Tere tänases saates sarjast ilusad inimesed, tõuseme me igatahes maapinnast väga palju kõrgemale. No võib öelda ka nii, et saame tiivad, et pärast alla laskudes jälle ümbritsevat pisut teistsuguse nurga alt näha. Ehkki mõne inimese jaoks on olemine pealpool pilvi täpselt sama enesestmõistetav kui teiste jaoks näiteks kindla pinna tundmine jalge all. Ja Haldi Normet-Saarna soovib siinkohal head kuulamist. Lennuameti vaneminspektor ja endine Boeingu piloot Raivo Kask. No milline on ilus inimene? Ilu on vaataja silmades ja mul on vedanud kõikide inimestega, kellega kohtunud. Kui nad ka ei ole esmapilgul olnud ilusad, nad on muutunud pärast ilusaks. Nonii ma kujutan ette, et lisaks minule vaatavad ka tuhanded teised lendamist kartvat inimesed mingi erilise hirmu ja aukartusega lendurite poole. No öelge, Raivo käsk, no mis seltskond see ometi on, kes vähe sellest, et ise ei kardaan, on täiesti külma kõhuga, veavad ka lennukitäit rahvast punktist A punkti B, no mis seltskond lendurite seltskond. No ma ei ütleks, et nad ise ei karda, mina vähemalt olen kartnud küll ja oma tööaja jooksul ikka midagi, ma pean kartma. Tähendab, kui ma lendasin, siis kartsin. Aga lendurid teavad, kuidas seda hirmu võita, see on esiteks ja teiseks, nad on võrdlemisi kõvasti treenida selleks, et juhul kui tõesti midagi niisugust erakorralist hädaohtlikku juhtub, nad oskavad seest välja tulla. Ja ma ei ütleks, et ta oleks eriti erakorraline seltskond, võib-olla ta tundub erakorraline, sellepärast et Eestis ei ole neid väga palju, aga neid tuleb juurde kogu aeg üha rohkem ja rohkem ütleme liini lendureid, kaptenit peaks olema praegu Eestis kuskil 50 ringis. Seal on siis ütleme kõik lendurit või kõik kaptenid kokku võetud, kes praegu on aktiivselt tegevuses. Aga eralendurid, esimesed ohvitserid, testpiloodid ja üks asi, mis inimest lendama tõmbab, on see, et tal pole tiibu ja seal veel niisugune asi, et kui sa selle tunde oled kätte saanud, siis seda on raske maha jätta, suitsetamist ja ütleme nii, et see annab vabaduse tunde. Ja on üks fantastiline asi minu jaoks vähemalt. Ja see on selle aasta pimedamal poolel siis kui ma lendasin, ma nägin alati päikest. Vot sellest loobumine, ma arvan, et ühelgi lenduril ei ole kerge. No te üritasite nüüd küll natukene tasandada neid minu suuri emotsioone seoses lenduritega, aga noh, ma kujutan ette, et üks asi on jah nagu igivanast inimesed lendasid testi, neile vist seoti tiivad külge, oli nii jah. Ja siis ta natukene liugled seal kuskil, aga kui sa ikkagi andke andeks kohmakalt väljendust, vead seda jurakat lennumasinat koos iseendaga, kas see ei tekita mingit vastureaktsiooni, vahel? Vastutustunne on väga suur, sest ütleme, kui ma olin bowlingu kapten, siis mu kätte oli antud pool miljardit Eesti krooni lennuki kujul. Ja maksimaalselt võis seal olla 142 reisijat, kelle elud on hindamatud. Vaat see on tõesti tunne, mida ei tohi unustada. Aga Ma olen oma elus siiski, mis juba niivõrd palju lennanud, et seda erilisuse tunnet mul, ma ei mäleta, et oleks olnud, oli küll esimest korda erilise tunne oli mul ainus kord elus, kui ma tegin oma esimese langevarjud. Ja ma sõitsin pärast bussis ka Lasnamäelt koju ja ma vaatasin teiste inimeste peal ja mõtlesin, mis asjadega kõik endast kujutad. Vaat mina olen see õige mees. Julgesin hüpata langevarjuga. Aga praegu ja ütleme nii-öelda selle