Tere õhtust, kell on saanud kuus, Päevakaja võtab nüüd tänased olulisemad sündmused kokku. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa-Ukraina valitsus täna varalise seisukorra kehtestamist ei arutanud. Peamised opositsioonierakonnad teatasid, et on valmis jätkama president Viktor Janukovitši valitsusega läbi rääkimisi. Riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson arvab, et olukorda Ukrainas võiks rahustada presidendivalimiste väljakuulutamine. Erakorralise seisukorra kehtestamine viiks aga tema hinnangul kodusõjani. Dirigent Tõnu Kaljuste pälvis parima kooriesituse Grammy helilooja Pärdi teose Aadama itk esituse eest. Kaljuste sõnul on grammiväline ajaloo sisu peab iga kuulaja enda jaoks ise leidma. Holokaust ei ole üksnes mineviku probleem, ka praegu leidub küllalt liikumisi, kes peavad enda kõrvalolijaid alaväärtuslikeks. Nii nenditi holokausti mälestuspäeval. Süüria rahukõnelused president Bashar Assadi võimu üleandmisest jooksid ummikusse, opositsioon keeldus harutamast midagi muud peale üleminekuvalitsuse moodustamise. Maanteeamet avas ametlikult uue e-teeninduse keskkonna, kus esimeste toimingutena saab vahetada sõiduki omaniku ning sõiduki ajutiselt registrist kustutada. E-teenused on soodsamad. Kui kontoris maksab sõiduki omaniku vahetus 61 eurot, siis e-teenuse puhul on riigilõiv 48 eurot. Peipsi kalurite ühingu libetriik armistaks Peipsi järvel püütud kala lossimiskohti. Praegune lossimiskohtade rohkus võimaldab ühingu arvates segamatult ebaseaduslikult püütud kala maale tuua. Spordist nii palju, et tennisemaailma edetabelis langes Kaia Kanepi ühe koha võrra ja asub nüüd 24. kohal. Ilm püsib veel sajuta ja on külm. Öösel ja homme päeval puhub kagutuul viis kuni 10 meetrit sekundis, saartel, rannikul puhanguti kuni 17 meetrit sekundis ning õhutemperatuur on öösel miinus 13 kuni miinus 19, homme päeval miinus kuus kuni miinus 13 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Ukraina peamised opositsioonierakonnad teatasid, et on valmis jätkama president Viktor Janukovitši valitsusega läbirääkimisi, kuid hoiatasid, et meeleavaldajate kannatus võib iga hetk katkeda. President kohtus kolme opositsioonijuhiga eelmisel nädalal. Valitsuse esindajad teatasid seejärel, et Janukovitš pakkus Arseni Jatsenjuk ile peaministri hävitama Taali Klitško asepeaministri kohta. Presidendi kantselei teatel on president valmis tegema valitsuses ümberkorraldusi ja vähendama riigipea võimu peaministri kasuks. Jatsenjuk ütles, et opositsioon ei ole presidendi pakkumist veel vastu võtnud ega ka tagasi lükanud ning ettepanekut tuleb arutada teiste fraktsioonidega. Ukraina valitsus pidas täna suletud uste taga ka nõu, kuid erakorralise seisukorra kehtestamist ei arutatud. Küll aga registreeriti Ukraina ülemraada otsuse projekt ennetähtaegsete parlamendi ja kohalike nõukogude valimiste kohta. Otsusega tehakse president Viktor Janukovitši ettepanek ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamiseks. Opositsiooni poolt eile õhtul hõivatud Ukraina justiitsministeeriumi hoone blokeerimine lõpetati. Kiievis viibis täna ka riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kes kohtus seal nii opositsiooni kui valitsuse esindajatega ja Mall Mälberg sai ta seejärel