Vikerraadiokava jätkub. Te kuulete algavas saates eestlaste mälestusi ajast, mil hakkas lõpule jõudma esimene punavõimuaasta jätkus aastast, et mõõt saaks täis. Suvi 1941 tõi sõjategevuse Eesti piiridesse ja sündmuste selline areng viis kõikjal kaasa noori mehi. Siis etteminek tuli nii kui ma lõpetasin Võru tööstuskeskkooli ja ma olin küllaltki aktiivne sõjalise kasvatuse tundi vist ja see lipnik tähendab sõjaväelise kasvatuse õpetaja. Ja tema tähendab andi sõjakomissariaati tuugur andis andmeid ja nõutit vähemalt viis-kuus meest, et saata Leningradi sõjakooli ohvitserideks. Ja mina sattusin sellesse nimekirja. Loga melu poisid põhiliselt kõik olid selle vastu ja nii nagu des, kes kooli lõpetasime, savitunnistused kätte, põgenesid ära see esimene küüditamine meil oli, isal oli küllaltki tugev talud ja olime nimekirjas, tähendab esimesi küüditamiste nimekirjas vallasekretäri, kõik seal oli taliabivallavanem biooli diad suhtes ja andis, et mingisugune nimekiri, aga täpselt, mille jaoks või mis asi see nimi kirjundeneb noaga või juba, kui siis võrus hakati teostama seda asja, tähendab siis sa ei tee ja terve perekond põgenesid peitsi tera ja koos sellega, et meie tähendab, kes oli määratud sinna sõjakoolide, Leningradi sõjakoolide läksime igaüks oma teed. Ja minul olid õemees, oli Eesti ajal oli kaitseliidu selle kõrgepalu ja Varstu kompaniist ja läksin siis tema poole ja tema organiseeris nõukogude vägi juba taganes ja organiseeritud vastupanurühmad. Ja huvitav on see. Läksime kolme hobusega. Lätimaale Lädise Hoba oli juba, tähendab sakslaste käes läbi metsade libad v teadsid, täpsid, teib ja situatsiooni. Ja siis seal oli see välikomandör tuur, esitlesime meenume eestlasest sealt ja sealt, et Meetur organiseerunud, aga relvi ei ole. Sa kujuta ette, tähendab, missugune usaldus tekkis ja pakuti meile kolme hobuse koorma peale üle 60 vene vintpüssid luuleni sõjasaaki ja kaks ketega tekteerivi kuldkuulipildujad, kuulipildujad. Ja tuleme siis tagasi ja seal üks nurk oli tähendamis, haaras Mõnistest ja Varstu vahel tee. Sattusime taganevale. Venelaste suurtükiväeüksusel tekkis väike konflikt, Me avasime tuled ja nii algas minu sõjateel. Tegelikult oli käimas sõda kahe suure vahel kuid selle sees peeti nende poolt üle, kelle maa käisid lahingud justkui oma sõda oma maa eest. Kas oligi sellel võimalust kõrvaltvaatajaks jääda? Ja siis, kui tulid sakslased sisse kolme nädalaga, olid nad juba ju Eestis tulevad Need soldatid sisse, käised üles kääritud nagu jalutavad ja venelased muudkui jooksid. Siis kui Põltsamaalt venelased välja läksid, siis seal on küla Pauast vere ja seal paarsada meetrit teest eemal on üks talu ja no muidugi mees perse oli läinud, kui teda seal üldse oli. Ja siis vanaema ja väike laps olid seal õue peal ja siis üksiksoldat, kes viimasena läks seal see siis laskis püssiga neid. Üks neist sai surma ja teine vigastada. Ta pidi kõik hävitama. Niisamuti tulid ju elektrijaama sisse ka. Ja, ja siis tuleb üks allohvitser tuleb sinna sisse ja et kus on siinse kõige õrnem koht, et õhku lasta? Küsis teie käest, minu käest, küsis ja ütlesin, et no kui ma nüüd selle generaatori annad, siis seda ei paranda keegi. Aga vaat näsitli kilp viskas taha granaadi, ise kõik välja, siis elektrijaama aknaklaasid, need purunesid muidugi selle plahvatusega ja siis seal mõõtriistade omad ka, nii et et kui olid sakslased sees, siis saevad kohe pool Kasahstani. Lahkujad hävitasid jääjat, püüdsid päästa, mis päästa saab, tuli ju edasi elada ja siin oli