Tere õhtust. Tänane keskesaade kannab pealkirja seitse venda. Saate autorile kauaaegsel Eesti raadiotöötajale Hilda raudkivile jäise saade viimaseks. Läinud neljapäeva õhtul lahkus ta igaveseks meie seast. Minu isamajakene linnupesa sarnane. Nii me kunagi laulsime ja seda osati juba maast madalast. Nüüd on see laul unustatud, siis tasemel on tulnud uued kaasaegsemad. Minu isamajakene linnupesa sarnane. See laul hakkas minus helisema taas, kui kuulasin professor Priit Kulu jutustust oma kunagisest kodust. Linnupesa on väike, sinna mahub tavaliselt kolm-neli poega. Ka kulude eluase oli väike, kuid sinna mahtus palju-palju rohkem poegi. Neil oli suur pesakond. Suur pesakond küll ja kui arvestada seda, et kõik me sündisime ja kasvasime maal, kus oli ainult üks suur tuba, endine suur, magas aitia, seal oli meil üks suur tuba ja köök ja see oli ka kõik. Mahtusid ära küll, no pidi mahtuma, kus meil pääsu seinad olid, maagiliste õhtud, mille seina paksus oli vähemalt üks meeter seest voodriga ja elu tulema, ta ikka sopis. Keskel oli ait ja, ja kõik olid ühes öös ehituskatusel röögatuse all. Hakkasite isa ema kõrval ka kohe kõik tööle. Muud võimalust polnud, kui meil pere oli suur ja kuus-seitseteist korraga koolis, Põltsamaal, algkoolis, keskkoolis, siis paratamatult tuli riided selga teenida. Mina käin tööl ennem, kui ma kooli läksin, ma olen seitsmeaastane, kui ma käisin juba kolhoosis tööl. Sai tehtud kohe väga pisikest pead ja taskusse saite panna oma teenitud raha. Ei ka mul on jäänud üks asi meelde Põltsamaalt see oli peale teist klassi, kui ma ostsin oma raha eest esimese mantli omale, selg Põldsema Kuperatiivist. See oli niisugune. Mul jääme jälle seisaku. Me err ruudulise mustriga seestpoolt mantel ja seal oma raha eest ostetud peale teist klassi. Küll võis olla uhke tunne. Noh, eks ta oli jah, sest ega me uusi riided ikka naljalt selga noorem pidi võtma vanema, mis õmmeldi ümber vaid Eton, et uus riie ikka haruldus. Teil on seitse venda, minu arvates see on suur suur rikkus. Eks ta vist ole jah. Kes on Teie kunagise talu peremees, jätkab vanemate tööd. Pesamuna, son Urmas, kui vana on Urmas sai 40, oli koja noorena tunda, et meil on põllumehe hing. Eks meil kõigil oli seda. Aga üks osa neist on linna sattunud ja teine osa maale on jäänud, eks on ka palvus, juhuse asi. Aga Urmas oli jah, üks nendest. Saun siis ja sinna veri toodud ja sillad VCR tehtud juba sisse, nii et kõik, mis ühes korralikus elame, siis võib-olla põllutööd seal suurt ei ole, sest põllumaa pisike kartulimaa, see on ka kõik, aga maja ümbrus, aed ja kõik see on jah. Ma ikka loodan, et seapõrsas kaljas ja paar tükki isegi oli nüüd võib-olla üks läks jõuludeks arvab, et ta arvab, et üks on alles see jaburdus ja, ja kõige huvitab, mis väga harva tänapäevaga kits, tõsi, see on juhuslikult sinna lauta sattunud, sellepärast et naabri talu jäi tühjaks ja kits jäi alles ja hägustatud bannetuse kits võeti lauta ja kitse peetakse mõni lambatall ja kanu ja kalkun ja Anija ikka Väike-Maarja koeri parasjagu jakk peres kaks passi ja poisid on nii kaugele, et üks läks möödunud sügisel Tartu Ülikooli ja teine on viimaselt klass, kus pole tema tüürib, seda veel ei oska öelda, aga oli huvitav, kui see ka on, et ühte poissi tõmbama elu ta teeb, kõike, saab maal, mis tarvis teha on, aga ta ei noh, rohkem linna. Missugusest ennast me edasi läbime. Kuna kõige nooremad alustasime, võiks nüüd kõige vanema võtta tants. Jaa, lappi Marju Antson, pensionaar, mis te ütlete, ehitusinsener on töötanud mitmesugustes ehitusorganisatsioonides