Tere, mina olen Kristi Aule ja te kuulete saadet karikakramäng. Täna räägime armastusest asjade vastu. Elus on palju selliseid inimesi kohatud, kelle jaoks need materiaalsed asjad on tähtsamad, kui me oma kaasinimesed tema ümber, ise loodan, et mina selline inimene ei ole, et ikkagi inimhing ja sinu sõbrad, sinu lähedased kodutlused, et need on ikkagi kõige tähtsamad. Võib-olla see lihtsalt vajadus asjade järgi on mõnedel inimestel suurem kui vajadus inimeste järgi. Kui me nüüd alustame päris inimese sünnist, siis loomulikult inimese väikse inimese jaoks ei ole ju olulised mingisugused materiaalsed asjad. Niivõrd-kuivõrd on ta tähtis tal ema ja ja kõik see kodusoojus, mis ei pruugi seisneda ainult asjades, muidugi nad mängivad olulise osa selle inimese väljakujunemisel, aga ikkagi ma arvan, et see kodusoojus, et see on hoopis midagi muud kui, kui need asjad. Aga noh, mida vanemaks inimene saab, seda rohkem ja noh nagu öeldakse õhust, veest ja armastusest, me ei ela, et et paratamatult on ikkagi vaja konkreetseid asja, et inimesed, ma ei tea, kas nendest õnnelikuna ennast tunneksid, aga et see on üks osa nende õnnest, nende elust, nende tegemisest, nende olemisest ilmast ütleme, lihtsalt ei eksisteeri. Eetiline inimestel on see asjade tarbides suurem ja teistel vähem nagu ühed on vähem nõudlikumad ja teised rohkem nõudlikumad. Osad inimesed saavad väiksemate asjade hulgaga hakkama, teistel on täpselt nii, et kui sul on juba mõni asi, siis sa tahad rohkem ja rohkem ja rohkem sinult seda ei saagi seda küllalt. Mille nimel näiteks sina töötad, muidugi õnnelikud, sellised inimesed, kes, kellel nii-öelda hobi ja töö kattuvad, et see on ikka mingi enese teostamine ja see ei pruugi olla paljud inimesed, töötavad. Kõik kultuuriinimesed, näitlejad, lavastajad, kõigi kannate, teete asjade nimel sense loominguline element, mis inimestel on ja ma arvan, et millegipärast tundub, et vähemalt see ringkond, kus mina liigun, et et nemad väärtustavad ikke inimolemust rohkem kui, kui asju, mis. Sinu jaoks elementaarsed asjad ja, ja mis võib-olla sellised luks asjad, mida sa võib-olla ihaldaksid endale, aga mida sa praegu veel ei saa? Näiteks väga Aga näitaja elementaarasja seal bussipilet, millega sa sõidad iga päev tööle töölt koju aga luks asi on sul auto, millega sa iga päev võib-olla suudaksid tööle ja nii edasi, et noh, tõesti tarbeesemetega olla leib ja, ja luksuses võib-olla tõesti ma ei tea, mis Mehhiko kööki ja nii edasi, kuidas sa suhtud näiteks mingisuguste asjade omamist mingisuguse kogumise või harrastuse nimel, ma usun, et inimesed on kindlasti kõik on kunagi mingisuguseid asju kas teadlikult või teadmata kogunud ühe tiheldavad ühtesid asju, koguvad need enda ümber teadlikult ja teistel on see kuidagi kogemata ja. Aga noh, eks kindlasti iga inimene, aga kommipabereid oma elus ma kujutan ette, kogunud või mark, aga tegelikult on need inimesed õnnelikud, kes, kellel on mingisugune merekarpide kogu või või noh, mida iganes, kes kogu kogub kruuse ja kes kogub õllepudelisilte ja kui nendele see meeldib, siis issand, see on ju nii tore. Kas sina oled mingisugust asja või eset väga armastanud või, või armastada? Mulle õudselt meeldivad karvased kaisuloomad ja mänguloomad. Ei tea, kas see oli vist sellepärast, et kui mina laps olin, siis tõesti neid niukesi armsaid kaisuloom ei andnud, et siis olid kõik sihukesed plassmassist jas ametisse niuksed, noh, mitte mitte hubased, vaid armsad, aga need tänapäeval on neid nii palju, et neid need mulle tõesti meeldib. Ja mulle meeldivad savist nõud, vaid need ka toovad kohe kuidagi nihukest kodusoojust, mitte ei ole niukene, üks partii kaup, vaid noh. Midagi nihukest killast, kui sul on näiteks võimalust või oleks võimalust endale osta tõepoolest neid asju, mida sa mida sa oled armastanud või mille järele sa oled igatsenud, kas sa siis ümbritseks ennast tõepoolest suurel hulgal näiteks kaisuloomade ja, ja savinõudega? Ja ma arvan ikka teisi asju ka päris kaisuloomadest ja savinõudest piitsaga. Ma võtaksin siis siit ja sealt natukene, mis mulle just väga meeldivad, need ütles, et siin niisuguste asjadega, mis mulle meeldivad, mis ei pea olema just tarbeesemed vaja, selleks on vaja materiaalseid sissetulekuid. Mis tähendus on sinu jaoks näiteks sellisel sõnal nagu talisman, talisman, on ka tavaliselt mingisugune ese või asi? Talisman ikka on selline lugu, et praegu inimestel on mingi niisugune sümboolne asi, mis mingi õnnekivi või või noh, mis iganes inimestele kummalisi asju, aga see peab olema mõistlikkuse