kodu. Kui sakslased tulid, siis ma otseselt oma kodu ei olnud, siis ma olin oma tädi juures Pajustis mitte peidus, ma olin nii noor, et ega ma sinna mind ei puudutatud, aga seda ma tean küll, see oli augustikuu alguses, kui venelased jooksid Lätti, miilitsad olid vinnis ja nemad läksid omavahel seal lööma ja lahingud olid, jaga siis sakslastel ei olnud Läti hävituspataljon oli peakorteri vinni mõisas seon Pajustist, noh ainult paar kilomeetrit. Meie need eesti mehed olid kõik seal kulina, Pukal oli suure metsavendade laager ja siis nad käisid seal näide kimbutama ei saa nii et ma nägin oma silmaga, kui need punase ristiautod vedasid, need vene laipu ja seal Pukal olid päris suured lahingud, ega mina sinna ei saanud, mina olin nagu poisikene mind asjadesse ei, ei, ei võetud ka, ei võetud kaasa. Aga siis sakslane, see hommiku tuli, meil oli üks palgivirn, oli talliehitus oli käsil ja sinnale kaevatud, siis punker. Muidugi, venelased olid lasknud külas juba kaks meest maha, üks oli valge passiga mees. Tema nimi oli post. Augus post oli tema, Luukas, tema ei kõlvanud sõjaväkke, aga venelased lasid sinna aedade maha. Ja siis teine Hiiemäe oli metsavend, selle nad saivad kätte seal saueaugu tee peal. Ja siis minu sõber minuga ühe aasta veesse vall Werner võetigi kinni, sealt nemad elasid, natuke külast eemal võeti võtsin vene patrull kinni ja tagusid tääkidega läbi, tal oli mõni neli-viisteist auku, oli keres. Ja siis teine sõber, mul oli, see läks Loovi teise kohta köietama ja läks jälle miini otsa, nii et venelased torkisid neid miinisi, nii et ühed panid, teised otsid ja nad läksid ise kasina otsa. Saale. Noloori nõgu on niisugune kohanimede enne kehalad vele üks voor läks sinna miini otsa, seal oli igavest träni, oli kõik maas ja me poisikest käisin vaatamas, see oli enne tulekut, aga siis järgmine hommik olime seal punkris varjul ja siis patarei oli üks vene patarei, oli seal valli talu juures, oli üleval see jäike, mõned paugud tegi ka, aga siis jäi vaiksest panivad sealt minema ja ja siis mina läksin välja sealt palgivirna alt, vaatan, et see oli üks kohanimi oli matsu, aga siis perenimi oli lange, et langi kartulist rohelised tulevad, kerged vihma 100. ja siis nii et maandamise need plaanid olid neil üle. Et nii enam venelased ei ole, sakslased, nojah, ja siis ronisime välja ja sakslased tulid sinna hoovi õue, mis hoov küla küla õue kohta püssid pandi ja siis tehti seal suitsu, jagati ennast pesema ja ja, ja siis tädi mul natuke Porssis seda saksa keelt ja et noh, et kui ta nüüd Ross onu Ross on juba 25 kilomeetrit eemal juba, aga nii kaugel ta ei olnud, aga siis Ena pauku, aga miski ei toetud. Nojah, ja siis, mina ei tea, need olid, siis jäid sinna puhkama ja ja söödi, joodi seal ja õhtu hakkas siis tulivad, nii et metsavennad tulid tagasi siis lindid käe peale, püssid seljas ja pritsikuuris lööd ükse masin üles, seal tehti muusikat, siis esimese õhtal tehti tantsudieedi, tantsuplikad olid ka sinna sakslased ja nii et see oli väga tore, naised tulid vasta ja üks tõi võid ja üks tõi pekki ja mule ja aga nad ikka andsid raha, kaaluaiga, seostmark, miski olda veike esimene saksa rahaike. Siis seal, kus mina seal talus olid allohvitserid, õhtu mängisid poisid kaarti ja aga siis need sõdurid, need sõdurid pandi siis lattu sinna magama. Aege Nad olid seal mõni kaks või kolm päeva, oli kuskil üks Vene lennuk lasti veel alla, nad käisid, venelased käisid seal veel torkimas ja aga midagi erilist siis ei olnud, nos istuvad, laibad seal juba