Siin Eduard Vilde nimeline kolhoos kuuendal märtsil 1965 kaks päeva pärast Eduard Vilde sajandat sünniaastapäeva. Ükski nimi pole viimase nädalail eesti keeles kõlanud nii palju kordi kui see mida praegugi juba esimeses lauses tuli öelda kaks korda. Ja mida nüüd taas loeme rauast taotud kirja tähtedel tugevate tammede foonil. Eduard Vilde. Mida siia lisada? Juubelinädala jooksul on mõeldud ja öeldud kõik, milleks meid kohustab, siiras lugupidamine, imetlus, austus tänu ja vastutus järgneva põlvkonna ees. Ja juba ammu enne seda ja võrratult paremini on kõik endast öelnud Eduard Vilde, tema igavesti elav sõna mille leviku laiusega ei suuda võistelda isegi raadiolained. Kuid ometi tabad ennast siin keset sädelevat päikest ja põldude pimestavat neitsiliku lund ühelt mõttelt kui meie realistliku kirjanduse suurmeister ise saaks liikuda oma paljudes mälestuspaikades, mille arv aina kasvab, kus viibiks ta kõige meelsamini? Arvan, et üks neist paikadest on siin kodukandis. Kuid vaevalt on meie emakeeles rikkamat ja oma varjundeis raskemini tõlgitavad sõna kui seesama lihtne igapäevane kodu. Eduard Vilde on siin kodus. Need heledates mantlitest tumedate sallkraed ja torumütsidega, traktoristid ja põllutöölised, keda praegu hulkadena kolhoosikeskusse saabub. On näinud siin kümnete kaugete maade huvitavaid delegatsioone kuid kindlasti sama palju kordi jätnud siia tulemata. Ja need õhk õrnades, kapron, sukkades, lüpsijat ja karusloomakasvatajad, kes praegu lumevallide otsast kõige paremat rõdu kohta otsivad ei ole tulnud vaatama kuulsat estraadilauljat või spordisuurust. Siin on varjul midagi hoopis hoopis rohkemat. Ja see langeb nii hästi kokku niiske mulla lõhna ja vanade tammedega, mis ei pilla viimaseid lehti enne, kui nende kõrvale on kevadel tekkinud uued. Kogu see koduhõng lubabki juba praegu öelda, et meie mikrofon võtab osa ühest kõige südamlikumad üritusest, millega Waba riik tähistab Eduard Vilde sajandat sünniaastapäeva. Pikk autokaravan külalisi Tallinnast ja paljudest vennasvabariikidest on juba kohal. Kolhoosi juhatuse hoones lehvivad priskes tuules kolm Eesti NSV riigilippu. Lumest puhtaks roogitud väljakukesel seisab musta kattega kaetud monument. Ja lausa pühalik vaikus vanas tammikus, KUI toetatuna Aadu Hindi poolt saabub kohale Eduard Vilde lesk mõtte- ja võitluskaaslane Linda Vilde. Ning kolhoosi esimees August Lepassaar paljastab pea ja sammub kirjaniku monumendi juurde. Kallis Eduard Vilde. Täna 100 aastat ja kaks päeva pärast sinu sündimist oleme meie sinu nimelise Ühismanni talupojad koos oma külalistega kogunud siia meie põllumajanduskartellijuhad, Soone, meie Kremli, meie Toompea ette, et avada sinu mälestussammas. Luba, et mina sinu nimelise ühisemadi esimees paari sõnaga ütlen, miks me seda teeme. Sa oled meile Eesti talurahvale oma inimene. Sa oled luu meie luust ja liha Merjast. Sae sülg, mitte härraste lossis, kus on sündinud suurte rahvaste aadliseisust kirjanikud, sinu rõhutud väikerahva poeg sündisid muldpõrandaga murakamajas kus paljud meiegi isad ja emad esmakordselt ilmavalgust nägid. Nii silu kui meil vanavanemaid ei peetud inimeseks. Pikki sajandeid ei olnud neil voli elukohta vahetada. Kalad võisid otsida, kus sügavam linnud lennata kui soojem ja parem. Sinu ja meie esivanemad polnud sedagi õigust, mis kaladel meres lindudel taeval. Ja ometi need silume, rõhutud, sünnimaised, esiolid, need, kes