Euroopa südames asuv riik, mis on peaaegu niisama noor kui Eesti vabariik. Nimelt tähistab Austria tänavu novembris oma kaheksakümnendat aastapäeva, nii et vabariiki täna on Eesti ja Austria ja kaaslased. Tere hommikust, Eesti vabariigi suursaadik Austrias, Toivo, tasa. Tere hommikust. Kuidas siis on planeeritud 24. veebruar Viinis ja teistes Euroopa maade pealinnades, kus teie Eesti Vabariiki esindate? Eesti saatkond Viinis esindab suursaadiku tasemel Eesti riiki kuues Euroopa riigis. Need oleksid pedagoogiliselt vasakult ülevalt, alustades Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Šveitsi konföderatsioon ja keskel Austria. Ja ma saan aru, et küsimus puudutab nüüd Eesti vabariigi 80. aastapäeva tähistamist siia, ütleksin kohe, et see ei tähenda meie saatkonnale mitte ainult 20 neljandat veebruari, mis kahtlemata on meiegi jaoks kõige kesksem sündmuse kõige kesksem päev. Vaid juba homme saabub Viini Eesti vabariigi peaminister Mart Siimann abikaasaga kohtuda Austria liidukantsleri, see on Austria peaministri Viktor kliimaga. Ühtlasi viibib peaminister Siim on abikaasaga kantsler kliima külalisena ooperiballil. See on Austria valitsuse ametlikul aasta ballil. Austria seab teatavasti tänavu juulikuust alates Euroopa Liidu eesistujariigiks ja ma julgeksin arvata, et meie valitsusjuhi kutsumine Viini praegu Eesti vabariigi 80. aastapäeva künnisel ei ole päris juhuslik. 24. veebruaril toimub Viinis suur diplomaatiline vastuvõtt, mille me korraldame üheskoos Eesti alalise esindusega OSCE juures. Ja tänavune vastuvõtt tuleb kahtlemata suurem ja pidulikum kui milline tahes. Laseme. 24. veebruaril saabub siia Riigikogu aseesimees Tunne Kelam koos abikaasaga. Ta loomulikult on siis külaliste tervitaja pea tervitaja sellel vastuvõtul. Ja järgmisel päeval toimub meil koos Austria kaubandusorganisatsiooniga Handlustarbant Eesti ja Austria majandusseminar. See on tuhkapäev. Ja Austria kaubandusorganisatsioonile on sel puhul kombeks teha üks heeringa söögipidu, mis ühenduses Eesti majandusega tundus meile, et sobib eriti hästi ja Me oleme varunud siia Eesti kalatooteid, mõningaid kuulsaid eesti jooke. Ja härra riigikogu aseesimees esineb seal päevakohase kõnega. Me assisteerima teda jõudumööda. Ühtlasi avatakse Tunne Kelami Eestit tutvustav fotonäitus. Kui lahkub härra riigikogu aseesimees siis samal päeval see on 26. maandub Viinis Eesti vabariigi kultuuriminister Jaak Allik ja Me siirdume temaga. Budapesti, kus sama päeva õhtul see on 26. veebruaril, toimub suur diplomaatiline vastuvõtt. See peaks olema üle kõigi aegade esimene selline suur vastuvõtt Eesti vabariigi aastapäeval Budapestis. Ja 27. toimub kultuuriministri ja Ungari kultuuriministri kohal viibides Eesti Instituudi avamine Ungaris. Selleks sõidab sinna ka Eesti instituudi peadirektor Loore Listra Tallinnas. Vahepeal 22. veebruaril, see on pühapäeval viibima suursaadikuna Šveitsis elavate eestlaste ja Eestist sinna välja rännanud sakslaste osalt baltisakslaste traditsioonilisel vabariigi aastapäevale pühendatud lõunasöögil, kus tuleb esineda ka päevakohase kõnega, kus osalevad ka Eesti Genfi esinduse töötajad. Eestist üldisemalt vaadates tundub, et meie poliitika ja äritegelased on võtnud sissesõidusuuna Brüsseli ja Strasbourgi poole. Nüüd teie intervjuust oli siiski välja, et kõrged riigi ja poliitikategelased on külastanud ka Austriast. Öelge palun, kui palju Eesti kunsti ja kultuuri veel Austriasse eksib? Eesti kunsti