Tere hommikust, on imeilus varakevadine pühapäev, 29. aprill ja Eestimaal haruldased külalised. Ma arvan, et vist kõige tuntumat tantsijat väljaspool Eestit. Tere hommikust, Toomas Eduri, Age Oks. Tere. Mis teid siis koju tõi? Meil on praegu puhkus on ja nädalaga puhkamas siin Eestis. Kas te puhkate alati Eestis? Mitte alati, aga ikka proovime paar korda käia aastas siin. Kui palju neid vabu nädalaid sellisel tõsise töögraafikuga baleriini üldse aasta jooksul on? Oleneb tavaline tööpuhkus on meil tavaliselt suvel kuskil kuu aega, mitte rohkem, aga noh, ütleb nüüd meist endist, kui palju me endale lubame seda vaba aega tavaliselt meile nagu nädal kuskil talvel ja ja nüüd tuli selline eriline juhus, et kevadel ka selline võimalus, aga see on, üldiselt me saame ise seda valida, aga mingil määral nüüd kui ammud ei ole kevadel Eestimaal olnud. Ma ei oskagi öelda, ei mäleta. Mitu aastat ei aja, ma ütlen, viis või. Sellised sinililled, Ülased, kõik see, mis kuulub Eestimaa kevade juurde, et see on teil pikka aega nägemata ja, ja. Ja kuidas teie puhkus kulgeb, et kas te olete rohkem Tallinnas või olete te kusagil maal? Ma ei tea, aga sinu vanemate juures, mida te teete? Tavaliselt muidugi, kuna me elame nii tihedat elu Londonis ja meie kõik see elu sõltub ikka niimoodi ümber suurte linnade üle maailma, et et selline vajadus on ikka väga niimoodi maaelu järgi, et kui me Eestis olema, et siis me ikka püüame seda aega niimoodi jagada, et oleme. Sul vaja linnas ikka taha olla tavalised eriti suvel. Et kui nagu praegu või talvel käime, siis me jagame selle pooleks, ütleme seda aega asuva leke olema enamus maal. Mis on kõige mõnusam selline kodutoit, mille järele ta Inglismaal igatsust tunnete? Kodutöid? Võib-olla eesti leib on selline asi, mida ikka tahaks. Aga ei ole ära harjunud veel sellega, et, et ei ole nagu musta leiba ja sellist head paksu hapukoort, Inglismaal on ikka kõike. Moodi ikka jah, muidugi on, et isegi on nüüd tekkinud selliseid väikseid poode, kus siis müüakse isegi Läti ja Leedu ja Vene kaupa uskumatult, kus me elame, meie rajoonis on üks vene pood. Et seal meie selliseid asju nagu heeringaid ja kuna mina tulen hapukoorele meene ja, ja Vorga Roosnud Nüüd nagu võib-olla isegi Me midagi väga selline isu tekkivaid sealt võib leida ka sellist õiget eesti leiba ei ole. No ma ei oleks mina ja loomulikult on see poleriinidele vist kõige sagedamini esitatav küsimus, et kuidas ta üldse tavalises elussööta ja sellepärast, et noh, kahjuks inimesed, kes meid kuulavad, ei näe pilti, aga age on noh, tõesti peenike nagu nagu piid Toomasele rohkem liha luudel, aga üldiselt legend sellest, et baleriinid midagi ei söö ja kokad peavad valvama ennast peeglist vaatama, et see, see kipub vist ikkagi olema vale. On küll jah, et noh, muidugi see on kõik personaalne, et kes on kuidas loodud ja kuidas sündinud, et üldiselt ma ei saa öelda, et mina vähe söön, et ma võin meestega võidu süüa, kui ma teen füüsilist tööd, nii nagu meil noh, sellist rasket füüsilist tööd siis sellisel puhul ma küll küsin väga heas vormis, aga ainuke Aecus nagus peaks kontrollima, on siis puhkuse ajal, et siis on, kui füüsilist tööd ei tee, siis nagu on kergem juurde võtta, aga aga ma üldiselt Mul nagu suurt vahet ei muutu, et pole nii palju puhkandet kõvasti juurde võtta. Et aga me sööme küllaltki tervislikult ja kuidas öelda, võib-olla mitte õigelt, et kuna päevane trenn on selline tihe, et siis nagu me päeval palju ei söö. Et rohkem sihukesi näks ja väiksed nagu asjad. Et lõunad jah, et lõunat või sellist meil korralikku ei ole, et siis nagu õhtune söök on nagu selline korralikum, et võib-olla tõesti teiste inimestega võrreldes ei ole nagu nii palju. Hommikul kama, eritis