piirides. Kui ikka tõesti tullakse igale poole eksamitele, kohtumistele, kinno, teatrisse, kogu aeg, mingite imelike asjadega, siis vahest on tunne, et osadele inimestele talisman ei ole nagu talisman, et see on nagu rohkem niuke näitamisasi, eks nende asjade puhul ei ole üldse, on vist niimoodi, et need inimesed, kellele asjad meeldivad, võib-olla ei meeldigi need asjad niivõrd-kuivõrd, neile meeldib näidata neid asju omada paljudele on talismani kassis kingitud lähedase ja kalli inimese poolt või nad on selle leidnud nendele olulisel hetkel neid variante on vist nii palju, mis keegi endale talismaniks. Peab kas sinul on oma talisman või mingi oma asi, mida sa oled väga tähtsaks pidanud, võib-olla tähtsatel hetkedel kaasas kannad. Mul on olnud mitu talismani, aga tähtsatel hetkedel nad on mind alt vedanud, et ma vist ei ole endale õiget talismani veel leidnud. Kuna ma juba ennem sind kaisuloomadest rääkisin, siis mulle tõesti tehti südamest ykskord üks kaisu loomakingitus, mis pidi mulle siis head õnne tooma, aga aga kahjuks ei läinud sellega. Ühel hetkel võib-olla ta oli mingi muu hea asja jaoks, aga sel konkreetsel elu hetkel ta ei aidanud mind juhatada, kaasa võtnud päris tülikas igale poole kaasa võtta, aga, aga ta on mul olemas ja ta ei seganud või ta mingil hetkel on nii-öelda alt vedanud. Sai. See ei tähenda veel seda, et ma peaksin ta ära põletama, prügikasti viskama või kapinurka panema, ta on ikka minu tuli. Poolas või Leedus ma enam ei mäletagi kuskil me käisime kas klassis või kindlases kaaseriaalsele Leedu kuradite muuseum tuleb meelde. Ja siis on muidugi agarad suveniiritädid, sismi müüsid kõigile meile igasuguseid kuradid ja ja nad seadsid meid fakti ette, et kus sa seda kuradit ei ostasid meie käest, et siis sa nende kuradite küüsist nii-öelda iga ei pääse. No ja siis mina ostsin ka endale ühe väikse kaelas kandva kantava kuradi ja, ja siis kandsin seda natukene aega, ma ei ütleks, et mul oleks nüüd just mingi niukene pähe vaim sees olnud või et ta oleks mind nii väga häirinud, aga kõik tuttavad, kes mind selle kuradiga käisid, riputasin ta kael, aga ma siis ei peitnud teda kuskile, seda peab lähedal olema. Ja igal juhul kõik. Tuttavad hakkasid küll nagu võõristamaksid, näed, mis need sul viga on, et sa nüüd sihukse kuradiga käidud, kas sa oled ära neetud, et see mõjus nagu hoopis vastupidised ja ja siis ma isegi tundsin kuidagi, et see kuradi ei lähe, ei lähe ikka minu natuuri ja iseloomuga kokku ja ma võtsin ta ära ja vot seda ma ausalt ei mäleta, kuhu kapi nõrkamad tema panin ja kas emmel alles. Mida ütlevad sinu jaoks sellised asjad nagu kosmeetikaasjad? Kas need on? Kas need on sinu meelest naise poole elementaar asjad või võivad nad ka olla sellised asjad, mille puhul võib tekkida tõeline omamise kogumiskirg? Kindlasti on neid naisi, kellele, kellele kosmeetika nii-öelda omamoodi hobiks on talong. No näiteks mina ei saa tõesti aru, ma ei saa nendest värvikarpidest aru, kus on 160 lauvärvi või noh, mingid sihukesed asjad, et iga inimesel on ikka oma värvi, 100. tõesti, harjud musta pliiatsiga silmad või, või sinise või rohelisega, vot mina niukestest aru ei saa, kes. Noh, kui lähed kuskile välislähetusse läheduses oled kuskil kellegi inimese koos ja siis hommikul see rituaal, mis kestab tunde, kaks, kus siis loetakse terve buduaar lahti. Et see on nagu natukene mõtet on, loomulikult iga naine tahab ilus olla ja kosmeetika selle jaoks ongi, et ilusaks teha, aga kõike peab olema mõistlikkuse piirides. Mõned asjad ikka lähevad küll liiale, kuskil ma just lugesin, et ma vist ikka õige naine ei ole õigel, naisel peab olema kolm lõhna, mis on siis üks lõhn hommikul, üks lõhn lõunal ja üks lõhtis kohtul. Emal siis pettu kolm, kolm korda päevas duši all käima pole aeg, võib-olla käiks küll, kui aeg oleks. Siis läheb ka nagu palju käin, igal inimesel on nagu oma lõhn või pidulikemateks hetkedeks mingi teine, aga sellega ei tohi ka nagu liiale minna. Et paned endale lõhnavett ja tualett, siis lõhnaõli ja siis kümmet deodoranti rulli ja nii edasi. Et igat asja nii mõistlikkust. Piirist, kas sa oled kohanud mõningaid inimesi, kes on sind üllatanud oma materiaalsusega, kes on nagu muutunud läbi asjade? Jah, vist võtta kõik lapsepõlvesõbrad on vist läinud seda teed, et sa oled laps, siis sa siis märkan nende asjade olemust ja nende suurt tähtsust enda jaoks, et et kus sa saad mingite inimestega üle hulga aja kokku, kas siis klassi või koolikaaslased ja siis ja siis, kui sa neid näed ja kui nende, siis jutt piirdub ainult