oma käte mõttetööga lõid kõik selle mis meie maal on väärtuslikku. Seda polnud vähe. Kui meenutame põlde ja heinamaid, mis juba sinu sündimuse ajal minimaalmetsade soode vahel laiusid. Kui meenutame linnu, kui sind su kooride jalgava sulame kutsuda viisid, kui meenutame rikkalikku rahvaluulet, paljusid laule, jutte ja vanu sõnu, mida sa juba oma ema suud kuulsid. Kallis Vilde, sina olid see jõulise, mehise sõnaga, õpetas meie vanemad, õpetas meid ja õpetab, õpetad ka meie lapsi ja lapselapsi meie esivanemate sajanditepikkust, tööst ja võitlused lugu pidama, sina, Eduard Vilde, olid see, kes meie rõhujate kõrvu müristas. Et üks inimene ei tohi elada teise tööst ja vaevast. Et inimene, kes tahab kanda inimese nimel, ei pea teisi inimesel olla mitte hunt. Vait, vend, sõber ja seltsimees. Sina, kallis Eduard Vildel olid see, kes kõuehäälel kuulutad, et üks rahvas ei ole parem kui teine. Et ühe rahvakeel ei ole parem kui teise rahva keelt. Et mitte ainult inimesed vaid krahvat peavad olema omavahel elama nagu head vennad. Kallis Vilde, sinu looming, sinu kirjanduslik pärand on määratu suur oma parimates töödes oma Mahtra sõjas aania meestes, prohvet Valsvet olid sa kujutanud Eesti talurahva saatust. Ja kuna pikki sajandit Eesti talu v kuradi eesti rahva tuuma sööme täie õigusega öelda, et sila, Eduard Vilde oled üks neid eesti rahva kõige suuremat poegi kes oma rahva saatuse igaveseks raamatusse raiunud. Ka meie sinu nimelise Ühismanni talupojad. Kujundame praegu 100 aastat pärast sinu sündi enesestki oma rahva saatust kujundama seda oma töö ja tegudega. Meie lapsed ei sünni enam muldpõrandaga Monaco majades, nagu sina omal ajal sündisid. Neil ei ole enam enam parunid. Kelle käsul sina oma esimesed triibulised said? Sinu koolitöö, mida möödas omal ajal, isa vankrilt, Muugalt Rakvere sõitsid Alice praegu siitsamast meie kolhoosnik keskusest läbi läheb, põrub üksnes haruharva veel vankrirataste all. Sellel teel sahisevad nüüd autud mürisevad traktorid. See ei ole enam kõver ja kitsuke nagu sinu ajal. Ja kui palju uusi hooneid, ehitusi meil viimasel ajal juhtunud siia tee äärde on kerkinud ja veelgi kerkida. Meie elu on määratult muutunud. Kahju, et sind enam elavana ei ole meie keskel. Meie uut elu nägemas. Et me oma uut elu siiski sinu luule eluseltsile Linda Vildele saame näidata, kes praegu siinsamas meie keskel viibib. Et aga sa jõulised inimlikud, sügavalt demokraatlikud teosed, keede viidan alati nii meil, kui meil aastal aastal meeles püsiksid, et saad sümboolselt alati keskel viibisid, selleks püsitame siia sinu mälestussambal. Ja me palume sinu truu eluseltsilist Linda Vildet 100 aastat ja kaks päeva pärast sinu sündimist selle avaks palun Linda Vilde. Kõrgeis aastais Linda Vilde läheb monumendi juurde ja sõlmib tasahilju lahtisele. Kate. Taevas on selge, hele päike, valgustab Eduard Vilde tuttavat mõtliku nägu. Vaadakem näete seal üleval, seal. Edwardi nägu. Kas kuulsite, need olid Linda Vilde ja Aadu Hint kuid praegu on ausamba juures juba teisedki eesotsas monumendi autorite skulptor August Wommija arhitekt Ilmar pordiga. Kuid seltsimees Pork osutab seda juttu kuuldes veel vähemalt 10-le 20-le kolhoosi mehele, kes kõik on Eduard Vilde monumendi loonud, nii et pool sellest on tehtud puht oma kolhoositöötajatega. Lahendus on tal äärmiselt lihtne, lakooniline, eks ole, eks