ja kultuuri eksib Austriasse siiski rõõmustavalt, tihti minu Austrias oleku esimesi eestikult tuuri levitamise võimalusi oli Kaljo Põllu graafikanäituse avamine hoov purgis asuvas etnograafiamuuseumis. See oli juba aastal 95, vahepeal olnud mitmeid kontserte, mitmeid näitusi. Viimasem väga rõõmustav ja väga hästi läinud. Sündmus toimus Eesti noorema põlve maalikunstniku Laurentiuse siinviibimise näol ja tema väga edukalt läinud lühinäituse näol. Me loodame, et Eesti Kunstnike saab Austria liidukantsleriameti abiga siia edaspidigi veel luua. Ja Viinis on esinenud dirigendina korduvalt Neeme Järvi ja loodame, et ta tuleb ka veel, kes oma intervjuudes kunagi ei unusta rõhutamast, kes ta on ja kust ta tuleb siis 16. märtsil me ootame siia Eesti esindajat Unesco Doris Kareva kes kohtub Austrias elavate eestlastega ja Unesco liinis oma kolleegidega. Loomulikult. Kolmandal märtsil toimub Austrias kultuur kontakti nimelises institutsioonis, mis vahendab Austria riiklike rahasid hariduskoostöökunsti ja kultuurikoostöö tegemiseks teiste riikidega. Me kohtume seal, et arutada Eesti ja Austria vaheliste sidemete ja koostöö tihendamist. Ma tänan teid intervjuu eest, härra suursaadik ja loodan siiralt, et 24. viies kuues veebruar ei ole teile ja saatkonna töötajatele mitte ainult rängad tööpäevad, vaid et on ka püha kõigi teie südametes. See on kindlasti nii ja ma soovin kõigile Eestist head Eesti vabariigi aastapäeva. Tere hommikust, Eesti vabariigi suursaadik Prantsusmaal proua rutt, lausmaa. Kas täna, kui Eesti vabariigi aastapäeva sündmused Eestis alles kulmineeruvad? Kas täna hommikul võib öelda, et Eesti vabariigi pidustused Prantsusmaal on juba möödas? Tere hommikut. Eesti vabariigi 80. aastapäeva tähistamine Pariisis jõudis tõepoolest haripunkti juba reedel seoses sellega, et tütarlastekoori ellerheinturnee pas jõudis meieni. Nad andsid hommikul kontserdi Pariisi jumalaema kirikus kus publikust tulvil Pariisi jumalaema kiriku võlvide all laulsid tüdrukud Sisaski Ernesaks Tormise laule. Kontsert läks, läks väga hästi ja õhtul korraldas saatkond Pariisi üheksanda linnajao raekojas ja samas asuvas Rossini nimelises saalis piduliku kontsert-vastuvõtu. Me olime kutsunud vastuvõtule prantsuse poliitikuid ja avaliku elu tegelasi Eesti sõpru ja, ja Prantsusmaal elavaid eestlasi. Samuti diplomaatilise korpuse liikmeid. 500 kutsutud külaliste hulgas oli ka Pariisi linnapea ja ma pean ütlema, Vastuvõtt läks väga hästi. Vastuvõtule tuli 420 külalist. Ja ellerhein meeldis prantslastele. Vastuvõtt läks väga hästi ja usun, et parim kompliment, mida ütlesid Meile külalised esimest korda seitsme aasta jooksul on üheksanda linna ja raekoda väike. Eesti saatkonna vastuvõtutegemiseks. Ja öelge, palun, kes on Eesti sõbrad Prantsusmaal? Eesti sõbrad Prantsusmaal on avaliku elu tegelased, pressiesindajad, haritlased, poliitika ja valitsustegelased, diplomaatilise korpuse liikmed. Ja ma usun, et siinkohal on kasvõi kaudselt õige koht anda edasi tänu endisele ministrile ja Pariisi üheksanda linna ja Ameerile. Aga vielgast reele, kes andis meie käsutusse Raekoja selleks õhtuks ja kontserdisaali, Rossini kontserdisaali samuti tasuta, kes on Eesti sõber ja kes seitsmendat aastat iga 24. veebruari hommikul on päikesetõusul Tallinnas Toompeal lipuheiskamise tseremoonial. Seda on rõõm kuulda. Ma tean, et Pariisis õpib edukalt humanitaaraladel üsna palju kaid eesti noori nagu Jaan-Eik, Tulve ja Helena Tulve ja Urmo