Seltsimees Lauri, palun võtke saatest välja lause, venelane on viinaarmastaja rahvas. Selline korraldus ilmus kunagi väikese sedeli näol mu töölauale raadiomajas kõrgemalseisvalt isikult, kel kunagi oli õigus selliseid korraldusi jagada. See jällegi oli tema töö. Sobimatu lause helilindile ei tulnud üle minu huulte. Nii ütles inimene, kes oli sattunud teise rahva hulka elama. Ütles kord saatesarjas, mis jätkub tänaseni ja mida hetkel kuulate kirjutamata memuaare. Mis oli öeldud valesti, lauses oli mitu viga. Esiteks ei tohtinud tollases ajakirjanduskeeles öelda lihtsalt venelane sakslane, soomlane, lätlane, ukrainlane, valgevenelane oli tulemas, aga lihtsalt venelast ei olnud. Tuli väljenduda vene inimene või veel parem vene rahvusest seltsimees. Teine viga oli arvata midagi niisugust võrdsemast võrdsema kohta, kes hümni sõnu kasutades loonud jäädavaks ajaks vabade rahvaste murdmatu liidu. Ja kolmandaks, võib-olla ütleja tõepoolest eksis. Nüüd ma peaksin veel paari sõnaga seletama raadiomaja omaaegset töökorraldust, iga saade, kõik jutuajamised, kõik küsimused ja kostmised tuli sõna-sõnalt kirja panna. Selleks töötas toatäis masinakirjutajaid, kõrvaklapid peas, hommikust õhtuni toksides helilindilt viimase sõnani, kõik paberile. Seda teksti luges enne saate kuulajani jõudmist peale saate koostaja veel neli silmapaari. Esimese saate toimetaja, kes helilindi kuulamise järel jättis tekstile oma allkirja. Teisena peatoimetaja, kes tegi sama kolmandaks, kes tekst läbi raadio tippjuhi käest ja neljandana lõi riiklik tsensor ehk klaverit. Aga siis jõudis kätte aeg, mil hakkas taanduma hirm mil rahvas ei rääkinud enam poole suuga. Üks esimesi, kes käesolevas saatesarjas julges suu puhtaks rääkida, oli Siberi eestlane Karl Bella. Kuidas saade murdis läbi tollal veel toimiva tsensuuri kadalipu, on omaette lugu. Oli alles aastal 1987 ja asudes nüüd kuulama katkendit Karl Belo jutustusest, ei maksaks unustada, et tollal asus pagari tänava ametkond in corpore pagari tänaval ning jälgis mõndagi. Nagu hiljem selgus, ka seda saadet. Kui augustis viidi ära see esimene meie kolhoosi liige ja siis lugesime lehtedest, oli see 1000 seovski protsess. Ma isiklikult lugesin selle kõik läbi, seal oli esitatud niimoodi küsimused ja vastused seal väga tähtis. Pärastpoole. Ja kõik arvasid, kuidas, Ja oktoobris septembri lõpul või oktoobri alguses tuli teine järg veidi üks grupp. Sinna hulka kuulus ka mu tädimeespeasepp, väga hea tööline ja kooliõpetaja. Ja teised Teie kolhoosist meie kolhoosist ja fosforiidiga külvaja kolhoosist. Süütud inimesed. Aga neid kuulutati pärast, kui keegi rajoonist tuli meile esindaja ja rahvavaenlased ja võeti veel mesinik pealisinikvid ära. See oli kõik 37. 37. aastal hästi edasi. Sõitis meie parteiorganisatsiooni sekretär meile ja ekstra palus minu isa ja isa venda kutsutakse parteibüroole. Elamisikka isa nagu alati, väga lojaalne ja nii igasuguseid Cavaruseta hakkas kohe sättima ennast sõiduks valmis ja ema pani siis talle kaasa leivakoti. Aga Ma aimas midagi. Muide, ema oli meil väga tark. Ema ema austasid kõik inimesed ta kellelegi halba sela ei veennud. Ja kui saabus see hetk, ma tulin ka välja, hobune oli juba rees ja lell jalas, natuke kaugemal. Ja lell oli ka juba tulnud ja kahekesi ja meie maja ukse eeskätt tulid kolhoosnikud ka välja uudistama. Ja ema tuleb