telefonile. Ma arvan, et sõltub läbirääkimiste tulemusest. Mulje, mis praegu Kiievist jääb, on see, et, et president Janukovitši personaalne küsimus on üks teema, mis väga erutab eriti neid inimesi, kes on täna Maidanil presidendi tagasiastumine või ka erakorralised presidendivalimised võiks rahustada olukorda. Aga kuidas sinna jõuda, seda on väga raske praegu ette kujutada. Tundub, et opositsioon on see, kelle käes ohjad pigem on. Midagi sellist, mida näed praegu Kiievi südalinnas, kus on kümned barrikaadid ja inimesed on hoiakuga, et kas surm või vabadus siis ise jänesed kirjeldab juba selle olukorra tõsidust ja ei ole ju tegemist mingisuguse ühtse opositsiooniga, see on küllaltki killustunud ja selle sees on ka terve jõudusid, kes võib olla oma käitumises, on ka sellise provokatiivse hoiakuga, aga noh, selge on see, et mõistlik viis siit olukorrast lahendust otsida on läbi läbirääkimiste. Aga need läbirääkimised peavad olema adekvaatsed, et eile Vitali Klitško andis märku, et esimene kohtumine ennekõike oli olnud selline, kus võis jääda mulje, et Janukovitši ei ole päris adekvaatset ettekujutust sellest, miks inimesed ikkagi tänavatele Uudistest on läbi lipsanud ka selline hirm, et Vene eriväelased võivad sekkuda sündmustesse Kiievis või terves Ukrainas. Kuidas seda kommenteerida? Jah, meie viimane kohtumine oli Ukraina siseministeeriumis ja küsisin täpselt sama küsimuse ka siseministeeriumi avalike suhete juhilt. Tema vastas selle peale selgelt, et tegemist on valeinformatsiooniga, aga see on arusaadav, et sellises pingelises situatsioonis kiired levima kuuldused, mis ei pruugi tõele vastata. Vaata ka, sai küsitud siseministeeriumisse, et kuidas edeneb siis uurimine nende tapetud inimeste kohta Maidanil ka selle kohta vastata, esiteks tegemist nende arvates ei ole snaiprikuulidega ja teiseks siseministeeriumi väitel ei ole teadagi isegi täpselt seda, kus nad maha lasti, aga jällegi nagu ma ütlen, et poolte erinevused ja tõlgendused on praegu kohati risti vastupidised. Kuivõrd tõenäoline on erakorralise seisukorra kehtestamine? Ma arvan, et erakorralise seisukorra kehtestamine viiks võimalik, et reaalse kodusõja puhkemise nii Ukrainas ma ei oleks ka ka telepildist ette kujutanud, et need just viimastel päevadel kerkinud barrikaadid Ukraina pealinna südames, et need on niivõrd tõsised teda tegelikult kinnitati ka siseministeeriumis täna, et kui peaks olema mingigi situatsioon, mis eeldab jõuga maidani laialiajamist see nõuab kümneid, kui mitte sadu ohvreid. Edasi räägime juba hoopis teistel teemadel. Dirigent Tõnu Kaljuste tunnustati parima kooriesituse Grammy'ga Arvo Pärdi Aadama itku esituse eest. Teose esitasid sümfonietta Riga, Tallinna Kammerorkester, Läti raadio koor ja Vox Clamantis Tõnu Kaljuste, rääkis Mariel. Raisma. Kui sa taolise uudise teada saad, siis on selle rõõmu niisugune kulminatsioon. Edaspidi on raske seda rõõmu kogu aeg taastoota lihtsalt see on niisugune teadasaamine, et see on toimunud, aga tänapäeva sotsiaalmeediasse näed seda plahvatust väga spontaanne. Tihtipeale ongi see kaks esimest sekundit, kui uudis jõuab meieni, et selles mõttes see niisugune positiivne jubilatsioon. Seda ma tajun küll. Kahe kultuuripealinna tellimustööna valminud Arvo Pärdi Aadama itk tuli