ja tema viimane töökoht oli majandusuuringute instituut oli veel plaanikomitee juures ja sealt siis läks. Et sellele nii, et Talts peeglis, kel kõige vanem, kas see vanus tähendas ka? Eks ta ikka tähendas, tal olid päras omad õigused või ta oli võtnud endale ütleme, need õigused ja arvestada jah, tuli, sest tema oli tunduvalt iseseisvam ja rohkem endaga arvestav. Ega teda õieti need kodused tööd, mis majapidamises maal ikka teha tuli, ega temal neid küll ei teinud, need oled ikka nooremate teha. Oli ka esimene, kes kodust tuli, härra tuli tallinnas ja õppima, meie teised olime nii-öelda poisi poisikesed, koolipoisid, eks, aga tema oli siin juba pealinnas ja tudeeris siin, kui suur kenade real? Ja lärgmeni ning võtame siis vahepealt ühe, kuna ma ise olen keskel täpselt siis minust vanem vennas, oleks tiik tema minust paar aastat vaade. Aga tema on ka EPA lõpetanud, jäänud Põltsamaa kanti ja maaga seotud nii kaua koorid, kolhoosid, oli ta kolhoosi esimees ja nüüd viimased seitse, kaheksa aastat. Teda kui vallavanemat ma tean ja tunnen Küsimused, mis varem kolhoosist lahendati, need tuleb nüüd kõik vallas lahendada, mis on inimestega ja muude asjadega seoses. Kohe käisid inimesed. Pean väga lugu. Kui aastakümned on kodukandis niisuguseid ametit peetud kui kolhoosi esimees või vallavanem, siis ma arvan, et ilma lugupidamiseta ei saanud seda ametit nii pikka aega pidada. Kui seda nii-öelda toetust ja lugupidamist ei oleks. See oli ikka väga tähtis, kuidas inimesi kohelda. Igal pool, kus ikka inimestega tuleb suhelda, peab soskus olema ja ja seoses siis sealt kuskilt mööda küll ka. Kas tal on ka kodus majapidamine, mis on maaga seotud? Tal on küll oma elamine, son Põltsamaa linnas. Mõned aastad tagasi sai omal seal maja valmis, kartul oma on olemas, mitte maja juures, aga kodutalu ligidal loomi nende peres ei ole peetud ega ei pea. Aga tähtis on see, mis saab kätega mullas olla ja mullas olla ja ümberringi on seal metsad. Ta ei ole küll metsade keskel metsade seenemaadel, seal on pähklimaad ja usinad seenekorjajad. Puravikukohad, mis on juba isa ajas teada ja seal käiakse üle päeva ja kõik käivad seal. Jaa, pähklimetsad seal ümbruskonnas need kõik maa poole tõmbab ja ega muidu saa, see töö ja elu on pingeline, et on tarvis maandada ennast kuskile, kus sa siiski teed kumal. Vanema luba on oma pere ja kaks last, noorem poeg ei ole veel abielus, et ta on üksik. Tema on siin Tallinna pool, aga vanem poiss siis on Põltsamaa kandis, tõsi küll, mitte Madoga seoses. Pankuri ametit pea nii palju. Tiidust ja võtame järgmise venna. Meil jääb üle minna vanemate vendade Poolas ja idu järgmine oli harva. Tema oleks saanud. Ta oli teedeehitusinsener, kui ta siin Tallinnas parasjagu oli lõpetama, sest mina olin viimastes klassides, ma käisin siis Tallinnas tõenäoliselt vist esimest korda nii-öelda mõõtu võtmas, kuidas Tallinna ellu võiks olla? Estonia puiesseal olid veel TPI ühiselamud ja seal on veel üks suur tuppa, kus oli noomen 10 12 inimest, see on üks, mis mulle on meelde jäänud just ja ütleme, esimeses töökohas Hiiumaa seda tervis on kehva, sai jumala kaua olla, ei saanud ta paar aastat seal oli siis ta pidi Hiiumaalt kolima härra ja teiseks, töökohaks oli ka veel ikka teedeehitusega seoses on ta eluaeg ja me alati tõmbasime teda natuke selles mõttes, et Põltsamaa külla Luumbusi seal kõrvaline sopp ja kehvad teed ja alati siis oli juttusid millasel Umbuksid, tee nüüd üks arstis ära sorteerideks. Aga kooliaeg, justkui ta Põltsamaa keskkoolis õppis? Ta oli omapärane selles mõttes, et ta oli väga