see olegi Vildelik, jah, loomulikult robotmaakivi alus, selle põhimõtteliselt Vilde ja maakivi alus. Me kohalikvaas kohaliku meeste poolt tahutud, eks ole, siis põllukivist pjedestaal mis kannab muidugi pronksportreebüsti. No muidugi vist suure vaeva nägijaks on seltsimees olla. Ema endaga, mina ei olnud isiklikult tuttav, aga kui ma Tartus õppisin tollases, siis ma kohtasin Vildet ikkagi no siin ja seal ja, ja kui ma olin siis nii noor õppimise jäänuline, no ja tema oli või siis suur kirjanik siis vaatad iki jõva iga iga minut, nii kui juba kuskil oled iki, vaatad juba teatud nii aukartus seal ka, et vaat-vaat, see on see, see mees ja see mees nii. Muidugi sel korral ma ei teadnud, et mul tuleb elus ka kunagi teda modelleerida. Küllap siis oleks vaadanud veel terav teistmoodi jah, kindlasti. Aga noh, midagi ikka sellest ka jäi, aga peamine siiski tema loominguga neid tuttav olla ja siis pildimaterjali ja teiste seltsimeeste tööd, mis temast on juba tehtud. Nii muidugi otsekohe midagi võtta ei saa, sest igal inimesel on oma loomingu nii tunnetus ja lähenemine. Aga noh, midagi siiski kokku. Ta andis selle kasuks ja tagasein kohalikust tamme pakkudest. Iga tammepakk oleks nii tõepoolest nagu Vilde üksikteos, mis kokku moodustab ühesõnaga terve Vilde kirjandusliku pärandi või et seda veel siduda kuidagi siis mõtleme niimoodi, et mõtlesin kolhoosis tagus välja Vilde autograafi, mis ühesõnaga liigud oma käega oleks pärandanud meile selle, selle loomingu Eduard Vilde lausa omakäeline allkiri metallehistöös ja see on teie kätele, minuga, harilikult kolhoosiselt, pall tuleb ikka hobuserauda teha ja vot ongi see aset, vanast tehti ainult hoburaudtee raudteevankrid regezi taga, nüüd tänapäevased, tulebki teha nii mõndagi, mis vanasti tehtud ära naabrimees ehitab uue individuaalelamu, tahab saada ukse käepidemeid ja küünlajalgu näiteks kadunud, ära teab, mis kätte tuleb ja siin on ta ju puhas kunst. Kui palju vaeva nägite? Umbes 10 päeva nii sepikoera, siis õhtute viil siin kodus ja lihvin seda nüüd rahulikum alast teha ja mis teil mudeliks või töö jooniseks ees oli lihtsalt Vilde enda autoga lammutama. Mu enda allkirjakoha, jah, see oli koobitud, suurendatud ja paberi peale niisugune nimi tehtud, nagu ta siin praegu näha on. Sepale omale ka näha. Kuidas teie nimi on? Õunapuu, serblased, olete vana Vilde loomingu sõber? Lugenud küll ja küll tema teoseid, jah, nii lapsest saadik ja olen tänaseni, kui ikka nii aeg on, vahest õhtuti ja püha väetia. Meeldivad lood on, eks ole nüüd hea tunne vaadata ka, et see kõik nii hästi korda läks, on küll, tõesti väga hea tunne. Ja kui neid ma olen kuulnud siin ühe ja teise käest küll nooremate ja vanemate inimeste käest kolhoosi rahva käest. Üldiselt neil meeldib ja see on võib-olla nii kõige suurem tänu ka võib-olla ja nii. Rahulduse tunne veel üks kõrge zürii vaatas teie töö täna üle. Kas te kuulsite kohe pärast ausamba avamist, Aadu Hint, küsis Linda Vildel. Noh, kas on Eduardi moodi seda? Kuulsin aga ma olin kaugel maigundmis, Linda vastas, sellele on, on naela, siis see oli ka veel jah, kõige kõige parem tunnustus. Noh, kuidas kolhoosiperemehed monumendi kah rahule jäävad? Ma arvan, et monument on õnnestunud nii kunstiliselt kui ka oma asukoha poolest, väärib Vildet ja väärika Vilde kolhoosi. Nad peaksid kooskõlas olev ja õieti öelda ma tahaksingi nüüd kui lubate, paar