esiettekandele 2010. aastal Istanbulis teose aluseks Hanatose mungad, vihasylvani venekeelne tekst, kus ta kirjeldab Aadama valu kaotatud paradiisi pärast. Tõnu Kaljuste arvates on see kaasaegne lugu. Paralleele võib tõmmata möödunud aegadega, aga see on väga kaasaegne lu. Ja rääkida sellest teose enda sõnumist ja olekust, siis kõige parem on muusikateose puhul seda kuulata ja tekstist aru saada. Nii et see, mis nüüd seda saanud mingi auhind nimega grammi, see on see väline sära asele olemuslikku küll peab iga kuulaja iseenda jaoks leidma. Aga mida teie enda jaoks sellest leidnud aeti? Seal plaadil? Täna tähistati holokausti ohvrite rahvusvahelist mälestuspäeva ning üritused toimusid ka Eestis ja Uku toom jätkab sel teemal. 27. jaanuaril 1945. Rostovi jõudsid punaarmee üksused seitsemi ehk saksapäraselt Auschwitzi koonduslaagrisse ja seda kuupäeva nakatud tähistama holokausti ohvrite mälestuspäevana. Tänagi toimus Eestis sellega seoses nii mälestustseremoonia Kloogal, üritused okupatsioonide muuseumis ja Eesti juudi kogukonnahoones. Paneeldiskussioonil tuletas kultuuriminister Urve Tiidus meelde. Miljoneid inimesi saadeti koonduslaagritesse ja hiljem surma mitte sellepärast, mida nad tegid, ainult sellepärast, kes nad olid. Vastus sellele küsimusele, kuidas sai võimalikuks, on oluline ka täna ning tulevikus. Iisraeli saatkonna poolt oli kohal are soo Hersel. Ta pidas väga oluliseks, et holokaustist räägitakse koolis ja et õpetajad saaksid käia Iisraelis ja seal ennast kogu holokausti ajalooga kurssi viia. Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Martin Arpo arvas, et kannatuste suhtes ei peaks pidama edetabelit. Tegelikult väikestel rahvastel peaks olema eelis mõista teiste rahvaste kannatusi kuritegusid, mis on toime pandud ka teiste raportites. Rääkides inimsusvastastes kuritegudes genotsiidis siis ma arvan ütelda ohvrite kannatused mitte konkureerivaid, vaid summeeruvad. See, kui palju juute holokausti tagajärjel hukkus, ei olegi täpselt teada, kokkuleppeline arv on kuus miljonit, aga välja on käidud arve neljast ja poolest kuni üheksani. Selge on see, et Eestis hukkus neid umbes 1000 Olev Liivik Eesti ajaloo muuseumist nentis, et Eesti vabariigis saadud juutide kultuurautonoomia all olid ka omad negatiivsed küljed. Kui maha jäävad mingisuguse organisatsiooni nimekirjad, siis on neid inimesi palju lihtsam kinni võtta, tabada. See on ajaloolasele oluline teada, et igal pool ei pea olema naabrites annavad ülesse vaid võivad olla dokumendid. Diskussioonil nenditi, et holokaust ei ole mitte ainult hävitamine, holokaust on ka hävitamisest või kuritegudest vaikimine ja see kõik kandub ka tänapäeva oma siia, Eesti sõjamuuseumist. Kedagi tapma sundida või tähendab ma panna ei ole mitte kunagi olnud väga keeruline ja selles mõttes me peame tähele panevat, eeskätt on need ideoloogiad eeskätt hammel, karismaatilised liidrid ja eeskätt on see inimesel Solest millegi õigsuse, nii õigub uskuda, et ta on võimeline tegema ükskõik mida ja neid asju me peame silmas pidama ka täna. Mitmel pool maailmas on käimas tapmised ja peetakse endiselt tuli siis ka selle kohta, kuidas meie oleme paremad ja kõik need ülejäänud ei vääri isegi elundit. Šveitsis jätkuvad Süüria rahukõnelused jooksid täna