lõpuperioodil, ma ei tundnud seda. Muidugi, ega see amet, ta on tõesti, ta on tõesti väga, ma soovitaksin kõigile seda ametit, ainult et nii palju tarvis. Kõigile ta lihtsalt ei sobi. Jah, kahtlemata on ka niimoodi ütleme, et kui võtta nüüd ütleme need inimeste tüübid nii-öelda temperamendi järgi, siis parimad lendurid on sankliinikud koleerikud lendavat, kuid võivad teha vigu. Aga flegmaatikud, kui nad selle asja väga hästi kätte saavad, siis on see õudselt kindlalt käes ja melanhoolia tavaliselt ei sobi, aga meil ei ole ju puhas tippi. No tänapäeval on ju selline asi, et need lennukid on hirmus targad, eks reisilennukeid ka, tänapäeva lennuk on vist kui väga vaja võimeline ka tõusma ja maanduma täiesti ise. Iseaegu ise ei tõuse, maanduma on võimeline ise, aga selleks, et olles ise võimeline inimene peab selle programmi temasse sisendama jääda, peab olema iga hetk olema võimeline jätkama seda automaadi tööd ja teatud tingimustes, ütleme, kui pildikese kõrgus on alla 30 meetri ja nähtavus alla 300 meetri, siis ei ole lubatud isegi käsitsi maanduda, siis peab tegema seda automaat reziimis, see on küll pisut suurema kopsuga aga õigesse kohta ja nii-öelda edasi maa peal peab juba lendur teda autot edasi välja lülitame siis meda rattad, teda isegi. Aga kas see siis lisab nagu mingisugust kindlust, ütleme neile inimestele, kes täna söövad, lenduritaks, et oh, mul on ikka väga tark masin käes ja lennujuht on ka viimase peal seal radari taga ja. Jah, lennujuht on meie suur abimees, aga lenduri töö juures liigne või üldse see kindlus peab olema. Aga liigne enesekindlus tavaliselt vaadake, me ju ei näe selle metalli ja selle elektroonika sisse, mis tal seal parajasti on nii-öelda, kuidas tal hakkab, kas ta on haige juba või hakata katki minema tavaliselt ootamatult ja see ootamatus, see ongi see, milleks peab alati lendur valmis olema ja seda ootamatust juhtumeid, kui midagi ootamatut juhtub me tavaliselt harjutamegi, tavaliselt lennu ajal ei juhtu midagi erilist. Muuseas näiteks isegi tookord, kui siin ajakirjanduses kuumteemalise kui Estonian Airi lennuk nii-öelda kaotas lateraalsenarrigeerimise võime ja siis lendurid pidid oma ajusid pisut rohkem pingutama, et Tallinnasse tulla. Aga loomulikult nad kandsid sellest ette. Tähendab, olukord oligi säärane, et need nõndanimetatud endised nõukogude aegsed lendurid olime eluaeg lennanud analoogsete ümmarguste mõõduriistade järgi ja ütleme, digitaalset aparatuuri oleme kasutanud siis viimased 15 aastat. Ja kui nüüd juhtus nii, et see digitaalne läks korrast ära, siis loomulikult Lääne-Euroopas, kes on kasutanud seda digitaalselt juba 30 aastat. Ei mäletagi, mis on see analoogne ja testis hävitajad õhku, et meestel oleks kergem maha tulla nurga, milleks või abi antakse, milleks sellest keelduda, siis tekkis ju niisugune olukord, et mõtle, hävitajad tulid kõrvale, siin peab olema ikka erakordne juhus tõest. Kui lennuk kaotas lateraalset navigeerimisvõimega, see tähendab siis maakeeli, et lennuk eksis natuke ära. Ta ei suutnud väga täpselt oma trassijoont välja pidada, kuna enam ei ole lendamist raadiojaamalt raadiojaamale Ankordinaadist koordinaatide ja asukohta saab määrata küll Miste radijaamade peidimisega. Aga meil on maa peal lennujuhid, kes ütlevad, et kas sa oled vasakul või paremal. Palun andke mulle kurss. On räägitud palju maagilisest