Selle õhtu õhk oli niiske. Metsaalused üleseid täis. Ümbritsevatel madalatel maadelt õhkus külma Nurme puhkepäev oli videvikus. Rakvere metsakombinaadi Avinurme metsapunkti puunõude tootmise hooneisse juhatas kõndima metsapunkti ametiühingutsehhikomitee esimees puudemeister Evald Tamm. Ega ma vist valesti karva, päris tünnivabrik? Jah, seda ta on küll. Siin on siis nüüd pooleliolevat tünnid ja need on vaadid, õigemini jah, neid nimetatakse tegelikult veni alla ankroteks. Vaadid on nagu suuremad-väiksemad, aga tegelikult nimetus on ikka ankur. Ja see töö käib. Ja masinatega käita kõik ainult pealt, viimistlustöö käib veel ikkagi käsitsi, vaatasime asjaid, tehakse vahepeal löödes suuremad tünnid ja nüüd on sellised ankrud. Need ankrud on siis kõige kõvemast puust tehtud tammepuu. Sessioon, mis kunagi oli, on see siiani jäänud. Radiatsioonitase Avinurme kõnnitee, nii kapsa, kurgi ja liha teenid. Millised on muidugi bass boost, aga nüüd need veini ja õlleankrud tulevasi tammest. Kas teil endal kodus ka niisugune on olemas küll, jah, ega siin ei leia vist ühtegi meest, kellel ei oleks kodus mõni kapsatünn või liha hästi, kas või õlleankur. Aga see on muidugi loomulik, et ta peabki olema. Ta ei annaks plaani välja, kui ei oleks endal olema need enne, mida me valmistame nagu omapära. Juba vanadest, iidsetest aegadest, nii kaugele, kui vanad inimesed mäletavad ikka tünni tehtud kunagine, siis kodukäsitöö on saanud nüüd töötluseks? Jah, on küll. Avinurme ranniku õhtusse istub hästi see pillilugu, mis õue peal mängides kaugele puhastab. Pilli sõrmitseb metsapunkti tünder, Seppeerik tammik. Jah, no ikka enam-vähem väikselt põllumehed vaikselt puudume, praegu oleme metsapunktis siin. Majapidamist, puunõuded, tegijad. Ja eks siis mõnda muud asja ka väikselt, nii oma tarbeks. Mis nõuded on nihukese liha valamiseks ja kurke võib-olla ja nüüd ainult pütid, söögid nimetatakse ja mis te kodus olete endale teinud? Olen proovinud mitut asjani endale tarbeks teha, ikka juba noorest peale. Oli väikse kapi ja isa oli selle töömees ja natuke siis jäi nagu meelde püti ja seal lõikade kaeravahepeal tegin natuke suveniire ka, mets, vuti, soli suveniiri, kas kodus kõik toolid ja lauad ja riiulid ja asjad on teie tehtud? Seda öelda ei saa, see on juba jäänud nagu tahaks moeks ikka nüüd tood kauplusest uue mööbli ja on nagu kaunim võib-olla, ja puugini saunanurk niukse võib ise nagu omatehtud asja panna. Nojah, aga ikkagi käsitöö, seda küll Jaanovi oma tehtud ja selle jaoks Ongi vabal hetkel vahest niukene, võtad mõne tööriista ja siis proovid veel, mis välja tuleb, kas inimene, kui ta suurtest keskustest elab eemal ja on ka teistmoodi? Tänapäev, kõik ikka viib nagu juba lähemal linnal ja ja rajoonidele ja päris nagu kolkaks enam ei saa nimetata, aga eks inime ikka olevast jäänud veidi omanäoliseks. Vahest võib nagu mõne koha pealt ära tunda, kas teie tunnete Avinurme mehe ära, kui ta kusagil mujal teile vastu tuleb? No ma arvan, et ikka tunneks ära võib-olla mõnest kõnekäänust sõnast ja mis on siin rohkem käibel, mujal näiteks armastatakse öelda niimoodi järsku meil oli nii v ja mõni ajal pool