siis lähe juurde mõisa juurde ja näed, palun võta kaasa. Kus sellega, mis arvad? Hommik, kus me olime tagasi? Ja ei võtnudki leivakott? Ema nagu tundis, et ta näeb viimast korda oma meest, kellega ta on oma elu ära elanud ja kui palju lapsi on ka üles kasvanud koos isaga ja ja nii oligi, nad sõitsid ära. Läks päev mööda, läks teine mööda tagasi ei ole. Kolmandal päeval mul oli tarvis sõita, ma olin siis rajooni pleenumi leige, oli oli pleenumi ja ma pidin sellest elust osa võtma. Hommikul ema palgist leivakoti kaasa, et isale üle anda. Sõitsin välja ja mõtlesin terves kodus kilomeetrit. Milles asi, kas tõest? On siin mingisugune kuritegevus mitte isa poolt selle peale üldse mõtelnud. Kõigepealt sõitsema selle peremehe juurde, kus alati meie jäime peatuma, hobune on tarvis kuhugi hoovi ajada. Aga see pole ju kolm päeva ilma toiduta seal. Ja vaadake looma mõistust kui võtta niimoodi, inimesel on mõistus, et loom võib-olla ei mõista, aga seda ei saa kuidagi öelda. Sai jumal hoidku, kui tal nägi oma hobused tuttavat, noh, tundis ära. Kas hüplema tantsime, IRL oma nii, mis hirmus. Ja kui ma jõudsin sinna, Scoennad nuusutasid 11, Nadal sööt, söödapoolist ei olnud, nii et ma võtsin kohe heina ja viskasin talle, tähendab, lina alla hakkas suure suuga kohe sööma ja läksin siis perenaise poole, kes perenaise käest, et kus on mu isa järjes. Perenaine oli nii löödud. Ütleb, aga ma tahan sinu käest teada saada, kus on suisa kus on süles. Kolm päeva tagasi. Nad tulid 26. novembril kult, Ilja tulid siia, keegi oli nende saatja, see ei jäänud neist maha, mitte üks samm. No see oli partei algorganisatsiooni sekretär. Ja läksid koos, lähevad parteibürool. Et ongi kõik. Valis kui sa lõppesbleemal ära keegi mulle ei öelnud, et isa narreteerituteles pätibüroodel isa visati parteist, väljahoid, tädisi võitja parteipilet käest ära. Isa olevat andnud teda pärast mulle räägiti. Ja siis võtsin siis selle leivakoti ja läksin siis julgeolekus. Masin ei kartnud kedagi, mul oli niisugune tundmus, mul on niisugune julgus. Jahed, isa sõitu ja mina ei kardavad, mina kaitsen oma isa ja mina päästan oma isa, et pole võimalik nõukogude võimu ajal mingi sohki teha. Läksin tahtsin selle ülema juurde Melnikovi juurde minna, aga teda ei olnud ja siis läksin tema abi juurde. Trobjetskoi. Ja pöördusin tema poole palvega, nii ma juba teadsin, et mujal teda kuskil ei ole, hobune siin ta kinni. Ja häbematult rubetskoi hakkab mulle niisugust juttu ajama, isee teab, et minu isa on parteist välja visatud, parteipileti ära võetud ja. Oh ei, et et nad on ajutiselt kinni pandud ja et varsti neid lastakse välja. Et mingisugust pakki üle anda pole vaja. Ma pöördusin ümber, tulin välja. Kuivatasin jalgadel ja arvasin mida kosta. Ta lõi oma jutuga kõik ometi segi pärast polema kahetsesin, ma oleks pidanud ise minema nende vangikongi valvuri juurde ja paluma, et üle anda isale leiba kott. Sest pärast ma tean, et kui ma ise olin, seal seal üldse sööki ei antud. Tulin siis selle peremehe poole, astusin sisse, kus mu hobused olid. Ja perenaine siis kohe, et kus on siis isalel Marss arreteeritud. Ja siis perenaine mulle ütleb niimoodi. Oh, paasamoi kaarestava star bolševiku hakkas nutma. Tema mees oli ka partei liige, jalad olid ammust ajast tuttavad. Mina tulin välja, võtsin, panin teise hobuse ka, panin rakkesse ja keerasin