Kaugside toimus kunagi suure isamaasõja ajal, põhiliselt ikkagi morse teel. Kuid mida üldse tähendab sõda eetris või kuidas öelda, eetrisõda vabariikliku raadioklubiülem Evald Rahuoja? Traadijaamad töötavad ju igasugustel sagedustel ja põhimine, eesmärk oligi meie ülesannete vaenlast tähendab segada ja saadetega samuti vane segas meid oma saadetega pandi seal igasugused põrgumasinat tööle, need paratamatult piid sellest sageduselt alt ära minema ja uue sageduse valima. Kujutage ise ette, Tomid, igal pool kukuvad mürsud, kuulipildujad kärisevad ja radisti üksi üksi. Tähendab pidi kõigiga hakkama saama. Pataljon, palk, seal suurema osa toimus juba edasi andmeli teadete salmid lahtisel teel. Muidugi teatavas mõttes Džibreeritud oli see kõne näiteks meil oli vaja tagavarapolgus saada täiendust. Siis palun komandör kuldpalus, et las mulle allikas saadab 50 pakki pliiatsid. See ütles ära kohe, tähendab et on vaja tagavarapolgus saada täiendavalt vähemalt 50 tähendab relvastatud meest. Niimoodi teise toimusse. Pillamine raskusi muidugi oli väga palju, kujutage ette, meil tollal ju raadiojaamad olid väga viletsad. Võrreldes tänapäeva radjaamadega ja küllaltki kohmakad, rasked olid näiteks radian, kujutas endast puukastis oli, tähendab monteeritud siis tema toit allikateks oli, kui ma ei eksi, vist kaks bass, kaheksa kümmet, siis akumulaatorid, nii et umbes 40 kilu tuli radistlikuga seljas kanda hüpata, see radio nagu ühest august teisi pommiauku, eriti artistil oli säärane voodes andis oma raadiokraami üle lühidalt ja kohe pani teisi pommiauku. Tähendab ära juba peenobeliti välja ka, ütlesid. Need saated, kuidas saatja piilumine toimub, tehakse kindlaks kahe kolme aparaadi neile tänapäeval peitmine on väga lihtne. Näiteks meile happelingaatorid, mis teevad kohe kindlaks saatja suuna. Kui never näiteks paaris koost, võtame suuna raadiosaate pärast meil kaardi peal Need punktid lõikuvad ja me saame teada kätte või kus see seal asub. Umbes samuti käis muidugi rajal suurt aparaadiga, kui te vette ikka selle vastuvõtjaga, mis kaalub 30 kilo, sellega on väga raske joosta ja öelda. Võtad vaenlase nende asukohta, diakindlaks praega, meie pelingaatorid kaaluvad umbes kõik see rohkem 800 tamme. Kuna kaugsidepidamine toimub ka täna Kose teel siis ma tahaks anda kuulajatele yhe ülesande marsi teel, mida tähendab antud sõna. Kuulake nüüd hoolega, palun dešifreerida sõna, mis praegu antakse eetrisse morse teel kolm korda. Lennueskadrilli tasuja endisi liikmeid, lendur Hugo Aabram, kuidas te iseloomustaksite seda lennukit, millega sõitsite teie ja teie kaaslased, lennueskadrilli tasujad? Nukk poogaks ja mõningad vaatad ka, mis lennuk see oli. Ta oli niukene vineeris asja nõnda edasi. Aga peab ütlema, et ta tegi sõja ajal ära väga suured. Peamised omadused ja eelised oli siis selles, et lennata madalalt lõikese kärada. Õhki sihtimisvahendid võis pommitada õige täpselt ja komiteed isegi rinde eesserva juures peab mainima ka seda, et tema Nüüd tuli ära peita, selleks oli tarvis. Kui vaenlase lennukid ründas, siis tuli leida nisugune vahend tema eest pääseda lennati madalak muse latvadel või siis kirjutati mingisuguse madalam torni või selle ümber, et vaenlasel ei olnud võimalik, keda lihtsalt siiski. Missugune on olnud teie armsaim lennuk, millel olete lennanud kõige rohkem? Mulle on meeldinud või armsamaks jäänud lennuk puteegaks võib-olla sellepärast, et ma selle kõige rohkem arukam tundjal nende lennanud umbes 1500 tundi olen ja oma neli-viiskümmend inimest nende peale lendavad. Peterson, tema oli väga huvitav lennuk oli