nagu nihukest sõna palju ei kuule, on äkki või kuidas? No võib-olla veel midagi nihukest. Midagi asja kohta vast öeldakse siinpool teel on nagu mõni kas asi v või kett, Avinurme mees ütleb, et on vedel, aga tegelikult vist peaks ütlema, et on lõtv ja ja niukesed, mõned kohad annavad ära, kui kuskil võõras kohas oma mehega kokku saada. Ega Eestis vist ei leiagi kusagilt mujalt, kui, kui vist ainult siit Avinurmest niisugust ametinimetust tünderset. Nii nagu teil on, jajah, võib-olla, et kui Saaremaa mehed teevad ise endale midagi kodus käsitsi või seda võib-olla ei ole käinud, ei tea täpselt mujal vast ei ole veavalmistajaid ka siin on olnud või teie inimesed nähtavasti kõik kasutavad oma nõusid teie palju vist mujalt hooneid, Need on juba isa isast jäänud ja mis vastu peavad, käivad aastakümneid. Te ütlesite, et teie isa oli puudemees vana isega, Jaak Jõgi ka? Jah, aga teie lapsed teevad ka puutööd. Mu lapsed vähem vastu olla naisperel puutöö peale võib-olla ei ole kedagi õpetata, aga aga eks nii kohalikud noored mehed ikka midagi oskavad teha siin ära. Kas tänapäeva noor inimene ongi huvitatud niisugusest käsitööst puudest? No see oleneb iseloomust, keda huvitab see dieet, keda ei huvita, see vaatab muudobi eksinuko, töötab noori inimesi ja teevad puidust suveniire. Neid on, keda huvitab, see asi. Vaba aega saab mitut moodi mööda saata, teoskate puust mitmesuguseid asju teha, aga peale selle veel pillimees ka ja seda nii poisikesepõlvest jään natukene verre ja eks siis vaest nii aega olles. Et mõne loo enda jaoks ka. No teeme siis lugu pilliga vilju valmis pandud. Käänulise jõe ühel kõrgemal kaldaosale on põlise tünder meistri. Rudolf karu kodu, Puubakud tünnitegemise tarvis õuel kuivamas jutuotsaga võtame üles toas. Te olete oma ameti pärinud siis vanematelt ja vanaisa oli tünni mesi isaga ja põlvest põlve jäid siis vahepeal ma olin maanteetööline, selle vabriku ehitustööline ka, kui see valmis sai, siis hakkasin timmidega jälle. Enne tegin kodus ja Nulli sai käsitsi kõik teha ja hobusega metsast materjal pidada ja siis lõhkuda kodus nad lõhki, ära koorida ja siis. Lauda suuremale tünnile Aga põhjade kaaned, küljelauad, kõik lõhutud pakkust, lõhutud tase peab olema ju. Tarust ei sandi pidi õige puu ja kuidas seda tünnipuud metsast valida, seda puu näitab ära, kas ta on õige või kaart, näitab puu välja ja siis pidid üles vaatama ka vähesed ikka olijate oksast kinni oksa vahelt ära lõigatud sai päris puhas. Tünnile ei tohtinud sisukese sees olla, Valgete oksa võis olla ja kui oli mustaks, sai pulk ette löödud ka, aga suurem jagu sai ikka lõigatud oksa sõrmed välja ja. Ja siis tuli ta puhas ja käsitsi ei jõua ju, tuli seest hoolida ja käsitsi eveldata, noh, kole raske, kui on oksi täis. Aga kuidas dünale siis parem ka ikka ilma oksata. Muidugi parem. Aga miks peab olema tünnipuu okaspuust, mille pärast temal on vaiku ja vaibub ja päris jääme siis tema peab solvadki. Aga näiteks lehtpuu see ei peasanglepp ja ka teise tibi. Ja kui ägedast kiirkuivatis kuivatada. Nii et see vaik välja siis ei pea, ta peab vööt. Ja sellest, kes on end puu, see oli palju parem. Aga nüüd