sellega, et, et ma ostsin endale mobiiltelefoni või ma ostsin endale uue auto uue korteri, uue televiisori, uue maki, uue noh, kõik siuksed, materiaalsed asjad, noh hea küll, kude natukene räägib, aga kui see tema jutt ainult pöörlebki nende materiaalsete asjade ümber, siis noh, täpselt see, et näidata, et mul on palju-palju asju ja et see, see, see muudab ja see ühiskond üleüldse muudab vist niimoodi teistele näitamiseks. Noh, ma olen nüüd kõva inimene, kui mul on ikka palju asju. Kas ka riided võivad olla nii-öelda mingisuguseks kireks, mida inimene tahab hirmsasti omada või osta ja mis võivad ka olla samas selle jaoks, et, et näidata Eesti ühiskonnas ikka ühistranspordis ja nii edasi ning ka uhked kasukat, esiteks meil kliimakeeei ole, niisugune peaks olema karakul kasukad ja, ja nii edasi, et see on ka minu arust üks niukene lihtsalt enda näitamise vajadus siis, et mul on raha ja et ma võin endale lubada. Tihti on ju paljud niuksed jõukamatel inimestel kostüümid mida kantakse üks kaks korda ja siis jäetakse vedelema, aga nad ei saa nendele inimestele kuidagi omaks, et kui sul on nagu vähem asju, kus sul on oma stiil et siis see nagu on teistsugused kui see, et sa ostad endale kogu aeg asju asjade pärast. Mis on sinu jaoks. Siiamaani olnud kõige armsam asi või ese. Mul ei ole Niukest ühest asja või eset, mille pärast ma nüüd tõesti läheksin läbi tule ja vee noh, on asjad, mis on olulised meile kõigile ja ilma milleta ei saa, on lihtsalt mõned kallid asjad, aga ma isegi ei oska niimoodi konkreetselt need üles lugeda. Raamatud on olulised asjad, mis, mis, mis peavad olema, mis, mis on nagu tähtsad, aga noh, kõige tähtsam on ikkagi kõik elavese ümbritsev, mis sinu. Sa öelda näiteks mõnda asja, mida sa tõepoolest tulevikus väga tahaksid, see võib olla nii elementaarne, see võib olla ka mingi iluasi. Kuna ma olen niukse sealses, minu, minu soov on küll väga materiaalne aga niukene eluline asi, see on oma koduselt tema otseses tähenduses. Nelja ruuduline kööktuba, ükskõik mida siis oma elamisse oma kodu alla saab paigutada. Loomulikult kaitse loomade ja savinõudega. Too töötate ühes vanalinna antiigipoes. Kuidas see niimoodi juhtus? Ette sattusid? Et sellise töö peale, et te olete kogu aeg ümbritsetud asjadest Eks see ole ka nooruspõlvest peale ujunud vanade asjade vastu ja noh, ja kui see juba kooliajal kollektsioneerimisega tegeldud ja siis ongi niimoodi, et kui tuli see pööramise aeg ja siis sai räägitud inimestega, kes seal nagu selles majas töötavad ja et võiks nagu teha sihukse äri antiigiäris sisulisi populaarne muuseas tol ajal algus mõelda ja siis lõpuks teine. No ja siis ma hakkasin ise ehitama seda siin. Nii see saigi see antiigiäri siia. Ja noh, üldiselt see oli ka nagu hobiamet sai kokku ja nüüd ma nagu mõtlengi, et isand ei olekski nagu teisiti oskanud õlad ehitusel kuskil olla, kui noh, alguses kui ma alustasin ehituse peale nüüd ei nagu mõtlengi teisiti, et kui nüüd näiteks eri läheb siin või noh, ütleme ütleme, et need probleemid on selle ruumide asjadega. Et kui see läheb kinni, siis ma arvan, et ma üritan uuesti, samal ajal mille peale te nagu ise olete kõige rohkem orienteerunud. Eks igal kollektsionääril on oma oma sihuke kirg. Üldjuhul noh, ma nagu Tartu poiss siis okei, et omal ajal, kui ma alustasin neilt postkaardi, oli niisugune suhteliselt odavad ja see lihtsamalt kätte siis okei, et see on ka päris huvitav ja seal on ka ajalukku ja kõik on koos ja siis alustasingi postkaartidega tõsisemalt kohe tegelema sellega steks kooli ajal küll korjatud nii marke ja münte ja märke ja kõiki sihukest, aga postkaarte tõsisemalt ja ja nii see läks, on esinetud näitustel siin kujuli. 87. aastal oli näitusse postkaart läbi aegade siis sellesse osa võetud, nii et nii see asi hakkaski. Praegu päris põnev. Kuigi arenemisruumi on väga palju, sest näiteks ma tean, et Eesti Rahva Muuseumi seal 15000 ühikut Tartut puudutavad materjalid minul on kõigest 3000, nii et pole varem ruumi küll. Kui raske või, või keeruline on üldse Eestimaal mingisuguseid selliseid asju kätte saada, mida tahetakse koguda just vanu asju? See on ettearvamatu, sest see võib olla niimoodi, et tõesti, et neid juhuseid on väga erinevaid, ainult kilontrollingutelt välja leitud asju ja külon keldrites, siis inimene on ostnud majasid, et näed, pööningul on igavene bardakk, tule vaata, mis seal on, siis käidi, vaatati sahhet. Jumal tänatud, ta kutseliselt teinud suurt jaanituld seal, et oleks asjad ära põletanud ütleme üldjuhul paberiasjadega, nendega ongi see