ummikusse, pooled kinnitasid siiski, et ei kavatse Genfi kõnelustelt lahkuda. Janek Salme jätkab teemat. Tänasele kohtumisele esitasid Süüria valitsusesindajad arutamiseks põhiprintsiipide deklaratsiooni, mille kohaselt süürlased valivad enda poliitilise süsteemi, ilma et neile välismaalt midagi peale surutakse. Süüria opositsioon, mis nõuab president Bashar al-Assadi tagasiastumist, lükkas aga ettepaneku kohe tagasi. Opositsiooni pealäbirääkija Hadi albara ütles uudisteagentuurile Reuters, et selline deklaratsioon ei tegele põhiküsimusega ja asub väljaspool Genfi protsessi raamistiku, mis keskendub üleminekukogu loomisele. Süüria asevälisminister ütles aga, et Süüria valitsuse delegatsioon Genfis selleks, et arutada terrorismi lõpetamisega seotud küsimusi, mitte võimu üleminekut. Nektavad lisas, et kuna opositsioon lükkas valitsuse ettepaneku tagasi, tuleb tal aru pidada ÜRO esindajatega. Opositsioonilise Süüria rahvuskoalitsiooni esindaja manser Ackbiik oli aga täiesti vastupidisel seisukohal. Protsessi eesmärk on saavutada võimu üleminek vastavalt Genfi esimese kohtumise avaldusele. ÜRO peasekretäri Ban Ki-moonikutses öeldi, et see on konverentsi eesmärk luua üleminekukogu. Kutses märgiti samuti, et kutse vastuvõtmine tähendab, et delegaadid nõustuvad selle sisuga. Nii et Genfi kohtumine on ikkagi võimu üleminekust, rääkis Akbiik. Mõlemad pooled on uudisteagentuuri AFP teatel siiski kinnitanud, et ei kavatse Genfi kõnelustelt lahkuda. Meie maanteeamet avas ametlikult uue e-teeninduse keskkonna, kuhu teenuseid järk-järgult juurde lisatakse ning paberivaba ARK kaob ajapikku kasutusest lähemalt, räägib Marta Peril Grauberg. Esialgu saab aadressil e-teeninduspunkt MMT läbi viia kaht popul varasemat registritoimingut, sõiduki omanikuvahetust ning sõiduki ajutist registrist kustutamist. Eelmisel aastal toimus pea 130000 sõiduki omanikuvahetust ning enamikul juhtudest läks sõiduki ühelt eraisikult teisele. Maanteeameti peadirektori asetäitja Lauri Lugna märkis, et e-teenus säästab kõigi osapoolte aega. Keskmiselt Eestis võtab aega, meie juurde tuleb 30 minutit ja seda nii ostjal kui ka müüjal, kui nad otsustavad kahekesi kohale tulla. Ootejärjekord erinevates kohtades erinev tainast tihtipeale oli 30 konkreetne toimingu tegemine letis omakorda jällegi kahte minutit ja ära minna 30 kokku suurusjärgus rohkem kui 2000 minut. Samuti on e-keskkonnas soodsam riigilõiv. Kui füüsilist büroosse omanikuvahetuse toimingu eest tuleb välja käia 61 eurot siis uues e-teeninduses on selleks summaks 48 EUR. Vahe ligi 13 EUR. Tõnis Jaagus selgitas, mida e-keskkonnas omanikuvahetuseks vaja. Müüjal ja ostjal mõlemal peavad olema kindlasti olemaski ID-kaardid või võimalus mobiil isegi allkirjastada. See on peamine, et üldse seda omanikuvahetuse protsessi alustada ja lõpule viia. Palju peaks aega varuma selleks tehinguks, kui kõik järjest ära teha, siis me oleme ise vaadanud, et rahulikult kogu teksti läbi lugedes on see kuus minutit, aga reaalsus on see, et tegelikult sõlmitakse leping, siis on selleks auto üle siukse raha üle, et noh, ta võib võtta ka kuni viis päeva. Omanikuvahetuse e-keskkonda viimine tähendab, et põhimõtteliselt ei pea automüüja ja ostja teineteisega kordagi kohtuma. Lauri Lugna soovitab siiski kohtuda. Meie soovitus on need kohtuda ja veenduda ikka, et kas see auto on füüsiliselt olemas, milline seal auto nii-öelda seisukord, kas ta on ikkagi piisavalt seda mööda, milline siis on see kuldses kirjas. 