vaest, ma võtan ühe ampsu võileiba hommikul kohvi kaasa ja siis tundub nagu raskem, kui sa ühe ampsu võileiba niimoodi ongi? Tavaliselt mulle banaan kohvil, siis sa tunned nagu kergelt ennast. Ma mõtlesin terve ma mõtlesin terve tee, kui ma teiega kohtuma sõitsin, et kunagi, kui me aastaid tagasi tegime ühe loo ajakirja jaoks, siis te rääkisite mulle oma lemmikretseptist, tema püüdsime meenutada, mis see oli, aga mulle tuli meelde tuli ja te keerasite datleid peekoniribade, siis ajalehed ja põlammu, teine proovi, te peate selleks Eestimaale tulema ja ajakirjanikuga kohtuma, et teada, mis on teie lemmikretsept. Aga, aga teine söögiga seotud lugu lihtsalt, mida ma omast kogemusest ja baleriini intervjueerimisest tean, on see, et kui ma tegin intervjuud Kaie Kõrbi ka, siis läksin talle külla, ta tegi kartuliputru ja esimest ja viimast korda elus nägin inimest, kes paneb kartulipudru sisse terve paki vahukoort. Ja see oli tollel hetkel Eestimaa priimabaleriin ja, ja noh, ta lihtsalt ütles, et ta on harjunud ja, ja see kuumutas minu jaoks igasuguse ettekujutuse baleriinid meeletutes tehtiheldides. Millal te Inglismaale elama sattusite, see nüüd nende inimeste jaoks, kes teie käekäigust tegelikult eriti palju ei tea. Meie sattusime sinna 90. aastal, et see on juba 17 aastat tagasi, siis ja kuidas te sattusite? No niimoodi lühidalt öeldes, et meie teed läksid lahti nagu siis, kui me käisime Ameerika balletikonkursil, et olid 90. aastal. Siis ma ütlesin ja organiseeris, et me saaks üldse sinna ja Helme ei, meie jaoks nagu maailma avanesid, tehti palju ettepanekuid ja üks nendest oli London ja ja samamoodi Tiiu Rand soovitusel me nagu just valisime selle, et Londonisse lähme. Et niimoodi see nagu sai alguse. D karjäär on läinud sealt peale, sellest 90.-st aastast alates kas ilma suuremate viperusteta ülesmäge. Noh, kuidas öelda? Ilma suuremate ripperdustega, et ebaõnne on ikka olnud, et see ei ole kerge tee olnud, et noh, tervisega on olnud palju probleeme, et mis oli nagu väga raske tee vahepeal, mis, kus ma tõesti mõtlesin, et võib-olla ei tasu lihtsalt jätkata, aga mul on hea meel, et niimoodi Ma lähen sihukeste sirget joont üles, kellelegi ei ole see niisugune üles-alla-üles-alla ja niimoodi kõikumine käib. Oi, sul jalgadega probleemid või on olnud erinevaid traumasid operatsioone ja, ja, ja neid mõrazi ja selliseid asju. Ja noh, ikka nagu tippsportlastel on tegelikult enamusele on ju mingid probleemid, et et see sõltub samamoodi kui tugeva lootuse poolt. Keha on sulle antud. Aga Toomas, sa oled tugevam. Oi, ma vist olen tugevam mulje nagu pehmem, võib-olla ütlema pehmemad lihased, jah. Aga mul on üht-teist juhtunud, aga vähem ütleme viimati mul oli päris suurt pauk, aga hiljuti aga räägi suurest paugust. Ei taha või mis, mis see oli, kaks toetud ammus hakas ammu-ammu suvel, ma mäletan, 2014 ma tegin klassi Ad trenni tegin hommikul ja ma olin väga heas tugevas Tormis, lihtsalt hüppasin ülesse ja väikene siukene prõks käis killuses. Õudselt valusaks ei saanud käia, pidin tantsima Jaapanisse sõitma kuu aja pärast ja ma proovisin kuidagi sellega hakkama, saan maid Andopile minna ja ma jätkasin seda tantsimist ja siis ta läks vahepeal vähemaks ja siis läks hullemaks, läks jälle paremaks, natukene. Ja siis ma leidsin igasuguseid ravimeid, C4 erinevaid tableti kokteile ja niimoodi lasin neetud, mul täitsa tähed olid silme ees. Peaasi, et tahtsin tantsida, jätkata, nii kaua kui ma saan, ei tahtnud peatada ja puhastada seda. Ja siis, no see oli juba 18 kuud hiljem. Ma olin detsembris Jaapanis ja tegin pähklipurejat ja lavale hakkasin hüppama selliseks, nagu ka siis olla niisugune hüppa. Siis põks, käis plõks ja ma olin ja vaatasime ringi, ma ei saanud