selle poolest peale lennusaabee, see tähendab tõusu maandumise pöörangute. Temaga sai õppidega vigurlendu. Kuuel kiirist sõlme tipus ja nõnda edasi. Kõige stabiilsem oli siis ikese lisaks metsale populaarsem lennuk suures isamaasõjas kahtlemata kahtlemata viimastes seal võistlus Kuura maal, seal oli midagi üle kahe diviisi, oli kahtlus, seal võtsid sellest nendest lahingutest osa. Nii et ta tagantjärele öelda väga suurepärane lennuk oli isegi lennukina, tema oli peaaegu 30 aastat traditsioonis. Tähendab teist taolist lennukit ei peagi ajalehes nimetada. Missuguse küsimuse me võiksime praegu seada kuulajale et seda vana veterani meenutada? Koerad on inimeste abilised olnud ju väga ammusest ajast. Praeguse hääl tunnistab ka inimese abilise tugevale toreda koera häält. Kui vana see koer on? Poolteist aastat? Me teame, et alma vee juures tegutseb vabariiklik teenistuskoertekasvatajate Klubi ja selle klubi nõukogu esimees on Lembit haljaste. Mil määral koer sõjas inimese abiline oli? Ja võib ütelda, kuidas toimus koeri, õpetati tanki alt sööma ja kui vastase tankid tungisid meie rindele siis seoti koerale miin selga ning sarid tankile vastu. Koer otsekoheselt läks tangi alla, loomulikult koeris hukkus. Nüüd olid magnetmiini magnetmiinid, miin plahvatas ja sellega õige tank rivist väljas, kuid kahjuks ka meie ustav sõber kaudsema elu. Te ise olite ka sõjas? Jah, kas seal teil koertega kokkupuutumisi olnud? Jah, miiniväljal olime kokkupuuted sulas, ma ise olin väeosa inseneriks ja mul oli tegemist miiniväljade timineerimisega ja seal Muri koertega kokkupuutumist ja võin tuua ühe näite Narva all. Seal Me õppisime esimest korda tundma saksa hüppemiine ringel miinen. Ja siis oli koer, kes meid kõigeni hoiatas. Semin oli jala miiniks tehtud, see oli peidetud kavalasti mulla sisse, üldine silindriline keha, kuid välja jäeti juukse jäme, tule kolm nihukeste väikest arukest. Nii ja vuntsid nõnda öelda ja see rohusest üldse välja ei paistnud. Ja kui inimvastus selle peale siis oli läheduses kõik see läheduses olid need ilmtingimata sai surma virakesed haavatu narrid rivist välja viidud. Ja koer oli esimene see, kes hoiatas, siis ma nägin seda. Koer läks ees ja äkitselt hüppas tagasi jõuliselt. Ja nuusutas, nuusutas ja algatas koera, peremees või hooldaja, läks koera juurde ja koerani hiilivalt ja kuidagi nii, noh, tahtlikult tahtis minna seal ligi ja viivad siit peremees aga suurima ja vaatame siis leidis selle miini. Ja see võib-olla päästis meid. Sest meil läksime, kolonnis läksime ja milleks vist väga halvad tagajärjed olnud. Ja säält meie timineerisime üle 3000 miini. Just sama tüüpi. See oli kõik oli narval, kõik oli narval. Raadiolokaator on tänapäeval hästi tuntud asi ja uudist, nagu ei tohiks selle juures siin midagi olla. Vabariikliku raadioklubiülem, Evald Rahuoja. Praegu me oleme ka ühe raadiolokaatori juures, jah, praegu me oleme siin õppeklassis, kus siis operaatorid õpivad ja treenivad meetriks, lükkame sissejaamadele toitma. Siis hakkasid veel tööle ka ventilaatorit mis saavutava generaator, lamp esid. Raadiolokaatori tööpõhimõte on sama, olen seal külgselt lihtne, jah, no antakse teatav kiir välja impulsse, see põrgub objekti pealt tagasi, tuleb meie vastuvõtjasse vastuvõtjas, kantakse nende ekraani peale ja meeleongi näha, kus kohal see märk või siis pesa asub. Siin on praegu kaheks Ringekraani või kuidas ta nimetab ringi indikaatoreid nimega meie operaator pillab siis lennuki kauguse siis suuna või nurga tiik, teeb ta kindlaks lennuki kõrguse saame seisatada antenni. Kui meil avaja üksikud