Raus. Et kuidas see põlvkond suhtub niisugustesse nähtustesse, nagu on 80 aastane Eesti riik ja eestlaseks olemine. Kas niisugused asjad on üldse praegu Euroopa südamest tähtsad? Ma ei saa, ma ei saa vastata kindlasti selle põlvkonna eest, aga ma usun, nad on minuga nõus, kui ma ütlen, et kaugel kodunt tunne, et me oleme üks riik, üks rahvas, ükskõik kus maailma otsas parasjagu poleks, on oluline. Ma usun, et sellist suurt kontsert vastuvõttu on mõtet kaugele Euroopas Euroopa südamesse teha. Kasvõi kasvõi sellepärast, et eestlaste kokkukuuluvustunne on tegelikult suurem, kui seda võiks järeldada lugedes kas või viimase kuu Eesti pressi. Ma tänan teid intervjuu eest, proua suursaadik ja ma soovin teile ja teie saatkonna töötajatele väga ilusat pidupäeva. Täna. Ma tänan teid palju tervise eestisse. Tere hommikust, Eesti vabariigi suursaadik ÜRO juures, härra Trivimi Velliste, öelge palun, kas tuul, mis puhub ÜRO New Yorgi peakorter treihoone ees oleva ÜRO liikmesriikide lippude rivi peale ja sealhulgas ka Eesti sinimustvalge lipu peale. Kas see tuul on praegusel aastaajal veebruari lõpus ennemini leebe ja soe või on ta kurja külm? Aga ta on just selline vahepealne, praegu on umbes seitse kraadi sooja Tseelsuse järgi. Ja üsna niiske ja rõske ja ka natuke tuult on siiski ka. Kas on loota, et Eesti sinimustvalge riigilipp 80.-ks aastapäevaks uue vastu välja vahetatakse seal lippude rivis? Ja nad vahetavad neid aeg-ajalt kogu aeg välja, kuna siin on tormide tormid lõhuvad lippe, nii et selles ei ole üldse probleemi. Öelge, palun, kas ÜRO peakorteri väga suures hoones on 24. veebruaril üldse peale teie veel mõni inimene, kes teab, et sel päeval on Eesti vabariigi 80. aastapäev? No ma arvan, et enamik teavad, kuna kõik 184 suursaadikud on, on saanud kutse paljud teised veel peale selle. Ja suurem osa neist tulevad ka vabariigi aastapäeva vastuvõtule, mis on ÜRO peahoones just õigel päeval õige päeva õhtul. Mis sellel päeval veel New Yorgis kavas on, mis puudutab Eesti vabariigi aastapäeva? New Yorgis on ka väga suur vabariigi aastapäeva aktus, aga see on nädalavahetusel praktilistel põhjustel. Siin tehakse alati sellised asjad nädalavahetustel. Aga kokku tuleb kindlasti üle poole 1000 aktusel ise ja see on New York eestlaste jaoks väga suur sündmus. Kes kõnelevad ja kes esinevad? Aktus vaheliselt pidulik, seal on suur muusikaline eeskava. Muidugi austatakse vabadussõjasangareid. Aga peakõnelejaks on palutud mind. Ma tean, et te ei kõnele mitte ainult New Yorgis, vaid ka Chicagos. Jah, Chicago on teine suurem eestlaste keskus ja kuna tänavune aastapäev on on juubelioma, siis nad tahtsid, et külaline oleks natuke kaugemalt. Ja ma tõepoolest kõneleja ka Chicago aktusel, mis on üles ehitatud umbes samamoodi. Missugused näevad välja Eesti vabariigi aastapäeva pidustused Washingtonis? Washingtoni eestlased, kuigi seal on eestlasi pisut vähem, teevad piduliku koosoleku. Aga peale selle on muidugi meie saatkonnas pidulik aastapäeva vastuvõtt. Keda on oodata vastuvõtule Washingtonile? Washingtonis on muidugi kutsutud diplomaatiline korpus Ameerika tähtsamad riigitegelased, eriti need, kellega Eestil on rohkem läbikäimist olnud ja muidugi sealne eestlaskond. Kes on Ameerika Ühendriikides suuremad Eesti sõbrad? No Ameerikas on Eesti sõbrad ikka needsamad riigid, kes on üldse Eesti sõbrad, kui me räägime diplomaatilisest korpusest, aga kui rääkida Ameerika ühiskonnast muidugi paljudes majandusringkondades