aru, mis juhtunud, valus ta ei olnud. Ja lihtsalt hüppasin ühe jala peal lava lava pealt ja katuse alt ära ja ma mõtlesin, et auk oli, et selle meie põrandas sees oli ok. Selline tunne oli, tegelikult läks katki sähillejaid täielikult katkis, lendasin Londonisse ja mind eriti prioriti ühes linnas arskes Schumacheri operatsiooni, kui talle see õnnetus juhtus. Nii et mind parandati korralikud. Ja see oli suur pauk, mis mis võttis jälle nagu, ütleme, kaks aastat tagasi tulla, kuigi ma tegin oma esimese 1000-st 10 kuu pärast. Mis oli ime, ime tegelikult, aga ma tegin uinuvad kaunitarid, kuna meil oli see nii sisse tantsitud, ma sain seda teha nagu kinniste silmadega. Aga jah, maailm sain seda etendust teha, kui ma hommikul tegin, trenni, ei jõua, ma ei saanud etendust teha, õhta. Ma olin nõrk, siis jalg enam ta leian, seda staminud, võhma ei olnud. Ja see võhtuli, ütleme veel ühe aasta pärast alles need selline, et sajab ja täpselt vaatama, see on nagu juveelitöö oma kehaga. Et sa pead täpselt teadma, kui kaugele sa ennast saad. Hommikul me seda teed ja kuidas on hea, kuidas sa valmistad seda, kui palju sa seda igasuguseid jõulist harjutusi teed ja päris keeruline, aga et mul on tore ja nüüd ma tunnen, et ma olen tagasi täielikult hiljuti tegin 10 rotti mitu korda päevas, siis ma olen nii hea veel, et tarva sellised asjad juhtuvad, pole isegi traumad seda juhtunud. Kui vanad te olete on sajadus selge? Ma julgen öelda, et ei ole nagu, ütleme, sellises balletitantsija kohta sellises varajases nooruses, pigem te olete niisuguses keskeas ja mitte nüüd täiskasvanud inimese mõttes, aga balleti baleriini mõttes. Kes siin ei ole midagi nagu salati, sest meie see elukutse on nagu ta on, et ega ta ei ole ju pikka aega olla niimoodi sellises vormis on võimatu. Et no need on kindlasti meie viimaseid tippaastaid, aga et need viimased võivad minna võib-olla kahest kuni viie või seitsmeni või oleneb muidugi, et see on täiesti individuaalne. Aga kas see on jube tunne, kui te püüate kirjeldada seda, kui sinu töövahend on sinu keha ja sa tunned, et ta vananeb ja et, et see on nagu paratamatu, et sa pead sealt lavalt ühel hetkel tulema, kuidas te nagu oma seda sisemist tunnet kirjeldaksite. Muidugi, see on jälle sama asi, et kuidas keegi leiab elus mida inimene nagu vajab, et võib-olla mõni saab kergemalt lahkuda lavalt kui keegi teine. Ma arvan, et siin on nagu mitu asja, et siin on muidugi nagu need küsimused, et kuidas sa ennast tunned füüsiliselt, kuidas su keha vananeb. Et kui on ikka ikka mingisugused valud ja, ja mured pidevalt, sellepärast siis on nagu seda raskem ületada. Aga kui keha on normaalses vormis iseenesest, siis on nagu jälle see hingeline küsimused. Sa pead saama ikkagi rahuldust, mida sa tantsid, et noh, peab olema loominguline rahuldus siis selleks, et jätkata. Sest muidu seal lihtsalt rutiinne töö, et nagu ei paku enam seda mõnu. Kui on juba nii palju aastaid tantsitud näiteks ühte sama balletti, et siis see taadi midagi uut, mis sulle pakuks midagi. Praegu me käime Roomas, tantsime seal direktor Karla Fradžikest veel tantsimist on kuulus baleriin, ta Rudolf riivega tantsis ja selle eripruuniga talvel nagu viimane, kes on veel elus. Võib otseselt öelda, et ta on 71 vist see aasta ta veel käib lauas. Me tegime pähkli pureda, siis tema oli nagu vanaema seal. Siis teises vaatuses ka, nagu sellises. Ta veel tantsib, võib öelda, et ta ei ole muidugi nagu ei saa võrrelda, et ele nüüd varvastel või pats kaasaga ta liigub veel, et mis on muidugi täiesti noh, haruldane näha sellises vanuses inimest tantsimas laval, aga ei ole muutunud naeruväärseks ei, ei ole. Ei ole, ei, see on niimoodi tehtud ja tema moodi ütles, et tema jaoks lavastatakse igast