30-l protsendil juhtudest on sõiduki müüjaks liisingfirma. Peagi võimaldab maanteeameti e-keskkond anda volitusi sõidukiga seotud tehingute tegemiseks ja muuta sõiduki kasutajate andmeid. Lauri Lugna. Paari kuu jooksul me täiendame oma edenduse keskkonda ka volituste, nii-öelda mooduliga, kus siis suuremate liisingfirmade juhid saavad anda volitusi oma töötajatele, kes siis omakorda saavad alustada müügiprotsessiga. E-teeninduses pakutavate teenuste hulk suureneb selle aasta jooksul. Kui praegu saab postiga koju tellida sõiduki registritunnistuse siis edaspidi ka juhiloa ja registreerimisnumbri duplikaadi. Peipsi kalurid on aastaid väitnud riigile, et järvel kasutatakse ebaausaid püügivõtteid ning ausamad kalamehed peavad seepärast osa aastast kvoodi täitumise tõttu kaldal istuma. Nüüd soovitab üks kutselisi kalureid esindav organisatsioon ühe meetmena vähendada nende sadamate arvukust. Kala maale võiks tuua Mirko ojakivi. Aastaid pole uudiseks enam see, et kusagil oktoobri alguses suletakse Peipsi järve ette nähtud püügikvoodi täitumise tõttu kutselistele kaluritele kalapüügiks. Kalameeste esindusorganisatsioonid on riiki püüdnud veenda küll kvooti suurendama. Küll on püütud vähendada püügivõimalusi, aga paraku endiselt ei suuda kutselised kalurid aastaringselt tööd saada. Nüüd on Peipsi kalurite ühing ühes advokaatide abiga riigile mitmeid kuid püüdnud selgeks teha, et olukorda võiks leevendada, kui riik suudaks Peipsil kontrolli alla saada ebaseaduslikku kalapüügi. Ühe meetmena soovitakse vähendada kala maaletoomiseks ette nähtud sadamat ehk lossimiskohtade arvu. Praegu on neid Peipsi-Lämmi ja Pihkva järvel Eesti vabariigi territooriumil 60. Kohati, näiteks Omedus on neid kohti lühikeste vahemaade taga. Kuna lossimiskohti on palju, ei suuda ligi 10 keskkonnainspektorid, kes paarisaja kilomeetri ulatuses peavad järelevalvet välja püütava kala osas tegema, kontrollida, kes palju ja millist kala ikkagi järvest välja toob. Nii keskkonnainspektsioon kui ka põllumajandusministeerium möönavad, et röövpüük Peipsil on probleem. Samas lossimiskohtade vähendamise abil seda ei saavat lahendada, räägib põllumajandusministeeriumi kalaosakonna juhataja Ain Soome. Et kui me räägime täna nendest lossimiskohtadest, siis nad on ikkagi kõik peaaegu välja arvatud ühe erandiga ju eraomandis võib tekkida olukord, kus tegelikult mitte kõik enam ei saa oma kalalossida, kuna erasadamasse minekuks teatavasti võib ka seada eraomanik kitsendusi. Soome sõnul on illegaalse püügivähendamise eesmärgil mõned laevad varustatud GPSiga. Samuti kehtib järvel nõuet sadamasse saabuv alus peab keskkonnainspektsiooni tundite teavitama sadamast, kuhu ja kui suure saagiga saavutakse. Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor nõunik Ivo Kask ütles, et siiani tuleb siiski ette juhtumeid, kus süsteemi püütakse petta. On olnud olukordi, kus püütakse siis niinimetatud inspektorite ära petta või siis loodetakse, et äkki tulda kontrollima. Püüdi statistikat veel eelmisel seda kohta meil koostada pole jõutud. Aga kalandusvaldkonnas on täna beib, sil Lämmi ja Pihkva järvel kehtestatud täiendavad nõuded, mis aitavad meil ka selle järelevalve teostamise ja sellel kaluril on tõenäosus palju suurem vahele jääda, kui ta nüüd ebaseaduslikku asjaga tegeleb, mistõttu on ka siis rikkumiste arv võib-olla mõnevõrra suurem kui mingis teises piirkonnas. Mirko Ojakivi, Tartu. Ja nüüd on aeg rääkida ilmast, sünoptik Kertu Vait. Eeloleval ööpäeval jääb Eesti Koola poolsaarel tugevneva kõrgrõhkkonna edelaserva on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kagutuul viis kuni 10, saartel ja rannikul kaheksa kuni 13, puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus 13 kuni miinus 19, rannikul paiguti miinus kuus kuni miinus 10 kraadi. Päeval on külma üheksa kuni 13, rannikul paiguti kuus kraadi. Ka kolmapäeval ja neljapäeval määrab Eesti ilma kõrgrõhkkond on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagutuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Külma on öösiti 15 kuni 22, kohati kuni 25, saartel ja kohati rannikul kaheksa kuni 15, päeval 11 kuni 18, saartel kuni seitse kraadi. Ja saate lõpetame veel spordisõnumitega, Alvar Tiisler on valmis. Kaia Kanepi langes uue naiste tennise maailma edetabelis ühe koha võrra ning asub nüüd 24. kohal. Kindla liidrina jätkab endiselt ameeriklanna Serena Williams ning teisel kohal on valgevenelanna Victoria Azarenka. Austraalia lahtised võitnud hiinlane. Nali kerkis kolmandaks. Anett Kontaveit tõusis kolm kohta ja on 230. kohal. Eva Palma säilitas oma koha ning on 1009.. Kõrgushüppaja Grete Udras alustas hooaega eile-Prantsusmaal bord öös, ületades meeter 85, mis andis talle kaheksandaks. Mehis Viru juhendamisel harjutav Udras tahab jõuda märtsis Poolas peetavale sise-MMile. Maailmameistrivõistluste norm on meeter 94, millesse mullu jagu Eesti rekordiomanik Anna Iljuštšenko. Vigastuse tõttu sisuliselt kahe aasta pikkuse võistluspausi pidanud odaviskaja Liina Laasma ja on uueks hooajaks saanud valmistuda ilma probleemideta. Eelmise suve lõpus Eesti rekordi 62 meetri ja 50 sentimeetri peale viinud Laasmad pikalt seganud küünarliigesevigastus on minevik. Ei kurda mitte millelegi, et vana vigastus põrunnanud, uusi asju pole tulnud, et selles mõttes, et on ilma tagasilöökideta siiski kulgenud. Õnneks siin on sügisese ettevalmistuse talvine periood, on kõik olnud, kes siin Eestis. Aga märtsi alguses lähme laagri ja siis ma ka teen seal esimese võistluse, noh, võib-olla ongi testimisvõistlused. Ütleme nii, et me teeme selle treening. See oli ikka nii, nagu ta peab, peab olema, treeningbaas, on praegu noh, minu jaoks tähtsam kui esimesel võistlusel ennast tippvormi jääd, et sellel aastal on vähe nagu need sihid nagu selgemad ja et ikka kvalifikatsioonist edasi pääseda. Pühapäeval Argentiinas lõppenud esimese kategooria mitmepäevasõidu Tour de San Luis võitis kolumbialane, naera Quintana. Tanel Kangert sai seitsme etapiga kokkuvõttes 53. koha. Eesti kuni 21 aastaste jalgpallikoondis põrmustas tänases kuuboksa truusostva alagrupi viimases lahingus kolm, null Kõrgõstani ja kaaslased. Eesti väravad lõid Brent Lepistu, Maksim Gussev ja Kevin Kauber. Aitäh selline oli päevaga ja esmaspäeval, 27. jaanuaril, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.