täpne ja tuupia tüüp ja ta lõpetas kiitusega, polnud, saame keskkooli. Mul on jäänud üks asi just meelde, et see aeg, kui meie koolis käisime, seisis ju, oli ikka tint ja sulgeda siis muud kiirusevahendeid ei olnud ja meie pidime koolis kirjutama sele viisnurga sulle, kas mis hirmsat moodi kraapis ja tinti pritsis, aga sellega sai seda paisukirja teha, mida esimeses klassides õppima. Aga vanemates klassides kirjutati juba uhkemate sulgedega ja see aeg olid Piridenoi suled. Nad olid inglise suled kallilaga, vaat see oli sulg, mida siis temal oli ja mida muidugi ei tohtinud puutuda, sest sularikult äraskuseda uudsaid. Ja veel üks, mis mul on arvust me jälle ja mis ta võmblam isast omaks võtnud. Tema kiri oli punktuaalne ja tal olid igasugust üleskirjutused, märkmed. Ma tulen. Kui teedeehitaja juurde, missugune teelõik tuleb teil kõigepealt meelde, mis on tema ehitatud? Nad on rohkem Tartu ümbruse, Teet korru ja Valga ja Tartu-Põltsamaa poolt need laevakandid ja kõik need rakendused, mis see aeg ikka seal tehti. Tartus oli vaja teda remondi ehitusvalitsus, kus oli tööl ja väga mitmesuguse ametit, pidas jäidel, läksid laiali ja arvul on samuti kaks last, poeg ja tütar poeg on üsna kaugele jõudnud, ta lasi hiljuti kaitses oma magistritöö ja ta uurib välja rännanud ees lasi küll Kaukaasias küll Siberis, on mitmetel nada retkedel käinud ja tema magistritöö, mis ilmus ka trükikujul just välja rännanud eestlaste kohta ja ta praegu Kuidas on järgmise venna nimi, kellest menüüd? Vanematest vendadest üks on jäänud, kas on ootama, meie kutsusime ta kotiks temma, püüdis kallu, kaussesin Tallinna kasuks, ma mõtlen vist õppimise ajal kaludadaga, hiljem ta läks, EPAsse Üllennetan ka, lõpetanud EPA Ta oli siis mõnda aega EPAs ametis õppejõuna peale seda ametis Tartu Õlletehas. Pidanud seal mitmesuguseid ameteid kuni pea insaleni välja. Aga seal on väga uhke õlle kellers, kus vanakurat kannuganda trepi peale ja siis need sealt saab head ja külma õlut, et kõike on proovitud. Kui nüüd edasi veel otist rääkida, siis nagu jutuks. Ta õppis Tartus ja kuna Tartu- ja Põltsavahe oli mitte väga suur 60 kilomeetrit, siis Tartu sai üsna tihti Tallinn ja ikka piisavalt kaugeks oli üle 130 kilomeetri Tartusse käi üsna tihti nutil külas, et tal oli Peetri kiriku juures omade tuba kirikuõpetaja majas ja ma käisin seal tihti üsna tihti külas. Hiljem ta sai väikse elamisega õlletehase väravasse. Torniga maja, nüüd seda enam oleme seal parkimisplats, aga seal ta siis elas pikka aega. Kotiga läbikäimist küll ja küll olnud, sest nii huvitav kui see ei ole. Ma olen olnud niukene abitööjõu väga paeludele, kus midagi ehitada, teha või tarvis on, ma arvan, pea kõigil aidanud, siin ja seal. Olgu see siis Ants, kui temas oma esimese korteris Tallinnasse sai või Tartus arvu Elvas. Ma mäletan väga hästi, kui Elvasse korter ja sain, ma käisin sealtehtust tegema, seal määrad on laenatud ööüli lõhkusime ära, siis olid pahandust ja ott. Tema villa juures olen ma abiks olnud Võrtsjärve äärest. Jälle kaks last, poeg ja tütar, poiss on vanem. Tema on ametis siin Tallinnas. Juristi ametit peab riigikogu juures, aga tütar on Tartus ja õpib ülikoolis majandust. Noorem vend, esimene noorem vend ja tema on ka põllumees olnud EPA lõpetanud, tihemetsa sovhoostehnikumis ametis olnud ja peale seda ka jälle vallavanem, et meil on vallavanemaid rohkem kui üks peres. Seda vallavanemat ja minaga seal metsade keskel habemik jah, nagu ta on kellelgi Nõmme külje all, tal on seal oma elamine ja vald, seal sammas need säärde kalda äärde vald ja kui