erinevaid balleti ja kui me olime seal, siis Jormowootsin oli Soomest just ja siis nad tegid siis mis seal tegid, Skingleebeeessellid, mingist balleti nad koos tegid sellised koostööd, rohkem modernsamaid asju ja no ikka ta ei ole noore keha ballett ja selline kõige eetiline liikumine, võib-olla sa rohkem nagu näidend ja selline plastiline draama ja mis päris huvitav, võib-olla kuna tal on selline imeline nägu ja aura, kui ta seisab ja siis ta ta ei isa kellegi muu peale vaadata, kui ta laval. Sest näiteks vene Paleriinide oskamatusest õigel ajal lavalt lahkuda on ju räägitud legende, eks ole, et kuidas minu meelest isegi iblisekskaja kohta, et kuidas ta nagu ootas ja ootas neid aplause, mida tegelikult enam ei tulnud, sest ta nagu ei väärinudki seda sa ei saa ju plaksutada lihtsalt inimesele, sellepärast et tal on nimi. Et, et. Muidugi, see on, on olnud tantsijaid, kes on nagu muutunud naeruväärseks? Jah, et see on iga inimese enda valik, et kuidas ta muidugi ja ja Tiiu Randviirusõnad ja et mul alati siin meelde tuleb lahkuda, kui sa oled tippvormis ja ma arvan, et see on nagu väga tähtis, et ikkagi publiksin mäletab parimas vormis, et see on tähtis tantsija jaoks. Kas te teete? Selliseid elutähtsaid otsuseid koos ei ole ju mitte paar, ainult laval, aga te olete paar ka elus, et kas te kujutada näiteks seda endale ette, et üks jääks tantsima ja teine lahkuks või on see võimatu? Või siis me tantsime niimoodi, et üks tantsib, ühega ütleme, teine ta tantsib teise partneriga ja, ja ma olen mõelnud, sellest, võib täitsa juhtuda. Ma arvan, et me oleme selles mõttes me oleme väga kokku kasvanud, et me oleme muidugi see on täiesti nagu eriline, et me elame koos ja tantsime koos ja väga palju aega veedame koos. Et võib-olla mõni inimene ei saa aru, et noh et me peame ka ühiselt lõpetama, aga ma nagu isiklikult arvan, et see ei ole üldse oluline, siis enda isiklikud tunded peavad jätkuma selles mõttes, kui üks tunneb, et tahab ikkagi edasi tantsida ja teine tahab ära lõpetada ja siis me oleme ikka väga realistlikud selles suhtes. Ja mõnes mõttes ka suuremeelsed, et see abielupaari puhul ei pruugi nii olla, et naine lööb lihtsalt rusika lauale ja ütleb, et kõik ei ole midagi, et nüüd hakkame. Ma ei tea, õpetaja, vot eks või midagi muud hakkame tegema, aga ei, nii ei lähe, et noh ma ei usu selles mõttes, et. Me kumbki enda otsustada. Aga kui te praegu vaatate oma positsioonide, see koht või see, ütleme ma ei tea, kas selle kohta öelda asutus või kompanii, kus te tantsite, kannab nime inglise rahvusliku balleti, jah. Et kas te olete selle kuuluta selle balletikoorekihti praegu selles mõttes, et olete nagu hoitud ja armastatud ja ütleme seal noh, ma ei tea, kolme-nelja-viie 10 parema tantsi hulgas. No me oleme nende tähed, võib öelda, et siis me oleme tõesti nagu seal püsinud see 17 aastat, et noh, seda ei saa nagu ära võtta, et näinud neid tantsijaid, kes on sealt läbi käinud noh, väga palju. Et me oleme nagu püsinud seal väga hästi ja me oleme nende tähed, et nad võivad meiega uhkeldada. Juhkeldavad ka, ja no ma siiani Jah, et nii ei ole olnud, et on suur, Office välja pandud, teie nimed on peale, keegi ei osta pileteid, ei meile Nõma publik juba selliste ostjatega tekkinud jama public, ma ei teagi kuidas seda oma publikut saab kuidagi kirjeldada või määrata, et kuidas te teate, et, et saalis on inimesed, kes on teid korduvalt vaatamas käinud, näiteks. Peale etendusse Nad tulevad, ütlevad tere ja noh, Dongrupid muidugi, Londonis suures linnas, kus sa sõidad ringi Inglismaaga siis see ei tähenda, et kõik on välja müüdud või noh, päris sellist ei ole seal nagu rokkstaar või et inimesed vaatavad, mida sa tantsid, mis balletis on nagu kuigi luikede, rikkad