ta nii hea, sellepärast et äge kuivatusega meil kiirkuivatit ei ole, siis pole viga, peab ka ekspert Sondas kuivatati. Need küll ei pidanud. Nagu ära keedetud puhul on Jõhvi aasta ringi vahet tuleb läbi, võidi kuivatis kuivatada. Kui kaua läks vanasti aega, enne, kui siis ühe püti või tünni sai valmis teha? Seda ei oska öelda. Seda ma tean küll kodus, kui palju neid päevast sai tehtud, kui juba lauad tehtud olid, siis ikke mul vanaisa oli 70 arst, ümber tõi kaks asid natike päevas. Lawatlik, käsitsi vesta kõike põhjadega, Annepikest heegeldate tüülike, raske küll. Missugust pitsat peal käisid siis surmaga puuvitsad liha tingidel kõik puuviljad ja astmetel ainult vannidel ja toobritel hüdraulilised, mida siis vanasti tehti. Missuguseid nõusid te juba hakkasite nimetama, mina, ämbrid, vannid ja. Ütles, et vennaga olime kahekesi kraanlate omale, teati kapast, tegime siis 40 senti kapja jalgratta ma olin 12 ja 14 aastat ja siis hakkas mu suuremaid pesu paljusid. Vanaisa tegi aknaid. Asjad olid pealt laiemalt ning teeme pealt kitsamad beat laiemate puudustega kõik vahe seal on, mille jaoks ühte või teist tarvitada. Sörk pandi võid ja siis jälle ka praegune inimene ei teagi kõiki neid. Tallinnal Läheb pesu, pallisid meil ühtepuhku, vannisid sai mitut sorti. Aga mida teie oma puunõudes hoiate? Kõigepealt liha ja siis kurki. Kapsad kippunud on puu nõusis etem kui näiteks, oletame Kaskla. Aga ta ikka jääb hapukas ja siis läheb rutem pakuks välja viia, kui palju nõusid töölt üldse oma elu jooksul teinud puust, kes seda teab? Missuguseid tööriistu on tarvis, et üks puunõu valmis teha? No kirves, vähemalt paar röövlit, siis niin, meister, mis asi see on? Millega serva tõmmata? Kahe käega hoiad kinniserva kolmed. Millega seest siledaks teha ja siis nuge pidi olema, vähemalt kaks, üks pika peaga uuramise nuga ja teine siis serval tõmmata, igal mehel ikumal käi kodus ja usud sa ikka peab olema, rääkisid, oli veel tarvis kolm, üks sall, millega ümmardata ja siis teine, millega serv sirgeks lõigata ja kolmas, millega metsas lõigati vanasti lauda ju tehtud, veskis vaid kõik kodus ja mismoodi need tünnilauad siis välja sai, tünnilauad löödud, suuremal tünnil löödi kirvega ja Kiiliga kirvega märksisse, siia kiil, siis kirvesse Jäppol nuia laut kukkus ja väiksemad lauad, selline kõver raud siis nuiaga pead, tulid kumerad poolkuivalt veinipuust, lõhuti lauad ja siis lauad, pandi vil kuivemat nisu Nevalistes või vaat tünn. See peab hästi kaua vastu. Peab ja lihanõuete puuvitsaga siiski pool eluaega. Vesi roostel enne oli puuvitsad meil kõigil kuuse ja kasevitsad vanaisa tegi need siis Gazett kodu tõmbas lõhki, naine kooris ära ja kuivama. Isasel piitsutamised ära, siis suured jäljed, mis ta siis tegi kuuse? Nõudminerist, nende tünnide ja üldse puunõude järele on vist üsna suur. Neid järgi pole jäänud siia kunagi ära viiakse ellu oli alati kevaditi, korjust ei saa ka tänavu laevatket ladu peaaegu tühi. Avinurme seltsielu keskuseks on kultuurimaja. Vana aga kodune. Janagilisega lõhnab kohe laulu järele. Nii nagu seda oskab teha puuhoone põld puudelgi. Saagem tuttavaks. Ansambli juhendaja