Tänase õhtu Tšehhi külalised on kaks eriti aktiivset ja säravat muusikut mitmekülgset korraldajat Jaak Saar ja Tanel Ruben, keda võiks nimetada ka eesti džässi sõduriteks, sest nad on aidanud Eesti džässielu edendada ja edasi viia. Ja täna tulebki juttu eesti jäts liidu 10-st aastast 10 aastat, see on päris soliidne igaühele organisatsioonile. Ja et elus püsida, selleks on vaja ikkagi väikse pingutusi teha. Aga oleks tore öelda, tere Jaagule ja Tanelile tööle, sest kas te olete? Ta jätkas liidu tegevuse organiseerimisest ka kunagi ära väsinud. No kohe sellise küsimusega alustada. Eks ikka, ja on olnud perioode, kus käib üle ka juust, et me tööd on olnud tohutult palju ja kui sellest seadestid alguses räägiti, siis töömahu kasv oli nagu täiesti plahvatuslik ja ootamatu, et eks ikka oli selliseid raskeid momente ka. Ja Tanel on sul meeles, see algus? Päris esimene koosolek. Jah, loomulikult meeles päris alguskoosolek, kus kõik inimesed olid koos oma suurte soovidega ja unistustega. Aga nüüd võib-olla ma sekundeeriks Jaagule seda, Jaakko, vedanud sessi liitu esimesed viis aastat ja järgmised viis aastat. Mina vedanud. Minul langes nagu lihtsam osa sellest protsessist, kuna masina juba töötas. Muidugi oli vaja lihtsalt asi üle võtta, see algus oli tõesti keeruline sest me ei teadnud täpselt, mida teha, kuidas teha, millal teha, kellega teha, kuhu teha? Aga põhiasi oli olemas muusikud, kellel oli suur soov mängida. Ja noh, nüüd on neid kohti, kus jätsu saab mängida ikka päris palju. Ja meil on siin musitseerimas Raivo Tafenau, kellel on lausa omanimeline klubi. Kindlasti üks esimesi asju jätsu liidu koosolekul oli eesmärkide püstitamine, et mida muusikud siis soovisid ja mis oli siis tol hetkel võimalik, mis olid need esimesed lähemad lihtsamad eesmärgid? Me tekitasime sellise aju rünnak grupi tookord, kes inimestest, kes olid nagu muusikud, kes olid nagu aktiivsemad ja kellel oli kes, rikka nagu esindasid erinevaid huvigruppe või erinevaid põlvkondi ja me käisime koos ikka päris mitu korda tollase otsa kooli direktori Madis Sanderi kabinetis, tegelikult Jatsu liit põhimõtteliselt püsti pandud sealt otsa kooli direktori kabinetis ja me arutasime seal kõikvõimalikke asju, tegelikult nagu nojah, nii-öelda haigu ideede välja pakkumine ikka selline tüüpiline ajurünnak käis lihtsalt panime kirja ja siis pärast arutasime, et mis nagu võiks, mis võiks ja ja noh, põhimõtteliselt need ideed on, on nagu tunnistada, nagu täitunud juba tundub, et see Atsu liidu minek nagu oli alguses kiire, et see areng Rex ruttu. No üks tähtsamaid asju, ilmselt oli ta oma lava käivitamine ehk jätso klubi. No ja Tallinnas ei olnud üldse olnud regulaarsed kontserttegevust või klubikontserttegevust juhatuse otsus ja see oli nagu kõige tähtsam küsimus, midagi käima saaks ja sellega läks nagu kuidagi ja nagu isegi veidralt, et et kui me pidasime, siis teadsid haavakoosolekut. 