on on Eestil palju kontakte ja muuseas olulisel määral just tänu siinsetele eestlastele, kelle hulgas on ka edukaid ärimehi ja keele vahendusel sageli meie teadmata, on suured investeeringud jõudnud Eestisse. Nii et on arvata, et Ameerika eestlased peavad 24. mitmes oma asukoha linnas suuri pidusid. Öelge, palun härra Velliste, emis laulu, eestlased kõige meelsamini laulavad sel hetkel, kui pidu on juba haripunktis. No nad laulavad aktuse lõpuks loomulikult Eesti hümni ja oluline on just seda teada, et teda Ameerikas. Tõepoolest kõik laulavad hümni kaasa ja nad on olnud imestunud, kui nad on Eestis käinud pidulikel koosolekutel, et Eestis nägitaks hüljanud lavalt ja rahvas kuulab seda vaikides pealt. Ameerikas tehakse nii, nagu tehti Eestis enne sõda, kõik laulsid kaasa. Ma tänan teid intervjuu eest, härra suursaadik ja ma loodan, et Eesti vabariigi aastapäev annab kõikidele rahvuskaaslastele üle maailma võimaluse end eestlasena uhkelt tunda. Eesti aupeakonsul Austraalias Malle Tohver, iga eestlane arvatavasti teab, et siis, kui Eestis on talv, on Austraalias suvi. Öelge palun, kui kuum on tavaliselt veebruari lõpus, näiteks 24. veebruaril Austraalias? Väga võimalik, et seal on 25 ja 30 kraadi sooja vahel ja kah Sydneys saab küllaltki niiske olema. Nii et ilma suhtes ei ole see mitte väga meeldiv, aga võib-olla no igatahes väga erinev see, mis siin on. No kuidas siis niisuguses kuumuses eestlased Eesti vabariigi kaheksakümnendat aastapäeva tänavu tähistavad? See hakkab peale hommikul kell üheksa või isegi juba varasemas raadioprogrammis, mis läheb üle Austraalia. Austraalia riiklik raadio Ebysi FM toob ära tunniajalise programmi Eesti muusikast. See on üks meie populaarsem raadioinimene, kes teeb intervjuusid Maarja Tshospidanga teinud Arvo Pärdiga ja Neeme Järvi käe ja tema siis esitab eesti muusikat. Selles programmis on, on Elleri Koit siis on Tubina Ta on Ernesaksa Mu isamaa on minu arm. Siis on, ei saa mitte vaiki olla, mida kammerkoor esitab. On veel mõned rahvalaulud ja lõpuks on Kapi oratoorium Hiiob. Sellest tuleb üks, see viimane osa. Ja sellele järgneb kell 12 30 kuni kell kaks on ametlik vastuvõtt. Konsulaarkorpusele Sydneys samuti ka Wellsi parlamendis saab olema poliitikategelasi liikmeid majandusalalt kultuuri alal samuti ka Eesti ühiskonnast Sydneys ja muidugi meie kõige tähtsam külaline. Kui võtta nii üldiselt, siis saab olema Tallinna tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor ja nemad lähevad sellel üritusel esinema. Järgneb õhtul tammi kontsert on leedumajas kus ka saab kaasa aitama, kui seda väljendust tarvitada, aga ka meie Eesti meeskoor Austraalias nad nii väga tahtsid laulda koos tehnikaülikoolimeestega ja siis, eks nad siis mõned laulud ei kuus, aga see programm on mõeldud ainult nii, noh, mitte ainult muidugi teisest rahvusest ka sinna inimesi tulla, aga see on täitsa eesti eesti muusikast programm. Nii et meie, 24. veebruar saab väga kena olema. Enne seda, 22. veebruaril on Sidney majas aktus ja igal pool üle Austraalia Itaalia pealinnades, kus on eestlasi, saavad aktused olema kas harilikult nädalavahetusel ja mitte nädala sees, nagu meil siin neis on see ametlik ametlik konsulaarkorpusele mõeldud sünnipäeva pidav pidamine. Nii et üle Austraalia igal pool eestlased peavad selle vabariigi aastapäeva ära juba 22. ehk nädalavahetusel siis ja aga on ka näiteks mind on ise palutud kõnelema. Laupäeval, see on siis 28. till meres. Toimuvad