kõige halvem see, et inimesed, kui nad ei tea, mis asjad need on, siis üldjuhul nad lihtsalt võtad seal, rämpspaber tuleb ära visata, ära põletada. Pahatihti nii võivad nagu väga väärtuslikud ürikud dokumendid lihtsalt hävida teadmatusest. Ja teinekord on inimesed on rääkinud ahjus uuest punase pera toodud. Et lihtsalt noh, inimesel seisab ahju pliita ees, et mis sa teed selle. Kuule, ei midagi, põleta ära. Võtatud, ära põletad vana sulle natuke raha, et mine osta puid või piketid, mida näed, see on ikka natuke rohkem väärt kui panemist. Kas te olete suutnud nii mõndagi asja näiteks ise päästa? Üldjuhul ikka, sest näiteks maarajoonides, kus on talude natuke tühjaks sest noh, kes on ära läinud ja mahajäänud ikka vahel käida kolatsejal ja kaid, vaatad, noh siis ikka tuleb mõne asja ära toonud, sest kui ta sinna jääb, lihtsalt jääbki sinna noh, ka sellist asja näiteks, mis omal ajal, kui sinna taru koolidel need väiksed talukoolid hakati likvideerima. Pahatihti see materjal, mis seal koolides oli, dokumendid, näiteks herbaariumeid, liblikate kogud visati prügikesti prügimäele lausa. Ja on sellistes kohtadeski ära toodud, need asja pärast hiljem muidugi tänatud, näed sa, et ei, ei lasknud Erauka minna. Sest noh, selline kurb lugu on noh Järvamaalt. Et seal kunagi vana abikaasa vanavanaema elas seal siis seal väikse külakooli dokumente kui üles korjatud, mis hiljem muidugi koduloo muuseumile. Et noh, kasulikud, need on lastetud, mis on teie jaoks olnud kõige põnevam leid või avastus, mis on läbi mingi juhuse, näiteks ette saad? Puhu minu jaoks võib ühel päeval üks asi jälle põnedeni, teisel ajal, teine asi. No ütleme siin päris, mis on põnevaid läbi käinud, on üks väga huvitav raudkirst. See oli kuskil 70. sajandi raudkirste väga huvitava ornamendiga. Muidugi inimene, kes seda tõi, need kodus seisab siin võides, siin tsink seisis. Aga et kui orgat käisid korteris, siis nagu muud midagi ei jäänud, üle tuli nagu kuidagi raha saades teisele müüki. Ja muidugi see oli väga huvitav eksponaat, sest muuseum käis ja vaatas seda tükk aega, veeretasid, näppasid, et ei tea, kas osta või mitte, aga lõpuks osteti ära ja kahjuks mitte muuseumi ostnud. Aga siis näiteks noh, ma ei tea, kui palju keegi müntidest teab, näiteks tahaks siis asja küsida, et kui paljud inimesed on hoidnud käes näiteks 12, rublast, plaatina raha? Ma ei usu, et nii väga paljud paljud ainult piltide peal näinud, aga noh, eks selles näris, näeb ka selliseid asju. Ja noh, neid on mitmeid siin noh, ütleme näiteks populaarsed saadakse asjad igasuguseid, nipsasjakesed on ka selliseid asju nähtud mis ei ole kuskil kataloogides läbi jooksnud, aga väga, väga ilusad ja väga kaunidest muidugi võltsinguid on nähtud, mis on Allafadese ja muidugi väga ilusad töö juba maksab seda ka. Inimesed on küsinud natuke naljakat enda arvates, et võltsing võib-olla ka või noh, et samas stiilis asi võib-olla ka sama, mis on ka kuulsa meistritöö, need, aga noh, ikkagi see pole õige. See on ka käinud selliseid inimesi, kes lihtsalt annavad oma asjad nii-öelda ära näiteks teie ärisse ja üldse raha ei tahagi nende asjade eest. Üldjuhul need on siiski siuksed, vähetähtsad asjad. Võib-olla inimesel on tõesti kodust jäänud jalus jalgu, et noh, ära ei raatsi nagu ka visata ka, äkki on inimene, kes nagu tahab seda üldjuhul seal ikka temperioodika asjadega, mis ta kogutud omal ajal, mis oli raske saada problemaatiline ja nüüd on nii, et Neid ei ole praktiliselt kellelegi vaja. Noh, ütleme inimene loobub, aga kes neid tahavad, kas nendel on juba või siis lihtsalt on võimalik saada raamatukuudest. Ja teinekord on ikka näideldakse aastakäigud, töötakse siia, et näed, et meie tuleb küsimused, näed mulle kenad võttasid siis on natuke üllatust, kuidas nii, mõte on, et kui sa tahadki koju, elate ja muidugi noh, ütleme koolilastele teinekord tantsin postkaarte nüüd siis et noh, et ostab mingi portsu isana teise portsjoni sama peale, et nad lihtsalt sa tead, et see nende vaja korda teha, aga lihtsalt omal pole aega sellega tegeleda ja kas see korda tegemine on ka selline, et ega kud peegel on pragu sees siis nagu peegliga Brauga peegel ja täpselt samamoodi on ka asjadele, et kuule seal väiksete sektide juures siis nende hind ei ole nii kõrge, et nüüd need nendega pärast vaeva näha toimetada ja seal restaureerida neid, see on küllaltki siis väga-väga spetsiifiline asi. Tõesti, teadet pole enne näinud, ei usu, et pärast näed. Kas sellistel asjadel on enamasti küllaltki soolane või kallis hind olenevalt no oleneb aisad. Et on