid läbi, siis ilmselt võib midagi taolist juhtuda. No ma ei tea, ma ei ole südamekirurg, ma ei ole ka psühholoog, seepärast ma ei oska öelda, et noh, kuidas südameasi nüüd teistpidi nagu nagu see nii-öelda südamest tulevalt käib. Nii et sa ei kujuta päris täpselt ette, mis asi see võiks olla, mis sinu südamed tõeliselt peksma ajaks. Siiamaani ma ei tea, aga ma ootan seda väga pingsalt, ma olen valmis selleks igal hetkel, ma tahaks näha, mis asi see on. Mis sa arvad, kas südant võib ka mingile harrastusele näiteks kinkida või, või endast endast mingit osa võib inimene ära anda mingisuguse harrastuse pärast? Tegelikult ükskõik, mis ta on, inimene annab ilmselt terve elu jooksul endast midagi ära, seepärast see nii-öelda nagu eluküünal, keda järjest põleb ja põleb anda, annab endast kogu aeg midagi ära. Ei lõpuks kustubki, nii on ka inimesega, eks ta terve elu elabki selle mõttega endast midagi ära anda. Ja lõpuks kust. Tänavaintervjuudes kuulata, mis seostub inimestele väljendiga südant kinkida, pole südant. Südant. Kipub olema pigem. Üldiselt on vist nagu Mulle tundub, et see väljend on nagu aegunud moodi. Millegipärast mulle tundub, et seal niukses õitsva stagnaajast pärinev väljend ma ei usu, et et enam nisukesi termineid kusagil kasutatakse. Seda terminit võib näiteks armastuse puhul kasutada maius. Kuidas sulle endale südame kinkida, pole seda südant? Ei, ma arvan, et seoses millegi armastusega väga või, või väga lähedase inimesega või paar aastat meenub kohe kõigepealt kuivõrd peab elus valima seda, millele või kellele oma südant kinkida. Tuleb valida küll, jah. Mul endal on alles slim, minevikus see olukord olnud. Ja olete teinud õige valiku, et ei ole veel aeg arutust andnud, natuke tuleb aegade mööda minna. Südant kinkida pole südant, tähendab inimene lihtsalt ei ole ja kõik. Kellele või millele inimene võiks oma südant kinkida. Kas maailmas on palju asju, millele võiks südant kinkida teisele inimesele lapsele? Meeldivale tööle. Ei tea. Kas teie olete pidanud elus palju valima, millele või kellele oma südant kinkida. Ja kindlasti oleneb ju võimalustest. Kui hetk ei saa sellele asjale pühenduda ja südant anda, siis tuleb valida, lihtsalt. Olete te tavaliselt õige valiku teinud, mis te arvate? Narvale iga inimene eksib sidend kinkige Pole seda. Kas see võiks olla armastusega seotud, mis te arvate? See võib olla igas mõttes õige, oleneb, mis vaatenurgast vaadata. Aga mis teile kõigepealt nii-öelda pähe tuli, kui ma küsisin seda? Seda võib mõelda küll armastuse valdkonnas. Ma ise olen meedik ja ma mõtlesin kõigepealt südant kinkida pole südant petel, mis võin, võiksin meditsiinilisest seisukohast sõna otseses mõttes ja aga kaudses mõttes muidugi võiks siin olla armastus mängus, armastuse ja teema ka seotud. Kas on millegi hea või halvaga seotud eaga, ma arvan. Rekka, kas elus tuleb teha palju valikuid selles suhtes, et kellele või millele oma südant kinkida? Arvan õigele inimesele ikkagi. Sellepärast kui valele, siis võib pärast väga kahetseda. Süda kinkida pole südant. Ma arvan midagi head ei tee kellegile või ei taha teha või mis südamest tuleb seal pidi hea meelega. Ma arvan, et niimoodi inimene. Milliseid seoseid tekitab sinus selline väljend nagu südant kinkida, pole südant mõnedele laulu säil meelde harmoonias tössa, kallis, magus mesi. Ekstseks ilusa magusa see muidugi ei ole ja looduse poolt Ta ju meile sisse programmeeritud ja avarii on põhilised ainult soo jätkamise instinkt siis inimeste puhul on siin veel niisuguseid lisanüansse. Ja need lisanüansid on minu arust nüüd nagu kujunenud. Niigi, see on nagu kõige olulisemaks. Tähendab see garneering on muutunud väga tähtsaks ja südant kinkida. Nojah, kui keegi kangesti tahab, siis võib kinkida. Eks ta nooruses olen niisugune ilus ja kaunis ja ärev aeg ja ja siis on see Võib-olla tundub see armastus kõige-kõige-kõige-kõige tähtsam. Ja ütleme, et kas või ükskõik missugune õhtu kasvõi kasvõi keset nädalat mitte kuskile minna ja mitte ikkagi kokku saada ja Sonny piila. Kui vanaks saad siis mõtet, oh küll on tore, saab ühe õhtu