kodu ja siis järgmine pühabolid, matuksed ja need eesti poistele meie poiste patused ja. Mispärast siis eesti poistejääkidega läbi torgatud? No nemad otsisid neide, spioon. Aga see oli see spiooni hirmit. Mina ka ma olin alguses, kui venelased eelmine päev tulivad, no tädipoeg, mul oli, kutsalonzi oli kulinal võeti mind kohe käpas kinni ja tääkidega minul kurat persse taga ette, et kõik uksed lahti, Mati ja mul oli nii hirm nahas. Kaia tädi nuttis, et nüüd tapab poisi ära. Aga ei, nad midagi ei puutunud, aga siis torkisid kõigi heina virnas ja lakas käisid ja sellepärast, et eks need venelased olid ka, eks nad olid ka hellaks tehtud. Kartsin Jonaatoridi viletsat kurrat, tehti seal süüa, tädi tegi, neile mune, keetis ja piima olid siis. Granaadid pandi lauale püsseli kohe niimoodi nagu pruut sellesse rihmaga kinni ja niimoodi seda söödi ja pesti seal ja kojas pesti siis ja püsseli sealsamas akartsivad kõvasti. Et tädil tuli süüa teha nii vene soldatele kui saksa Saldakile saksa soldati, süüa ei olnud vaja teha, nemad olid, said liiast võitu, et olid, andsid veel meilegi, kui oleks vaja olnud, ainult tahtsid just võid ja mune ja piima ja paremat kaupa. Kujunenud olukorras oli tõesti alanud ka eesti meeste oma sõda. Kes ütleks, kui paljud selles hiljem suvesõjaks ristitus kaasa lõid. Järgnenud aeg ja aastakümned ei pakkunud võimalusi vastavaks uurimiseks ega usutavaks vastuseks. Järgmine jutustaja väldib metsavennana mainimast nimesid. Tema salka juhtis Viitna metsades hiljem legendaarse kuulsuse omandanud rindeohvitser Alfons Rebane. Jah, ja autod juba liikusid, Nedencodi autod seal teie peale kõik me julgedenteetult pinda, sealt tuli kaks külmendat minu kodu minna veel. Siis läksime metsa äärt mööda ikka ja kodu ja ja ütlesin, emal pannud leivakott valmis ja et enam ei saa kodu jääda. Läksime vennaga läksime ka, kes siis sinna ligemale meie oma seda heinamaa alla lattu olime seal. Järgmine, siis läks kaugemal juba sügavale metsa, siis algas metsaelu, esialgu oli nädalapäevad, olime ikka siis seal kaugemale, kas heinamaa saadu olla, tehti sinna auk, siis pandi, saab peale, siis pugesin sisse, seal oli mõned päevad, olime veend, käis heinamaal see vanem pend juba ja tema alla selle mu peale kulunud Jakovskile ei olnud karta, siis tema andis meile ikka, rääkis tasakesi sealt läbi okste, mis on sündmused olnud, seal me kaua olla enam ei saanud ja siis läksime ikka tahapoole, sügavamale metsa sisse ja, ja siis hakkasime seal pidama, lahingutes läksime, loobu metsa vahele, viisime trossid sinna otsa puu otsa, suured jämedad puud. Nüüdki puust ja sealt loobu juurseviital välja, aga siis oli see vana tee veel. Ja, ja saaksime alt läbi. Siis, kui juba venelased põgenesid, siis juba suured kolonnid tulid igas haardega läksid ikas Narva poole ja ja siis, kus paraja kauguse siis meie teiselt poolt teed metsas tõmbasime prossides puud alla teele ette, Pacino sõideti sinna otsa, kõik tahutud, kus hakkas vene kisa peale ja juba kuulipildujavalanguid tulistama metsaga Me juba panime passima, pean, siis läksime kaugele sinna sügavikku, eks, või siis vandumist küll, oi küll oligi isa vanglas. Nii me käisime siis seal organiseerisime kõik vallamaja käisin, põletas maha aaspere vallamaja ette nimekirjad ära hävitada, Need kulakud ja, ja noh, kutsealused ja kõik, põletasin vallamaja maha. Ja, ja siis noh, see oli valge oli väljas, selle lasime maha, seal see ei lasknud, Ligija, relvisaite rõivad, no otsiti välja kõik siit ja sealt paljudel olid ikkagi näiteks