silmsidemest, mõne sõjalennuki piloodiga, see on teil olnud. Ei ole nii lähedal, ei tohi tulla, meil on intervallid vertikaalsest tasapinnas üksteise nii-öelda vastu tulevad lennukit mööduvad üksteisest umbes 300 meetri kõrgusel, kõrguste vahe 300 meetrit aga üksteise järgi. Me võime lennata mitte lähemalt kui 20 kilomeetrit, see on üldse müüt või siis inimesed enne jutt, see on sõjaväelenduritele on olemas ja nemad võivad tõesti, kui nad teevad rivis lendu ja ütleme, kui siin ma tean, minu tuttavad, kes omal ajal olid Nõukogude Liidu õhujõududes ja käisid tegemas patrull-lende Vaikse ookeani kohal ja sinnasamasse tulid ka nüüd need Ühendriikide lendurid, siis nad tulid üksteisele nii lähedale ja tundsid 11 ka nägupidi ja küsisid, kuidas, kas peres on juurdekasv tulnud või kuidas naise tervis on või midagi niisugust. Aga meil ei ole silmsidet olnud mitte kunagi, mitte ühegi teise lennuki meeskonnaga. Nii et see on rohkem sõjaväelendurite omavaheline side ja nüüd, kus teie kohta öelda, et endine lendur, sest et aeg teeb oma töö ja kuigi te olete triksistraksis härrasmees, nii väga enam lennuki kabiini lubada ei taheta. Nüüd võite te rahuliku südamega meenutada, kas on ikkagi olnud mõni selline üsna kriitiline situatsioon, kus te olete võib-olla isegi natukene Endast väljunud, ehkki seda ei tohi teha, aga inimene on ikkagi inimene ja endast väljunud ja siis jälle isenda tagasi saanud. Tehnikaga seoses mul ei ole olnud mitte midagi säärast, mille kohta ma võiksin ütelda, et mul oli raske. Raske on reisijatega, sest me oleme kahekesti, meil ei ole seal Eesti võimalust sekkuda. Stjuardessid ja Stewardit ja töösse. Aga reisijaid on ettearvamatu, publik. Lennukites on, juhtub mõnikord imeasju. Ja mõningate reisijatega on väga raske, näiteks väga ohtlik on see olukord, kui lennukist suitsetatakse, varem lubati lennukist suitsetada ja istmete solid tuhatoosid. Uskumatu, tegelikult need lubati ja oi, see keelati ära, ütleme, et kuskil üks 15 20 aastat tagasi. Kui Estonian Air sai oma esimese Boeingu, siis meil veel suitsetati, aga keelati kohe ära. Lendurid veel võisid suitsetada, siis lenduritel keelati ka ära. Ma ei tea, kas ma julgen öelda, et isegi mina olen lennukis seitset? Ei palun, selles ei ole midagi hullu, seal täies enam maa peal ka, aga siis juhtus ja siis juhtus niisugune, tähendab inimesed. Suitsumehed. Ma olen ka suitsemis olnud, ma tean omast käest, et vaat nüüd kui ta seal ikka kolm tundi on olnud, vaat ma pean selle koni kätte saama. Ja siis ta läheb tualetti. Eks ole, ja tõmbab seal. Aga see hais tuleb, suitsulõhn tuleb ju salongi ja nüüd, kui stjuardess läheb temaga riidlema, mis ta teeb, siis viskab selle prügikasti, aga mis seal prügikastis on paber ja mis sealt tuleb tulekahju, aga õhus tulekahju seal väga, minul ei ole niisugust asja juhtunud, minul on olnud niisugune asi, et üks inglise poissmees, lõbus sell, pistis oma tossud küdevast praeahju, mis meil, lennuk seal ja ütles, et ma teen nalja. Vot niisugune asja. Ja no nali lõppes sellega, et naljaga said tüdrukud hakkama ise. Aga kõige hullem on see, et ütleme, et minule säärane juhus, et nendele poissmeestele ei saanud anda, ei tohtinud, visiit tähendab, muutusid ülemeelikuks ja praktika juba nii-öelda kogemus oli see, et kui neid anda, siis lakkavad juurde nõudma veel ja veel ja siis purjus inimene on ju teate isegi, mis võib