sõna kõnelda sellest suuremast Vilde monumendist, mis siin tema kodumaakonnas asub nimelt Eduard Vilde nimelisest kolhoosist. Ja selleks paluksingi teie abi peab ütlema, et umbes üks, kuus aastat tagasi ei olnud siin ühtegi maja. Praegu me näeme siin päris enam-vähem kujundavat keskust. Ja kui me vaatame kahekordseid maju. Ja tulevad praegu siia suured korterelamutes on rajatud olemas nendega muidugi vist enne valmis saama, sügiseks, aga nii kiiresti siiski ehitate sügiseks ei ole mitte maja üles. Meil on võrdlemisi tugev ehitusbrigaad ja praegu tehnika seisad, muretsenud juure palju, näiteks kraanad, autokraana me saime tornkraana meil olemas ja kasutan suurpaneele, ühesõnaga isegi linnameestel on õppida kolhoosist, kuidas ruttu ja hästi ehitada. Linnale me igatahes võlgu palju, aga me püüame järgneda, aga mäletate, aastat kümmekond tagasi nimetati selliseid kolhoosi asulaid võrdlemisi suurejooneliselt juba agrolinn? Noh, nüüd on ta teil käes, aga teie veel linna nime ei anna. Praegu ainult kolhoosikeskus, aga olete laiemalt kavandanud, kui suureks ta kujuneb veel siin meil on valmistanud generaalplaan. Aga teil on plaan järele, meil tuleb siia täis asula ühes koolimajaga keskkooliga internad kolima siis tsentraalvesivarustus, tsentraalne, kanalisatsiooni ja nii edasi ja siis me saame viia täiesti Graz eeldani. Inimväärilised korterid ehita koos vannidega ja täitsa vastavad kõige vajalikuga. Ühtlasi koondada kogu kolhoosipere siia keskuse juurde või enamiku ei meil ikkagi osakonda seavad omad keskused jäävad, kuid peakeskus kujuneb kindlasti siia siia koondunud sarnased suured ettevõtted nagu karuslooma, farm, peatöökojad ja kesklaod, klubi, raamatukogud, sarnased, sarnased üldkasutavad ettevõtted, mis kindlasti on vajalikud sarnase suurem asula. Siis peab olema hästi jõukas peremees, kes nii kiiresti ehitada esialgu meil ja rahalised asjad on korras. Meie kasumid võimaldavad praguehita. Jagamisfond on meil kaunis tugev ja selle tõttu meie keskeltläbi umbes 300 400000 võime vabandiga seitsmele kulutada 300 400000 ainult ehitusainult, siis kui suur teil möödunud aastal rahaline läbikäiku üldse oli, see oli miljon 990000 rubla. Nii et vanas vääringus, millega me ikka veel kuidagimoodi harjunud oleme. Nii suurte arvude puhul eriti kolhoosi tulude puhul võime öelda siis ligi 20 miljonit vanas vääringus tsirka 20, millele mansard ja ligi kaks uues See paneb mõtlema selle sarja puhast kasumit 770000 vanas vääringus umbes ligemale kaheksa miljonit, nii et mehhanismid ja tööjõu CD kolhoosis probleemi leiale aiale. Või on vastupidi, et valita juba mehi, keda kolhoosi vastu võtta ja meil on isegi uutel liikmetel oleks prooviaeg, me kohe liikmeks ei võta, kui vastav vastav tööeksam on tehtud selli põlv, jah, neli-viis kuud me näeme ära, mis inimene on silmale sadama liikmeks. Jooksikuid ei taha Kahamale koguda, sest arvajad, tööinimesi, kes aktiiv kokku sulavad, hoius midagi tegema. Vanasti oli niimoodi, said meistriteks, eks ole. Ja praegu seda te rääkisite siin ilusast perspektiivist aegu uuest linnast Rakvere külje all. Külalisi tuleb aina juurde, tuleb, läheb millal see kõik enam-vähem teoks saav ja sellised piirjooned omandab, millest meil juttu oli, see tulevane ilus kolhoosiasulate ma arvan, lähema nelja-viie aasta jooksul. Ja selleks, et see niimoodi läheks. Head jaksu, aitäh. See oli kolhoosi esimehe