Tere õhtust, lugupeetavad kuulajad, algab aprilli hõlmav helisev kroonika stuudios analt raja kärje, Vivika Ludvig valmis andma läbilõiget silmapaistvast tähtpäevadest. Kohe esimesel aprillil leidsime muusika filmitähe Debi Reynoldsi 75. sünnipäeva mida ta kuulu järgi pühitses üsna uhkesti. Ta on mänginud 70. filmis ja saanud rea auhindu. Oli Oscari kandidaat, mis pole ka väike tunnustus. Võitnud ühe iludusvõistluse äratas ta näit ja lavastaja šiin Kelly tähelepanu. See õpetas seda tantsima ja võttis ta ajalukku jäänud filmisingi kindel rein lauldes vihma käes. Võistlema oli Teebireenus läinud lihtsalt sellepärast, et igale osavõtjale lubati siidsall pluus ja prii lõuna. Olgu veel märgitud, et koos tori Steiganda äge suitsetamisvastane koos õnnestus neil põhja lasta üks teleseriaal, mis reklaamis sigarette. Kuulake Reynolds Livingstone lauluga džämmi. Teisel aprillil saanuks 95 aastaseks Mils veerand kunagisest menukvartetis Mill Sprades alustas tegevust juba enam kui 70 aasta eest ent pole senini ununenud kui parim niinimetatud klous haamoni džässigrupp läbi aastakümnete. Praeguseks on kõik vennad läinud manalateele. Siin üks võte ansambli hilisemast perioodist, kui repertuaari võeti juba rock n roll, isegi eeskujuks siiski rei Charles mitte Elvis Presley. Teisel aprillil möödus 80 aastat helilooja Gennadi Bodelski sünnist. Ta oli hea pianist, omaaegses džässis, eks sõitis rütmikud Georg Otsa klaverisaatja ning ansambli Laine ellukutsuja juhtia repertuaari looja. Suur osa tema väga mahukast laululoomingust on langenud ajarataste vahele ent paremik on väärt kuulamist ja meelespidamist. Tunnistan, et minagi polnud järgmist laulu enam aastakümneid kuulnud ent tuli elavalt meelde, kuidas seda poole sajandi eest Eesti raadios koos Georg Otsaga lindistasime. Sellepärast jätan selle siin galühendamat Ta Gennadi Bodelskija, Kalju Kanguri lahkumislaul. Kas kohisevad keeva? Leegid. Liiva või kodutu? Võib-olla aasta järel? Ja. Oludes kaugel memm. Möödasõitvaid lumi. Viimast korda. Ja nii helged. Etule. Oos jällegi siis viibime, kui. Ja seal ja ta ääres. Minge. Ei unusta me Valviivi. Kuuendal aprillil möödus 85 aastat pianist Dorothy tonigani sünnist. Ta oli selles mõttes erandlik nähtus, et purustas soobarjääri ja alustas karjäärimeeste maailmas lauljana soolopianistina ja oma trioga. Teda oli heatahtlikult hinnata ka kuulus arteiton ja tema nime leiame soliidses Grovi džässi teadmikus. Torrasti Donegani Mehises pianismis kuuleme ka Erolgaanelile Iseloomulikku rütmikat. Siin Charlie Chaplini, naerata. Seitsmendal aprillil pühitses 80 viiendat sünnipäeva saksa populaarsemat tantsuorkestrijuhte klanetist Hugo Strasser. Ta õppis Müncheni helikunstiakadeemias pärast sõda, mängis ameeriklaste klubides ja asutas oma orkestri 1954. aastal. Tema orkestrialbumid on korduvalt tunnistatud aasta parimaks tantsumuusika plaadiks. Kuulake Steve Wonderile pala, ma helistasin vaid selleks, et öelda, ma armastan sind. Üheksandal aprillil möödus 75 aastat rock n roll'i artisti kaal priorkinsi sünnist. Tuleval aastal möödub 10 aastat tema surmast. Aluse tema kuulsusele pani tantsupeol kuuldud lause. Ära astumu seemisnahksed kingade peale. Ta kirjutas sellest laulu bluusshows, mis äratas