nad ümber, sõitsin hoovist välja teine hobune, siis tuleb mulle järgi esimese pealses, ise võtsin selle isa jäetud kasukas. Ma ei tea, kuidas neid pikki kasukaid nimetatakse suure kraega ja kuni maani eestikeelset, päriselt, ma ei tea, vene keeles on ta tulup. Ma olen eesti keeles kuulnud ka sõna Ja see teatas, riietus oli Siberis niisugune, et kuidas selle siis enda keerasid, siis ükski tuisk ja külm sind ei võta. Ja keerasin siis veel teise selle kasuka ka selle endale ümber ja tagumise hobuse ma jätsin, ütles, tuleb korralikult järgi ja. Ja sealt mitte kaugel rajoonist, luba sõitsin välja ja seal oli yks järsk perroliisugune talvile tee suvel seal sõites aasalon. Soo. Järsku hobune jäi sammu, muidu sörkima läks sammu, seal oli tee laiali ära sõidetud, aga mina ei tõsta pead üldse ülesse, lootlaste läheb samm. Eskule mingi Sult sisa. Kuradi kisa, tõstsin pea üles, vaatavad pikivooran. Arvasin, et seal Vene kolhoosi leivavoor. Kohe tuldi mulle vastu. Isa ei ole. Et kas sa nägid meie kolhoosnike teate kui palju saiti ära siit 28 inimest. Ma ei tea, mulle vastu ei tulnud ükski. Ja alles teisel päeval, kui see voorimees tuli tagasi, kes hobuseid tagasi ajas tuli mu juurde, mis pärast sai tahtnud oma kolhoosnik rääkida. Varsti mulla, no seal järsu perve juures, kus sa laskusid alla, Me tundsime kohe sind ära. Ja aga ma olin nii kõvasti mõttes oma nisa pärast ja sellepärast, et mispärast neid arreteeriti, kõrvalisi hõikeid üldse tähelegi pannud. Läks veel kuu mööda. Teine mulle öeldi, et, Kuule sind tahetakse arreteerida. Mõtlesin, mille eest. Mina ei karda arreteerimist, võtku melon julgeolekus täitsamehed, segistid, kes kaitsevad meie töölisi ja talupoegade võimu. Nii korra sõitsin ma loosibilskisse, meil vidi raudtee läbi. Loosibilskus, pass, seal läks üle meie territooriumi, oli ligidal sõit. Selja. Tulin linnast öösel, minu ema vend. Riidi härrad ikka August partei liige. Ma läksin siis tuppa. Emal oli leivakott valmis pandud. Ja. Sai ta kohe ära selle. Sind viiakse kinni. Mille eest las viivad juba kolm kuud on isa meil kinni ja mingisugused teated ei ole, ei ole süüdistust esitatud teda kohtadel. Et kui ma põgenen ära, kelle eest ma põgenen, ega nõukogude võimu eest ma põgenema ei hakka, ma olen nõukogude võimu poolt ja olen töötanud korralikult ja ja eesrindlane. Jätame nüüd vahele Karl Bello kinnivõtmise loo, kuidas seda ausat kolhoosi esimeest viidi nagu kurjategijat. Järgmises episoodis on ta juba Novosibirski pea vangla akendeta õhuväes kambri üks asukaid. No ja saabuski see kurikuulus päev, millal mind siis kutsuti välja, aga sealq kutsutakse niimoodi välja, et et see ukse, seda nimetatakse vene keeles Vootšokk auk. Tõstab selle pleki eest ära. Ja küsib tähe peale. Nabucco põe. No siis peavad kõik, kes kelle perekonnanimed algavad, T-tähega peavad ütlema oma nime, perekonnanime, isa nimi ja siis nii kaua ta kuule, kuule, kui ta kuuleb õiget nime, maitsesin Vello Karn, Taneli poeg, vägagi, kes messi veidigi siis mind üles ja seal kambrit jälgivad, töötajad, väikesed kambrid, noor võrdlemise, noor minuvanune, tähendab see juurdleja või kuidas neid nimetada ülekuulaja valiminud istuma, pakkus isegi mulle suitsu ja ma ütlesin, mina ei suitseta ja istub laua peal ja kirjutas, ta kirjutas, ma ei tea, üks poolteist tundi kirjutas, ma ise mõtlesin, mis asja ta