asetäitja tugev majandusmees ja üldse üks mõnus mees. Aksel. Tal ei ole täna kergem kui tööpäeval sest kogu suur külalispere tahab vaadata Vilde nimelise kolhoosi jõukust, tema sõjaveise rebasefarme uusi elamuid. Siis pakutakse kõigile paarisajale saabunule, kes ja kust nad kaun kolhoosi kohvikusse üks maamehelikult tüse lõunasöök ja kohtutakse uuesti juba õhtul kolhoosiklubis. Lõbi seal on viimse võimaluseni tulvil. Kui kokkutulnute poole pöördub Eesti NSV Ministrite nõukogu esimehe asetäitja seltsimees Arnold Green Lubage mul Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi ja Eesti NSV Ministrite nõukogu nimel tervitada teid teie suure pidupäeva puhul. Meie vabariigi kõik inimesed tunnevad tõesti südamest head meelt teie saavutuste üle teie ilusa elu üle, mida teie oma kätega olete juba võrdlemisi lühikese aja jooksul suutnud luua ja meil ei ole mingisugust kahtlust selles, et Vilde kolhoosi tubli pere ka edaspidi sama edukalt sama hästi töötab. Ja et lähemad aastad toovad veel ilusamaid veel suurepärasemaid sündmusi teie igapäevasesse ellu, mis kaunistavad teie juba nüüdki kaunist kodu ja teie jõukat elu. Selleks, seltsimehed teile pidupäeva puhul kõige paremad soovid. Kõige südamlikumad, õnnitlused meie partei ja valitsusorganite poolt. Seltsimees treen annab kolhoosi esimehel August Lepasaarele parteibüroosekretärile liidi akondelile. Seatalitaja Salmes ilurisele peainsener Ilmar purgile ja partei Rakvere rajoonikomitee esimesele sekretärile seltsimees keerile üle Eduard Vilde juubeli mälestusmedalid. Ja nüüd saabub tänase pidupäeva järgmine väga oodatud hetk tehakse teatavaks Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna esimese laureaadi nimi. Väärikalt astubki juba kõnetooli põline kolhoosnik Heinrich Nurkse ja paneb prillid ette. Nii Eduard Vilde nimelise kolhoosi kirjandusliku auhinna komisjon vastavalt Eduard Vilde nimelise kolhoosi juhatuse otsusele asutada Eduard Vilde nimeline kirjanduslik auhind mis antakse välja igal aastal Eduard Vilde sünniaastapäeval paremini ja sügavamalt maarahva elu kujutava kirjandusteose eest. Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind otsustati anda kirjanik Rudolf sirgele romaani maaler. Lubage mul üle anda ruudul sirgele tema aukiri ja meie Eduard Pille Vilde nimelise kolhoosi põllumajanduspreemia. August Lepassaar annab saalis viibivale maa ja rahva autori Rudolf sirgele üle aukirja ja kinnise ümbriku Nõukogude liidu esimese kolhoosi kirjanduspreemia. Esimene laureaat on niisiis sündinud ja kirjandusajaloo. Üks tähtpäev juures. Samuti otsustas komisjon anda kirjanik Osvald Dowingale aukirja romaani 12 aastat eest allkirjata. Kõneleb Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia laureaat Eesti NSV teeneline kirjanik Rudolf Sirge. Lugupeetud Vildelased nagu väga hästi ja ilusti intsin, sõnastas lugupeetud külalised, lugupeetud kirjanduse sõbrad. Minul autorina on muidugi suur heameel näha mitme aasta eest ilmunud maaja rahva uut esiletõusmist tema osa taasmeenutamist tänase auhindamisega. Kuid kas ei sunni meie üldine edasiminek kiire areng iga päev Iraagi ümber ja uuesti hindama, uusi tähiseid seadma? Ja selles mõttes kallid seltsimehed tundub mulle on Eduard Vilde nimelise kolhoosi ja tema žürii otsus maa ja rahva Breneerimise kohta sootuks laiema üldisema tähtsusega sündmuseks kui ühe kirjandusteose hindamisel. Kõigepealt