nüüd tärmad vaadata venna silmadele. Nii huvitav kui see ei ole, vanemad vendasid, need on nagu rohkem. Kui sa hakkad nooremaid vendasid vaatama, siis neid nii palju ei mäleta. Häda on võib-olla selles, et nooremad jäid tavaliselt koju, kui meie kodust välja läksime, tulime Tallinnasse, nemad elasid oma elu seal. Nii et see, kuidas nende elukäik on hiljem läinud, see ei ole enam minu või ütleme, vanemate vendade silmale olnud, siin nad olid pisikesed poisikesed. Me olimegi vanemad vennad ja ega me siis nende pisikeste ka nii väga tekkimis tõlkises. Tarmo ikka minust 10 aastat noorem ja mina tulin Põltsamaalt ära, eks siis Tarmo alles läks esimesse klassi. Mul on jäänud armust meelde tema ristimine, me kõik ei ole Kruristitud, aga Tarmo. Ristimine meelde tarid kehva tervisega väiksest peast ja kirikuõpetaja gurmee Põltsamaalt tema kodust Arturist. Meie peres püssi olnud ja ega me keegi jahti pidanud kala küll püüdnud oleme Põltsamaa jões või kuskil ojas taga, et need looma lasknud, seda me teinud ei ole, aga Tarmo kümnendas, kes jahist on lugu pidanud igalühel mingisugune hobi meil siiski on ja ma leian, et ka peab olema, sest ainult tööori või, või nagu nüüd nimetas Markumann, see on ka natuke kurb. Metsas ringi käia, see lahutatud iseenesest see õhk mõjub hästi. Pets. Ja mind ei pane miski vägi jooksma näiteks aga ma pean iga päev minna suusatama. Tööpõld on pool, on ikka asja tihemini ja Põltsamaarahvas. Me näeme disemini. Tõsi, mida kaugemale arvemani Tartusse näiteks ja ka Killigina selle sinna. Võib-olla vahepeal oli siin pikem paus. Poolteist aastat näiteks vist ei saanud Kilingi-Nõmmele just noh, kokku me ikka saime maal või kuskil. Aga viimati möödunud sügisel sai Kilingi-Nõmmel käidutama elamist vaadata ja ta on tõsine maamees ja ega midagi teha, juured on maal, meil kõigil. Nõnda rida, nii et püüab elu siis teda edendada ja ise ära elada ja ka teistele tööd seal pakkuda. Ta ehitab omale elamist. Maalapike seal, kui suur teie vanusevahe on? 11 aastat. Mäletate, millal iller singis? Ega ei mäleta küll, käib hiljardid mõnikord ka Tallinnas vaatamas. Rohkem küll tuleb, vastupidi välja, et mina rohkem Illarid vaatama ja eks siin vahepeal oli niisugune aeg ka, kus elu oli kitsam ja bensiin oli kallis ja Tallinn-Tartu vahel ma ikka, see oli probleem, ütleme ei saanud enam nii tihti sõita, teha. Suur Hillary pere on jälle kaklast, mida ainult ühes on kolm son Tarmo ja Illari peres on samuti, jah, kaks, las poeesia. Tütar tütar on vanem, hakkab kooli lõpetama ja poiss on siis noorem, mungesson voolitud, algamas. Teie peres ikka üks tüdruk ka. Jah, üksainuke õde meil on ja tema nimi on Riina, jäta mõmm minust noorem ja tema on ka jäänud. Kodukanti oli ta küll mõnda aega Tartus tööl, aga tuli ta tagasi Põltsamaale ja need on Põltsa Maltale seal ja seal ja ikka truuks jäänud. Mis teeb Riina praegu pikka aega ta pidas õmbleja ametit, oli Tartus sangari, peale seda ta oli siis kolhoosis mõnda aega, aga see kulusid sai otsa nüüd praegu on võisikul. Seal on hooldekodu ja ta majandusjuhataja ametit, biofüüsiku ei ole Põltsamaalt kaugele, seal kuus-seitse kilomeetrit, nii et iga päev käib seal. Ja tema on ka kaks last, K2 last, poeg ja tütar, need küll te olete kenasti omavahel kokku leppinud. Nii, ta on välja kukkunud, jah. Sellest lasteperest on Priit Kulu jõudnud hariduspõllul töötades kõige kaugemale on saanud professoriks. Amet on amet, võib ka kolmeetriks õppijus kutsuda ja midagi kati, oletuse professor siia. Ja need mu tiitlid, mis sinu elus kate võiduga ja nad alati ei