Avinurme raamatukogu juhataja Viiu Tooming. Avinurme Rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esinaine Aime Salmistu. Avinurme kolhoosi abitootmise kirjutaja, Melanie veeoru kolhoosi kassapidaja Helgi Kilk Kohtla-Järve rajoonis riikliku kindlustuse agent Elvi Jaska Avinurme kolhoosi pea raamatupidaja Evi Tooming ja kultuurimaja direktor Ülle Tooming. Nii nagu mulle öeldi, olite kõik praegu töölt tulnud, õigemini aiamaalt tulnud ja näpud mullased tale kevadel ikka nii et näpud mullas olema. Mida te kasvatate seal, no kõike, kartul, kapsas, peet, kaalikas ja nii edasi ja nii edasi, kõike, mida peresed heade võiduga ju sisse teha ja tünnid omast käest. Tünnid on meil teiste omast käest. Sügisel saab kapsaid täis tehtud kah tünni tegema. Aga traditsioon, et ikka vanasti käisid ka ju meie mehed mööda Eestimaad ringi ja mõistsid selle omad enne, nii et. Meie oleme need põhilised tootjad. Teie õhtuti teete tänase videvikutunni, veetsime siin lauldes. Peaaegu kella 11-ni, saab ju praegu aiatööd teha, nii et tegemist kevadel on küllalt väljas, aga siis on endal kindlasti igalühel pidamine, tähendab loomad, ma mõtlen, nendega tuleb tegeleda ja minul on küll ikka pulli värss ja sead, jah. Nii et, aga siin ma näen ikka lemma avalikes lemmaga jätmas Eevi temaga olin Avinurme. Majapidamine ei ole ikka lehm ja mullikas ja vasikas, lambad ja sead enne lauluproovile tulekut lüpsiniust lüpsimasinaga, lehmad kiiresti-kiiresti jõuda kohale, sest ma olen alati hädas, teised tihtipeale ootavad meelsest, mul on vist tegemistele lehma. Teised loomad ei ole nii kella kui lehm. Kuidas ta siis enam käsitsi lüpsta ei oska, peate masinaga tegema, oskame ikka, ka masinaga on hoopiski kerge. Mina olen ninast siia tulnud, ei ole aega lüpsta, tegemist on nii palju töökäest paslik küsida, kui suur lugeja on Avinurme inimene, Avinurme inimene on päris keskmine, lugeja ei saa nüüd eriti kiita, aga muidugi mitte laita nagu ikka, talvel loetakse rohkem ja kevadel-suvel vähem. Maainimestel on siis rohkem tööd, kest abikaasadest tünne teeb, meeleideed on, aga minul laiapapa tegi kunagi tunne, nii et selles filmis viimne reliikvia tehtud majandusse. Raivo Trass supleb, see on minu äiapapa tehtud tänavinnale, põrin havi hirme, mees nüüd juba pensionil, aga aga tema oli küll tõesti tõeline tünnitegija. Viie mehe gümnasistid töötavad kolhoosis kunagi teinud küll kolm aastat tünnitööstus, aga praegu kolhoosis, kraanajuhina töötab kolhoosis autojuhile. Aga mida meie mehed kõik teevad, see võib öelda hoogsalt taidlejad, kes mängib puhkpilliorkestris, kes teeb estraadi, nii et kui me kusagile lähemise salatina omatajaid ka järg on meil ansamblis kokku üle 20 lapse. Rasnevad Ta laulavad, tantsivad ja laulavad küll parasjagu, sest meil keskkoolis on ju muusikaklassi, lapsed, õpivad klaverimänguansamblid ja koorid tehtavad lapsed igal pool tegeleb. Meil oli maipühade ajal kontsert, kus esinesid siis meie lapsed ja mees, aga äsja sambel andis kontserti, ma ei päde ja mehed sellest ei saa. Näib, et elurõõm ja naljahimu on tänapäeva Avinurme, lase pärisuse tünnimeistrite juures mõndagi teisiti, kui oskasin