vist küll esmakordselt arengukäigu ajaloos annab üks kolhoos sotsialistlik ühismajand välja kirjandusliku auhinna loob uue traditsiooni iga-aastase kolhoosi nimelise preemia näol. Teiseks seda teeb liidu riikide peres väiksema maa, Eesti kirjandusklassiku nimeline kolhoos. Kolmandaks kolhoostel seda omal algatusel oma majanduslikust kandejõust ja Eduard Vilde demokraatlikust vaimust lähtudes kolhoositalurahvavajadusest sõna kaasa rääkida meie kirjanduse ja kultuuriküsimustes vaimuelus üldse. Kas ei näita see kõik uute võrsete tekkimist meie ühiskonnas, meie inimeste teadvuses ja kultuuride arvetes? See kolhoosi rahva austav tunnustust ei tule nõnda virgutuseks üksnes mulle vaid kõikidele eesti kirjameestele, mis kutsub meid üles järjest tõsisemat tähelepanu pühendama sellele osale töötajaist, kelle töövaev meid kõiki toidab maarahvale põllumehele. Veelgi enam. Julgen loota, et Eduard Vilde nimelise kolhoosi hea algatus kujuneb ilusaks eeskujuks ka teistele eesrindlikele majanditele kogu nõukogude liidus. Suur tänu, kallis Eduard Vilde nimeline kolhoosipere ja õnnelikku kätt teile oma õitsva majandi edasiarendamisel. Edasi lubage minul isiklikult teha väike omapoolne avaldus. Mina olen kuulnud tänasel päeva jooksul Eduard Vilde nimeline kolhoos pea plaane asutada oma kalamajandit või kalafarm. Muidugi ma sugugi ei taha öelda, et Eduard Vilde nimeline kolhoos seda ei suudaks omal jõul ehitada või teha. Aga mina olen üks neid inimesi, kes on omast kohast kala haige, neid on kirjanike hulgas veel teisigi. Ja mina leian, et paremini kui see raha minule läheks tema meie üldse kalamajanduse tõstmiseks, siis järelikult Eduard Vilde nimelise kolhoosi kalamajandi arendamiseks ja edasi meie kalavete rikastamiseks. Sel eesmärgil määran mina selle preemia Eduard Vilde nimelise kolhoosi käsutusse kalamajanduse arendamiseks. Eesti NSVs. Ühtlasi palun seltsimehi Vilde lasi arvesse võtta, et vabariikliku kalaspordi presiidiumi esimehena tahan mina hoolt kanda selle eest, et kalamajandi rajamisel kolhoos oleks igati kindlustatud teadusliku ja asjatundliku abiga sest tõeliselt kati õnnelikult võime üksnes siis olla, kui rikas on meie loodus, annavaid, kõrgeid saake, põllud, karjad ja kala v. Olgu virivoodus teie põldudel kosugu kari ja kasvaku kala. Jõudu tööks ja uuteks algatusteks. Lugupeetud kolhoosipere. Liiga päevaga jõudnud. Kellena teie, seltsimees Veskimägi, kolhoosis töötate? Kolhoosnikuna eriala? Ma olen olnud nii põhimõtteliselt öelda nii selle hobusekasvatuse alal suurem tõufarm, kelle eest ma ju Moska näitusel olen nii eriauhinnad, kolm medalit. Ma hakkan kohe vaatama, kust need rahad, vennas, kõlbsuvad mina Arvici ees ja nüüd siis seltsimees nõrkse, teie igapäevane tööala kolhoosis, olen mesinik ja nii palju kui ma tean, olete te mehed mõlemad, kes on vilunud, kaaluma mitte ainult mett ja kaeru vaid ka kaasaegse nõukogude eesti kirjanduse kolhoositeemaliste teoste kunstiväärtust ja ideelist löögijõudu, eks ole, te olete mõlemad Vilde nimelise kirjandusauhinna žüriiliikmed, oleme küll. Sedapuhku praeguseks on esimene Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind välja antud. Aga kas me ei meenutaks praegu seda, missugused kaalumised, kangutamised enne seda väljaandmist olid ja kuidas siis otsus langetati teoseid, mis tuli kõne all, oli võrdlemisi vähe. No see ei ole saladus enam, nimetame nad