asju, mis on kallid ja üldjuhul on see niimoodi, et mida paremas seisukorras on asi, mida tuleb puhtam ja ilusam ka seda kõrgematele hind, olenevalt ükskõik, mis on see hõbedast, kullast, rauast, ükskõik kui ta on ikka väga hea töö ja väga korras asi sellele võib-olla ka hind, võib-olla ka kõrgem hind, kui meie oleme harjunud sellega, selle jaoks leidub ostja kindlasti või kui ta on defektne asi, no siis on ka probloot Raulaatiline seda müües isegi siis, kui odavalt seda meelt väga problemaatiline, sest inimene ootab ikka, miks ma pean seda võttist asju ostma. Ma võib-olla kannatan, aga ma saanud kas parema või siis noh, siis peab olema tõesti sihuke paadunud kollektsionäär, et mul peab olema massaan, siis on hea, kui ei saa, siis on ikkagi selline märksa kollektsioneerimine, ongi sihuke nagu kirget. Kellel milline kirjutab, mõni korjab vanu autosid, mõni korjab vanu, kuldrahasid mõnikord postkaarte, mõni korjab lihtsalt telefonikaarti, nii et see on kõik selline, milline, milline hullus peale tuleb. Mis teie meelest selline kõige eri Laatsand kummalisem kogumine näiteks viimati, mis nagu noh, mis minu jaoks oli üllatus, et oli see, vaatasin saadet, see kuulsete kummalised seal oli see, et pabermähkmete kleepse korjatakse, see oli minu arust väga sihuke suur üllatus minu jaoks ikka selliseid asju varjatakse ise, nagu poleks selle peale tulnudki. Aga noh, inimesi on erinevaid. Aga minu tutvusringkonnast, mis võib kummalist olla? Võib-olla mõne jaoks on sihuke kummaline? Ei oskagi nagu öelda, mis ei tule nagu meelde kohe, mis mind väga-väga eriskummaline on. Võib-olla näiteks tempel, mark, tempelmarkide korjamine, seemned läinud nagu praegusele viimasel ajal moodi need omal ajal, need ei peetud millekski, aga nüüd on huvi tekkinud jonka, isegi rahvusvahelised näitused selliste asjade peale, et see on ka niisugune. Aga selleks peab olema jälle väga kõike oled näinud ja siis nüüd see nagu omapärane hakata seda korjama, sest noh siiski mingi suhteliselt palju ja haruldasi niikuinii ei saa. Kuidas siin väikeses äris nii-öelda on, kas enamus inimesed on tuttavad, kes siin käivad, või satub ka selliseid esmakordseid uudistajaid sisse? See on nii ja naapidi on omagi kujunenud oma kindel kontingent inimesi, kes teevad, teavad juba nii Eestis kui ka välismaale juba teada Haafjonäri, et siin on juba ahaa, ta on juba siin üks, viis aastat juba olnud, ahaa, tuleme vaatame jälle siit läbi. Aga on ka sellised inimesed, küsisid ohoh, et mul on siin nii palju jalutanud, et kas te olete uus äri, siis kütet viis aastat huvitavast pole märganud. Nii et see on jah selline ette armunud ja muidugi kui on ühe kuulutused või no ütleme, reklaam käib siis tuleb siiski suhteliselt palju võõraid inimesi, kes lihtsalt tulevad vaatama. Et mis äri on, kuidas tingimused on, mis pakutakse, mis saab müüa, mis saab osta, siis tuleb küll suhteliselt rohkem inimesi. On inimesi, kes praktiliselt käivad iga päev korra tiiru läbi, siin vaatavad, on sul midagi uut raputada peatselt segane. Aga on need kas nädalas korra ja teinekord kahe nädala tagant korra oleneb inimestest, sest kuidas, mis on kellelegi hobi, et üks aumärke ja käib võib-olla korra kuus vaatab ahah, et sellist mul ei ole, et kui midagi tuleb, siis helista mulle mobiili peale. Teinekord lihtsalt noh, las on ettearvamatu, ütles, et on inimesi, kes käivad praktiliselt noh, ütleme, et ülepäeviti ja on inimesi, kes käivad korra kuus või kahe nädala tagant või noh, lihtsalt kuidas mahti on, aga kõige tähtsam on töö ja hobi ja nagu teisejärguliseks kõigepealt ikka teenistus ja muud hüved ja see on selline selline asi, et noh, kui nii võtta otseselt ja tegelikult ju neid asju pole üldse vaja. See, mida mees elustele üldse neid vaja. Mis asja näiteks te olete ise tahtnud võib-olla endale kohe saada või omada kas on sellist asja olnud, kui keegi näiteks toonud siia ja te olete noh, kuna te olete kõige lähemal nendele asjadele Seda ikka saad, sest ütleme oma kollektsiooni jaoks noh see on esmane võimalus saada kohe. Aga üldjuhul noh, siin on ikka teinekord ikka kodu kaunistamiseks sikule nende asju saanud, mis läbidines kukujustad ära, sa tead niikuinii seda müüki panna ja neid enda juurde koju ja tulid rõhudesse, eks näe, muidugi on ka selliseid asju, mida oled pihkanud väga pikka aega siin aastaid viis kuus seitse tagasi oled rääkinud juba inimesega, siis lõpuks ütleb, et kuule, et need ajad on muutunud, et nüüd ma olen selle ära. Aga noh, see võtab aega, kõike, see tähendab seda, et sa pead pidevalt sellega