arvata. Vanad tavad elavad uutes oludes ja kõik algas kohast endast, Avinurmest tema ajaloost. Nii arutasime juba metsapunkti ametiühingu esimehe Evald Tamme kodus. Tegelikult oli ta üks väike põllumeeste küla, siis tekkisid käsitöölised, need tegid katusele vastu või pilpad ja puunuudid muidugi igasuguseid. Peale selle nimetati Kunda vitsu. Et Olit kasest tehti niuksed vitsad ja pandi nad võrusse ja samuti ka pajuvitsu ja need olid siis või tünnivitsad need pajuvitsu talvel tehti nii, et aurutati koor lahti siis võeti koor maha, siis seemnest või tünnivitsad pajust, aga Kask läks muidugi nooti ja ma olen ise teinud, kas hüvitisega? Nojah, ega maa siin ju eriti vilja ei kanna, metsad on ümberringi jõgi siinsamas Maadon madalat resisest. Jah, ta tegelikult on nagu rohumaad, aga põllutöö jaoks on muidugi madalad. Too muidugi Niukest suuri viljasaaki siit ei ole loota, aga ei saa ka, kuigi on nüüd kolhoos teinud, aga palju. Vabandust, jah, aga ikkagi karjakasvatus vast on see põhiline. Viljagasin suurt teha ei ole ja tünnindus, kui nii üldse võib öelda, siis ikka jääb, eks ole, see jah, jääb seal Avinurme omapära ja ja niisugune, et ega neid nagu mujal ei tehtagi. Küsin teie tunnete kaua aastaid juba Avinurme inimest tõsta, ikka õhtute teeksis puutünne ja jahusid ja kui nüüd võtta, siis nad taustalt enam ei tee seda. Aga vanasti tegid küll õhtute. Ja just võib-olla põhiliselt õhtul käiski sellepärast et päeva tehti muud tööd, käidi metsa, Veus õieti metsad suvel ja ka teeniti raha nagu mujalt, aga siis õhtuti tehti lihtsalt vitsu. Kas tänapäeval enam seda ei tehta? Ei, enam ei tehta, Avinurme rahvas läinud hoopiski jõukamaks, mugavamaks ja väga palju mugavamaks. Aga ta teeb küll kõvasti tööd, aga selle ajaga võrreldes? Ma olin poisikene, siis rahvas on ikka rikkaks läinud. Mida need noored inimesed õhtuti teevad, mängivad pilli ja laulavad, käivad kinos, teatrisse, Lähevad Rakverre ja käime Rakvere, Jõgeva Tartu Vanemuisesse ja ka vahetevahel Tallinna ja nii et ka Avinurme polegi nii kauge paik, enam ei ole üsnagi arenenud kohti juba siin rahvas on ikka ilmaeluga kursis. Kui nüüd ajalukku pisut tagasi vaadata, siis Avinurme sump, mitu ausammast ja kuulsaid mehi ka siin elanud ja sündinud ja uude meeste järeltulijad. Üks ausammas on sink ühelt hektarilt üles pandud siia. Tema oli oma lapsepõlve veetnud, sina minuga mees ja teine sammas, muidugi on isamaasõja Gavina lahingu puhul siia püsti pandud ja see oli nagu võtmeks Tallinna vabastamisele dünaamendi algusi. Sajandi algus õieti oli jah, siit. Aga siis võib-olla nüüd on nagu meilt võrsunud kirjanikest Heino Kiik tema lapsepõlvekodu, Avinurmes vadiküla, kas isa oli põline puutöömeister, tündersed, töönder, seppa õieti veel ja tema tegi igasugust tünni ka regi olla ankrud ja nii edasi käsitsi. Ainult siis ja pojad ei ole võtnud ainult isa amet, tööle ei ole ja poeg ja hakkaseks kirjanikuks, tema on hästi tuntud meie Savinevamale ja ta on siin käinud meiega kohtumas ja puu istutanud. Ja, ja siis on Beckeri ausamba juurde sinna puuga istutama. Aga puu sümboliseerib elu. Ja kui väga on vaja, head puud, eriti Avinurmes.