kaktused järgmisel nädalal lõpul mitte ainult enne vabariigi aastapäeva. Kui tugev on niisugune rahvustunne nende eestlaste seas, kes praegu Austraalias elavad? Vanem generatsioon kindlasti käib veel. Harald koos, kui tervis lubab. Meil oli just hiljuti Adelaide is Eesti päevad, iga kord, kui eesti päevad tulevad, mis on nii kahe kolme aasta järel siis on hirm, et kas tuleb küllalt inimesi kokku. Aga jälle oli nii meeldiv üllatus, et meil oli üle 300 inimese ja tänuga Eesti poolsele toetusele. Viis inimest, kes, kes olid eesti päevadel, Tõnu Tamm ja Kilvet ja teised. See oli väga tore ja ja näiteks, kui kontsert oli, oli 100 lauljat laval, nii et see on päris suur arv. Nii et ja Eesti päevade raames me ikka veel tuleme kokku ja saab jälle olema. Seekord Sydneys ja kindlasti saab toimuma aga nii üritused aasta jooksul peamiselt siiski vanemad inimesed, Sydneys on üks nüüd nüüd üks grupp noori lauljaid ja neid vanadus ütleme nii 18 kuni 30 ja nende seas on ka mõned eestlased, kes praegu ela, elavad ajutiselt Sydneys. Provodoffer. Kas te võite öelda, et Eesti ühiskond ja Eesti riik on andnud Austraalias elavatele eestlastele piisavalt tuge? Mõistagi ei saa sinuta olla materiaalsest toetusest Eesti riik ja ühiskond ise suhteliselt vaene, aga noh, niisugust vaimses mõttes tuge on seda olnud piisavalt. On natukene olnud, kui nüüd mõtelda need parlamendi liikmed, kes on käinud, et Austraalias ja meiega seal Eesti majades rääkinud aga mida ma eriti ootan, on tuge Eesti valitsuselt. Mida eestlased Austraalias väga ootavad. Et tuleks üks valitsuse liige, kui toimub juuni, juuli alguses Joonase lähetamine Melbourne'is, see oleks näitaks toetust Eesti muusikale, eestlastele, Austraalias, aga eriti ka Melbourne'i sümfooniaorkestri juhatusele ja kõige esmalt võib-olla isegi Neeme Järvile, sest tema ju dirigeerib seda Joonase lähetamise ja see on küllaltki kulukas Melbourne'i sümfoonia-le nii suurt tööd seal esitada. Ja see on tänu Neeme Järvi, kes, kelle initsiatiivil see toimus, aga väga meelsasti. Me näeksime omalt poolt ka kütust Eesti valitsuse, kas siis peaministri, välisministri, majandusministri näol. Niisugusel tähtsal üritusel Austraalias. Tuleme nüüd tagasi veel 24. veebruari ja Eesti vabariigi 80. aastapäeva tähistamise juurde. Mida Austraalia eestlased, missugust laulu kõige meelsamini laulavad, kui esimene drink on juba joodud? Seda on päris raske ütelda. Meile õieti drinkisid ei ole seal sest on aktus ja, ja, ja, aga võib-olla, kui meil nüüd peale aktust jõuab tehnikaülikooli meeskoor ja võib-olla siis tõesti teeme mingi mingi joogi, aga võib-olla siis nemad rohkem laulavad kui, kui meie. Aga ühislauluna ma ei tea, eesti hümn on see muidugi enne jooki ja eesti lipp. Aga vaata, see on üks laulu nimi, mis mulle meelde ei tule. Momendil minu lemmikmeeskoorilaul on, muidugi hakkame mehed minema. Ja Mulgimaal. Kallid kaasmaalased. Sellise pöördumisega algasid täna ehk kõige mitmed pidulikud kõned. Piduliku selleks on ka põhjust. 