kirjutab, mitte midagi ei küsinud idast. No tal on kõik teada, kes ma olen ja ja kirjutab, kirjutas kõik valmis, ist tõusis üles, andis mulle sellega kättides, lugege läbi ja kirjutage alla. Täpselt nagu ma ütlesin, varemed tuha chowski protsessid olid küsimused ja vastused ja nii oli minu süüdistuse aktil ka kirjutatud küsimused ja vastused juba kõik valmis kirjutatud. Ja nagu mina oleks ise vastanud, saad aru. Kuna ta minu käest üldse pole küsinudki ja kuidas ma saan ütelda, et ma olen suure kulaku poeg, esimene küsimus. Ma ehmusin ära, küsimused seal veel olid, teine küsimus oli siis niimoodi, et et keda tee värbasid kontrrevolutsiooni, organisatsiooni oma venna, noorema ja maisi, siis mõtlesin, et kas tõesti Aleksander on arreteeritud Rudolf, küll siis oli kirjutatud, et täitis esimehe kohuseid, kolhoosis. Viisin seafarmi haigused, summa katk, katk ja ja mille tõttu hukkus terve kari, jäi ainult 10 pead. Teil sead kõik elus kõige, polegi seda haigust meil kunagi olnud. Ja 15 loomakarilooma olena ratistitanud selle mürgi garadi, ühtedel. Need olid siis kõige raskemad kolm, neli süüdistada, ülejäänud olid need väiksemad, et mis, missuguse ülesandeid jagasin, kes sind Tarbas. Ja et kes mind värbas. Mendwir värbas, tähendab, olen vastanud ning värbas sellesse kombinatsiooni organisatsiooni vikati august. Ja kes oli päev enne mind arreteeritud. Ja seal oli veel niimoodi kirjutatud, et ma hulka aega ei nõustunud astuda sellesse organisatsiooni, kuid pikkade oli ikkagi. Nõustusin, oli niimoodi kirjutada. Oligi kõik, ma lugesin kaks korda läbi, mul jäi pääse algusest kuni lõpuni. Tuleb sisse, nii kergelt käib mööda kambrit sisestas omale kohale. Siis tal oli raske. Ma tean, et tal oli raske. Kuidas nüüd maraagi ainult mõni võib-olla kirjutab väga kergelt alla, aga mõne vastu tuleb kasutusele võtta füüsilist jõudu ja nii edasi, aga pole nii kerget füüsilist jõudu kasutada, ilmsid tennise vastu. Et tegemist on ikka tugeva mehega ja nooria tugevam Ja siis ütleb patisoli. Kas kirjutasid alla? Ma vaatasin, et kuidas te võite niimoodi küsida mu käest, et siin on puhas vale algusest kuni lõpuni. Siin pole ühtegi rida õiget. Ta naeratas. Ja me teame, et sa milleski süüdi ei ole. Teame aga see materjal, mis on teile esitatud alla kirjutades. Te peate alla kirjutama. Et esitada valitsusele missugusele valitsus, sõlminadia ja ja teooriate alles noor, te hoidke oma tervist niikuinii me sunnime teid alla kirjutama. Varsti ei kirjuta alla, ma ei saagi, ma mõtlesin, kui mind ma kirjutan, selle süüdistad, mind lastakse kohe maha niiskus süüdistuse eest. Siis läks ta väljasi uurija majailiks. Tuleb kohe sisse ja sõdur ka puurkülje peal. Relvaga istus jälle laua taha, teine vaatas aknast välja. Eks minutit 10. Ja ma siiski, kas te kirjutate alla või? Ei, ma ei kirjuta, siis hüppas üles, hakkas kisama, tahtis ennast närvi ajada, muidu ta kuidagimoodi ei saa muidu asja edasi viia. Ta peab füüsilist jõudu kasutama ja siis äkki tuleb oma laua tagant välja, keeras seal pabereid, mis tal oli. Rulli niimoodi selle rulliga lõi mind. No ega see löök ei olnud nii valus ja ei olnud kah ja kirjutad alla, ei kirjuta ümber pöördväljasõit. Motherosn ümber nagu ümber keeras, nii saapahoobid mulle vastu tagumikku kõigest jõust, niipalju kui oma haarasin siis kinni, kas ma siis ei tohi kaitsta ennast ahnii, vat