kaitseliidule, relvast käravimate ja, aga meil, minul, vennal oli kaitseliidu Pintoli kodu kohe jahipüsse, kõik olid. Ja, ja siis relv oli, jah noh, pärast või neid rohkem, aga algus on ka põletasin valla maadel vara, kõik seal ja dokumendid ära hävitada ja Aspraalama ja seal. No see nalja vahel seal ja siis olime seal metsas ikka ja niimoodi ootasin, millal sakslast tulevad, ikka kuulasin raadio oli ka metsas, milla tulevad, tulevad ikka ligemal ligemale ja juba on siin Rakveres ja kaheksandal augustil tuid Viitnal sisse siis sakslased ja, ja siis olime, tulin vajalike metsas ligemal ligemal sena Diele ja, ja nii hüppasime sealt metsast välja, metsariietega kohe need toidukotid käes ja habemesse kasvanud ja eks me nii väga solki ajasime ka, ikka soojasid värkis, kus saime. Jah, ja siis mina läksin veel nendega, seal ei esinenud siin eelvägi, oli kohe venelaseks p säranematult järgi kohe ja siis toidu kata tuldi järgi, anti süüa riisipudru, parajasti pandi nõule ka sinna kataloogi kaane peale veel ja söja. Ja, ja mina läksin nendega ühes, siis lähen Tallinnat vallutama, kohe niisamuti metsariietes. Ja jah, ja nemad olid kaija Ameeriad ümbruskonnas, seal on tuttav kõik see värk, kui rääkida seal ja tunneb maastikumaastiku, jah, ja mina läksin siis nendega koos kuni Atlan Tallinnat vallutama ka Iru või seal Pirita jõe peal öeldi ikka tulivad ikka sakslasena juure, mis mees see teil on, sellelaadses erariides Soiduget käes ja ja kõikas, ütlesime metsale. Jah, ja siis hakati mulle aja peale, mine ikkagi koduvad. Oled seal kodunatukese ajaga näitab vanematel ära ka ja siis tulles saad vormi selga ja tulete tagasi. Mälestuste suvi 1941. Järgmisel jutustel on selja taha jäänud Tartu lahingud Emajõe joonel väike Eesti vabatahtlike üksus tegutsemas Põhja-Tartumaal. Meie ees oli ilmselt läki miilitsat, üksus hävituspataljon, Nendega esimene tõsisem kokkupõrge oli meil Omedu jõel Omedu lahingus seal siis ma sain ka, nagu öeldakse, esimesed miskist, tõsisemad tuleristsed, eks ole, sealt juba Omedus, Tiksime edasi, Mustveesse must vest siis nina küla on üks niisugune Peipsi ääres seal seal niisugusi, väiksemaid kokkupõrkeid. Aga meie ülesandeks põhiliselt oli nüüd just, milleks sakslased meid kasutasid, kasutasid luugrex. Kuna rinnet tegelikult ju ei olnud, siis meie liikusime ja jaanist tegutsesime väikeste gruppidena taludesse ja, ja küsisime, kas venelasi on siin nähtud ja kus ja kuidas ja ühesõnaga teostasime niisugust eelluuret saksa üksuste ees, kas te kandsite ära riideid või korvi? Meil oli nii, et mõnel mõnel mehel oli, said juba saksa mundrit selga, aga suurem osa oli mingisugune Eesti sõjaväe munder, sellepärast kui need üks moodustati, siis mingisugune vormikke selga sain. Mul oli Eesti sõjaväe Friends ja, ja püksid ja need nii. Ja üks teine rühm oli, see käis ära ka Narvas. Neer Narva ei saanud, aga siis paiguti toodi meid ümber, Tallinna allajõge allusid millisele saksa üksusele. Kui ma ausalt ütlen, siis sel ajal, kui nüüd seal Peipsi ääres olin, siis ma õieti ei teagi, kes missugune saksa üksus nüüd meie nagu otsene ülemus oleks vormideks. Härrad, ohvitserid asi rohkem nagu oli. Aga kui me tulime siia Tallinna alla, siis juba allutati meid 61.