nii suurt tähelepanu, et teda kutsuti esinema sallivani ja Perry Como atele shoudesse. Vahetult enne seda sattus ta autoõnnetusega haiglasse ja temaga samas firmas olev Elvis Presley plaadistas tema laulu. See oli Börkinsele majanduslik hoop, milles teda aitas kosuda Ringo Starr abi. Seitsmeteistkümnel aprillil sai viie aastaseks Ungaris pran omaaegne tuntud filminäitleja Marta Kärt. Ta tegi 30 filmi. Saksamaal läks 1938. aastal koos mehe kuulsa hoora tenori yangi Puuraga Hollywoodi ja sai sealgi neli filmi osa. Mis aga seda tähelepanu ei saanud, mis tema Euroopa filmid. Kuulake Marta ägerti säravat sopranit Franskrotte lauluga maniola tema viimasest Saksamaal tehtud filmist. Alati, kui olen õnnelik. Seitsmeteistkümnendal aprillil sai 50 aastaseks Ervin Lillepea. Ta lõpetas filharmoonia estraadistuudio viimase lennu koosseisus. Oma ansambliga raster esines ta Ervin Aabeli kavades ja sai Aarne Oidi nimelise lauluvõistluselt kaks publikupreemiat. Prioneeritud palad olid hällilaul ja tule õeke. 22. aprillil möödus 85 aastat kontrabassist helilooja ja orkestrijuhi Charlsminguse sünnist tainas 56 aastaseks. Mängus oli silmapaistev džässiuuendaja, ta otsis võimalusi väljuda tavapärasest sving džässis. Leida uusi rütmi, kujundeid ja orkestri kõlasid siin katkenud tema vanastaminguse sõrmed mängitud koos vibrofoni islajanele. Daniga. Kuuleme ka mingisuguse kontrabassimängu, millele vihjab juba pealkirigi. 24. aprillil möödus 105 aastat helilooja rub bluumi sünnist. Tema lööklaule lauldi juba 1900 kahekümnendail aastail, ent vahest suurima kuulsuse tõi talle 67 aasta eest filosoofilise sisuga laul. Lollid tormavad sinna, kuhu targad kunagi ei lähe. Ehkki tegemist oli armastuslauluga, võib seda hoiatust laiendada ka mängupõrgusse või öisel ajal läbi purustatud aknakauplusse sisenemisel ja sellest sai Frank Sinatra esimesi suuri menulaule. Tomid arheorkest. 25. aprillil saanuks 100 aastaseks vene helilooja basseinis Solovjov toi, paljude populaarsete laulude autor, nende eesotsas, järgmine kõigile Ta viis, mida siin esitab Reikonifi orkester. Olgu märgitud, et võtte tehti 1974. aastal Moskvas sealsete lauljate kaastegevusel. 29. aprillil sai 75 aastaseks Saksa Itaalia päritolu lauljatar no nagu aldi alustanud 15 aastaselt müüdunud 1000 viie-kuuekümnendail aastail, hiljem on toonud näitleja Hamburgi teatrites ja tegutseb ka pedagoogina. Siin kõlab Kim Philipi laul. Mul on hirm. 29. aprillil sai 85 aastaseks kuulus Belgia suupilli virtuoos Tuts diilemans. Õppinud esialgu akordioni, läks ta üle suupillile ja inspireerituna Changoreinhardist võttis oma muusikalise varustusega tarri rääkimata heast helistamisoskusest. Ta vaimustas publikut ka kunagisel jazzkaarel ja andis heatujulised pressikonverentsi. Kahjuks on tervis sundinud tal mõned kontserdid ära jätta, kuid loodetavasti saab ta plaani kohaselt suvised esinemised kenasti ära pidada. Praegu kõlab tsooni mändeni palamaa, pole seda sulle kunagi öelnud. Seekordne viimane juubilar on 30. aprillil üheksakümneaastaseks saanud lauljatar vioueen. 