80 aastat on auväärne iga inimesele ja võib-olla keskmine iga riigile kui vaadata ümber maailma, mis vanuses riike meil siin on? Ma ei tahaks aga olla väga pidulik, sest omad aktused on peetud või peetakse Estonia teatrimajast valdade keskusteni välja. Eesti riigi sünnilugu Ann nendes kõnedes kindlasti meenutatud ja meie hulgas on veel ka neid inimesi, kes seda oma silmaga näinud. Need inimesed olid siis Eesti vabariigi sünniaegu päris noored. Ja nüüd nad seda enam ei ole. Aga kummaline küll, hoolimata kaheksast aastakümnest on meie riik noor või jälle noor. See on pisut teisiti kui inimesega. Mida tähendab siis kaheksakümneaastane noor riik või teisiti, mis on see Eesti praegu? Küsimus ei ole kerge ja võib-olla saaksime talle poolteist miljonit mõnevõrra erinevat vastust. Kui kõik saaksid, tahaksid ja oskaksid siin vastata, nii ei ole, tuleb katsuda läbi ajada vähem, aga ehk siis valdavate arvamuste ja hinnangutega niipalju kui neist aimu saab. Olen hea hulk aastaid tundnud ja vahel ka ütelnud, et vaade Eestile väljaspoolt teistest maadest teistega võrreldes on tublisti teistsugune kui vaade Eesti seest. See viimane on meil kõigil olemas, aga vaadet väljast on kujundada raskem. Selleks peab olema mitu tingimust reisimisvõimalusi ja võõrkeelte mõnesugust tundmist teiste tingimuste hulgas. Või olgu siis pealegi ka raamatud ja televisioon. Ja muidugi moodsam asi, internet ajaksid asja ära, kui ei oleks nii palju askeldamist. Ja ega me kõik ikka kunagi internetti ei pääse. Niisiis vaatame korraks väljaspoolt, ma mõtlen nii, et mitte kunagi oma ajaloos ei ole Eesti olnud maailmas nii palju esil kui praegu viimastel aastatel, mõtelge viimast kümmet aastat. Ja ikkagi ülekaalukalt heas valguses. Me saime kiiresti liikuma ja takkajärgi tarkusega teame, et liikusime paindlikult suurtesse ohtudesse sattumata. Nõukogude impeeriumi lagunemisel oli meil osa nagu tuledikul metsatulekahju korral väike leek küll aga hakatuseks aitas. Ja võrreldes paljude saatusekaaslastega, kellega teise maailmasõja lõpust olime sunnitud käima ühte väsitavat teed olid meie reformid kiiremad ja otstarbekamalt. Põhiline, et erinevalt paljudest teistest vastsed vabadust kasutanud saatusekaaslastest vältisime Me suuremaid rahutusi tänavatel ja piiridel. Nii ei pääsenud valla tavaliselt aastakümneid kestev Vihavim inimrühmade vahel. Kui vaatate mööda maailma Mandreid, siis igal pool kaugeltki nii ei ole, ka siinsamas Euroopas mitte. See on kindlasti meie kõigi ühine ja tähtis saavutus. Kuigi peab ehk lisama, et ega me ei ole ka päris ainulaadsed. Vaadates siit Eestist lõuna poole, näeme tervet riikide rida meie hõimlaste Ungarlasteni välja, kes sama mõistlikult käitusid. Olgu küll, et meil ja Lätil ja Leedul oli mõnevõrra raskem kui poolakatel tšehhidel ja sloveenidel. Värskemalt meeles möödunud aasta lõpu saavutus olla välja valitud viisikus Euroopa uniooni läbirääkimistel. Tõepoolest kokkuvõtvalt oluliste majandusnäitajate järgi me seda valikut üldises võrdluses õigustasime. Võib-olla peab siingi kohe lisama, et uhkeks minna pole meil nende näitajate järgi siiski mingit põhjust ka oma lähemate balti naabrite suhtes mitte. Igaühel on alasid, kus nad on teistest paremad. Teine tähtis kriteerium läbirääkijate valikul oli see, et valitud ma ei oleks patustanud demokraatia mängureeglite vastu. Kui siin praeguses jutus jõuame hiljem Eesti hindamisele sisevaate järgi tuleb sellest teemast rääkida teises valguses kuid jämedaid eksimusi, mis kohe kaugele paistaksid, oleme tõepoolest vältinud. Kõigil saatusekaaslastel tika riike silmas pidades ei ole nii hästi läinud. On veel kolmas näitaja, mida hinnata püütakse. See on, kui hästi üks või teine rahvas Euroopasse viivat teed ja sealses liidus olemist hinnata oskab. Mida ta soovib ja mida teab. Kui möödunud aastal avaldati sellekohased küsitlustulemused, nõndanimetatud eurobaromeeter iseloomustasid mitmed välismaa ajalehed meid kui