juhtuda. Ja ma keelasin ära, tüdrukutel ei tohi anda. Ja siis oli nii, et stjuardessid andsid sellise viski kätte, tahtsid veel rohkem ei saa. Miks kapteni luba adapterit näha? Aga noh, nagu te nägite, ma olen pikka kasvu. Ja siis, kui ma läksin salongi ja küsisin, et milles on probleem. Ma tegin natuke jämedamat häält kah, kui praegu olin niisuguse võib-olla et väga range pilguga, siis nad ütlesid, et probleemi ei ole. Eilse poissmees austab vormi. Aga nüüd Raivo keskteie lenduriks saamise juurde tagasi selleks ajaks, kui te sündisite, oli 1922. aastal loodud Eesti lennundus täpselt 20 aastaseks saanud ja öeldaks kodus ka kuidagimoodi asjaga seotud oldi vahel öeldakse kellelegi kohta, et näe, juba maast madalast või emapiimaga või kuidas. Ei, minu suguvõsas ei ole ennem lendurid olnud ja praegu ka järele tulevaid ei ole, tähendab, tütar mul töötab küll lennunduses, aga ta ei lenda. Aga asi sai alguse, võib olla naljakas, juttugi rääkida esimesest klassist tavalist, kui õpetaja ja küsib laste käest, esimene tund on alanud, siis tuleb järgmine, kelleks tahad saada maakoolis, nagu ma õppisin, siis oli ikka, kes õpetajaks, kes traktoristiks, keskmasin issiks, aga minu pinginaabrit, tema tahab saada lenduriks. Ja ma mõtlesin, et see on vägev amet. Ja ütlesin, et ma tahan ka saada lenduriks. Mingi naabrist sai esmaklassiline elektroonikainsener ja mina sain lenduriks. Aga nii on ennegi juhtunud, kui kaks sõpra ühe eestvedamisel otsustavad, et lähme näiteks näitlejaks õppima, siis on nii, et see-eestvedaja ei saa teps mitte selleks, aga see, kes ka selleks saab ja nii edasi. No ja siis juhtus niimoodi, et tegelikult see oli nagu, ütleme see on mul meeles, aga mu ema rääkimist mööda malevat lapsena väga palju joonistanud lennukeid, langevarjureid, seda ma ise ei mäleta eriti, aga kui ma läksin keskkooli Raplasse, siis seal sõjaväe lennuväli, vene sõjaväe lennuvälilennukid, seal siis päris palju lendasid ja see otsus ikka rohkem küpses nii-öelda keskkooli ajal. Muidugi ma ei tahtnud saada sõjaväelenduriks, mõtlesin, unistasin rohkem ikka tsiviillenduri ametist ja 60. aastal, kui ma lõpetasin keskkooli, siis oli just sõjaväest välja lastud miljon 2000 meest, nende hulgas ka päris suur hulk lendurid ja nõukogude lennukoolidesse ei võetud. Ma läksin siis Tallinna lennujaama praktiseerima vene keelt. Kahe kuu pärast oli mulda täiuslikult omandatud koos rahvaluulega ja 61. aastal maastasingi lennukooli. See kestis kolm aastat, siis ma tulin siia tagasi ja ma olen siin Eestis lennanud, noh siis mis tuleb 42 millegagi aastat pluss kolm aastat ja need 45 aastat on minu see õhus viidid, tahet ja selle aja jooksul siis on õhus oldud kaks aastat ja üle kahe poole aasta natukene tundides, kui hakkame tund ja vaatame siis see on 22000 millegiga tund ja tõepoolest järjest kaks aastat õhus. Niimoodi on välja tulnud, mis muidugi räägitakse väga nii-öelda lenduriamet, Tervis kõik, et see mõjub ja kõik niimoodi, ma ei tea. Muidugi radiatsioonifoon üleval seal 10000 meetri kõrgusel on 35 korda kõrgem kui maa peal. Aga mul on hästi mõjunud, ma ei tunne mitte midagi niisugust, et mul oleks kuskil muidu passi, vaatame siis teatud kohas selg, võib-olla peab kangem olema ja muud säärased asjad. Räga käsk, aga nüüd, kus ta juba mõnda aega ei lenda, nagu juba öeldud, siis tegelikult teil on ju praegugi väga väärikas