1939. aastal hääletati ta ajakirja pill poolt küsitlusel naissoost bändi solistidest parimaks. Oma sünnipäeva pühitseb ta Hollywoodi lähedal Beverly Hillsis tagasihoidlikult. Püüewain oli solist läri Clintoni sving orkestris, kust on pärit Kaczymyytoni pala. Esitan sulle topeltväljakutse. Hiljuti lahkunud levi muusiku-ist oli tuntuim lauljatar Dakotas Teiton, kes suri 10. aprillil 76 aasta vanuselt. Ta valitses ühtviisi hästi džässi, bluusi ja souli. Mõned lühiuudised Soome džässiliidu endisele juhatajale Mati kontisele anti ajakirja Jants rütmid teatel üle Soome Lõvi esimese klassi rüütlirist. Kaua aastaid Soome raadios töötanud Matti kontinen oli esimesi, kes lõi sidemeid eesti muusikutega ja esines Tallinnas 1967. aasta džässifestivalil Erik Lindströmi ansambli koosseisus pianistina. Siin lõik Soome rahvalaulust konti. Ajalehes San Francisco kroonika portrateeritakse pianist Gonzalo Rubolkaabat, keda kuulis 1985. aastal Kuubat külastades isegi lesbi ja võlutuna tema mängust plaadistas. Koos temaga. Rubalgaabo sai ametliku loa siirduda Kuubast Dominikaani Vabariik. Ent kaks aastat hiljem asus ta elama USAsse Floridasse. Kuubast põgenenud rahvuskaaslased ei tervitanud teda sugugi sõbralikult, pidades teda Fidel Castro lakeiks. Oli ta ju säilitanud Kuuba kodakondsuse. Praeguseks on olukord rahunenud. Ruwalgaabo kinnitab, et ta ei tegele poliitika vaid üksnes muusikaga tema mängust. Saame väikese näite albumist, mis on tehtud Antonio Carlos sobimi muusikast eesotsas autori, saksofonist Joe Hendersoni, lauljate Shelly hooni, John Henriksi ning teistega. Tala on Ograndeeaa, Moorku suur armastus. Sarjas Eesti Kullafond ilmus Kukerpillide kolmik-CD kokku 72 enamasti paljudele tuttavate lugudega. Ent seda suurem on kuulaja äratundmisrõõm iga uue loo kõlama hakkamisel. Plaadi mahlakatest saate sõnadest tsiteerin üht ainust, mille on kirja pannud aasta eest lahkunud Henno Käo, kokrid eelkäija, peoleo liige ja vaimukate laulutekstide autor. Vene ajal olid Kukerpillid mumeelest kõigele lisaks ka üks oivaline vastupanuvõimalusi ja seda just vastupidamise või üleelamise mõttes. Kardan, et ilma selle kihvti Bondita ilma nende mõnusate meesteta oleks mul sull paljudel meist olnud pagana raske seda närust aega üle elada. Valisin siia rahvaliku laulu eesti külavahe või laka laulude tüüpilise näidise. Kui veskil kotta minna siin kal neli. Kui veski läga kotaavin Tartsilmasid ta päästja. Ta oli Osala kalgitajast ja. Kui hooli rikk, kanti seene õue peal, kui veski ära kell. Ehkki aga kätte 17 välja ka jaoks veel rida on ala siin aga jalga. Scolm koera tuli säärelauk, jalga olla koerad. Jõudvus aga üks korda joonud peakkujataksin, aga Kööla laulis seal inimene, andekus. Ja senine Arecost olla ta. Tappa Veereta seade serva, kellel ei ole täis ägedat. Minu aladel. Ja. Siis on veel alla läksid, aga polkasammu, haaras ta pauku koeraga. Pauku tehes valva ära tule järelelauk. Viidata. Lõpuks aga midagi hoopis teisest ooperist, nagu öeldakse. Karl Madis ja karavan on üllitanud albumi taevalik meloodia milles on 17 tuttavat armastatud laulu nätkeing kooli repertuaarist. Plaadiga on kaasas laulude algkeelsed sõnad ja tõlketekstid. Laule seob seadete ühtlane, kus ja laulja kummardus oma suurele eelkäijale ilma et oleks püüdnud teda imiteerida. See teebki tulemuse meeldivaks. Kõla kohved, kuutsi, laul 1934.-st aastast Forool tõlkes ilmselt. Ka. Milles lõid kaasa viisid?