või rohkem inimesi tuleb ja kui nad on näinud selles rollis, ma ei tea, kas nad tulevad uuesti erinevaid asju, tantsuteatrit on nii palju ja lavastasin nii palju, pidevalt midagi ei tule. Maailma kõige paremad kompaniid tulevad Londonisse. Nii et see on suur konkurents, seal, seal on pulss või käib see kiiruv, käib Parysopera ja Ameerika on vale siis eelkõige siis, kui Nemad saavad kriitikale samad kriitikud kirjutatud meis ja, ja see on terve, maailm on seal, ütleme Londoni, siis on läbi nähtud ei ole niimoodi, et sa omas külas tantsis ja sa oled kõige parem, see on ikka niimoodi siukest pause, et sa oled paljas oled, kõik vaatavad sinu peale, et, et see on päris õudne tunne. Et kuidas nad võrdlevad teistele. Mis on kõige võimsam balletielamus, mida te olete näinud viimasel ajal, et te olete käinud vaatamas, mõelnud, et jess see on ikka tõesti hea lavastus, hästi tantsitud, midagi sellist, mis muljet on avaldanud. Ausalt öelda, viimasel ajal meele nagu ise teisi jõudnud vaatama minna. Aga on olnud. Mulle meeldis üks näiteks matsin pool, sest selline lavastaja Mehed nagu luiged ja väga huvitav oli väga popule haarne muidugi meestega Inglismaal ja testid, nii naljakas ja andekas lavastas, mulle meeldis, ta ei olnud nagu päris ballett. Aga no balletitantsijad tantsisid seda väga andekalt oli tehtud, ta tegi väga palju erinevaid balletis haarmed nagu Harman, aga see oli karm, see on nagu selline balletegi autokate kindlasti ja oligi ja, ja see lugu, autojuht, muusika oli ikkagi see karmim nagu selliseid asju tegid, nagu pähklipureja ka oli nagu kaasaegne. Väga huvitavad teed ja mis meil veel, marond maratone käisime, vaatasime seal balledele, joon vist oli, kuna tegid kopeelia taga, huvitav, ta oli ka nagu näidend, fantastiline, meeldis neil, need olid nagu Lionistest on portselannukud, väga kuulsad, meil mingisugust tantsijatel olid sellised pead ja mõtlesin, mis jama. Modern, seal tagumiku kratsimine selline, et tantsida ei saa, siis kutsuvad seda kunstiks millegiks sead tulid väga head tantsijad ja näitlejad ja nende maskidega nad tegid sellise nagu nuku show'd ja see oli mitmel korrusel. Fantastiline. Nii, kuidas nad seda emotsiooni näitasid võt otsa Nairsutavat igas asjas, kuid see on kunst ja tipptehtud siis ikka ikka sa näed seda vahet. Ja noh, seal seda, mis mul esimene, mis meelde tuli. Aga teie enda elu ei koosnegi ainult sellistest tavalistest, ütleme nagu hariliku inimese mõistes balletietendustest, et te olete teinud ka ikkagi igasuguseid selliseid väljakutseid vastu võtnud, teinud teistsuguseid asju ja me just ennem rääkisime ka, kui muusikat valisime saatesse, te olete tantsinud ja rikastel laulnud ja. Ja hiljuti või põldu oli selline, et ta koos tööri käsliga, mis me oleme väga tänulikud, et meil oli head tahtegaala ja siis tuli sõbra sõber The käsle, siis ta nagu ütles, et tema laulab sellel õhtul meile, et meie kompaniile nagu raha tõsta, kuidas toeta sponsoreerida. Ja tahtsime lavastada, vahest ma mängin sellega ja, ja mõtlesin, et ma teen ühe numbri, siis ma tõin tiirniga selline laul, väga ilus, päris lühikene ja siis ma tegin nagu valentinipäevaks kingitus algele, nagu esis, tantsima seda. Ja tema laulis väga ilusti lauljat. See oli väga eriline veel selle poolest ka, et üks kuulus disainer Phillip treissi enamus ja siis tema nagu disainib mütse, kaabusi naistele ja, ja ta on kuninganna ja väga kuulsite tähtsate inimest. Prints Charles hiljuti abiellus siis ka, mille ka, millal oli selline sulg siin väga ilus, nagu kaob. Ja siis pea ees. Ja siis tema tegi selleks õhtuks mulle sellise väga originaalselt mõtlema 20.