26. aprill 2004, siis pärast seda me mõtlesime, me, lähme vaatame siis või nagu otsimise kohta ja ahven ütles, et tema teab head kohta, et tookord oli sellest veel Baskini teater. Mis oli siis ju randade? No teatrile oli selline ülemineku aeg. Ja seal siis vanas Sakalas all oli siis see saal, mida kasutati Supiteatri tegemiseks. Ja kus mängiti siis päeval ka head muusikat, aeg-ajalt sellist kergemat ja läksin vaatama ja samal õhtul ja jättis hea mulje. Ja nagu põhimõtteliselt ei saa mulje, et akustika oli hea. Sobilik aga see, et kui sinna tuleb vähe rahvast, et siis nagu on ikkagi mõnus mängida meie ootajaid ei olnud väga optimistlikud, et ei osanud nagu arvata midagi sellest klubist. Kass, keda see, keda see huvitab. Aga, aga, aga jah, et see klubi oleks käima siis oktoobris samal aastal. Ja esialgu reedeti oli nii või. Jaa, ava ämm ja, ja sinna tuli nagu meeletu mass inimesi ja ma siiamaani aru sinna müüdi 300 piletit, no see nagu siiamaani metsik männomee nagu keerasime selle ära, et me sinna üle 200 vist ei ole pärast müünud, et see nagu noh, seda siis. Ta süles fuajeesse välja. Jah, et see, see nagu lõi kõik meie ootused, et me arvasime, kui sinna tuleb 70, siis on nagu juba väga mõnus. Aga, aga jah, et see läks nagu väga-väga hästi ja väga õige koht ja ja teater oli ju alguses esimesel aastal oli ju peaaegu tühi, sest et need vanad võlad oli vaja klaarida ja meil oli see maja nagu hästi lihtsasti käes ja ja teater on muidugi teater. No 99 on ju noh, algusest peale on olnud meie jaoks tohutult sõbralik ja mõnus partnerite. Et me oleme alati saanud nendega läbi rääkida asjadest, mida meil vaja on ja ja noh, kesklinnas selline tore koht. Lihtsalt super aastaid juba, et alguses mõtlesime, et kui saaks mingi neli, viis aastat teha seda siis kui äge see oleks ju, kui palju see muudaks eesti Jatsu pilti ja nüüd on 10 aastat tehtud ja, ja noh, on muutunud veel palju rohkem, kui me arvasime paremaks. Ja oleks aeg jälle muusikat kuulata, ekspeaaegu kõik Eesti džässmuusikud on ikkagi sellest no 99 lavalt läbi käinud ja valiksime midagi nooremast generatsioonist ehk Joel Remmel Trio. Tanelile on vist värskemalt meeles, et. Kas jätsu klubil on olnud ka oma tõusud ja mõõnad ajada, et mis, nagu rahvale rohkem meeldib? No sõltub, millest me räägime, kui me räägime, teater NO 99 klubist, siis neid tõusu Sid ja võõrasid on mul tõesti ei olnud võimalik jälgida. Ja tõsi, tõsi, nii on, et on olnud perioode, kus on väga palju rahvas käinud ja on perioode, kus on see huvi nagu maha kukkunud. Aga kui me räägime tänasest päevast tänasest olukorrast, sest tuletan meelde, paljud võib-olla ei tea, tegelikult no teatris on toimunud väike remont. Klubi ei asu enam keldrikorrusel, vaid on nii-öelda esimesel korrusel ehk sealt, kus oli vanasti fuajee. Ja klubi On on kõvasti suuremaks läinud, sinna mahub palju rohkem rahvast. Restoran muutub väga hubaseks. Ütleme niimoodi, et see remont mõjutab ka väga palju taas käidavust, nii et raske on väga palju inimesi kontserditel. Vahest isegi tuleb mõni veel või telefonikõne, kus mõeldakse polümeraas rohkem pileteid, müüsime. Et selles suhtes on jälle positiivne. Et kindlasti neid soovijaid, kes tahaksid mängida, on rohkem, kui klubi suudab vastu võtta, et mis põhimõttel sa valid muusikuid sinna. No ma püüan olla väga demokraatlik, et mul on ikkagi arvutis olemas viimase kaheksa aasta siis Moostanud programmid ja ma vaatan, kes on