lennukeid jälgida pidevalt ja kui täpseks, no võiks öelda paari meetri ulatuses märgib ära täpselt tema kõrguse ja isegi kaugusel kaatori ekraanil jookseb siis nüüdki ootamatel lokaatoritel on kõigil juba elektriliselt peal koordinaadid, niinimetatud kraadid ja samuti on ka elektrilise kiirega näidatud kaugused. Ta on nähtamatu silm la abimees alati siit ka raadiokuulajatele küsimus, millal avastati raadio lakkatsioon? Alma vöö juures tegutseb vabariiklik teenistuskoertekasvatajate klubi ja klubiülem Lillian Hanniste. Miks klubi üldse loodi? Peale seda nagu ei olnud niisugust organisatsiooni, mis ühendaks meie koerte kasvatajaid, asjaarmastajaid ja siis alma ö juurde loodi sektsioon ja sellest kujunes siis edaspidi meie klubi praegu meie liikmed on vabariigis peaaegu 3000, inimesed. Kuidas te võite öelda, on suur abi tee tööst olnud Nimiilitsel kui ka inimeste kaitsel. No meie peamine ülesanne on ikkagi abistada meie piirivalvurit ja miilitsateenistust kui ka sõjaväge, et nendel ei ole võimalust kasvatada kutsikas, siis meie müüme nendel kaheksakuust alates kuni kahe ja poole aasta niisuguseid noori koeri, keda nad siis oma käe järgi edasi ütleb, et ei ole ühtegi Gordonit, kus ei oleks koeri, samuti miilitsateenistusjälituses. Siit ülesanne, mis tõugu koeri kasutatakse piirivalveteenistuses. Vis tõugu koeri kasutatakse piirivalveteenistuses. Ülo Keedus suures isamaasõjas olid langevarjurid üsna sageli abiks võidutoomisel ja suures isamaasõjas langevari leidis juba väga laialdast praktilist kasutamist. On ju teada, et Nõukogude liit oli üks esimestest riikidest kes suutis enne sõda suurel hulgal juba langevarju viia, sisse sõjaväkke organiseerida dessantväed. Ja tolle aja kohta sooritati väga massiliselt hüppeid juba sõjaväes. Kusjuures õpiti tundma, kuivõrd kaugele, milliselt kiiruselt saab langevarjureid alla visata. Ta, kuivõrd suurte gruppidena, milliseid relvaliike neile lisaks langevarjudega alla lasta ja nii edasi. Muidugi kaasaegseid dessantvägesid on raske võrrelda eelmise sõjaaegsetega. Praegu on tunduvalt täienenud lahingutehnika langevarjud ise. Need lennukid, millega Tessantnike üles viiakse. Tohutult on kasvanud tegevusraadius, lennukõrgus, samuti ka inimeste hulk ja relvatehnika hulk, mida saab ühe operatsiooniga lennukitelt alla puistada. Millal teie esimest korda kokku puutusid? Langevarjuga? Esimese hüppe sooritasin 1946. aastal, kus lennukilt poogaks sai hüpata juba päris tõsiseid langevarjusid päid, missugune hüppajaga jääb inimesele kõige rohkem meelde, kes on alati see esimene? Mina arvan, et ikkagi esimene. Sellepärast et kui palju ka noorele langevarjuritele teoreetiliselt seletatakse, kuidas see hüpe välja näeb ja millised tunded tekivad millega ta peab tegelema hüppajal. Ilma praktikat ta siiski jutt jääb jutuks, talis hüppetunne tekib paratamatult siiski ainult pärishüppel. Loomulik, kui ei ole veel kunagi ennem neid kukkumise tundeid tunda saanud ja esimest korda lennukilt inimene alla hüppab, siis mõne sekundi jooksul käib kõik see tema teadvusest läbi ja olgugi, et hiljem mitmed asjad võib-olla lihtsalt unustab ära kõike, ei jõua korraga haarata. Siiski see tunnete kompleks kokku on hästi rabav ja kui meiegi räägime, noh mis seal karta on ja egasesite tegelikult ju tõesti midagi hirmuäratavat ei ole, aga lihtsalt inimese psüühika siiski on niimoodi arenenud, et hirm kõrguse ees on täiesti loomulik nähe ja seda enam, et siin tekivad veel niisugused ala hirmud, et kuidas langevad ikka tööd ja kas kõik läheb korda. Jani 1000 niisugust mõtet halva poolega tikuvad algul minema. No