amet, lennutegevuse osakonna vaneminspektor, nagu ka saate alguses mainitud sai ja kui teie ametijuhendit natukene lehitseda, no siis peaaegu tõusevad juuksed peas püsti, sest et vastutus ka meeletu ja inimelud sõltuvad ka sedapidi teistkümnel siin siin vaatame, teostab järelvalvet kontrollpilootide tegevuse üle ja osaleb koos lennundustehnik ikka osakonna vaneminspektori ka õhusõidukite lennukõlblikkuse tuvastamisel ja vajadusel osaleb lennuintsidentide uurimises ja lennuõnnetus Duste uurimiskomisjoni töös ja nii edasi. Võimas. Jah, võib-olla tõesti, aga noh, see on lihtsalt vahelt amet, muuseas ma käin lendamas, aga üks asi on säärane, et mind ei lasta enam sarvede või rooli taha. Ma vaatan pealt, kuidas teised lendavad ja siis mingil moel annan oma eksperthinnangu, niivõrd-kuivõrd ma seda suudan teha. Asi, mida te seal lugesite. Need on minu tööülesannetest muidugi kõige ekstreemsem mad kohad alusel välja ja teil on need väga oskuslikult välja valitud. Ma ei ole osalenud veel ühegi lennuõnnetuse uurimises ja ma ausalt öelda sooviksin, et ma ei osaleks ka selles, selge see, ja siis see, mis puudutab lennukõlblikkuse, siis siiski osal suuremate veidi ära siin tehniline osakond. Minu ülesandeks jääb rohkem siiski ütleme paberite ja vastava dokumentatsiooni jälgimine on üks säärane osa seal, nõndanimetatud. Ma ei oskagi seda eesti keeles ütelda miinimumi klipmentist, seal minimaalne lennuki varustatus vist tähendab see tähendab seda, et millistel riketega võib lennukite õhku lasta ja kuidas firma reeglid tuvad säärasel juhul lennukivalmistaja reeglitega. Kas nad on rangemad, et nad jumala pärast mingil moel ei oleks lõdvemad, kui seda on valmis ette näinud. Ja vot niisugused asjad ja mida te siin veel vaatasid, teil oli väga tore Mago, ehmatasin tõesti, meil teostab järelevalvet kontrollpilootide tegevuse üle. Jah, aga see ei ole niivõrd sage tegevus, ütleme kord kvartalis, ma pean iga lennukompanii lennutegevuses osalema, kui inspektor tähendab andma eksperthinnangut jooksvat eksperthinnangut nende tegevusele, see on Euroopa komisjoni määrusega ettenähtud ja ma teen seda hea meelega, eriti talvel on tore siis need päikest töö on vastutusrikas ja see on täiesti õige. Aga siiski ma selle hinnangu saan ainult hetke järgi anda. Tegelikult kogu see tegevus, mis lennukompaniid teevad, on väljendatud käsiraamatutes ja kontrollida seda, kas nad jälgivad oma käsi raadi või kuidas nad seda teevad, seal oluline. Kõik on väga uhke ja tore, aga ikkagi teil hing kripeldab sees. Ma ju ütlesin, et suitsetamist on kergem maha jätta ja unistada ju võib? Ei, ma olen tõesti mõelnud selle peale, et kui avaneb säärane võimalus mul uuesti nii-öelda iseseisvalt rooli taha istuda, ma teeksin seda hea meelega, aga ma ei tahaks praegu mitte mingisuguseid veksleid välja anda, et mitte ära sõnuda. Võib-olla õnnestub, et me ei tee sellest numbrit, sest igal asjal on oma aeg. Et äkki ikkagi avaneb mingi võimalus, mõistagi küll mitte enam reisilennud keemiakabiinis, aga kahtlemata mitte aga mingil muul moel, kui te tundide üldarvestuses kokku olite kaks aastat jutti õhus ja kui me kõik need tunnid kokku liidame, kas teil tuleb ka meelde, mida te seal üleval mõnikord veel mõtlesid lisaks puht nii-öelda lendamistehnikaga seonduvale, noh, ma ei tea, kas näiteks väike prints oma armsa maailmaga vahel tulijat. Sest et teie