-te stiilis pärlitest peamütsikese, et et see oli nagu selline väga unikaalne koostöö eetri käsli, laulisem. Meie tantsisime ja mul oli selle kuulsa disaineri selleks õhtuks spetsiaalselt tehtud peaehe. Kuna meil patroon on prints Sandra sest tal oli sünnipäev, sellel päeval tuli ikkagi nagu ja siis istus esimeses lauas ja siis vaatas korraks tuli omal sünnipäevale. Selline selliseid huvitavaid asju on ette tulnud. Ja, ja meie võimuses on see, et me mängime nüüd siia vahele ühe loorid käsklusi ei ole küll seesama lugu, mille järgi te tantsisite, aga mees on ikkagi sedasama. Juunikuus seisab teil ees midagi väga vapustavat, on see juunis 14. või ma eksin? Ja juunikuus ja esimene etendus on 14 ja rääkige Eesti inimestele, mis asi see on, ise ka väga ootate? Eino, mis, kuidas öelda, et me oleme seda mitu korda üle? Ta ei ole nüüd midagi sellist väga vapustavat, aga ta on ikkagi suur üritus, et me tantsime Luikede järve Royal Albert Hallis, mis on selline hall, mis on üks kuulsamaid ümmargusi hall, et lava on ümmargune ja, ja rahvas istub ümberringi, et lavastus Luikede järv on spetsiaalselt lavastatud selle saali jaoks, et koreograafiliselt toimub igas suunas, et mitte ainult ühes suunas nagu tavalises teatris mis on küllaltki keeruline tantsija jaoks kogu aeg tiirelda niimoodi sinna teadis, et sind vaadatakse absoluutselt igast küljest. Et. Meil on suur orkester asjale orkester. Ja kanale Andreas eile, kui mõnisada 20 nagu tantsijad laval. Me teame, kompanii peab võtma kuskil 50 55 tantsijat juurde ja siis nendest peaaegu 70 on luiged. 64 lõikan teises. Ja et noh, see on lihtsalt selline, kuidas öelda spektikal noh, vaatamine, vaatemänge nagu tavalise inimese jaoks on see eriline, ennast sistan sellises massis nagu näidatud ja, ja sellises saalistan väga eriline eriline maja. Ja tantsida seal on muidugi kummaline selles mõttes, et noh, et kuidagi rohelised on väga emotsionaalne, sest paljud inimesed istuvad väga lähedal, esimesed read, nagu meie siin praegu, et noh, mis tavalises teatrisse nagu ei tunneta seda rahvas saalis on ikkagi eemal sinust, et seal on esimesed read väga lähedal, et et kõik on kuidagi intiimsem. Muidugi isiklikult kõige rohkem nagu üks minu lemmikuid üleelamisi või kuidas öelda, mis ma olen saanud, on tantsides seal roome Juliat, mis oli fantastiliselt kuidagi vaba. See lava on nii suur ja, ja see tunnetus oli väga eriline. Aga miks sellist suurtesse korraldatakse lihtsalt sellepärast, et nagu rahvas ootab või on see mingi sündmuse puhuks või miks see tuli lihtsalt sellisel nagu aastaid tagasi, kui meelelid, teine artistide direktor, siis tal tekkis selline võimalused. Vahel nagu esimest korda loovutati nagu sellisena, nagu ta on nagu balleti jaoks siis tavaliselt seal toimuvad kontserdid ja igasugused üritused, aga balleti kui sellist, nagu sellisel ümmarguse laval ei ole seal esitatu. Et kui on, siis on sellest nagu tehtud tavalava ja siis see võimalus lihtsalt tekkis see idee vist aastaid tagasi sellele artisti direktorile, et et teha selline teistmoodi vaatemäng. Ja siis iga kahe aasta tagant midagi toimub. Tänu populariseerida seda sellepärast on selline, et nii, et inimesed käivad erinevas teatris ja suurtes teatrites hoopis teine publikum kui väikses ja selleks, et meelitada neid kunagi ei tule ja võib-olla olla moodwenchrs nagu, et et leiutada enda jaoks tants ja, ja see on täiesti otsinud kompaniil kamara. Sest sinna mahub 5000 inimest, et see ei ole nagu tavaline teater. Et see on palju rohkem rahvast läheb sinna, et siis ka olemas suuremas plaanis kõik, et inimesed ise, kes istuvad eemal nendele läks ikkagi ise mingisugune eriline sündmus, et seal ei ole nagu popkontserdil, et seal on kuskil mingisugune screen, kus baleriini lähedalt, et ei ole sellist asja nii kaugele veel. Maailmas räägitakse, praegu