palju mänginud, et et ei tekiks üledoseerimisel tuleks ikkagi võrdselt ei antud enam-vähem kõigile. Ja loomulikult kvaliteet on kõige tähtsam. Et ma tean, et inimesed on võimelised kaks kontserdi poolt läbi viima noh, ütleme ühesugust kriteerium sellepärast on aga kindlasti mitte oma maitset oma maitselt vajadusteks. Ja üks mõnusamaid esinejaid, kes alati nagu päris palju rahvast toob, on Sofiakene, meil Sofia Rubina, kes veoklis õppis ja ja kes on alati väga särav ja julge ja energiline. Kas kuulaksime natukene Sophiat? Iga kontsert tahab ka ettevalmistust saada ja tihtipeale muusikud tulevad välja oma uute kavadega. Ja kahju on, kui nad saavad mängida ainult klubis aga õnneks on tekkinud järjest uusi esinemisvõimalusi. Ainuüksi soliido raames ju, et kuhu täna Eesti džäss jõuab? Regulaarsete jõuab PA seitsmesse linna, et Tallinn on siin tõesti Tartu, Viljandi, Narva, Kuressaare, Sillamäe, mis ma veel Rakvere Pärnu kaheksa linna kokku, nojah, et see Sillamäe on, aeg-ajalt ei ole, aga ütleme niimoodi jah, et tekkinud juurde tekkinud see linnakaart on läinud aastatega suuremaks. Ja millised positiivsed üllatused on siis väljaspool Tallinna, et kuidas seal külastatavus on? Et hitte on olnud nagu erinevad erinevad hooajad, praegust seisu teadis Tanel. Ma arvan, ikkagi hitt on tartu praegu sa saad aruharva ka loovutada, Tartu on väga-väga tugev klubi praegu ja Narva on väga värske, et selles sügisest nii-öelda hakati korraldama kontserte uues kohas. See on siis Tartu Ülikooli, mis tal on siis Narva kolledžisse olles lühidalt öeldud. Et ühesõnaga kontserdid, no vot seal ma olen ise ka kõigil seal korra ja ära läinud, mis olukord seal on? Tõsiselt tore ehitis ja ilmselt tulevad sinna suure rõõmu entusiasmiga kuulama, seal saab osta kohvi ja kooki ja süüa. Ja see kontserdipaik meenutab natuke naatriumi või sellist avatud ja vaba mõnus. Ja aga akustikaga probleemi pole tekkinud või et mõnel pool on aatrium väga suur ja kõlav, aga aga selles mõttes? Ta ei ole seal väga hea akustika, nii et et kõik need kontserdipaigad, kus džässi mängitakse, minu arust on akustika suhteliselt hea. Nojah, see tähendab, et Eesti kaitseliit aitab ka eesti jazzmuusikute taset tõsta ja nõuab, et hakkaks natukene nagu pingutama ja ja kellel rohkem rahvast tuleb ja kellel põnev, põnevam kontserdikava on, et ilmselt on siin väikene, selline võistlusmoment ka ja see on kindlasti väga hea. Aga ja kas see kõik ei oleks võimalik, kui meil ei oleks head džässiharidust, et kõik see on kuidagi omavahel seotud? Nojah, et Muusikaakadeemia jazzmuusikaosakond hakkas samal ajal pihta kui jazzliit. Ja eks me neid asju oleme palju juba koos korraldanud ja teinud asju, et mida ma tegelikult tahtsin selle repertuaari kohta viie pealt, et mida Hanne siin mainis, et et vot tookord, kui me 10 aastat tagasi hakkasime seda tegema, siis ikkagi nagu eesti muusikut. Unelm oli mängida võimalikult tehniliselt ja kiiresti, ikkagi sellist nagu traditsioonilist sealses muusika ütleme nagu kuna me tulime, tulime nagu sealt valelt poolt raudset eesriiet, siis ei olnud kunagi võimalust seda teha ja ja see oli nagu selline kuule, seda püha lehm või iidol, mis