Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Asjade internet on sedavõrd totaalne fenomen, et peab endast rohkem märku andma kui mõni muu tehnoloogias sündinud kultuuri uuendus. Oleme siin asjade alguses. Pange end juba varakult valmis uude tabada ja olukordade suhtes. Seekord võibki rääkida kahest pisikesest tagan märgilisest juhtumist. Tasakaalu nimel on üks neist siis rohkem positiivne ja teine kindlasti mitte. Valida ei saa, seetõttu alustagem positiivsest. Sarnaselt toimub printerite äri viimased 100 aastat toimunud raseerimisvahendite äri eeskujul. Mees nimega kinke džilet mõttes omal ajal habemenoa asemel välja kasest terasplaadist lõiketera, mille paigutas spetsiaalsesse hoidjasse. Uus lahendus võimaldas ainult ristilõikeid ja kõik küljesuunalised ehk pikitera toimuvat liigutused polnud ohtlikud. Tänu millele jäid miljonid lõuad viristamata. Spetsiaalsem hoidja osta. Odav, aga Elukestva habemeajamise jaoks pidi klient hankima pakkide kaupa ja dollarite viisi. Nimetatud terasid ja nimetama hakati neetis leiutaja nime järgi. Printeritega on lugu sarnane seadma, ost on ühekordne kulukulumaterjalide ostmisega, aga muutute pikaajaliseks margi ma orjaks. Mõned on võrrelnud printeri ostu, isegi narkomaania ka kus esimene doos, ehk antud juhul siis printer. Antakse tasuta, kuid edaspidi ületavad kulumaterjalid printeri hind. Ta on mitmekordselt printeritootjad, teenivadki kasumi põhiosa kulumaterjalidelt. Samal ajal käib selles sektoris aga poolvarjatult halastamatu võitlus, milles nutikat kolmanda osapoole ettevõtjad püüavad ise kulutarvikuid müüa. Kuna originaal tindi hindan printeri valmistajat. Poolt viidud kunstlikult kordades kallimaks kui aastakäigu šampanja. Üks tuntud printeri valmistaja alustaski nüüd tindirenditeenusega, milles asjade internet, eriti kultuurile omaselt valvab ettevõte neti vahendusel koduse printeri trükimusta staatust ja saadab siis Kellajal postiga teele uue kulumaterjali saadetise. Printeri omanikul pole vaja muud kui sarnaselt elektrienergiatarnija kantsel, mida siis oodatava kulupõhine leping. USA-s pakutava otsaga bematu tindi diilis küsitakse kuus keskmiselt 50 lehe trükkimise eest kolm dollarit jam sajalehe puhul juba viis dollarit. Vahepealse kaupmehe kasumi ärajätmise arvelt sündivat kokkuhoidu ostjale pakkuv teenus võimaldab kasutamata ressurssi ka üle kanda jooksvalt lisakapatsiteeti tarnida. Teenus siis toimub põhimõtteliselt samadel alustel elektri, veekaabeltelevisiooni, interneti ja kas või mobiilsideostmisega. Kindlasti lisavad internetiühendustega koduseadmed taoliseid asjastatud ressursivoo teenuseid juurde. Üheks võitjaks sellises arengus. Saavad olema kindlasti postiteenuse pakkujad koos strateegiliselt paigutatud pakiautomaatidega. Ja nüüd siis ongi aeg unistada ja küsida, mis siis järgmiseks. Näiteks kui võimatuna tunduks koostöös nutika pesumasinaga otsa lõppematu pesupulbriteenus kelle pähe tuleb nüüd idee hoida jääkapis pidevalt pudelit piima või õllega, siis siin peab ära tooma asjade interneti negatiivse näite. Andmeturbe uurijad jõudsid erile ühele nõndanimetatud zombi arvutite virtuaalkolooniale mille umbes sadat 1000 seadet olid allutatud täitma võõra käski ülesandeid. Sisuliselt läkitasid muundatud programm varaga seadmetele rämpsposti. Traditsioonilised. Muudetakse zombi arvutideks lohaka omaniku koduarvutit, kuhu istutatakse viiruste abil vajalik tarkvara. Seekordne avastus aga märgiline, kuna. Tuimad kasutatavate armeesse oli värvatud ka nutikaid koduseadmeid internetti ruuteritest. Võrguühendusega kodukinodest, multimeediaseadmetest ja televiisoritesest kuni jää kapini. Viimaseid oli hetke info põhjal esialgu ainult üks. Aga see on ju seda tähelepanuväärsem. Olgu veel lisatud, et 95 protsenti maailmapangaautomaatidest töötavatena ikka veel igivana Windows XP baasil mis annab mureliku vihje, kui. Ajakohaselt hakatakse nutikate koduseadmete armee tarkvara uuenduste eest seisma seega pangenud üllatusteks valmis.