peetakse diskussioone teemal, et kas ooper jääb elamu või sureb välja, et kas te vahel mõtlete selle peale, et mis seisus või mis sellises asendis on ballett tänapäeva maailmas, et kas seesama moderntants äkki hakkab teid kuidagi alla neelama? No tegelikult on küll see suur küsimus, et kuhu see ballett tegelikult nagu jõuab, et viimaste aastatega nagu tase on muutunud rohkem ja rohkem tehnilises küljes nagu edasi läinud ütleme rohkem nagu sportlikus mõttes, et et see tehniline tase on tõusnud ja rohkem võib-olla nõutavam kui võib-olla see emotsionaalne tase, et oleks väga hea, kui nüüd see rõhk jääks ikkagi võrdselt, et sama emotsionaalne tase ja sportlikult nagu selline füüsiline tase. Sest praegu nagu millegipärast on nagu väga tihti näha seda rohkem. Tsirkust ja võib õelda trikke, aga võib-olla mitte artiste. Et kui see tase nagu oleks väga hea, kui see nagu ei muutuks selles mõttes, et ikkagi artistlik tase. Tähtsaks no aga te näete noori, kes tulevad sinnasamasse teie kompaniisse tantsima, et on nad teistsugused kui need noored, kes tulid näiteks viis või 10 aastat tagasi. Mõni on jah, maailm muutub nagu kõik läheb kõik iga igal kompuuter ja kõik lapp privaatseks, et inimesed ei räägi üksteisega juhatakstiitsiple helistatud, mobiil on kaasas ja kõik läheb nagu säpparendsed eraldatud, kõik see elu läheb selliseks. Ja paratamatu. Aga te käite külas näiteks sõpradel, vabandust, ma segasin vahele, aga, et, et, et selles mõttes, et teil on aega teiste inimeste jaoks see teineteisega ilma mobiilita, räägite, proovinud? Võime leida, aga noh, vähe on selles mõttes, et, Üritades Sosovo esitada nagu nii-öelda, et lihtsalt käimlat näitama ennast ja ja vabalt võiks olla nagu staar, täitsa või, või niimoodi. Aga proovime ikka, kes on sõbrad, nad on päris sõbrad ja kellega saame rääkida ja selliste inimestega, Me saame tihti kokku, aga teisi ka, aga mitte niimoodi, et spetsiaalselt kuskile jõuda. Nüüd me lähme. Et seda me proovime mitte teha. Aga satute mõnikord vastu oma tahtmist näiteks inglise seltskonnaajakirjanduse veergudele või kuidas, nagu balletistaaridega on, kas neid üldse pannakse või tahetakse panna sinna kollasesse ajakirjandusse? Pigem on rohkem muidugi me oleme tuntud ikkagi balletimaailmas, sest see on nagu teine maailm. Ühel meist ikka kirjutatakse päris tihti, et oleneb, kus me tantsime, mis me teeme niimoodi, et noh, on olnud rohkem selliseid Piaar selliseid noh kui nüüd mingisuguse lavastusega tegemist või meist mingites tooridega, noh siis aga mitte nii, et me nüüd Jookseb toot, nüüd läksid poodi, nüüd nad. Mõni inimene saab selle selle eest palju raha, et nad saavad pärast ennast müüa firmadele ja kuna neid teatakse. Aga jah, privaatsus kaob. Aga autogrammi küsitakse vahel ikka, naise on peale etendust muidugi, see on nagu ikka oma fännklapp on seal. Et see on ju väga tegelikult meeldiv ja kirju kirjutatakse ja see on nagu väga meeldiv, et inimesed meie karjääri jälgivad. Kas te vahel, kui te, no ma ei tea, õhtul võtate klaasi veini, arutate seda, kuidas teie elu on läinud, et kas te vahel olete püüdnud endale ette kujutada, mis oleks juhtunud siis kui te ei oleks läinud 90. aastal Inglismaale. Et kust ta siis praegu oleksite või mida te teeksite? Ma ei tea, ma arvan ikka nagu kõik pärast läksid ka ära. Kuna Eestis olid madalad palgad ja ikka on veel nagu ma saan aru. Aga ma usun, et ma tullakse. Kuskil mujal kindlasti olnud meil kas just Inglismaale ja, ja see on kindlasti, sest ma arvan, et see on küllaltki tähtis tõesti nagu näe suuremat maailma ka siis sellel ajal muidugi oli ju Eesti veel täiesti kinnine ring, et noh siis ma usun, et kui see vabades tulijaid, siis enamus ju kõik tantsijad, kes, kes tahtsid midagi