seisis kauguses kättesaamatus ja, ja tegelikult ju see selle jazzmuusikatäie austusega seda vastu on nagu ikkagi noh, oluline aga, aga, aga ja mingis mõttes ka nagu minevik, et huvitav oligi see, et mida rääkis siin 90 900 klubi esimene helimees, ma mäletan, et ta rääkis, et see oli väga lahe, et vaadata, kuidas esimesel aastal nagu ansamblid mängisid nagu küllaltki palju neid samu lugusid mina ei olnud siis eni mees ei olnud üldse Jatsu jätsime ja tema ei teadnud, mis lained on. Mängiti pallirats, muusika standard. Ja siis kusagil teise aasta poole pealt hakkasid nagu ära kaduma läinud, et kõik said oma standardid ära mängida ja siis hakkasid, vaatavad, mis edasi nüüd annab teha, et et selles mõttes oligi nagu head tehti see, need kaovad ära, mida kusagil teha Eesti saanud hirmsasti taheti ja siis hakati nagu oma peaga mõtlema, et et noh, minu arvates seadus ei tu nagu põhiline noh, võib-olla nagu teine ja ma arvan, et ongi ikkagi see, et meil on nagu tänaseks siis olemas kiba, küllaltki lai kontingent, väga erinevaid muusikuid, kes teevad omi komiprogramme ja see muusika ongi väga erinev, et, et ma arvan, et võrreldes kümneaastase pildiga eesti jazzmuusikas me ei saa nagu üldse võrrelda tookord ikkagi noh, enamus seltskonda mängis ikka väga nagu seda niisugust ühtemoodi. Ja tänapäeval meil on nagu siis neid nagu variante palju rohkem. Ja ei, see on tõepoolest tore ja seda paljud isegi kadestavad, et kui ma ise olen kuskil käinud ja džässiklubides kuulamas ütleme endise nõukogude liidu territooriumil, siis ikkagi kui mängitakse standardeid, siis ikka tulevad needsamad lood ja see on juba nii lõpmatuseni ära tüüdanud, et et mulle tundub, et vahepeal on isegi oleme meie siin teise äärmusesse läinud, et me ei taha neid standardeid kuulda ja nendest jääb nagu natukene võib-olla isegi puudu jällegi teisest küljest aga, aga see, et igaüks oma peaga mõtlev ja vastavalt oma võimalustele siis ka arendab muusikalist mõtlemist ja pakub kuulajatele, et see on igati positiivne. Ja et ega meil muusikuid lõpmatusse paljud ei ole, võib-olla 200 ringis on džässmuusikud ja mis te arvate, et kui ruttu ring täis saab? Ma ei usu, et Rinkoloogi täis saab, asi on selles, et kogu aeg tuleb uusi inimesi peale ja uued ja vanad omavahel kombineeruvad ja võetakse välismaalt keegi juurde, et see on lõputu protsess, mina ei näe dring Tõnisson. Jah, ja mõne instrumendi mängijaid on üsna vähe nagu akordion džässis. Aga Jaak Lutsoja saab sellega suurepäraselt hakkama. Ja Lutsaja mängis sügishooajal ka väljaspool Eestit, nii et ma usun, et Sist eestijätt, liidul on siin oma roll, et muusikud on saanud üha rohkem esinemisvõimalusi ka väljaspool Eestit. Kuidas sellega on, et kuidas see, kas on nüüd tänu nendele heliplaatidele, mida jätsiliit on välja andnud, juba kuus? Tervenisti, see on siis üle iga aasta ja? See annab nii ja naa, nüüd viimased A duublit siis üle aasta, aga näiteks Jaak lutsajast rääkides, siis tema tõesti ongi saanud oma välisesinemised tänu nendele plaatidele tegelikult täiesti otseselt. Et neid plaate on. Antud messidel ja korraldajatele ja ajakirjand, kelle ja kusagilt kellelegi on jäänud kõrva ja on