Eikellegimaa eikellegimaa ei kellegi muu. Tere, head inimesed eetris olla kellelegi ma tundi 60 minutit, kaelani muusikat. Valikuõiguse lokid, kus nad sõbrakt, muusika ise aga kõneleb õieti, laulab ja mängib trompetit teise mehe häälel ja näppude hemata väärmehe. Loomingus, kes praeguseks on teataval määral kultusfiguur, ehkki džässi, ajalood, populaarmuusika ajalugu laiemalt ei saa temata läbi. Ehk seda meest ei ole enam elus elamu kui kümmekond aastat ja tema sünniaastaga jääb võrdlemisi kaugele. Chet päiker, täna sai kellelegi ma muusika. Äravalitu nägi esimest korda ilmavalgust Oklahoma linnas Ameerikas. Oma 1929. aasta detsembris. Siit ilmast lahkus, tema ei ole teadagi täpselt, kuidas igal juhul leiti ta 13. mail 1988. Aasta amsterdami linnatänavalt oma hotellitoa aknalt. Palust jäi talle võrdlemisi vähe. Ehkki veel 1997. aastal üks asjast huvitatuid džässi, kuid jõudis kokku arvata, et ligemale 10 aastatele Tšets. Kõikkeri surm oli ringluses huvilistele kättesaadav vähemasti sadakond. Lõiked erinevad salvestust pika kauamängivat heliplaati ei ole džässi aja lugugi temasse ühtviisi hästi suhtunud. Samamoodi nagu pole ühtviisi ühetasane olnud ka tema muusikutee ilmselt kõhesuguse kunsti kaaluda kõik tema muusikalised salvestused, agress, arvestustest valik, vot niipalju kui tund seda võimaldab kaaselei kellelegi alla kuulame. Chet Becker, trompet ja hääl aastal 1955 kuuel lärts kohta Los Angelese linnas. Ta suurepäraselt hakkama haiget laulu pidanud. Nõnda mängis trompeti, laulis väikemees, kelle kohta nagu öeldud, need sõnad päriselt. See peika ritta päris hästi läbi ei saa, aga ta ei tule mitte ainult muusikalistest põhjustest ja üksnes tena hapra seletamatult võluva hääle ja näiliselt lihtsa graafilise täpsusega joonistatud troopilisi trompetisooloteoseid ainult ei seleta. Chet Beckri tõhusaks prohveti tähesks kuulutamine leidis aset 50.-te aastate alguses kui sel noorel keeruline Noormehel kellele järgnesid õhkavat kõik naisintellektuaalid protsessi vastu huvi oli oli ehk liigne. Kas te palun, mis sellel norra mehele selga laatidest vanust oli kõigest 23 aastat. Kas Ko laatuste koorem teda segas elamu, kui näiteks peatselt alanud harjumusiili tarvitada võib jääda alatiseks vaieldavaks? Küllaga mingi paheline ligidal Nõmme ja teatav müstika seisuga imelik aurale ümbritsevat Peikrit pärast tema elu lõkke. Nõnda siis temata ei saada päriselt hakkama ja võib-olla järgmine enese lauldud pala 55.-st aastast. Ehk kirjeldab tema tema kohta populaar noore džässmuusika ajaloos pisut täpselegi, olgu ta pealegi seda ise laulge võõrast laulu peale kirjutanunal, autoritaarkoorile, voorel, aga selles laulus öeldakse, indeks sõnal näivad kehtivat kõik riigi kohta viia love you. Taolist test ei tule heaks. Viiulirühma või lausa suuremat keelpillide grupp lühendada džässmuusika põhipillidega nagu trompet või saksofon on püütud läbi džässiajaloo korduvalt ja äärmiselt erineva edu või edutusega. Chet päikeri sellesarnane ülesvõte pärines 1953. aasta päris viimasest detsembrikuupäevast taas Los Angelese stuudiost ning Chipteekeri. Nukker, habras trompeti toon näis ehk seesugusesse keelpillide keskkonda sobivad paremini kui, kui vahest mõni mõne teise suurepärase džässi liku vaskpillimängija üritus. Chet Baker tolleks 53.