seda olidki talle tarvis, et vastu panna ja hakata vastu juurdlejale. Ja löödi mind välja ja siis seal seal oli, tähendab, niisugune koridori pime koridor pandi koridori peal ja vot siis ma sain aru, mis see tähendab. Kas telki ja seina vastu? Üks 25 sentimeetrit ja pead sirgelt seisma, saiti, hoiatati härra liigutada sai doi. Nägu seina poole nagu seina pool, liigutada sa keha ei tohi, teise kohta astuda ei tohiks, siis sa saad. Seisa tea, kas tunnis viisin ära, mõtlesin kõik, mis rääkis vana polsinik seal kambris, et tal on vist õige küll. Jah, et kirjuta alla. Ära lase ennast peksa, hoia oma tervist. Asin jälle, mõtled, kuidas, kui ma alla kirjutan, siis ma olen kadunud hing. See kaks mõtted jooksis mu mõtetes ja, ja kuidagi ma ei leia, mida teha? Ja ma ei tea, mul kella ei olnud, kas ma olin seal kaks tundi, seisin juba, kama, kehaliikmed, nii väsisid kõik ära. Et inimene tahab liigutada lõigutamist, et ma ei tea, kuidas ma nii astusin kõrvale sama jumal, kui tulid, hoobid tagant. Tulid sellest kabiinides, teised peksti mind nii ära, et ma kukkusin põrandale ja meelemärkuseta. Nii kõvasti löödi ja siis Vilevardased patraažidki Bridioot nootsin, motiveer, Robropassid, taimne, ta kihmavad sov lamalik akti. Saaks siis aru, tähendab midagi? Muidugi seal olid vanad partisanid, vanad bolševikud, vanad revolutsionäärid ja kõik. Ja siis. Hakkasin nutma, hakkasin nutma, ei tea, kusse tulinud sokk niisugune, ta näeb, et ma nutan, mul pisarad jooksevad, nii hirmu, ei tea kust vesi tuli. Ma ise imestan praegust mainest, kust see tuleb. Ja see juba nägi, et ma olen nii sokiolukorras, pani kõik need paberid keeras ja ma kirjutasin alla keerase kirkaid, pisarad langesid selle valeaktile isegi tindiga, tead, mõned läksid laiguliseks ja, ja ei tea, mis ta veel mulle seal topis ja ma kirjutasin kõik alla. Ja siis anti valvurile varvult fondi gongi ja kõik tulevad küsima edasi ja kõik, ma ei saa rääkida, mul on häbi rääkida. Et ma kirjutasin niisumise vale materjalile alla. Ei saa ja, ja ma ei saanudki seepärast, et ma nutsin ka kogu aeg mul pisarad jooksid, voolasid et ei saanudki sõna suust välja ja kuni järgmise päeva hommikuni. Siberi eestlane Karl Bello jutustas läbielatust Eesti raadiokuulajale 1987. aastal. Solziniitseni Gulagi arhipelaagist sai eesti keeles kättesaadavaks kolme aasta pärast. Sama kaua istusid veel igas teatri ja kontserdisaalis neile eraldatud kohtadel priipiletiga Glavliti ja julgeolekuesindajad. Heiskamata oli rahvuslipp, olemate Balti kett. Eesti teise iseseisvuseni oli jäänud neli aastat. Viimaste vene vägede lahkumist Eestist tuli oodata seitse aastat. Kõik see oli veel ees, kuid taandunud oli hirm. Räägiti ajaloovalgetest laikudest. Räägiti Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollist punaväebaasidest, eesti okupeerimisest, arreteerimistest, rahva küüditamisest selle kannatuste raja üks üle vaatlikumaid ja ilmekamaid tunnistusi Eesti Raadio arhiivis pärineb Pauls ametilt, kes fikseeris nähtu politseikomissari täpsusega salvestusena aastast 1989. Siis sealt vaatasime, kuhu nüüd edasi saab. Et sealt spertovskist person, minek penis siberisse võimuajale ja kujuneb meie rong sealt liikuma hakkas siis vanemad mehed, kes olid esimese maailmasõja ajal-Venemaal sõitsingi sõitnud tütrest, et sõidame põhja. Noh ja peale turinski linna keeras