valitsuses tema, et et ikkagi need plaadid On vajalikud, need on vajalikud jaa? Jaa, jaa. See on siis hea võimalus ka mujal maailmas kuulata Eesti džässi ja loodame, et neid huvilisi tekib järjest-järjest-järjest rohkem. Aga tulles tagasi nüüd kodumaale, oli juttu, et et niivõrd palju erinevaid esinemiskohti on ja kas see tähendab, et väljaspool Tallinna on ju väga raske korraldada, kui sul ei ole seal kohapealset huviliste seltskonda ja kedagi, kes nagu asja veab. Et kes on partnerid. Just partnerid on väga olulised sellel sellel teel ja kui rääkida näiteks Tartust, siis Tartu sõnul Pissarenko hetkel, kes meil on inimene, kes vaatab, et kontsert saaks ikkagi tõesti toimuma, tuleksid reklaamid välja antud piletimüük ja nii edasi siis Rakvere teatris Heigo Teder, kes aitab alati Tarlusele Ülle Jantson. Siis Viljandis on meil olnud Kristiina Alliksaar viimasel ajal, et tal on uus töökoht. Ta teeb seda koostööd nii nagunii kevadeni. Ja Kuressaares Villu Veski siis Sillamäel, Vladimir Võssotski ja Toivo Unt. Kas mul samas ka oleks siis jah, olen mitmel rindel, nii Narvas kui Tartus, pluss siis need asutused, kes seal taga, eks ole, kes teatrid ja mujal loomulikult. Ühesõnaga, suhtumine džässmuusikasse on väga positiivne ja ja kuidas teile tundub, kas jazzi kõlapind või, või olulisus Eesti muusikapildis on kasvanud nende 10 aasta jooksul? Mina olen kindel, et on normaalne kontserdimahud on kasvanud ikka väga palju, et see see jazzmuusika kättesaadavus publikule kindlasti parand paranenud. Ja, ja noh, tundub, et nagu ikkagi igale poole nagu publikut jagub, et me et järelikult seda on vaja, et et võiks olla veel veel rohkem erinevates kohtades. Ja, ja noh, küsimus ongi see, kuidas jõuda inimesteni heads muusika puhul on ju eelarvamusi tekitatakse kogu aeg ja ütleme ikkagi on ju maraga meedias on ju mainstream tegijatele nagu noh, ikkagi nagu kasuks. Noh, et nagu anda aeg-ajalt vihje detsember, muu värk, see on niisugune nishivärk, et kahjuks kahjuks jahe noh, heads kindlasti on üks selline nii-öelda nagu nišimuusika, mida, lihtsalt mis ei jõua inimesteni, et seda tuleb nagu viia neile koju kätte ja ja tihti see neile meeldib, et see on ju, eks Anne viinlasti Ratscarest oskab rääkida. Tihti tuleb ju uut publikut, eks ole, ja siis nad on nagu hämmeldunud, et ei olnudki. Ja vastupidi, et ta oli väga põnev, tulevad teinekord veel nii, et see, see töö on nagu lõpmatu, et leida uut publikut ja tuua muusikat nendeni ja noh, selleks on vaja ka väga-väga erinevaid lähenemisnurki ja eks selline väga eriline ansambel, see, kus te, Tanel ja Jaak mõlemad mängite koos siis Andres Mustoneni ja Taavo Remmeliga Eesti naaberriikide muusikud on tihtipeale meid kadestanud, et jäts liit nii tõhusalt töötab. Ja küllap te teate paremini, kuidas on organiseeritud Soomes, Lätis, Leedus see muusikaelu, aga tundub nii, et meil on siin kõige aktiivsem džässielu selles mõttes, et muusikutel on ikka päris palju esinemisvõimalusi. Ja eks see võttis omajagu aega ja pingutust, et leida partnereid siis väljaspool, kuidas õnnestus? Ma arvan, see on juba õnnestunud nii-öelda aste-astmelt, et midagi pole ju korraga tulnud. Jahvibrasid olgu