ja siis, kui kõik see läheb korda siis seda enam pärast langevarju avanemist on niisugune hästi ülev, juubeldav tunne, nagu oleks tõesti midagi suurt elus korda saata. Ja ülesanne missuguse kiirusega laskub langevarjur. Milline on langevarjuri laskumiskiirus. Kui kiiresti inimene langeb maapinnale langevarju otsas? Kui langevari on avanenud, siis laskumiskiiruseks viis meetrit sekundis, sportlangevakadel veidi rohkem, no mitte üle kuue. Kui kukkuda ta ilma langevad, võib-olla siis inimene saavutab õhus kiiruse 50 meetrit sekundis ümmarguselt seega 10 korda suurema kiiruse ja kui siis mõtelda selle juures maandumisele, löök oleneb kiiruse ruudust, kunagine eetri energia oleneb kiiruse ruudust. Siis saame küllaltki suure vahe nimelt ilma langevarjuta, maandumisel saame haiget 100 korda rohkem, kui langevarjuga järelikult tulu langevad, just on küllaltki suur on meil ka langevarju ehitatud? Jah, siin ei saa mööda minna. Ühest tõsisest langeval entusiast arstist kes veel kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel, siis kui langevarjuhüpped olid meil lausa keelatud võttis kätte ja mõtles välja, tegi ise valmis mitu langevarjutüüpi, kusjuures üks nendest rahvusvahelisel konkursil esinemisel andis talle isegi auhinnalise koha. Et olekski võib-olla huvitav esitada niisugune küsimus kuulajatele. Kas kuulajad olen kuulnud sellisest mehest, kes see niisugune on? Ja kunas need langevarju välja mõtlemised ja valmisehitamised tegelikult toime pandi? Vana lendur, jää lennuspordiinstruktor, luga, Abram, lennata purilennukiga, see tähendab palju tõhus ei ole. Müra, ei ole mootoripõrinat. Vaikne. Võrrelda see on suurepärane elamus sportlikud seisukohalt. Vaadates seda tuleb leida jõuallikat, mis seda purilennukid üleval hoiaksid ja ka mitmed sajad kilomeetrid läbi lennata aitaksid. Väikesed, mis tõusta kell kaks, kolm, seitse, kaheksa, 10 meetrit ja rohkemgi sekundis. Vaat leida selline tõusev õhuvool ülesse ja ta ära kasutada ja võtta juurde kõrgust, et jällegi edasi lennata seal olevas kohas. Öeldakse, teinekord, et mine vaata, pane sinna üles kõigile sildid üles, iga pilve külge, millisel tõuseb. See on muidugi naljatamisi öeldud, aga neid peab mõistma, otsida ja leida. Ja peamiseks orientiiriks oleks olema just pilved. Ega suures isamaasõjas purilennukit ei kasutatud, kasutati neid purilennukid ja olid niinimetatud dessantväeosad kus vaenlase tagalasse toimetati nii Eesti sõjavarustust kui ka inimesi ja varustati partisanide just purilennukitega. Tähendab, viidi, fikseeriti purilennuk vaenlase tagalasse. Muidugi, seal pidi olema ette valmistatud inimesed, kestad võtsid vastu. Muidugi toimus see öösel ja olid spetsiaalsed sellised väeosad olid purilennukit, mille mahtuvus olid vägagi suured. Bussid võisid kaasa võtta kuni 50 inimest, võisid isegi endaga kaasa võtta kahurid ja tuli tankini ta paratamatult sinna vaenlase poole peale. Ja loetakse nagu kaotanud olema, aga oli juhuseid, kus vaenlase tagalast jällegi oli võimalik ära tuua. Eriti, kus olid suuremad niuksed, mahlad partisanide üksuste käes või lihtsalt lennati jällegi uuesti sinna ja toodi ära. Nii et ka mootorite see hästi vaikne ja mõnus purilennuk teenis võitu. Kahtlemata kahtlemata. Üldiselt on teada, et meie vabariigi purilendurid on üsna heas kirjas. Optis kaitses seda tiitlit tänavu aasta veidikene veidikene sellest puudu, tema jäi teise koha peale 71. aastal, kui saavutasime üleliiduliselt meeskondliku esikoha. Kasvõi siia juurde lisada seda, et ta Hillary Clinton juba vist seitse-kaheksa aastat Nõukogude Liidu meeskonnas. Ja