rongi järsku metsa aru, teeperve sõitsime siis mingisugusesse traataeda ja kehtiv uksed lahti, käskis rongist välja tulla. Sõit oli kestnud 10 päeva. Esialgu oli muidugi liikumata ja kogu aeg rongis istunud, siis kui vagunist välja hüppasime, siis ikka kukkusin põlvili, kas ei seisnud püsti? Seepärast kogu selle aja jooksul ei, antud juhul ei näe mitte mingi suurt muud toitu, kui ainult soolakala ja leiba. Ja vett vähemalt oli, siis niipalju võtet selle puudust ei ole. Paigutati meid siis traataeda, magasime vöö siis palja maa peal maha. Mingisugust hooneid seal sees ei olnud, sest vaatajas telerid, suveriided, suveriided. Ja, ja järgmisel päeval siis hakati meid sort, Venemaa üks grupp pidi kusagil minema jalgsi midagi 100 kilomeetri pääle Niiuli kuulda. Ja õhtu eel pandi siis meid ülejäänud jällegi mingisuguseid metsa rongiplatvormi kitsa roopalise platvormide peale ja sõit läks siis juba taigasse ja päris õhtupimedas jõudsime ühte niisugusesse kohta, mida nimetatakse korreldnikiv laagrid punktiks. See oli pooleli ehitusel, uus, õieti seal üks hoone oli valmis, teised olid siis siis telgid ja mehid mahutati sinna ära ja esimesel tööd järgmisel hommikul oli siis kõigepealt kändude koristamine selle laagripunkti territooriumilt. Ja paar-kolm päeva hiljem juba jagati meid brigaadides ja hakkasime tegema metsatööd. Mina sattusin metsa väljaveole, sellepärast ma oskasin ohust rakendada. Ja, ja anti mulle siis üks päris korralik ja tugev hobune. Ja sellega siis vedasin metsast, siis langetatud palke ja metsamaterjali siis kitsarööpmelise raudtee äärde, kus ta siis edasi veel keelekeskuse poole. Talveks kas seal olid ainult eestlased? Seal oli üks väikene hulkuri lätlasi ka, kui palju teid kokku oli seal? Seal võis olla noh, pisut üle 1000 inimese kokku. Enamikus oli Läti rahvas kõikas kärssab, või Valgast Lätti, Valgast. Ja seal me hakkasime elama pärast siis muidugi omavahel läbi käies siis vaatasime, et missugune kontingent siis seal koos on seal rahvast väga huvitav. See oli viis ministrit, kes need olid. Kõigepealt sõjaminister kindralleitnant Lill, Paul Lill, Lilia. Siis olid meie kodanliku õhukaitse ülem kolonel. Tallinna tehnikaülikooli rektori, haridusminister. Ja ja põlevkiviteadlane ja nii, et tema sai muuseas, 41. aastal detsembris viis kümnendat aastat vanaks. Ja siis tal oli sünnipäevakiik, oli leiba, tingid. Sellepärast hakkas suur näljaaeg peale. Terve Tallinna kriminaalpolitsei koosseis eesotsas komissari abikomisjoniga, need olid loo vere ja Tamtik. Ja siis oli väga palju, oli igasuguseid ärimehi, näiteks Tallinnas tuntud hurra, majaomaniku hurraa oli seal. Ja, ja siis oli, kas oli kaks vagunitäit oli vist naisterahvaid ka? Kusjuures ikka isegi paar tükki nendest olid lastega tassid ka laagrites. Hiljem lapsed, aga kusagile viidi lastekodusse, aga naised ei edasi sinna. Ja siis ühel päeval See oli augusti või septembri, isegi juba enne hommikust tööle minekut rivistasime üles laagri värava juures. Mõtlesin minna ja tuli üks sõjaväevormis mees. Ja laskis siis läbi tõlgi meile ütelda. Tõlgiks oli meil üks omaaegne russi korvpallimängija. Ja ütles, et saadetakse tagasi Eestisse. Täna läheb esimene grupp. Ja, ja siis lähete gruppide viisi kõik. Tegelikult Lorrutusse kõik valeks. Kas te uskusite seda? Mina ei uskunud. Aga uskujaid oli palju. Igatahes see tekitas