see siis näiteks seda soomlaseks. Nojah, et tegelikult see rahvusvaheline mõõde oli nagu algusest peale ka Ats liidu põhiunelm, see siduja, see nii-öelda hüüdlause on ju, et mis on siis ka vist põhikirja esimene laseb Eesti jazzliidu ülesanne propageerida eesti jazzmuusikat kodu- ja välismaal ja ja välismaa suunal, esimene üritus tegelikult toimus vist 2006. aastal, ma arvan, olite eesti jätsipäevad Peterburis, mida siis korraldas tookord sealne konsul Riina Aasma ja kogu ülejäänud konsulaat oli ka abiks, nad lihtsalt otsustasid, et teeme midagi ja, ja sealt hakkasid tekkima siis Venemaa kontaktid, mida, mida me ju mitut moodi oleme kasutanud siiamaani ja ja praegu ju kaetaks oled kasutanud seda Narva klubi jaoks kuusis olnud. Ta üritab tuua aeg-ajalt Peterburist twitteri muusikuid ja teha ühisprojekte nagu luud, luua mingit silda, et tegelikult ju puder on ju äge kohta, aga aga noh, kõik see nagu lõigati ära 90. aastal üheksakümnete alguses ja seda nagu on mõistlik taastuda. Aga ja siis umbes samal ajal ju siis nii otseseid kui jätskaar tookord siis astusid eulop džäss networki liikmeks, mis on Euroopa jätsi korraldajaid ja ja neid igast katusorganisatsioone ühendav organisatsioon ja ja seal sai siis nagu väikest viisi seda Eesti plaate poetatud, nagu on üritatud nagu pildil ujuda, et tegelikult ega nad ju ei mõtle kunagi sellega, et Eesti seal võiks olla, jadas muusikat, meil ei ole lihtsalt seda traditsiooni nende nende silmis. Ja viimased aastad oleme käinud ju maailma suurimal jazzimessil jazza, Heep preemenis ja ja üldiselt ollakse meiega nagu harjutud, et et ma arvan, väga hea reklaam. Meie muusikale oli ka 2011, Tallinna kultuuripealinna raames toimus siis. Sest Netagi aastakonverents Tallinnas, kus me siis tegime sellise suurema šokeisiga mitu päeva ja ja tegelikult see nagu tundus, et nagu õnnestus, et väga positiivne tagasiside ja arvustused olid head ja ja on tulnud sealt ka esinemisi meie muusikutele. Et noh, üldiselt nagu teatakse, et Eestis nagu mängitakse hästi ja on, on huvitavat muusikat, et need küsimus on see, et ütleme, meil ei ole sellist jätsi superstaari üle maailma tuntud nimed, nagu ütleme, kas või meil on heliloojate hulgas et kui nüüd keegi õnnest kellelgi õnnestus ennast läbi murda, siis ma arvan, et järgmistel on nagu juba lihtsam, et tegelikult selline noh, soodus pinnas on olemas üldiselt kui Euroopas arvatakse, et Eestis on päris heal tasemel, et mulle tundub, et see selle tee, me oleme suutnud läbi käia Ja kus iganes meie muusikud on käinud, et nendega on ju rahule jäädud ja võib-olla see superstaar on järsku Kadri Voorand kes läbi murrab. Igatahes Eesti liidul on päris kena tee käidud 10 aastat ja iga aastaga on siis lisandunud uusi tegevusi, uusi ansambleid, uusi ideid ja mis nüüd tundub, et mis need tuleviku eesmärgid kõige tähtsamad on. No ma arvan, et esmane eesmärk on seda masinavärki nagu käimas hoida, et see nüüd on kasvanud päris suureks ja me üritame oma omasta organisatsioonilist poolt paar natuke nagu järele aidata, et kui siiani me oleme nagu praktiliselt muusikud kõik Eike pidanud ise tegema siis nüüd on noh, ütleme, me oleme nüüd saavutanud ka