-le, kuulusime meie 61. diviisi juurde rügemendi numbrit ma täpselt ei tea, küll aga tean, et rügemendi ülema nimi oli ooberstleitnant Foogel sang. Sellepärast et see oli haruldane nimi ja see jäi, mul on jäänud meelde. Teie rühmaülem oli leitu leitnant Eduard Võsu, endine suurtükiväe suurtükiväe ohvitseri. Ja teise rühmaülem oli tema vend ka Võsu, aga ma seal eesnimegi nii. Siin toodi meid kõigepealt jõe Lehtme külasse ja olime seal jõele külas. Enne siis võis olla kuskil 25. augusti paiku, täpseid kuupäevi ma lihtsalt ei mäleta selle tõttu, et neid nagu ei olnud mingisugust tähtsust. Nendel kuupäevadel, nii palju oli muud tegemist. Ja sealt me vaatasime, kuidas Tallinnat pommitati, muidugi jätkudes tallinn põles. Sealt väljastpoolt vaadates Tallinn tundus küll nii, et ega Tallinnast enam midagi järgi jääd, see põleb üleni. Tallinn oli ainult üks suur, tulen eride siis 27. öösi vastu 20 kaheksandat siis toodi meid jõe Lehtmelt siia Tartu maanteele ja Tartu maanteel algusi hakkaksime siis koos sakslastega. Alustasime rünnakut. Siin veepuhastusenne veepuhastusjaamasid. Ja sealt me minul üksus, niiet liikusime seda praegust ringteed mööda. Tartu maanteed tuleb siia. Me tulime välja siia järve metsa ja me praeguse Pärnu maantee ja Viljandi maantee vahel, seal orus oli üks vana suur kõrtsijoone tol ajal seal oli mingisugust sõjaväelaod ja asjad ja seal oli üks grupp, madrused vastas. Need kestsid käed üles, võtsime neid sealt ongi ja ja saatsime relvad, ütlesime ära ja saatsime tagasi ja liikusime siis Pärnu maanteed mööda linna sisse. Suvi 1941 neis olevat üks suur ootamist ja aeg. Vahel oodati lahingute lõppemist, vahel lahingute lähenemist. Vaata rinne ju pidama sinna Navesti jõe taha siia, kus ta jäi, suurtükimürin, kostis meile, hullusime, suurtükid mürisevad ja isa ütles ka, et ma ei tea, kas nüüd tõesti hakkavad nii vastava Tsahkna, jõuame siia. Mis siis küll saab? Hirmu tunti, eks ole. Ja siis tegime. Meil on, see oli Eino vedu oli ja ja tegime isa üks tiimi küüni alla, kaevasime suure augu punkri ja ja siis ühes kaevasime, isa vedas mulla ära ja siis panime sinna lauad ja asjad kõik peale ja siis seisab Eda seinad peale heinafirma, eks ole, nagu sinna peale ja siis sealt küüni seina, sealt sai siis niukene auk tehtud, kus käisid nagu tollel ajal küünid olid tehtud kivide lahtistest kividest vundament ei olnud kindlasti kivi sai ära veeretada ja siis sa käsi stsena all pessa sisse. Ja siis me olime. Me olime selle umbes kaks nädalat seal pesas just see käisime siis väljas ja siis toodi meile süüa, siis meil paistis seal vähe valgust kah seal kivide vahelt ilusti saime seal lugeda ja nii et aga vaimu tegi nüriks küll, ega poleks pidanud sealt kaks-kolm aastat olema nagu hiljem metsa vähemalt paljud elasid, ma ei kujuta seda ette. Ja ühel päeval hommikupäeval kuuleme, igavene ragin ja kuulipildujate laskmine ja ja ei saa aru kaheselt. Ja siis sealt küünisele vaateliselt kivide pealt vaatanud mehed, jalad lähevad sealt mööda ja siis kuuline hobustega, näeksid plaginaliselt ja vaatasime venelast ja läks siis sellest jooksust möödas pooltund, isa tuleb, ütleb poisid, tulge välja, sakslast, sein tuli mehelt küüni, halb maine, nii kui visati meid välja sealt välja ja sakslastel seal meil lauda lakas, seal oli otsa palluri luuki, hakkasite seal kuulipilduja üleval ja, ja meie sealt küünivad, tuleme sakslased, sakslane karjub. Et ärge tulge, et kuulipildujaga lastakse sealt ja siis laskis selle pidas kinni, me saime sealt mööda tulla, siis kuulipidi laskis kõik põllu peal, seal olid vilja või heinarõugu, mis olid põldude peal, kõik lastis ükshaaval laskis kõik läbi. Ja meil oli ja sakslased seal õues kõik laiali nagu öelda pole Tekmgis, seal käisid üles keermega, kaevupump käib ja piimanõu ema tõi välja sealt ja jõivad piima