sellise obaduse Nonii. Et rahvas oli äärmiselt emotsionaalselt haaratud sellest kaasa ja aga Läks tõesti hõigati välja, siis ka nimede järele, kes juba täna esimesed, kes tööle enam ei lähe, ettevõtjalt söödavad ära. Ja nad sõitsidki ära, kes nende hulgas olid nende hulgas olid väga mitmesugune publik, oli see, seal oli siis siis ütleme nii juhtivaid töötajaid kui, kui ka päris tavalisi põllumehi ja kõiki need ja sõitsin, särav ja ja ühel ilusal päeval tööle metsa tuli ka rong järele töölt ja, ja viis ka siis selles grupis ka mind kaasa. Ja nüüd Kas öeldi, et ka Eestisse? Eesti fännid ikka kõik võitlejate tagasi Eestisse ja teile ka jah, meil kaavitud ja, ja need, kes maha jäid, need palusid jälle oma oma omakseid jällegi uuesti tervitada, kui ikka kohale jõuame ja kõik nii edasi. Ja sõitsime umbes üks mitukümmend kilomeetrit maha, istusime lahtistele platvormidele siia ja sõidame mööda just uuesti üksust äsja ehitatud ajutisest laagri punktist ja vaatama, et meie eelmised grupid, mis pidid juba olema nüüd otsaga Eestis on seal ilusti rahulikult ja teevad seal seal seal tööd seal ÕISis vaikuse majja, sest keegi ei oska nüüd seletada, mis edasi saab. Nii. Aga meid viidi siis seda laagrijaoskonna keskpunkti nõndanimetatud fabrits laagrisse. Ja, ja seal toimus siis meie ülekuulamine. Iga päev kuulati üle umbes viis või kuus inimest. Ja selleks viidi siis need inimesed natukene üks kilomeeter maad eemal, seal oli metsasalus üks kahekorruseline hoone ja ja seal toimus siis nähtavasti oli ta seal mingisugune staap või mis ta oli ja, ja seal olime pikali õues maas, ükshaaval kutsuti ette meid. Ja, ja kui tuli, siis järjekord minul ette minna, siis. Esialgu reaalset küsimused, siis aga nonüümi Viivi ja, ja isanimi ja, ja niisugused asjad. Aga ta küsis vene keeles ja mina vene keelt õppinud ei olnud. Ja siis niipalju, et ma juba numbrid kuni 10-ni oskasin vene keeles juba rääkida. Ja kuidagi sünniaega siis ei oskanud ütelda 1910, vaid ütlesin, üks üheksa, üks null. Ja ta vaatas ja hakkas minuga rääkima sulaselges eesti keeles. Ja kirjutas midagi ja viskas paberi üle laua mulle ette, et kirjutage alla. Ma ütlesin, aga mis seal kirjas on, siis? Kivi oli näha, et oli vene keeles kirjutatud. Ja luges mulle ette ühe lause, võtan õigeks, et olen konto revolutsioonilisest tegevusest ja nõukogudevastasest Tagitratsioonist osa võtnud otsida, sest ma alla ei kirjuta sellele Amix pärast, vaid seal, aga ma ei ole mitte midagi niisugust asja korda saatnud. Nii. Ja, ja siis see vihastas selle peale. Võttis kaamera volvol maa peal võttis selle pihku ja plaksutas seda ja vaatas siis ikka kangesti terava pilguga mind, ma sain aru, et nüüd on psühholoogiline töötlemine nähtavasti. Aga kuna modellib hästi, tunnen, tegin seal, relv on tühi. Ja aega siis niimoodi. Ja ütles Siret, rääkige oma elulugu ära. Alake sellest peale, kui, kui te olete iseseisvalt tööle hakanud. No mis mul nii väga rääkida oli, siis, aga tema sel ajal nagu ei tulnudki huvist asja vastu, mis ma rääkisin, ma ütlesin, et olen töötanud seal ja seal ja ja, ja kogu aeg oma vasakul käel olid mingisugused paberite hunnik tal ja kaustad midagi, otsis sealt vahelt, järsku võtab välja sealt väikese niisuguse väikesed musta kaantega raamatu ja hakkab seda mehitsema ja. Siis ma sain aru, et tema käes on minu Eesti vabariigi