selle, et meil on keegi nädala lõpuks, kes asju nagu ajab ja, ja, ja, ja samuti on nüüd pärast pikemat ootamist tekkinud nooremast võidame järgmisest generatsioonist, muusikuid, kes nagu on huvitatud asjaajamisest ja jätsid esindamisest ja, ja see tähendab seda, et meil on lihtsalt rohkem energiat, me saame olla igal pool. Et kui mina või Tanel kahekesi seda peaksime nagu tegema, siis me lihtsalt puht füüsiliselt ei jõua. See on, ma arvan, väga tähtis ja ja teine tähtis asi on muidugi siis uue publiku koolitamine ja praegust on nagu õhus selline projekt, et. 2015. aasta on meil kuulutatud muusika aastaks ja me loodame väga, et kultuuriministeerium selle muusika, kas ta siis nagu pühendab noortega tegelemiseks et just noortelt noortele nagu viia kvaliteetset muusikat nagu koju kätte et praegu ikkagi. Raadiouuringud, mis on siin olnud, on nagu näidanud tegelikult nagu. Kurba tendentsi, et ütleme just need kõige nooremad head kuulajad nagu on, nagu väga kuulavad neid nagu väga mainstream raadiojaamu ja nagu nagu muu on selles infoväljas, et nad tuleb nagu sellest nagu pakkuda, neile tuleb pakkuda muid asju, et me peame sellega tegelema süstemaatiliselt, vastasel korral lihtsalt. Ühel hetkel on kuulajaskond vana Vanad, nad on ühesõnaga oma valikud teinud ja neid on nagu raskem mõjutada. Et siis ma arvan, et see on noh, ütleme, nats muusika ja ka muidugi teiste žanride põhiülesanne. Aga noh, lõppkokkuvõttes ma arvan, et laias laastus naeran, jäts, liit noh, peab olema selline, nagu ütleme, eesti jazzmuusikapüramiidi alus, et mida laiem ta on, seda kõrgemale tippudele lasega jätskaar saab teha suuri kontserte. Siin. Aga seda, et, et kui me, kui me suudame nagu kasvatada siit nagu ütleme muusikuid peale ja publikut siis ma arvan, et see on nagu ka teistel lihtsam. Jah, ja see on tore, kui kõik tegutsevad ühise eesmärgi nimel, on need meie väiksemad džässiklubid ja festivalid ja Eesti Kontsert ja eesti liit aga siis. Sünnipäeva gala on meid ees ootamas ja seal on siis palju häid ansambleid esinema juba esimesel veebruaril. Kas on lootust, et kala kuskil teises linnas ka kordamisele tuleb? Hetkel seda mõtet pähe palu tulnud, aga ausalt öeldes, kui vaadata neid müüginumbreid, siis tegelikult me võiksime vabalt korraldada veel ühe kaala ilusti. Aga lohutuseks neile, kes nüüd ei pääsegi skaalale. Tõstsin need piletid ei ole väga palju müügis. Eesti Televisioon võtab selle ilusa kontserdi üles ja näitab seda käesoleva aasta jooksul kindlasti. Aprillist on olnud juttu, et mitmeid mitmeid kordi Siin kindlasti ja siis saab hea ülevaate ja järgmine võimalus on siis Tallinn Music Weekil jälle väikest ülevaadet eesti Tšassist kuulda. Ja eks me eesti džässmuusikat ikka mängima õhtu džässis ka ja järgmine kontsert, mis on jätk liidul nii tavakorras Järgmised kontserdid toimuvad siis 24. ja 25. jaanuaril Susanna Aleksandra siis neljandal jaanuaril ja siis päev hiljem esinevad muusikaakadeemia ansamblis. Nonii tänan, Jaak ja tänan Tanel ja eesti jazzmuusikutele jõudu, edu, palju häid ideid, head energiat ja ja kohtume kontserdilavadel ja eetris ikka jälle. Ja tänast saadet jääb lõpetama Meelis Vindi koos seisund power.