tegelema. Siis tuleb neid huvitavaid asju ja muidugi noh siin käid inimeste juures kodus, siis kindlasti need ka palju asju, aga noh, üldjuhul arvestades seda rasket olukorda, mis ümberringi siin on, kardetakse inimesi koju kutsuda, et võib-olla tuleb pahandusi ja tulevad võõrad külalised. Siis püüad seda diskreetselt hoida, mida oled näinud, et nad enda teada? Ta ei levita seda laias ilmas. Et näed, seal kindlasti on. Aga noh, see tohjad on asju, millele tõesti suurem väärtus ja on asju, mis tõesti noh, jumal nendega. Las nad olid siiamaale, las nad olla ka ja on ka vastupidi, et uutel asjadel on samamoodi, et praegu võib-olla, et ei hinnata nii, sest noh, ma olen lihtsalt uued, et tuleb see inimene, kes nagu, kellel sõna vana on nagu maagia. Ahaa, see on hoopis midagi, hoopis teine aura on neid asju, sest ütleme, et noh, praegu on mida, nagu kollektsionäärid on püüdnud saada need uued, uued Eesti aumärgid, see on päris problemaatiline. Aga noh, ikka on õnnestunud need saada. Mida varem pihta hakkad, seda parem, saad need kokku kõik. Ja kui kõik kokku saad, siis tuua jõutakse luusida. Kas teil on olemas mõni selline Asindade? Kindlasti saada tahaksite? Aga mida teil veel ei ole? No eks neid asju ikka, mis näiteks mulle Pärnus näidati, minu kollektsiooni väga sobiks. Näidati neid asju, aga noh, inimene, isegi kollektsionäärile tahab vastu saada, nii et mul ongi praegu probleem, kust ma saan tema jaoks vajaliku materjali. Nii et eks neid asju ikka Ja noh, mida ma nagu tahaksin saada, ma tahaks taks raamatu teha. Et see oleks ka üks väike unistus, et ma eskalektsionärid on kah nagu natuke edev rahvas. Miks sa muidu koguda, et peaks nagu kuskilt nagu esinema või näitama, et sul on, et sahtlisse kurjelduslikule huvitav ikka kolm kuud, siis tahad ikka näidata, et näed noh, mitte nii Tarzani moodi pead vastu rindadelt kõva häält, aga ikkagi. Et lihtsalt, kui sa oled pikka aega juba sellega tegelenud ja kollektsionäärid tahaks nagu, et noh, et sind tunnustatakse selles valdkonnas. Ja loomulikult siis tahaks nii ühte kui teist ja täpselt samamoodi see raamatu tegemine on kahjuks jäädvustamine, et, et sul on, et sul on aga nagu nende asjadega ikka, tse raamatu tegemine on küllaltki kallis, kirjastamine on kallis raamatuid, valmis olla, käsikirju, kolmisegulaga kirjastamine tegemine on küllaltki kulukas ja üldjuhul, kui lähed kellelegiga kahasse, siis noh, kõik on ilus, aga sinust jääb küll jälg, aga. Kolm aastat tagasi, siis kui nagu sai Peterburis käidud siis oli üks selline seiklused muidugi paljud imestasid, et kus, kuidas kaudu ma käisin Peterburis rongiga, ei läinud laevaga, läks kuidas nii, aga Tallinnast Peterburi läinudki Tallinnast läksime, Helsingist läks. No ja siis oli kah seal kaht kollektsionääri kollektsionääride tega suheldes läbi käies nendega vaadates materjali, sattusin ühte sellisesse eriskummalisse seltskonda, kus oli jutuga kollektsionäärimisest, esemetest ostust-müügist. Siis üks noorhärra ütleb, et kuule kas tahad midagi Vene muuseumist? No selline küsimus, suu lahti lihtsalt, et kuidas niimoodi muuseumist. Rahad, kõik on võimalik, ütle, mis sul vaja toome. Mõtlesin, et hea küll, et praegu nagu ei oskagi nagu arvata selle poolest, et see oli sihuke jalustrabav ütlemine. No ja siis, kui ma tagasi olin Eestimaal, siis ma ühe tuttava käest küsisin, et noh, et kuidas on lood nende vene muuseumiasjadega, et mis sealt saab. Siis ütles, et ei ole midagi hullu, et seal direktori asetäitjal on üks kriminaallugu muuseumi varade müümisest, siis ütlesin ohoh Nad oleksid sattunud rahvusvahelisel areenil ja kohe et Eesti kurjategija tiivad välja vene väärtusi. Aga noh, see on niuke. Seal tuli sellepärast meelde, et just meie meil Eestiski muuseumidega probleeme olnud, et asjad kaovad muuseumitest, et paistab, et see ei ole mitte ainult Eesti probleem, vaid see on ka rahvusvaheline probleemini ühes riigis, kui teises riigis ikka juhtub seda, et inimesed, kes sellega tegelevad, ei ole päris ausalt. See on muidugi kõige halvem double. Eks neid asju ole ka sinna minu juurde toodud neid muuseumi asju, mis on tõesti noh, sa imestad, et ja kui tagasi annab muuseumile selle asja, siis nad on väga üllatunud üldse endalt kadunud. See on niisugune noh, minu jaoks minu jaoks on see nagu arusaamatu, et kuidas on võimalik selliseid asju ja kuidas, kuidas on see valve ja kõik korraldatud muuseumites, et need asjad lihtsalt jalutavad äraselt lausa vitriinidest. Vot see on minu jaoks nagu, nagu arusaamatu. Arvad, et noh, et haruldane asi ja siis vaatajad