enamat saavutada ju ikkagi on ära läinud. Ma usun, et ma ei oleks kindlasti kuskil olnud mujal. Teed mööda maailma reisite, palju näete erinevaid maid ja rahvaid, et kas kusagil olete tundnud ennast nii et oo, et siin võiks ka olla, siin võiks ka elada, kas on mõni selline riik või linn? Ta Kaplinn Lõuna-Aafrikas mulle väga meeldib, imeilus linn, aga no praegusel probleemid on, kuna kuna see kõik muutus vaesus ja see, et kellel on raha, see on väga suur vahe ja siis nüüdse Craim on väga suur. See on probleem, praegu saab aga muidugi koht iseenesest ja imeilusa. Ja mõtle, kui hageja oleks tahtnud tulla, siis sa siis oleks saanud. Asi, see oleks pidanud läbirääkimisi. Kuidas te oma elu 20 aasta pärast ette kujutate? No siit ei tantsi, ma arvan, ei muidugi. Muidugi. Ma kujutan ette, kuidas sinule hakatakse tegema neid. Spetsiaalseid spektaakleid. Ei tea, me ei tahaks planeerida, elu on õpetanud mitte planeerima. Et tõesti nagu alati igas intervjuus meid ikka küsitakse tegelikult mis ja kuidas ja mis tuleb ja kus te näete, laevalt ei küsinud, et kas te olete Eestis tagasi, ma küsisin nagu niimoodi hästi kaudselt linakeeles ei ole midagi halba, et et lihtsalt niimoodi on läinud, et et vaatan, mis elu toob, et ei oska praegu nagu öelda, et et kas me jäme üldse midagi tantsuga tegemist, et see on nagu nagu tantsijate jaoks see on väga-väga-väga tõsine küsimus, et mida edasi teha, kuidas edasi minna ja kuhu on kutsumise natuke hiljem nüüd hakata midagi ümber õppima või et noh, see valik peab olema selline, mida on kõige raskem otsustada, et kui ei tea täpselt, millega edasi tegeleda, et kas jääda tantsuga või või üldse valida midagi sellist, mis ei ole midagi tegemist tantsimisega. Aga no te olete kindlasti vaadanud nii teineteist kui enda sisse ja leidnud sealt mõne niisuguse ande, mis, mis teil veel on peale selle, et, et te olete tantsumaailmas kõvad tegijad, ma ei tea, võib-olla see näiteks teeksid sama häid kübaraid kui see ja ei, Broughien, kes leidis. Mulle väga meeldivad lilled, ma, ma ei tea, võib-olla ma saaks midagi lilledega tegemist teha või on selliseid muidugi mõtteid, aga teine küsimus on muidugi see, et vahest muidugi tantsumaailm tüütab väga ära ja kõik need probleemid ja see raske elu paneb nagu mõtlema, et sellistel momentidel hea meelega teeks midagi muud, aga kas saab sellest nagu loobuda, kui tegelikult meie elu on võimalik, ütles, et kümneaastasest peale, kuni siiani on olnud ainult seotud tantsuga, et kas saab seda lihtsalt niimoodi nüüd välja visata ja mitte mõelda sellele ma kahtlen. Ja mõelda, kust leiad seda rahuldust oma tööst seal, mis sa leidsid laval? Seda on raske nagu mõelda, kindlasti saab ja ja meil sõbrad, kes on peatunud ja õpetavad, praegu ütlevad vaat sellest isegi õpetamisest näiteks rahulduse ja erinevat asja, tähendab mina näiteks proovisin lavastada natukene, mul päris meeldis. Ma ei olnud kindel, kas ma olen lavastaja, olen selline, et mõtled, olen lavastaja. Nagu mõni ütleb, et ma arvan, et tead ikka sättima, kõik saavad lavastada. Kas sa oled hea lavastada? Nagu mulle üks eks sõber ütles, et, et kirjanik ei ole see, kes saab kirjutada kirjandusse, kes ei saa mitte kirjutanud samamoodi, ma arvan, et see on lahastase, et sul peab see hangel olema nagu, nagu sa pead näljane olema, et sa kogu aeg mõtled sellest. Ja kui ma viimati tegin ühe modernse sütti, siis mul see nagu lõpus tuli, enne seda mul ei ole sellist, et ma tahtsin proovida, aga ei olnud kindlad. Ja ma arvan, et see on üks nagu suund ja kus ma und. Mõned variante üle teisele fotod ja saame ikkagi hästi rõõmsalt nootides oma tänase saate lõpetada ja ilusat ilusat olemist teile Eestis, mis on ju ikkagi teie kodu. Aitäh ka meeldiva andsin alla.