pese, käiman täpsemalt teie tühist ei, eriala olen metallimees olnud algusest peale, kui ma tolleaegsesse Polütehnilise Instituudi lõpetas, ennas oli 68 ja võib öelda, et ma vist olen kõige laisem nendest vendadest-õdedest. Kõik teised on ametit vahetanud, aga kahjuks olen tippis nii nagu ta vanasti oli praegust tehnikaülikoolis metallide tehnoloogia kateedris ja ametit ma olen kõik seal läbi pidanud laborandi, sest ma hakkasin peale peale tipi lõpetamist ja nüüd siis kõige kõrgemad kunstini välja. Suvel saab juba 13 A kateedrit juhatatud ja viimased kolm aastat instituudid tegelikult oleks olnud, kuna mehelkadeedetest siis moodustavad instituudid. Aga kui nüüd räägin üldse veel selles, et kuidas ma siia Tallinnasse sattusin, siis ma ütlen, et see on ka parasjagu juhuse. Eks mu õige koht ikka juures ka olnud EPaja maa tuju, aga see aeglusti EPAs õppis parasjagu mitu vennast, mulle millegipärast ei sobinud sinna minna, nii et ma tulin Tallinnasse kordoli Tallinnasse tulla õppima ja see oli aeg, kus meil oli pooleks siis umbes kolm siit Tallinnas kolm Tartus, eks. Nii et see maol tehnikaülikooli ja õpetamise teadvus pale, Jaanson, palu juhuse asi. Ma kujutan teid loengut pidamas Mis tunne teil endal on? Õppejõu ametit maal on pidanud 78. aastast teadlane üsna pikka aega olnud, aga noh, on, see amet meeldib ja seda ametit vist ikka jätkub veel mõneks ajaks kogu aeg ikka öelnud, et niikaua, kui üks tudeng veel meie majas nii kaua õppinud öeldaks. Kui nüüd võrrelda õpilasi need, kes olid teie õpilased, siis, kui teie alustasite oma tööd ja praegusi On ikka vahe on küll, see oli kuus, kolm, 68, siis tööd pidin kõvasti tegi, sest see oli aeg, kus oli sissesaamiseks kõva konkurss ja pari võlaga juba visati välja ja seda sundis tegema. Lihtsalt ei pääse. Praegu ajad tuntud tudengitel on valikuvõimalus. Kui varem peeti tippis ainult viis aastat, äärmisel juhul võisid akadeemilise 100 aasta või teise, siis praegu võin õppida 15 20 naasnud, ilma et sa pahuksisse läheksid seadustega järelikult see juba naerab, kui tõhusalt sa peaks selle asja juures olema. Konkurss on nõrk näiteks nendel erialadel, kus mina olen ja teine olukord on muidugi majanduses, kus ohtu surnud, kus nad, meie erialad ei ole täna eriti populaarsed on, ma arvan, et kunagi tuleb jälle see aeg, kus nad saavad jälle populaarsust, ma mõtlen just masinaehitaja mehaaniku ametit. Milles teie pere lastel nii suur õppimistohib? Tsirka isasteks isalt tulnud, tal oli üks huvitav salmida raamat, niisugune lauluraamat oma 300 lehekülge paks ja käsitsi kirjutatud all oli väga ilus ja selge, puhas käekiri on nagu armulgi, umbes oli ta väga hästi loetav, korrektne käekiri oli, mis seal, mis seal samad värsid ja siuksed. Laulud, mis aeg lauldi seda paar-kolmkümmend aastat peetud, nii et kui te kunagi Põltsamaa poolases Riina juures on alles kuni oma viimase päevadeni, ta istus aknalaua ääres ja luges, lehtesid, tahedas, ristsõnasid kuni lõpuni mäel Ened ja Eesti eksoplaneedid, mis meile ilmud on kõik maale viinud ja kõik tan läbistudeerimine, ta luges seda raamatut. Ma oma poisi kohta. Meie peres on ainult üks poisslaps. Küll öelda, et saetab nii tahtmist just väga õppida, on, aga peab ütlema, et ega minul ka ärilist õppimissoovi joonud, aga kõik see kuidagi tuli kergelt ja väga lihtsalt kätte. Kui ma algkooli mõtlen, siis mu hinded olid väga kehvad, aga mida vanemaks, seda paremaks läks. Te elate väga kaunis majas on see teie ehitatud? Ja neid on välja kukkunud, ma olen veel tihti, et tööd tuleb võtta kui vaenlasse, neid vaenlase on mul üsna