siis ära. Need olid siis sirge maa ja rahvasirge maa ja rahvas. Osvald Toominga, see 12 aastat. Ja seal olid veel ka jutu all näiteks leebe lehti ühes majas ja Väino Ilusa kand maas krab rohkemgi mõnid. Aga nii kui esimese teosena ei tulnud kõne alla need teisi ja, ja selle koha pealt ma võin siin täna öelda teile, et jeen Tommingas natukese maa, et tema hakkas otsima hiljem neid, kes seda kolhoosikorda ei taha nagu tunnistada ja ka nagu sinu naabruses vana pahanduse poiss, kes vaatas veel kuidagimoodi, et saaks selle aasta või kaks üksik talu perena olla vallapensionist ilma, nüüd jääb selle tõttu pensionist ka ilma v2 naabrumees kallis kasuvend, et tema veel ei uskunud selle kolhoosikorra siia, sügab kukalt nüüd küll nüüd kukalt ja on nii peale veel pahaneti oled nagu selle määrad, et miks te mu minu maha jättis. Kui ta nägi, siis ta jõudis ka lõpuks otsusele, õigideon kolhoosi tee, aga nüüd on ta natuke meist maha. Meil on ju lihtne külaelu teemadel kirjutatud kirjandust analüüsida, võtate lihtsalt omaenda kolhoose elu nagu Pariisi algmeetri, eks ole. Ja sellega võrdlete justkui eluline on. Kas ta vastab meie elule, maaelule ja tänapäevale või ka minevikule. Täpselt nii, ja edaspidi jääb ikka see, et valgustada kolhoosiküla tegelikku praegust uut kolhoosikülaelu. Et see mats ei ole mitte linnameest halvem. Selge pilt, nagu näib, oli žürii otsus üsna üksmeelne. Vaatamata sellele, et kaalumisi eestiks oli ja kaalume, peavadki olema. Aga žürii otsus oli üksmeelne. Saalisson järg vahepeal jõudnud tervitusteni, neid on palju. Praegu on kõnetoolis hallipäine kasahhid. Seltsimees isensanoff annab edasi tervitused Kasahstanist ja tema ääretutelt uudismaadelt atroosinik. Ta ütleb, et on väga rõõmus, et just eesti noored panid uudismaadel aluse praegusele võimsale teravilja sovhoosile. Pravda. Seltsimees esemele kinnitab August Lepasaare kuuere väärile kuldselt helkiva medali. Parim. Uudismaaharija, sest ta kolhoosi kirjandusauhind on esimene vagu ühel toredal uudismaal. Talbuna hoone kaasa viidi jõgiga. Tead, inimesed, kuidas seni pidu läinud, on väeti pidu täies hoos, olemata rahvas ega ei ole vist ei saa ka nii palju inimesi avamisel oli, siis olid ka seinad väljapoole pungis ja klubisaal on meil väikene jah. Tõsiselt seda ütelda, kui mina käisin 55. aastal Moskva näitusel ja nägin sedasama niisugust, umbes samasugust tüüpprojekti, kolhoosnik, kolhoosi klubi, kloosi, maja, ja siis ma mõtlesin selle juures on suur ja võimas maja nurgas, meie sissetulekud on sel ajal nii väiksemad veel väiksed ja et kas meie omal ei saaks luua, et mina olen küll juba enne ühiskonnategelane olnud siin nurksega seltsis, kui me Cadila rahvamaja tegime, sellega oli väga suured võitlused võlgades raskustes, aga me neis kuidagimoodi võitlesime välja segarahva vahel ka alles. Ja nüüd mõni aasta hiljem on Meile omal samasugune, nagu meil siin kohapeal hüüdsid, kreml valmis ilma võlgade oma kohaliku meistrite kätetöö. Need ussid ei lagune ega varise ja tänasel päeval ta kipub juba väikseks ja üsna kipub ka, juba ongi mitu tundi tagasi läks juba lõhki? Ei seinad, pragu ei, on algusest peale, kohe oli ta kohe väikene. Noh, siin on lahendus lihtne, selles teete noortemaja, kus toimuvad tantsuõhtud, kohtumisõhtud viktoriinid. Aga klubiks kultuurihooneks. Ta üles neli korda suurema raha poolest meil jõudu oleks, jah. Aga kas te seda