vaat et Euroopa Liidu vastaseid. See oli pealiskaudne hinnang, nagu kiiruga ajalehti tehes mujalgi maailmas tihti juhtub. Tausta uurides selgus, et tegelikult olime Eestis juba möödunud aastal saanud üle nõndanimetatud mütoloogilisest etapist. See tähendab, et on hulk soodsaid tundmusi, usku aga ei ole veel kainet arutelu. Rahvana tahame me arutada asja küsimusi, oleks ainult küsimustele vastajaid rohkem. Või õigemini ei ole küsimuste-vastuste vahel tus vajalikul tasemel organiseeritud. Kuid huvi, see on rõõmustav ning hädavajalik eeldus selleks, et mõne aja pärast liitumist puudutav rahvaküsitlust teha. Selles seoses on tingimata vaja lisada, et ka kultuurialal mõtlen seda laiemalt, nii kauneid, kunste kui teadust haaravalt näib Eestil minevat paremini kui kunagi varem. Me teame ju, et üheks mureks meie euroopowniaaniga liitumisel on see, kas väikerahvakultuur suurte ja suuremate vahel ära ei murene. Muidugi on see ennekõike meie enda teha ja püüdsin just väita, et me juba teeme. Alati võib teha küll ka rohkem ja paremini, kuid hinnangute juures peame siiski lähenema asjale õige mõõdupuuga. Nagu äsjasel taliolümpial, oskasime siiralt nautida ja tunnustada kohti esikümnes või ka teises 10.. Nii ka edaspidi ei ole meil mõtet loota suurt hulka võitjaid arvukatel spordialadel. Paar põlvkonda tagasi oli lihtsam, eestlasi oli maailmas suhteliselt rohkem kui praegu ja enamus rahvaid tippspordi mõttes spordiga tegelenud. Niisamuti ei peame oma kirjanike kuulsust mõõtma Nobeli auhinna järgi. Kui väga me seda ka ei sooviks, vaid tundma head meelt iga keele piiri ületamise puhul. On veel üks mööndus. Ei ole kuigi mõttekas arvata, et kohe igas maailma nurgas oleks Eesti need saavutused, millest kõnelesin, teada ja tuntud. Maailmas on palju paiku, kus Eesti asukohta isegi küsida osata ja tohutult palju inimesi, kes meist midagi kuulnud ei ole. Nii nagu meie isegi ei tea ju just kuigi palju igast paarisajast maailmas olevast riigist eriti neist Meist veel väiksematest. Aga üks asi on Eestist tark jätta tegemata, see on lõhki kiitmine. See ei olnud mu jutu eesmärk. Ma tahtsin vaid öelda, et kaugvaates väljaspoolt ei paista Eestis sugugi nii hull, nagu siin sisemises pusklemises mulje võib jääda. Mõni kuu tagasi ajasin juttu ühe Poola endise ministriga. Ta teadis meie asju hästi ja küsis lõpuks. Mis imerahvas te olete, et pärast kõike toimunut ja nii väikese arvu juures ikka nii hästi välja tulete? Tunnistasin talle, et maailma rahvaste saatusi vaadates võib seda väikeseks imeks pidada küll. Täna tahtsin öelda selles samas vaimus, et rahvana on meil käes meie võimalus ja mingil määral oleme oma võimalust maailmas juba hästi kasutanud tanudki. Ja mul ei olnud vähimatki plaani kinni mätsida meie vigu, mida on ette tulnud ikka ka teiste maadega suhtlemises mitte ainult paremini nähtavas siseelus. Täna ei ole see päev, kus peaks käsitlema jooksvat päevapoliitikat, harjutama vastasrinnamehi ja kiitma omasid. Kui ütlesin alguses, et Eesti riik on vaatamata oma 80 aasta tagusele iseseisvusele noor siis pean silmas mitut asja. Esiteks läheb 80-st maha 50 aastat tegeliku Iseseisvus ETA ja seda on rohkem kui pool. Teiseks on noorus hiljem küll tagasi katsemist väärt, kuid selles sisaldub ka omadussõnal lapsik. Meie ühiskond ongi veel mitmes tükis lapsik. Jätkem kõrvale tants kuldvasika ümber, mis varjutab mitmeid muid tähtsaid asju. Jätken kõrvale niigi iga nädal hammaste vahel olev riigikogu või parasjagu