palju olnud ja mu üks põhimõte on ka neid vaenlasi tuleb ühekaupa ta siis, kui mitu on siis nende vastu ei saa ja vot see majas on ka siis need üks töö või vaenlane olnud, aga nagu ma juba nimetasin, et ma olen nüüd nii-öelda ühekaupa võtnud võib-olla küsimus on neid siis nii palju olnud, jah, sest et elus on ühteteist modipis olen ammedes olnud. Hakkame siin vaatama, 72, ma sain maha esimese plaadiga tehnikakandidaadi kraadi, mille ma kaitsesin Ukrainas Kiievis. Nii et esimene vaenlane, teine oligi siis seesama ehitusmaja, milles ma hakkasin pihta 70 80. aastal olen tihti öelnud seal, kus olümpiaobjekt sellepärast, et valmistuda 80. aasta suvel. 90 protsenti on ise tehtud. Väheseid töid on, mida ma siis ei ole ise teinud. Kui vaadata, mis tööd need on, siis ei ole ma ise oma maja graafinud. Väljaste ja korstnakaminad oleme ladunud kahe mehega kõik ülejäänu ise paika panna. Medalitest rääkimata. Metali koolis ametit pidada peab metallide selge olema, aga puutööga ma olen kõigega hakkama saanud. Muidugi leida naine kaasa ega ehituse juures kümmet. Minu lõpuks on asju, mida ei saanud usaldada, aga see aidsi. Tomatid, kurgid, see on, mida uurida, selle eest, mina hoolitsen, ise, nad Eestit on. Nad olid seal kastmine, teine asi, aga vot see mulle pakub lihtsalt vaheldust, midagi olema ei saa istuda hommikust õhtuni. Kirjutate. Aga kui tulete kasvuhoonest välja ja aeg on, mille te siis veel teete? Eks ma siis püüan oma hobidega tegeleda, tõsis, neid on läbi aegade mitmesuguseid olnud. Oli aegu, kus sai korjata õllesilt, see on praegu minevikku jäänud, selle sildindusega enam tegelikult nad ei ole. Aga vanavara, millest ma ei saa ükskõikselt mööda minna, kui ma kuskil vanemat asja näen, olgu see siis vana. Kui sa jäta mind ükskõikseks vaesiniminaasi, kulda hõbedat korjata ei jõua, siis tuleb läbi ajada. Ma ei ole küll nende vase korjate hulgas, kes nüüd silttasid maha võtavad ja kokkuostu viivad, aga ma panen nad oma tuppa riiuli peale. Igalt reisilt ma püüan midagi kaasa tuua ja eelkõige peab see mask olema. Ja kui ma tõesti vaske leia, siis ma võtan midagi muud, olgu see siis nagu ta siit võisid, olgu siis veitsis sedasama lehmakellukene või Poolast kotkas või Ameerikasse Californiasse sama pisikene Gerlinglikesekrex. Maa-amet on juba metallidega seoses, siis see on siis päris loomulik, päris loomulik. Jah, ma arvan. Nii et. On ta siis uus või vaiman ja kõige huvitavam on see, et igal vanal asjal on ka oma ajalugu ja kui siin veel nii-öelda ühekaupa hakata neitsid riiulit võtma, pean tammina võtma, siis võib igavest räägida. See hobi on mind ka töö juures kimbutamas, kes minu kabinetis sisse astub, siis leia tänapäeva mööblitüki, nad on kõik vähemalt 50 aastat vanad, olgu see siis kirjutuslaud, raamatukapp ja töö juures. Mul on suur raamatuga, mille ma juhuslikult avastasin villadest ja mis on siia toodud. Või võtame seal raamatu katval kirjutusmasinat Imperial ja Moskva ja nad on kõik ju tehnika. Tõsi, mul mõned kolleegid on öelnud, et sa vist hakkad vanaks jääma korrad juba vanu asju, et see pidi vanast peast niisugune vana seal kuramuse komme olema, aga mine sa tea. Inimesi, töökus, tema tee hariduse poole ja üldse tema eluhoiakud ning kasvatus saavad alguse kodunt. Kõige kehvemates tingimustes võib noorest kasvada inimene, kes oma töökusega viib ka teiste elu edasi. On eeskuju. Kus on see mulla? Roos, et. Me ei ole veel langenud. Rass seosoftage doping. Ju ei kössi kössi. Oni tuul oni, tuule käes Tugdule teede. Tuleuks stack määrtisse, tulemed, laps, kiigu siis tule meede laps.