ja pumpasid vett ja. Ema ütles, et enne seda meil toa juurest hakkas kohe rukkipõld meil niukene nagu majaja elamine orus siis tõus oli ja siis siit läks rukkipõld seal rukkipõllu soli, tema näinud. Need venelast vahivad ikke seal rukkipõllust, see oli, noh, see oli enne seda, kui see plagin ja laskmine hakkas ja siis olid käinud kaks tükki seal toas küsinud süüa. Ja siis ema oli kumanud neile piima ja siis leiba ja võid ja laua peale seal ja siis püssid olnud siis hoid püsinud jalgade vahel ja siis oldi last emad enne piima juua ja, ja siis olid siis söönud ja joonud ja siis nad tõid ära läinud sealt nagu, nagu kurja pole teinud. Ja Sakkesse õues ja tuleb siia oma nähe saksa keelt ka, olin õppinud mõnest sõnast, sain aru, kaminat, püsige leitnant tuleb minu juurde, küsib, et, et meil oli ka maja katuselöömine parajasti pooleliedel katuse peale, et kas redeliks kannatab sinna orja peale minna. Üks kannatanu, mine, ma tõin teisi redeli, panin sinna alt ülesse minna ja mine roni üles, ma käisin, ronisin üles, tõusin harja peale sedasi katuse peale püsti, näitasin Cuomo julgust kukkus karjuma, saksa keel pluss pluss pluss ma ei saanud aru midagi, tulin Trutus neljateistkümneil kohe alla, sealt tulen alla ja sakslane läheb ise uuesti, ronib ülesse, võtad binokli sealt ja sealt harjas eradel vahib ja vahib, kui hakati sealt kamandusi andma. Saklased hakkasid siis seal need liigsed miinipildujad, 40 viiesed, millimeetrised, narride, jalaväemiinipilduja, neid oli päris mitu tükki ja need pandi sinna nõlva alla ülesse ja. Ja, ja siis läksid Sact mööda seda viljapõldu, ei jaksa tahapoole minema ja ja hakkas siis ragin pihta. No mis võis olla kell 10 ja tragistasid üks kella kella 12-ni seal ja venelasest taga, nagu meie põllud seal taga olid, sealt läks, mainiti seal põldude kõrvalt ja siis olite sinna kaevikud teinud ja seal hakkasid sealt vastu, eks ole. Ja noh, põrutavad sealt lasta ja sakslased muidugi ründavad ja Järva-Jaanis tappis siis kuskilt hakkasid venelased suured suurtükid kalastmeik üle meiega. Inimestel, kes meil olid, seal naabri tulid, seal olid meie keldris ja asi, aga siis tuli sakslane teisena meie heinamaa äärde, sinna panin oma suurtükid üles, kahjakuga hakkas ka põrutama sotsurlikkedega toa aknad värisesid seal. Venelane laseb vastaja naiseta hirmul, kuni see kukub meile, aga kõik laskis üle ja aga sealt edasi olin üks kukkus naabritalu seaaeda õue ja iga sai surma rohkem kahju teinud, aga üks maja läks ka põlema, üks majal põles kassalt lähedalt ära. Selle arvad, et viskub võrkas süütekuulist või, või viskasid pudeli sisse või mis seal oli? Läks ja päev lahing mööda ja mööda mööda ja ega me ei tea midagi seal, eks ole, ta taga need põllud, viljapõllud olid seal ja ja ma ei tea, teine päävel, isa läheb hobusekaaslanna taha põllu peale mis kas midagi tooma või mis ta läks ja vankriga sõidab ja maanteed mööda läheb auto, see saksa sõjavoor. Ja tema kuule pige käipaks, mutukat kuskilt lastaks, mis tema paremalt poolt laks tuleb, tema on nagu keskel ja sealt läheb see anti pealt läheb saksa pooria ja sakiliselt üks kordne voor seisma, kui sakslased tulevad püssidega sealt ja jooksevad isa juurde ja kari on sõimanud teda või mis nad seal karjusid ja isa mantra pealt maha ja panevad kõhuli, tema sinna oli pandud ja ja siis, siis nad said aru, alguses mõtlesin Isalased, aga nägin, et see ei ole ju mitte midagi. Ja õnneks nad tuld ei avanud, oleks hobuse maha lasknud, aga neil taipu oli saba sakslastel. Et ikka see talumees