tuhobussi numeratsioon peol. Kuule see nüüd muuseumirida võtad asja ära ja ütled, kuule nüüd on selline asi. Kust sa tõid, milliseid muisumist võtsid asja. See ma leidsin pööningult või keldrist ja tont teab kuskohast, aga üldiselt nohiku peale nende asjadega kokku puutunud nende asjadega siis ikka teatud pööningult keldrist kahjuks Novoratsioonidega jõle ja pean iga, igal muuseumil on oma numeratsioon oma tähised ja noh, tahes-tahtmata kudevaid lahtiste silmadega on ikkagi need tehnilised asjad seal nüüd ajaloomuuseumina, sisend linnamuuseumi käsitsi on etnograafiamuuseumi asi. No tahes-tahtmata ja lausa müstilist, mis asju pakkuda, võivad välja tuua inimesed siin näiteks minu erikaudu on saadud kätte ühe Türi Türi vargajõuk kes käisid siin Tallinnas gastroleerimas. Et noh, päris naljakas, et nädalaga no ütleme nii, et minule juurde toodi järgmine nädal nädala enne seda, kui nad minu juurdeid käisid, nad vargil tõid mulle ja nädal aega hiljem tuli omanik ütles, et näed, minu asjad on need. Ja need, need, need asjad on minu omad. Vaatasin lehest paberite pealt järgi, jah, on küll ühed inimesed on toonud siis tehti võetuse oktja. Mis teha, varastatud asjad tuleb tagasi anda. Kuidagi kahju on, sest üldjuhul on ikka püüad seda niimoodi kuidas juhtub, et teinekord inimesed jätavad müüki komisjonile, aga üldjuhul nad siiski tahavad saada kohe raha. Ja, ja kui alguses tundub jutt loogiline, dokumendid on korras, kõik noh, ei saa öelda, et kuule, et jutt usutav, siis ostab ära, loomulikult, aga noh, see on ikkagi kahju. Aga kui seal võetuse aktse tähendab see kannatad ja, ja uuesti nüüd asja, on ta hiljem uuesti kohtusse enda seda asja. Need summad, noh, siiamaani mul pole neid väga suured summad olnud kuskil siin 1000 ja paari 1000 krooni ringis. Kohtukulud ei tasu ära, lihtsalt see on ajavaev närvikulu ja lõpptulemuseks on ikkagi see, et noh, millal sa need asjad kätte sead. Nii et parem on juba lihtsalt kirjutatud kuludesse need asjad ja ei ole midagi, paat, see on selle äridisk, võrd. Erinevad on teie meelest üleüldse noh, näiteks Eesti või Tallinna ärid, eks need ärid on ka spets spetsialiseerunud, kes kaugele näiteks minu äri kauple, märgid, mündid, postkaardid, siis kirjandust selle kohta. Ja noh, nii üldjuhul noh on nagu rohkem suunitlus sellel teemal on ärisid, mis näiteks kauplevad rohkem ikoonidega, on ärid, mis kauplevad rohkem näiteks briljantidega kunstiga firmad on läinud oma igaüks oma stiili. Ja on ka selliseid, kes müüvad kõike uut ja vana ja suveniiri ja kõike kõike. Kas asjade armastus võib olla näiteks suurem kui armastus, oletame inimeste vastu võib olla päris nii, nüüd öelda ei saa, eks ikka inimeste armastus ole nagu rohkem tulla südamest, aga aga minu oma seisukohalt võin öelda küll, et minul on ikka päris palju siukseid asju ja materiaalseid esemeid, ilma milleta ma päevagi elada ei saa. Ma olen kirglik kalamees ja mulle meeldib ikka oma mootorrattaga kalal käia ja ja no ütleme oma põhiliselt käin ikka suvel ja sügisel kalal aga talvel ikka ei lähe nädalalt mööda, kui ma ei käiks kraadist läbi Mootorrataste esilitaks. Heano õngeridvad, vaatan ka ikka nädalas korra vähemalt üle, nad on ikka asjad, mida ma väga armastan, mis on mulle väga tähtsad, sest see minu leib ja minu töö ja ilma nendeta ma ei saa. Ja nad on ikka väga tähtsad minu jaoks, ma ei tea, mis saaks, kui mul ei oleks enam mootorrataste hange komplekti. Minu jaoks on väga tähtis on raha ilma milleta, nagu ma ei suuda elada või noh, ilma milleta ei saa endale võimaldada mittemidagi. Kas on sul olemas näiteks mõni asi, mis ei ole võib-olla mingi kalli hinnaga ostetud, aga mis on sulle millegipärast tähtis? Mul on üks selline talisman, on, on üks väike väike mängu mänguauto, mis ma sain 10 aasta sünnipäevaks ja, ja see on mulle väga armas. Selle kinkis mulle vanaema, sa oled näiteks mõni asi, mida sa väga tahaksid saada, aga mida sa võib-olla ei ole saanud endale lubada aatompoes nii kallid asju, aga isa ei ole raha, tahaks küll, aga ei ole, käin ikka mööda, sülitan, vaatan neid karpe, aga osta ei jõua, paljudesse oleks vaja ratast ja, ja nõnda edasi, aga ma arvan, et iga mees ikka hoiab ja armastab oma autot. Ei ole nagu me läheme, nad ju kogu aeg seal nühivad sõdaja putitaadi postitavad autole ikka mehe jaoks kõige tähtsam, arvan. Mina isiklikult eelistaksin autole jalgratast, nagu meil siin juba mainisin, sest et ma olen selliste tervislike eluviisidega harrastan tervislikke eluviise ja ma võtaksin parema meelega jalgratta. Miks näiteks enamus