aega mäletate, kui praeguses üldtuntud Vilde kolhoosis, kes on suuteline panema välja esimese kolhoosi kirjandusauhinna Nõukogude liidus maksti normipäeva eest 45 kopikat? Mina olen, mina olen esimene kolhoosiasutus ja, ja sain maksta esimesel aastal ainult 25 kopikat, 20 kopikat, mina olin külma, hakkasin esimesel aastal rubla 12 ja alla selle enam ei langenud vanas vääringus vanas vääringus ja seepärast meie kolhoos seisab koos viiest väikesest kolhoosist. Ja meie kuulume nii iga viies peaaegu ise kolhoosi, jälle. Mina olen väiksemast kolhoosist, jah, ja seal oli siis kõige väiksem tasu vanas vääringus 25 kopskoobiga USA-s alla kolme kopika üks trammisõit päevas ja praegu on suure Vilde kolhoosi keskmine päevatasu nelja ja poole rubla ringis on neli ja pool rubla uues vääringus juba ühesõnaga tolleaegse mõõdupuu järgi siis 45 masin 25 kopikat oli naturaaltasu oli nii et 150 korda on tõusnud ka praegu on ainult rahaline tasu. Üks asi on ikka see, nüüd me maksame pensioni 70 kuni 80000 praeguseni ringlus ja sel ajal, kui Lepassaar see tuli, siis oli terve kolhoosi tulu oli 78 vot aastas ja nüüd me maksame juba pensionär seda nelja protsenti, siis peabki vunts liikuma kolhoosimehel. Heina kolhoosi mees juba on mõeldud selle juures, aga võõras linnamees veel mõtleb, et kui palju see nüüd, kui ta, ta saab nii kerkida ei ole midagi vabariigil on ka igas teises ajalehes räägitakse teie kolhoosist. No ja võib-olla et liiga ülistavad, aga tõusu olen praegu põllumajanduses igal pool juba nende aastate jooksul. Mis te Arturi laulust arvate, praegu just saalis käiv? Ei kuulegi rinde laulu veopoisid, laula, rinne laulab, laulab, aga ei saa kuidagi lähedale. Ei sa lähed, katsume trügida. Palun andke nüüd seltsimees helioperaator peale, mikrofonid saalis. Lapsed valmis juba neete vormikesed, mille tihti me saame varsti kätte panna. Ma tulin vaatama nii nagu Toots kiire, lihtsalt selle, et kas sülti ja rosinasaiaga on, on kõik, kõik on võimalik saada neid. Ja kõik oma vabriku töö. Sealiha põdraliha ja kõiki põdraliha ja kõiki. Mul on tunne, et üks on vist juba läbi või? Jah, ja need on ainult pea ja sarved on seina peal edenenud juba keemias. Põtra silmu kus te kala saate, te ju kolhoos seni veel kala ei kasvata ega, ega püüa praegu kasvatajaga tuleva aasta kindlasti läheb lahrallime laieneda, leks värsket kala juba ette läinud. Nojah, ja teil on kolhoosil ja nimi ja kuulsus, kes teile laenu keelab? Kuulustini, tagumine tuba või? Samal ajal? Näete, meil siin, palun rääkita meie kokaga, aga see on kõik, samuti aste, vilunud kokad, kui möödusin, lõigatakse kohe need ja, ja kas või pöialmaaga peast ruttu saaks. Kuulge, aga, daamid, millal siis teie pidu hakata pidama? Naistepäeval, naistepäeval ja nüüd ma tõmban neid kaablitega pikali, päeval võitjate jälle meile külla tulla? Oi aitäh, aitäh. Palun aitäh kah sellist külaskäiku järjest ja üks keskmise tervisega inimene vastu. Aga kui lubate, ma jaanipäeval tuleksin siis hea meelega. J. Need on külalised Lätist, kes selle lauluotsa üles võtsid. Ja kuigi neid on siin ainult paar-kolm, tuli välja päris ühendkoor. Pidu jätkub tõelises sõprusringis, kõneleb ukraina kirjanik seltsimees Šljak. Mäe pil jäi paar aastat. Niisugune oli kirjanduse, kolhoosikorra ja rahvaste sõpruse pidu kolhoosis mis kannab Eduard Vilde kustumatut. Mine. Aga jaa? Jaa jaa. La. Ja. Aga jaa? Jaa jaa.