laske läksid siis edasi ja siis jõudsid sinna selle, kus need lahingud olid, sealt lahingust olisi eemale, kuskile ühe kiviaia taha üks politruk roomanud, avatud kuskil pole saanud, püstol oli ja siis nägi saksa voor läks ja, ja siis kukkus saksa voori põmmutama. Sakslased läksid siis sinna ja lassid seal politavadki maha seal. Sellepärast see seal me teame, et politruk ta oli, sellepärast oli see viisnurk varruka peal, peale selle, kui see jama oli ära üks nädal aega kaks, olid seal Järva-Jaanis, kuulutused ja, ja kes seal omakaitse mehed tegelasi oma kaitse tekkis siis juba ja ja et poisid, lähme saaks sõjaväkke, venna peksma, muidugi meie külas, siis läksime kahe poisiga ja siis naabri külas tuli midagi kaheksa poissi, Järva-Jaanis pandi nimesi kirja ja, ja oligi, läksime siis Järva-Jaani, selle poisid kõik ja, ja siis seal siis käis seal kitsarööpmeline raudtee, sellega siis paidesse paides oli rääma, mõisas oli siis kogunemine, kus moodustati siis 12. kompanii ja 100 83. julgestuspataljon. Aga neid tahtjaid oli nii palju, et kompanii sai täis mehi oli nii palju kes ütled ära ja sealt sealt hakkas siis sõjatee pihta. See oli ka ikka niisugune omapärane, kuidas, kuidas meid, kuidas sakslane meiega käitus? Ega ma, ega ma ei laulame sakslast ool sinna nagu mõni armastab laulda. Mõlemad olid ikka niukesed, kes pidasid väikesi rahvaid ikke niukseks. Öeldi küll 41.-le Staline lepitas eesti rahva ühe aastaga, mida Saksa-Balti parunid jõudnud 700 aastaga teha. Ja siis ta tegelikult oli ka umbes niimoodi. Viimati öelduga on öeldud üsna palju ja üsna tabavalt. Öeldu kajastab täpselt tolleks ajaks kujunenud hoiakuid. Sügise poole suve jõudsid lahingud mandrilt Eesti saartele. Ja virtsus jäi meil siis pidama ja hakkas ettevalmistus muhu, kes andiks. Kessant muhule toimus kolmest punktist. Me läksime virtsust põhja pool paar kilomeetrit, võib-olla ma ei oska ka öelda täpselt püksimaa oli, kus nüüd seal rannas, kus kord meie grupp läks üle ja virtsust endast ja veel lõuna poolt Virtset kuskilt, nii et kolmest punktist nagu dessant viidi üle Storm bootidega. Need olid päramootoriga paadid, pikad, niisugused paadid, kuulipilduja oli eesotsas, seal paadimeeskond oli sakslased, kaks kuulipildurite oli kaks mootorit, mehed minu mäletamise järgi üksjagu mahtus sinna sisseaktist, meeti plusse, paadi meeskond, paadid läksid siis niisuguse koguse rünnak. Esimene laine teostati öösi kuskil kell kolm öösi hakkas see üleminek peale. Kõik oli pimedast, et kobame, siit see asi käis. Ja paadid viisid meid toimus täieliku üllatus rünnakuna ilma igasuguse suurtükiväe tule ette valmistada, ilma millega lihtsalt vaikusest kohe pandi Venemaatasapisi. Need on võrdlemisi võrdlemisi kiiret kiiret paadid. Paat viis veid niiütelda muhu randa, nii kaugele, nähtavasti kui, kui nad võisid sõita, tegi seal kohe pöördküljega vastu ranna poole. Mehed ludinal üle poordi vette. Noh, ma sattusin nii kuskil natuke üle naba värke ja davai siis maa pooled nii kuidas jalad võtavad ja jumal juhatab. Igatahes veel kohal see rünnak, nähtavasti oli venelastele nii suur üllatus, et sel ajal, kui meie nüüd juba ranna poole trügisime, siis veel ühtegi pauku vastu ei tulnud. Kunagi värvi oli merel palju, lärmi oli merel palju, jah. Aga tulistamist oli juba kuulda siin-seal ja me saime esimese tule nii-ütelda juba siis, kui me olime juba maas. Ja juba ise ka tule. Nähtavasti ikkagi venelastele nii palju ootamatu ja minu meelest eriti suurt vastupanu seal ei olnud. Me saime varsti nende kiviaedade