isikutunnistust, mille ma panin tasku, kui mind ära toodi ainukese isikut tõendava dokumendina. Ja, ja siis lõpuks, kui ta oli läbi lehitsenud selle siis ütleb, et selle peale, et aga selle mõtet õigeks, et olete Eesti sõjaväe, mõtlesin, võtan küll. Sihtmidagi helistas ta bana protokolli lõhki, ta oli valmis teinud ja kirjutas uue. Ja, ja seal oli siis üks ainukene lause sees, et vot sellest aastast selle aasta Eesti sõjaväes teeninud kirjutate alla kirjutan küll. Ja kui siis viskas mulle sülelaua ette ja hoidis esemel käe peal ka, et paberi libiseks ja ja rahulikult olla ja seepärast ma küsin, kas ma omalt poolt võin ka küsimusi esitada võitul? Ja sellepärast ma küsin, et kas, aga nagu ma aru saan, on siin mingisugune juurdlus käimas ja ühesõnaga, mis osa on minul selles asjas, et mis, kes ma olen siis on tunnistaja või, või süüalune või, või, või mis asi. Oioi alune vastati vaid sõnaga, millest minu süü seisab. Ja siis ta andis sellise sellise seletuse Nõukogude liidus välja antud seadused ei kehti mitte üksi Nõukogude Liidu territooriumil, vaid nad on välja antud kogu maailma töölisklassi kaitseks. Ja, ja Eesti sõjavägi oli valge sõjavägi, see oli loodud ainult selleks, et Nõukogude liidule kallale tungida. Ja sellega, et mina olen Eesti sõjaväes teeninud, olen mina rikkunud sõna-sõnalt nüüd on neid Nõukogude Liidu seadusi Eesti osas. Kuna see on täielik nonsens, siis selle peale ma ütlesin talle rahulikult, et kas on üldse mõeldav, et ühe miljoniline rahvas tungib kallale 193 miljoniline sellele rahvale. Ja kui see peaks ka mingil tingimusel aset leidma, siis on see see ühemiljonilise rahva otsene enesetapp. See oli viha, kri mass, mis talle näkku tuli. Teda röögatas ainult mulle ühe sõna välja. Ja kuna ma istusin ukse kõrval taburetilt, mis oli raudklambritega pandud põranda külge kinni siis libisesid rahulikult koridori, kus oli valvesõduril c5 tuleb kohe välja teist inimest juure, kes oli juba ülekuulamise lõpetanud. Kas ülekuulaja oli sõjaväeametnik, oli ta vormis? Ta oli vormis, kuid ilma tunnusteta. Aga Aucklandi tunnuseid tal peal ei olnud, aga sõjaväevormist oli küll tal oli see vormipluus oli seljas, oli suveaeg ja, ja rohkem ei tea, ta ei ütelnud kesta on või mitte midagi. Kas tal oli puhas eesti keel, täiesti puhas, eesti keel. Ma hindan, iseta, võis olla umbes nii. Kas 33 34 aastane inimene välimuse järele, hiljem ta seda meest ei ole kohal? Ei ole kohanud kunagi, nii et ei tea tema nime ka sellepärast, et ei tohtinud nime küsida. Kuna need, kes olid ülekuulamisel käinud ja olid nime küsinud, olid peksa saanud lihtsalt selle peale. Ja kui me olime siis niimodi gruppide viisi kõik läbi käinud, siis viidi meid uuesti tagasi sinna kus olid ees juba eelmised grupid ja toodi jällegi uus grupp, pealegi ülekuulamisel ja kui kõik olid niimoodi läbi käinud sellest kuulamise protseduurist, siis ühel ilusal päeval pakike meid elevust ja rongi peale viidi Coreilikusse tagasi. Siis nüüd oli Eestis käidud, nüüd oli Eestis käidud illustil rahulikult ja, ja tegime siis tööd edasi metsalangetamisel. Kusjuures Erulex sellisena, et, et algas suremise aeg. Nii rääkis Paul Sammet 1989. aastal ja tema mälestuste salvestamiseks oli viimane aeg. Kui Paul samuti mälestused eetrisse jõudsid, ei olnud jutustajad enam saadet kuulamas. Tee kuulsite mälestusi ajast, mil oli taandumas hirm.