mehi armastavad relvi? No eks see ole vist ikka neile geenidega kaasa antud, eks juba meie esiisa isa isaisad käisid odadega metsas küttisid jahtisid, eks see ole vist meestele lihtsalt kaasa antud. Ma arvan, et relvi armastavad mehed sellepärast, et nad tunnevad ennast relvadega kuidagi kindlamalt võimukatena. Relvad on ühed asjad, mis nagu noh, läbi aegade kuulunud meeste juurde, mis eraldab meid naistest. Ma arvan, sellepärast andmistel. Kas teil on näiteks mõni harrastus või asi, mida te olete kogunud või kogute? No momendil ei ole, aga ma mäletan väga hästi maal, kunagi kogusin ikka mark. Ja no siis ikka igal margil oli selline kulla hind, et köik panelik illustreerib, vaatasid, hoidsid neid ikka iga päev. Ja siis oli seal ikka mitu sellist markimisel puudule siis käisid, proovisid vahetada või, või kuidagi ikka endale neid saada, see oli ikka väga tähtis kunagi. See aeg sai mööda, see oli nagu nooremast peast selline hullustus, siis tekkisid uued uued huvid ja ja nagu ammendas asi ennast. Aga nad on, mul alles on enamik ja ikka aeg-ajalt need vaatan, nii et täitsa hea kohe. No mina olen kogunud kah juba lapsest saadik erinevaid asju, näiteks nätsupabereid omal ajal sai kogutud, kuna need olid sellised haruldased. Välismaa nätsupaberid olid eriti sellised haruldased asjad. Siis ma olen kogunud münte märg. Kas mõne. Asja pärast või mingite materiaalsete asjade pärast, näiteks, mida inimene tahab endale soetada võib ka unustada teised inimesed enda. Kõrval ära, no selliseid asju on ikka kuulda ja näha olnud küll, jah. Et läheb ikka varanduse pärast kismaks. See ei ole üldse haruldane asi. Jah, kindlasti on selliseid asju, mille pärast unustatakse teised inimesed ära ja üks nendest asjadest, ma arvan, et on, on raha. Mul ma olen eluaeg hästi piskuga läbi ajanud ja mul ei ole selles mõttes suuri probleeme kunagi olnud. Kas on olemas? Läks, mõni asi, mida te olete näiteks saanud või endale soetanud ja mille üle on teil olnud Väga hea meel, minul on selline asi veel paat mille ma endale nüüd sellest saab mööda juba. Kuus-seitse aastat, kui ma endale paadis ostsin, olin kogunud ikka raha kõvasti ja siis vaatasin, et raha väärtus hakkab langema. Ja asi endal paadi. Ja see nüüd mul on seal Emajõe ääres venna venna juures käin ikka seal suvel kolmneli raksu. See on paadi lahti ja sõidan jõevele. Atoneni kihvt tunne, nelinud erinevatel eluetappidel on erinevad sellised huvid, näiteks kui ma olin noorem, siis ma väga tahtsin saada ratast, eks ma sain rota. Tähelepanu koondus kohe järgmistele asjadele. Näiteks kui ma kogusin münte, siis oli kindlasti mingid haruldased mündid, mida ma nii väga tahtsin saada. Nii et ma arvan, et just ühteainsamat asja nagu polegi olemas, mida ihaldada ja need käivad periooditi. Kas tööd tehakse mingite asjade nimel? Töötatakse mingite eesmärkide nimel, eks ju, ei saa niimoodi matrialiseerida. Aga ütleme, kui materiaalsest poolest rääkida, siis tööd tehaksegi raha pärast, et endale mingisuguseid asju võimaldada. Seda raha on siiski väga oluline inimeste elus või oluline on näiteks see, et teistele inimestele asju kinkida loeks head meelde pikk, aga no ega nüüd päris kallist asja suurtesse kinkides aed pärast ise endale raske on, aga niisugune väike meene kulub ikka alati heale sõbrale või kellelegi kinkida. Kingitus. No see on oluline, et inimesed tunneksid, et neist hoolitakse ja ma ei arva, et see peaks olema mingisugune täht näiteks naistepäeval lilli kinkida, see ei ole oluline, ma arvan tavalisel päeval kingitud lillekimp. Aga ja mul on päris mitmeid selliseid väikeseid asju kodus, mis mul on väga kallid inimesed on kinkinud mulle nendele on mul väga hea meel. Jah, ma arvan, et asjadega käib alati kaasas selline imidž nagu Tink imidž, et noh, kui ka meeldiv inimene midagi kingib, siis ma arvan, et sellest asjast on sul kindlasti rohkem hea meel. Kallimad on ikkagi minu jaoks esemed, mis ei ola tarbeesemed tarbeese, noh, ta on kuidagi väga lihtne, selline sa kasutada näitavad päevas korra või ütleme, nädalas korra või seal ei ole sellist väärtust, kui ikka keegi mulle teeb kingituse ja ma pean sellest inimesest lugu, siis siis mulle meeldib ikka selline kingitus, mille ma olen kas riiulisse silmale ilus vaadata. Ma arvan ka, et oluline ei ole mitte asja enda selline hind või vaid oluline on see, et kes seal on kinkinud ütleme, mingisugune situatsioon, kus on saadud näiteks pidasime mingilt reisilt on mingi talisman või mälestuses ja noh, ma arvan, see palju kallim asi, kui ütleme materiaalselt väga kallis.