-ks aastaks oli juba võrdlemisi noore mehena jõudnud juhtida mõnda aega omaenda džässikvartetti Dani mänginud maaligiooniga Ameerika läänerannikul ning nende kahe mehe malligani, saksofoni ja päikeri trompeti kaunist kontrapunktist suuresti sündist tootšessi, vool, mida tema õhulise jaheda kõla tõttu hakati nimetama kuuldžess. Nonii päiker. Samal perioodil 50.-te esimesel poolel võinud mõningal määral koostööd džässi korruptsioonil partneriga, kes läänerannikult ida poole tagasi pöördudes kohates mainis Davist olevat väidetavasti sadanud maisile. Sa vaata ette, mees, läänerannikul on üks rahvale on kutt, mängib trompetit, nii et ta sööb su varsti elusalt. Tsitaadi lõpp. Seda päriselt ei juhtunud, ehkki just nimelt mõist Davise stilistikat loetakse ka vastu meditsiinipeekri jaoks väga tugevasti muljete mõju avaldanud allikaks. Peitke ise seda päriselt ei salga, aga ei arva, et see oleks ainus inspiratsiooniallikas olnud. Ent kõik võimalik inspiratsiooni muusikaline jaks. Igasugune inspiratsioon, jaks, mis muusika tegemiseks ära kulus kippus, kippus saama ära söödud ka suuresti fenoini läbi järjest enam. Isegi seda enam nii kaugele Chet Baker Ameerikamaal endale enam õieti džässis vorsti kohta ei leidnud. Ning kuuekümnendatel oli aastatel olid tema sagedased mitte enam väljasõidud koopasse, vaid pikk viibimine Euroopas kliima muutunud harjumuspäraseks. Kellelegi oh järgmine pikk-pikk võtte kannab pealkirja ballata informandi pluus. Tänu sellele, et autoriksam itaallasest pianistama teatomaasi ning osaliselt itaallastest džässimängijate koosseisuga koos on see Paulaato informandi pluus ka kui teisele poole. Ja seinud. Ses. Laeksama. Eetia ema. Sedasama Palamine asi sitasti, Peiker seri tõlkima mõisaniga, eks sammunin, laul esitas 37 38 aastat hiljem temast krutskeid täis Islandan Berkud munni tütar. Väite küll ei või, et Pirkki huvi sellesama pala vastu oleks kindlasti olnud ajendatud Meikari kunagisest versioonist, samas aga teadespirki nii hästi laialdast kui sügavat Chessi huvi ei saa vastu vastupidist väita. Lauline Peikrit vaatamata tema võrdlemisi nopile häälematerjalile hinnanud populaarmuusikas. Üsnagi paljud staarid ja üsna ootamatutest stiilivaldkondadest pärit muusikud tema enda Laulmist džässi kontekstis ei hinnanud aga teps mitte kõik kriitikud ega ega kolleegid küll leidus kuulajate hulgas Chepike eluajal leidub neid hiljemgi ohtrasti kes just nimelt tema laulja häälest mitte isegi niivõrd trompetimängust lugu peavad, seda sügavasti imetlevad. Järgnevalt, kus kõik teps mitte ei laula, vaid mängib trompetit koos tenorsaksofonist, sti suutsiimsiga. Veel kord seisuguses öid, avatus keelpilliseltskonnas, lipildivet, väikedet, suutile ja Tšetile. Tilynsud Simms tenorsaksofoni mängisid väikest duetti peagi all kena väikest laulu laulmas taas laulmas Meikari. Ja kui ennist sai öeldud, et päris kindlasti ei tea kinnitada, kas näiteks laps kolm tingimata üks tähtedest kestschet päikerit lauljana imetlevad, siis päris kindlasti kuuluvad sinna imetlejategoori näituseks iirlane omaette müstika, mõistatuslik mees, Van Morrison aga ka seesugune Fankrocki mängivast ansamblist Red Hot Chili petas pärit mees nagu fill. Ja neid kummalisi austajaid popmuusikute seas on meil päris mitmeid. Ühe veel ühe nendest jõuame siis, kui kaunis laul, maid Faniverentailon kuulatud nuuksed päikene esituses, kui veel ühes versioonis. Rosius ja hooti ma sain kahes erinevas