kunagine kolleeg, prantsuse lendur ja kirjanik sant, eks peri ilmselt seal üleval õhus mõtles ka selle väikese printsi välja. Jah, kui nii võtta muidugi tsentriks hüperi. Peale selle ta oli lendur oiga filosoof Ma kahjuks ei ole filosoof, aga ma olen väga suur raamatusõber. Ma olen lugenud, ekse priid ja ta kuulub ka lemmikkirjanike hulka. Muidugi fantastiline raamat on tema öine lend, aga mis puudutab printsi, siis ta nõuab mitmekordset lugemist, lendur oma tegevusest, ta peab lendama mitte seal lennukikabiinis, Aitlemiks, paar-kolmkümmend, miili kabiinist eespool võib-olla isegi mida kaugemad eespool lendab, seda paremal ta nägema situatsiooni kujunemist ette. Täpselt nagu autojuht peab teadma, mis on kurve taga, mis sealt oodata või kui kõik autorid teaksid seda, siis meil ei oleks neid kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku. Selle peale peab mõtlema, enne kui sinna kurvesti läheda, mitte sel hetkel, kui sa oled juba seal, see täpselt samamoodi on lennukis ja ei ole eriti aega seal. No muidugi saab ka sõna vahetatud ja minu üks lemmikteemasid oma kaaslastega ajal oligi mõnikord vehitud raamatutest põgusalt või mis kodus on sündinud kahtlemata ka sellest jätkus aega on isiklik säärane naljalugu, et kapten, kujutage ette, ärkab ülesse ja vaatab, teine piloot läheb ajalehti, kes lõppude lõpuks lendab. Aga muidugi niisugused situatsioonid, see on ainult no naljana võetavad kabiinis kahe inimese jaoks ütleme on siiski päris piisav ja intensiivne tegevus kõrvaliste asjadega, seal ei ole kahjuks või õnneks võimalik. Ma arvan, et see on viimane täpsem ütlemine sest lendamine iseenesest on võrdlemisi intensiivne. Mul on olnud ka säärane juhus, millele Barcelonas Tallinna ja turismigrupist kaks prouat palusid luba vaadata kabiini, tol ajal oli see võimalik menuga asja vaadata. Üks proua ütleb, et kuulge, noormehed, teil ei ole siin mitte midagi teha, mille eest te palka saate. Nii. Ja nüüd minu teine piloot oli väga leidlik ja ütles, et vaadake, prouad, et mis tundega te lahkuksite siit kabiinist, kui me mõlemad vehklissivee higi, pisarad otsa ees, lülitaksime kogu aeg mingisuguseid asju sisse-välja, keerasime siin midagi, teeksin midagi, kas tunneksid ennast paremini? Keegi midagi ei tee, siis tundub, et asi laabub. Nad jäid rahule, sellega. Nad ei rahule ja ilmselt nad Vene lennukite lennuga Viinis ei olnud käinud, sest seal vist kuuldavasti oli neli piloot. T neli pilooti, sest et neid ainult kaks pilooti ja ülejäänud, siis oli Türimise mehaanik. Ja sest et Vene lennukit ei olnud vist suuremad asjad tehniliste näitajate poolest automaati tasemel inimene. Nonii, see et te peate üleval olema keskendunud ikkagi 99 protsenti lendamisele ja see üks protsent võib vahel mõte uitama minna, siis selle ühe protsendi sisse ilmselt mahuka tunne, et lendamine on ilus ja lendamine on vägev ja on fantastilisi näha pilvi pealtpoolt. Ja tunda, kui mannetu seal nende pilvede kõrval oled. Ja tunda aukartustmaailma kõiksuse ees ja see on kindlasti aitäh Raivo kesk- ja nagu öeldakse, head lennuilma jätkuvalt. Ja teile soovin meeldivat lendamist. Ärge kartke, see on kõige ohutum transpordiliik, uskuge mind, maa peal, inimestel ei ole nii kindel, kujundus. Te kuulsite viimast saadet sarjast ilusad inimesed. Lennuameti vaneminspektori endise piloodi Raivo kasega kohtus Haldi Normet-Saarna. Elusad.