nii välja ja noh, kui juba kiviaedade taha sai, siis oli juba kindlam kindlam tunne just, aga juba järgmine laine, mis tuli, see sattus juba tugeva kahuritule alla ja sealt need paati said paljud pihta ja aga just, et need olid need kõige esimesena ja meil vedas. Lahingutest Eesti saartel võttis osa Eesti Vabatahtlike väiksemaid üksusi ja üksikuid Eesti Vabatahtlike saksa väeosade koosseisus. Mismoodi siis Muhu saare dessant toimus? Esmalt tehti petterünnak, haapsalu juurest avati tulijad, asuti tulistama, Hiiumaad, saadeti kalamehed paatidega merele, et paistaks nagu seal midagi ette valmistati. Need Hiiumaad tulistati ja siis tehti pettemanööver, nagu oleks kavatsus Hiiumaale dessant teha. Leia asusime siis teele Muhu Tessandiks rünnak paatidel ja tähelepanuväärne on see, et seda rünnakut juhtis Eesti kaptenmajor sääsk, kes Ristna komandör. Ja tema muidugi ise Saaremaa mees, ta teadis täpselt Muhu peensusteni Muhu rannikut ja teadis seda kohta, kust nüüd maale minna. Ja meie ülesanne oli dessant teha nõmmküla juures. Me olime varustatud vat vestidega, imputatud spetsiaalselt, et nad olid garanteeritud, et nad peavad pool tundi sõdurit veel. No see oli selleks, et kui keegi meist sai pihta siis lükati ta üle parda tagant sõitsid sanitaarpaadid, mis korjasid haavatud veest välja või ka langenud, ükskõik kui me saime nõmmküla juures maale siis moodustasime sillapea. Ja mõne tunni pärast oli jälle tehtud pontoonsillad, kus siis toimetati raskerelvastust tagantjärele. Seal oli kolm õhutõrjekahurid, automaatkahurid, mis võtsid ka edukalt ma võitlustest osa siis tankitõrjekahurid, mootorrattad, raskekuulipildujatega, kui meil oli raskerelvastus järele jõudnud, siis me alustasime liikumist. Muhu Liivale son teerist. Seal me võtsime positsiooni sisse ja asi näis päris rahulik, aga õhtu videviku saabudes alustasid venelased rünnakut. See oli väga raske, sest venelane avast meie pihta granaadiheitja tule ja kuna Muhu on hästi kivine ja sisse kaevuda on raske, peaaegu võimatu, siis meil oli väga palju välja langenud ja see tulistamine kestis muidugi terve öö. Mis selle kriitilise olukorra lahendas, oli neli Saksa pommitajad, kes ilmusid hommiku valge saabumisega. Nemad avastasid, et venelased olid ühel pool teed ja meie teisel pool ja nüüd madallennul tulistasid pardarelvadest ja, ja venelased põgenesid. Ja järgmisel päeval hommikul me saimegi ülesanne tungida läbi Saaremaa ninasele nina, seal asusid siis venelaste rasked rannapatareid mis tulistasid meie sillapäid Muhus. Ja meie ülesanne oli nüüd liikuda üle Muhu tammi ja ühe päevaga läbi Saaremaa linase asub ju Saaremaa põhjatipus. Seal põhjarannikul sinitelg riivid kauguses slaide neete üle laide valget purje näen ja paadikaunitar, kes juhib seal. Kaunitar tegelikult juhib ja maad jõudis kaldale mannil kohtasin üht pilk ta silmis, ma armusin nii kaunis põhjaleid mulle armsaks saanud mu meelde ikka saaja Iirimaa kaunis põhjavesi. Ei enam olla ta kui kultuuri saama kätte, iga silmapilk võib saabuda. Kaunid põhjal ei pea alla, kui ma ei tea, kas iialgi näha ta. Ei alla ei sea. Loojuv päike leiad õudusi, Saikenesinstada kangele mind ära vii nüüd koduigatsus mind kutsub tagasi. Kaunilt põhjal ei lükkas, ootad ei. Ja veel kord tagasi põhja. Kui koju saabudes maa pidin pettuma. Muugaid neiuke läks päisele. Põhjarannikul on jäänud mälestuspilk, vaatab kaugusse. Põhjarannikul on kauplus. Kohtasin. Järgmine saade sarjast kirjutamata memuaare on kavas tuleval laupäeval samal ajal jälle kuulmiseni.