esituses. Teist mõistlesitusist polnudki tehasel eikellegimaal ilmtingimata tarvis ette mängida, ent kiusatus seda teha oli suur tegeminegi tegelikult olemas. Sest nad kaks lauljat Peiker, kadunuke eikellegimaale ja viimati kuuldud Elvis Costello kord ka kohtusid tõepoolest ja tegid tol korral koos meeldejäävat muusikat. Ker siis tolles ühispalas mängis vaid trompetis vanasid ja laulmine jäi tervenisti Costello hooleks, aga imekaunist pala sai sellest igatahes. Pala pealkirjaga Ship Perling. Head kuulajad, te kuulate grammeerini muusikatunni kellelegi. Sellel maal mängib tänasest tunnis trompetit, laulab päike valdavalt, ehkki eelpool kuuldut palav või lauldav Elvis Costello poolt kaunid ja kajadega mitmekordistatud veel mitme kaudsemalt kauniks muudetud trompetisoolod olid aga kahtlemata Peikeri mängitada. Meikari surma aastast 1988 jäävad napilt ühele ja teisele poole esiteks temast vändatud dokumentaalfilm ja teiseks tema valimine džässiajakirja Down By niinimetatud prestiiž. Nimistusse ehk välismaakeeli kannab ta nimistu nime hooloffeile 87. aastal režissöör eimeri vändata. Filmile on hiljem küll ette heidetud, et see tegeleb põhiliselt Peikeri viimaste eluaastatega, nagu veel hiljem selgus, kes võiks seda ette teada, ehti kaardeti pikaks selle mehele ei kujune. Et liiga vähe on tal filmis dokumentaalkaadreid varasemast ajast eriti 50.-test, kui ilusasti noor meikar oli mu kõrgvormis ja muusikaliselt tõepoolest pööraselt produktiivne. Küll võib jah, Torres filmis nimega Let's Get last näha lõikrit 80.-te mõnedel kontserditel mille muusikaline tase tõepoolest ähvardus kõikuda ettearvamatult. Võistlen näha stuudios salvestamas, samuti väga erinevate koosseisudega ning tihtipeale lihtsalt olemas tuttavate või imetajate ringi, kelle hulk ei olnud suur, aga koosseis selle poolest väga kirev. Dokumentaalfilm sai nimegi palalt, mida Chuck Baker läbi aastakümnete korduvalt ilmselt laulis. Instrumentaalversioonis ehitas. Oh sind enam eikellegimaal nätsked, last on võetud 1955. aasta versioonis. Päike ja tema Anne saateansambel taas salvestatud igaveses linnas Roomas 60.-te aastate alguses seal õue Trueendu viimati kuuldud ja eelviimane ei kellelegi maine paladena. Chet meikari puhul on küll tihti arvatud, et tema kõmuline kuulsus, tema vastakas renomee tihtipeale kippusid varjutama muusikalist tuuma, seda, mida ta muusika parematel päevadel tõepoolest sisaldas todasama erilist ilu, habrast õrnust, vaoshoitust, melanhooliat ja kraatsilist trompetimängu samamoodi nagu tema habrast lauluhäält. Võimalusi on ka üks põhjusi, miks džässikroonikad Peikerile ei eralda teab kui suurt ruumi. Piirdutakse ikka vaid mõne suhteline, napi kuiva ja erilisi üldistusi vältima paragrahviga mis tihtipeale kipuvadki mainima vaid seda, et Peiker oli väike suur mass Davise imetleja. Sellega peekri väärtused ei piirdu, vaevalt teda muidu mitmed erinevad põlvkonnad järjepanu nii lauljana kui trumpetistina enese jaoks avastanud oleks ning nõudlustama muusika järele nii ettearvamatult suur või väikkamise parasjagu on, oleks kestnud nõnda kaua, ei kellelegi maa jätabki Peikriga ütleme, et mitte hüvasti, ütleme jälle kuulmiseni võib-olla kunagi. Ja järgmisel nädalal loodame oma muusikat, passi, suurendus kõrva pöörata jaapani poole. Chet Baker jääb laulma jaanist minagi momendid, kus meiega jälle Kuulmiseni nädala pärast.