patune minister. Vaatame asjale laiemalt ehk nii, et äkki on meil kõigil ühiselt ka midagi viga. Võib-olla peaksime piirduma küsimuse esitamisega ja mitte pakkuma välja omapoolseid vastuseid. Alati on tervest rahvast rääkides nii, et suurel hulgal inimestel pole kõnealust viga või puudust ollagi ja need võivad õigusega pahandada. Ega ma otse inimestest rääkida ei tahagi, päris huvitav teema on ka nõndanimetatud rahvuslik iseloom. See peaks siis olema terve rida ülekaalukalt esinevaid omadusi ja tõekspidamisi panduna kokku ühte kimpu. Kas meil ei ole äkki nii, et arvame või usume, et on parim seltskondlik stiil see kuivema kõrgematel postidel, istuvatest isikutest vajate me juba ette võetult kui lõpmata rumalasti Aarnest kambast? See ongi õige, sest hoidku jumal selle eest, et juhte lausalised kiitma ja ülistama hakataks. Teised vabad rahvad teravmeelitsevad ju ka ja ainult raudselt kõva käe all hoitud rahvad laulavad käsu korras oode. Seda pole mõistagi vaja. Kuid kas meie tegelik iseseisvuse harjutamise aeg pole olnud liiga lühike selleks, et pikas ajaloos harjunud seis, oma rahvas, võõras valitseja, võõras riik oleks saanud muutuda otsustavalt selles suunas, et oma rahvas, omad valitsejad, oma riik valitsejate asi on ka viimasel juhul ikka olla nalja ja pilke märklaud. Kuid viimast oma riiki peaks taas tõsiselt võtma või tõsisemalt. Nii et kasvõi ise tahaks teda paremaks teha ja mitte lihtsalt öelda, et naad seal tegid jälle seda ja teist valesti. Olgu, see paremaks tegemine kas või ainult oma töö kõrvalt valimistel käimine ja valimine, mitte üldrahvalik ähvardamine, et meie küll valima ei lähe. Kui ikka ei lähe, satuvad sinna veel hullemad naad ja pealegi ei pruugi nende taga olla siis enamuse tahet. Siis ongi oht, et raskelt omandatava demokraatia asemel tuleb üks väga tugev valitseja kellel pole peagi soojaga külma enamusestega vähemusest valimistel käinud, sest või käimata jätnutest selle käes on põdenud paljud noored demokraatiad ja põevad mitmed maad praegugi. Teine asi, mis annab jutt toiduainete iga nädal ja mis on rohkem kõigi teha, kui usutakse, on nõndanimetatud skandaalid. Ma ei taha öelda, et skandaalid on üles puhutud jäätmeid. Peaks kinni mätsima, aga tahan öelda, et meie ühiskonna noorus või lapselikus seisneb kindlate hoiakute puudumises. On hoiakutes Segadik on selge, et praeguses linnastumise astmes ei tööta enam kõik vanad külanormid mis juhtisid meie esivanemaid. Kõiki neid ei olegi enam vaja. Aga ka uus ei ole alati või on siis lubatu ja lubamatu piirid väga ähmased. Ja see ei ole sugugi ainult riigikogujate, ministrite või vallavalitsejate küsimus. Nende oma küll ennekõike, kuid Eestis on libedale läinud nii kohtunike, arste ja ajakirjanike kui nimetada ainult ühiskonna mõttes erilisi elukutseid. Poliitikutele peab mõjuma üldrahvalik valijate surve teistele küll vist ennekõike tsunftisisene selgepiiriline hoiak. Ja lõpuks võib küsida ka nii. Kui meil on altkäemaksuvõtmisest rikastavaid ametnike, siis kus on altkäemaksuandjad, ega ometi üks ja sama rahatäht ühe kampsuni alt teise ei rända, siis poleks ju rikastumist. Ma usun, et tagavaraks jäi muidki eesti hädasid, mis on meile suurel määral ühised, kuid hädade loetlemine võib ka muutuda hädaldamiseks. Ja see pole sünnipäeval paslik. Pöördugem siis tagasi algusesse. See on see, et oleme olemas väiksed, aga tublid kasvamise ruumi ka veel parasjagu. Kevad on lähedal kasvamegi siis nii nagu kevadel kombeks.