nüüd palun ka purilennundusest küsimus kuulajale, kes meie vabariigisportlastest omab kõige rohkem üleliidulisi purilennukeid. Suure isamaasõja ajal sõitis rinnetel ja tagalavahed väga palju masinaid ja masinamarke, kuid üks populaarsemaid rindemeeste seas oli kas teie Valentin dress olete sõja algusest peale istunud? Masina roolis. Palgalist tonni, kas aalsem tähendab kahe küljega. Esimene kas üks saade oli kerge sõiduki, jah, ja kas kolmaseda tuli ka katsetada, hangeskis soli raadiojaam tõi sealt nüüd läbi, selle peab au andma. Vahepeal katsetasin küll kahte sisse ka, aga meil nagu polgus pihta sai mõni võimsam masin siis võeti mul ikkagi ära jälle, siis läks jälle kahurväepolku ja jäin teistkordselt, jäin Kuura mal teeristile vintis seljas ja seljakott ja see oli kõik, see oli Luki vanemate vahel, talle käis ju lahing tänavate pärast ja sealsamas kahurid tulistasid ainult otsesihtimisega. Aga kus sa pääsed, kui polgu poisid on vastaste ristil pimedas, sa pead minema kahuri juurde välja. Lumi oli juba ära lükatud, Nad olid selleks hoolitsenud, seegi oli tõsine talv, siis. Ja tuli sõita kuni kahuri juurde, nii et autokastist koda läbi saanud, aga siiani ikkagi terveks ja auto sõitis edasi Narva jõe jääl sained loobitud kiiruga-kiiruga maha, sellest kuiva sakslane koolis üle jõe. Et kasti kolinal siis sinna kindlasti kuu väravatest jälle põrutas? Raudselt ikka kuue raudselt kuus korda järjest, siis sai lamatut jälle auto alla. Kaugemale jooksta ei oskanud. Eks sõjaaeg tehnikat liigutas hästi edasi, hästi ja kiiruga ja läbi tulime, lume peal sai tehtud ikkagi ja siis ta oli sellepärast hea, et temadele bensiiniga, mis me sõja kasutasime. Tema Sõrve aasta oli väike seniga. Ta töötas laitmatult. Muidugi veel siis veel paremini, kui sai tehtud lennukit oludes sai tehtud sombutaja ümber üks keelt. Nii et see tuli isevoolu alla ja kuumalt läks. Ainult käivitamine juba natuke raskem, aga siiski siin oli täiesti paks, võib võrrelda, peaaegu lähedal ta tänapäeva naftale liiglähedane, kui juba oli käivitatud, siis töötas laitmatult, kui oli veel eelsoojenduskaasale torul endale summutaja tehtud. Nii et selle lahinguteenete sain ma mitte lahingusse, aga just selle uuenduse eest selleks, et hiljem igale poole valdadesse laiali, et eelsoojendus peab olema, töötab laitmatult. Nii et te olete siis nagu ühe niisuguse uuenduse või nipi leiutaja, veel. Sellele vanale kassile peale selle sai tehtud lennuki alumiiniumist sel avale jalgade soojendusega sisse. Puhumine sain muidugi öösel. Vaatasid kuskilt põhu kuhjalin sest sõitsid põhukuhja sisse siis, kui kauaks magama jääda, külmaks ja loopisid lumega, tiivad kinni, täiesti läbi käiks. Siis pidas, on mägine. Ükskord olin ma üheksa tundi maganud, mõtlesin nüüd Angepsema auto. Kellel ikka oli mul sõja lõpuni ja ei olnud, ei olnud, sain käima ja katsusin küll, ülemine voolik oli juba külmad on, need on läbi, aga sulas ära jälle esimest käivitamist jälle läks jälle sõiduks. Tuustuldon kirjutatud nüüd hiljem, aastaid hiljem laulu kas i, kust on tulnud see ütlemine Kassai? On mul ka kaunid ka jaamas vets Paleri hai kataja linnada. Nii novelli muusi meeldivad. On rad, et päevinäinud nii palju raskeid öid, raginaga sõitis ta teised kinni, jäi. Veel kaugel kostest kanonaad, Aadhintsid, kalurid ei minusse. Veeerrauusa eel sõitsid Jade. Jaa. Muidugi. Ja nüüd palun küsimus kuulajale. Noh, väike mõistatus, mida tähendavad tähed ees radika peal üleval kolm tähte kehade. Mis tähendus on tähtedel mingi aa see autoradiaatoril ja mida tähendas, kas A mõistatage, mida tähendas, kas A?