rahulikult kodus ei ole vajagi kuhugi minna. Aga et eesti keeles on ainult üks sõna armastus? Ma olen kuulnud, et kreeka keeles olevat sõna armastus kaheksa varianti. Ometi on olemas. Mehe naise vaheline armastus siis on koduarmastus, armastus, poja armastus, lapse armastus, no ma ei tea, mis veel tööarmastus. Või üldse mõeldav, et tööd kangesti armastatakse, räägitakse, et peab lihtsalt tegema. Mis sa arvad, kuivõrd peab inimene elus valima seda, kellele või millele oma südant kinkida? Külma valima hakata, siis ei ole see armastus päris. Sihis siis juba tekib selline situatsioon, et sa lased endale südame kinkida. Aga noh, need suured tugineti asjad lähevad ju väga noorest peast üle ja kuigi ma olen kuulnud, et on ka selliseid inimesi, kes abielluvad nii seitsme küla vastaselt, no mina ei kujuta seda muidugi ette, aga olevat olevat olnud ma ütleksin seda. Et kõige püsivam armastus maailmas on ema armastus, vaata see kulu ära. Igasugune muu armastus võib ära kuluda ja tekkida uusi vahekordi ja situatsioone ja kuidas kellelgi. Aga see ei kao mitte kuhugi. See on niivõrd püsiv. Ja ma usun, et kodumaa-armastus on ka niisugune, et kui ta inimeses olemas on ega see siis ka otsa ei saa. Vaat ma liigitaks singi, nii et on niisugused väga püsivad armastuse. Ja on mööduvad armastused. Ja räägitakse et peabki elus mitu korda armuma. Kuule, see ju see ju kulub ära. Abiellud noorest peast ja lõpuks paari-kolmekümne aasta pärast, nagu ei leia enam ühist jutu teematki. Muidugi, kui ei viitsi tülitseda, eks ole. Nii et seda loota, et nüüd armastus elu lõpuni on kaunis ja kestab ja kestab, see on kena niimoodi mõelda, all kusjuures, aga aga peab olema teadlik, et see läheb üle millegagi, asendab sõpruse ja lugupidamisega ja ja vaata siis oli niisugune asi. Et mineni nimetaksin seda, seda, seda kurameerimise aega, oma mudi teatriks. No ma ei taha, ma ei ütleks, et inimene kohe võtab endale niisuguse positsiooni, et ta nüüd meelega tahab teist petta ja ennast näitab paremas valguses mitte seda. Aga hing iga inimene tahab sel momendil olla noh, tõesti võimalikult kena jäid ja ja võib juhtuda, et sa abiellud inimesega nende omaduste pärast, mida ta tegelikult üldse ei olegi. Esineb ka selliseid situatsioone. Aga mina jään ja selle juurde, et on kaks püsivat armastust, emaarmastus. Ja on kodumaa armastus. Ja veel lisaksin juurde on. Tähendab selline kui inimesel on kutsumus, kui tal on sügav kiindumus mingisse elualasse mingisse töösse vaata seee kallale. Kui inimene on loov inimene, siis ta loob elu lõpuni viimase hingetõmbeni. Need ma sain kolm armastust, mina ei tea, kuidas neid kreeka keeles nimetatakse, vaid nendel on veel viis, aga noh see on juba nende asi. Saade karikakramäng on lõppenud tänastes intervjuudes kuulsite, kui erinevalt inimesed südameasjadesse suhtuvad. Tegelikult ei ole me ju kunagi päris lõplikult millegagi rahul kuid üks jääb meile alati alles. See on elamise rõõm. Et ma saaksin Karvased jalu raamid, hirv, pointi, raudolevaid, Me hüppajal parajad rauad. Torm uusaasta öösel. Mu ees seisis saata. Sakslastele häärberis tantsiks lauad on o. Lõpegu oi, see, Meil aega on. Tiina ja nägi Teelele. Linnakooliga Brighton, Berliin, ajavööndiga, veeteed. Mööda läheb masin ei ole käinud. Galina mehka kontserdil Kuigi Istanbul rinnus taob kaalub pool Havanna rumm, pinnakonksud haiga kõlvatu. Liina kontserdi najal. Seal leina kaadiga meetodontser Tiina ja mängile. Ei ole aastaid siin maailmas olen näinud. Ei ole lai iluvus, talu jahu tangu Mikk Targo. Tallinna kontserdi Hiina ja räägib Õhukesed, heledad maitsekad siin moodsad põrandad, laed ahmis, rõõm kõike. Ning et see on veidi hukese ei morniks sugugi. Las mängib kõrvaltoas. Millal küll võiks kaduda ammu, kes on süüdi, sest et hetkeks rahu ei saa? Viletsaim? Päike taeva serval, madalal. Pillaneelisemadki ja. Mis siin veel kaalutleda brigaadi? Hinnad ja meelespea haigi Panther lase. Kui imekülas iga nooruk ja kolhoosiga. Ehk on sul aruharva õrn ja kaugema kaugemale jõuab ta. Et brigadiri oodanud oled? Et aga on nagu Kaua mõelda? Ja tädi nende dünamiit.