Kinnismade. Tere, alates tänasest hakkab igal laupäeval sel ajal kavas lähema 10-sse minutisse mahtuv nii-öelda kokkuvõtlik kordus pühapäevastest kinnismõtetest. Pühapäevane keskprogramm on teatavasti meie silmapaistvate vaimuinimeste sisustada. Saate eesmärk on lasta neil lahti mõtestada, püsivad ja mööduvad väärtused siin elus. Nüüd kuulakem esimest väikest kordust Nile sisustavad valitud mõtet saatest Marika ja Heinz valguga. Nii tähendab alustaksin võib-olla sellest samast pealkirjast kuna ma olen sellest ka varem teadlik, et teema selline on ja, ja mõtlesin sellesama sõna peale, mis kinnismõte sest tegelikult on. Jõudsime väga lihtsale lahendusele, et ilmselgelt kes vähegi teab, mis ametit ma pean vaata et lihtsalt seda sõnaseletuses võiks olla minu kinnismõtteks ehitada Eestisse üks uus uhke kunstimuuseum olgu ta siis kellelegi meelest suur ja jube monstrum või kellelegi, millest väga vajalik asi. Aga nüüd ma saan selle asjaga kohe ära õiendada, sellepärast et tegelikult nii lihtne see asi ka ei ole, et et üks selline asi võiks olla lihtsalt mingi mingi kinnismõte. Pigem on selle taustaks palju muid. Noh, kas me kasutame sõna kinnismõte või, või soov elust arusaamisi, nimelt ma leian, et, et läbi ühetaolise võimaluse, mida võiks ka Eesti rahvale pakkuda, me jõuaksime ehk veidi teistsugusesse maailma ja võib-olla need selle maailma püsiväärtuste toetamine ja ja, ja võib-olla taastumine või tahes, kuidas ma seda praegust maailma vaatame, võib-olla võib-olla see on sügavasti sügavasti üks minu soove? Või kinnismõtteid, et ma tahaksin seda praegust maailma veidi teistsugusena näha. Kuigi ma suudan täiesti selgelt endale aru anda, et maailmas toimuvad objektiivsed protsessid ja ja kui me kirume ühteteist siin Eestis, siis väga paljud protsessid ei ole mitte ainult iseloomulikud eestile, vaid globaalsemat laadi laadi, toimivate toimivad asjad ja nendel kõikidel on kindlasti ka täiesti objektiivsed põhjendused, kuid on palju sellist, mis, mis küll mind väga murelikuks teeb ja, ja ma leian, et kui kui vähegi keegi saab, siis nende jõududega sekkuda sellesse protsessi, siis siis muuta, muuta midagi lihtsalt väärtuslikumaks või taasväärtustada. Ja tõsta meie elukvaliteeti. Nii et, et üks variant on siis seesama muuseum, mida mina kangesti ehitanud. No ja Marika on praegusel hetkel nii-öelda avaliku elu tegelane ja igati ühiskonnas niukses kuumas taas teda jälgitakse, temas kirjutatakse, teda kiidetakse ja püütakse talle ja tema tegudele kaikaid kodarasse loopida, nagu, nagu ühes reaalses ühiskonnas see asi on. Mina olen selles mõttes, ma ei oska öeldagi nüüd kas paremas või kehvemas olukorras, sest nagu minu suuremat madinat ja kinnismõtete realiseerimiseks on kõik selja taga. Ja naudin praegu esimest korda oma elus sellist, et olukorda, kus ma olen tõesti vaba mees vabal maal ja minu kohustused ja sisemised, ma loomulikult mõtlen, sest mingeid välimisi Sunde mul ei ole peale noh, niimoodi korralikuks kodanikuks olemise. Need on ühelt poolt jah, nagu ma ütlesin, vabad kõigest sellest suurest rähklemisest, mida täiskasvanud inimest elus ümbritseb. Ja seetõttu ma ühelt poolt Ma võiks oma kinnismõte niimoodi formuleerida, et ma tahaks nüüd need viimased pool sajandit, mis mul veel elada on natukene vähem. Elada neid päevi, niiet et mingilgi määral kompenseerida seda, millest ma võib-olla siin vahepealsetel aastakümnetel oma elus ilma jäin kus tõepoolest tuli loobuda väga paljust, mis kuulub normaalse inimelu juurde. Aga see loobumine oli paratamatu ja sellel loobumisel oli ka oma pühitsetud eesmärk, mis kõiki neid loobumisi õigustas. Kuid samas ma pean tunnistama ka seda, olles nüüd Maarika kõrval siis kõigi nende meeldivate sisemist igapäevaste kohustuste kõrval on on üks, mis haakub nagu Maarika kinnismõttetegevusega, see on püüda teda omal viisil. Tema stressi vähendada, arutada koos temaga kõiki neid lakkamatult üleskerkivaid probleeme, mida tema amet ja tema pürgimused endaga lakkamatult kaasa toovad. Ja ühtlasi luua ka omalt poolt, kuigi teine osapool on kahtlematult Maarika meie kodus niisugune meeldiv kodukliima kodu keskkond, nii füüsiline kui ka vaimne keskkond millesse loomulikult lisaks meile kahele kuuluvad ka meid külastavad lapsed ja lapselapsed ning muud meeldivat sugulased ja inimesed. Ühesõnaga kõigi niisuguste väikeste argiste vahenditega, mis üldse ei kõla tegelikult ega võib-olla ei väärigi esiletõstmist ega ülerääkimist, aga kõigi nihukeste pisiasjadega, mis siiski on elus hirmus tähtsad ja eriti niisuguses pingelises elus, mida elab Marika praegusel hetkel, sellist selliste pisiasjadega ma püüan Marikat abistada ja selle niipalju siis mina siiski oma praeguses elus, jah, mängin kaasa ka ühele suuremale kinnis, pele, kui see otseselt minu isikut nüüd võiks puudutada. Rääkisime õigesti, Marika. Ja ja ei pakkunud, no tähendab ilusaid kuulata ausalt öeldes, et et on asjad nii, nagu sa praegu ütled, ma tean seda loomulikult ise ka. Ja, ja ma tean ka seda, kui me kasutame sõna kinnismõtet, et et sa oled tohutu tööelu jooksul ära teinud ja loomulikult peaks sellesse kuulunud võimalus olla vaba mees ja, ja ma tean ka väga hästi, et, et vabadusega on lood lõpuks niimoodi, et eks me peame ennast ise küllaltki vabaks tegema, kuigi, kuigi päris vabaks me nagu sa ise praegu siin üle kinnitas, et me ei saa. Sest me sõltume niivõrd palju oma oma lähedastest inimestest oma keskkonnast tahes, millest, et et on, on loomulikult kenam ja, ja loomulikult ma tean, et, et ma olen sinu ja mul ei ole teist varianti koos elades sinuga, et oma maailma kaasa tõmmanud, mul on hea meel, et sa seda mängu kaasa mängida ja ja selle asja juures nii-öelda Sa pead seda ka väikeseks või suureks kinnismõtteks, aga, aga see on ühesõnaga siiski erakordselt hästi töötav tiim, sest ma olen palju mõelnud inimeste peale, kellel on ka loomulikult väga keeruline töö ja ja palju kohustusi ja kõike muud, kelle puhul ma tean, et neil ei ole kodus sellist, kuna sellist toetust, sellist situatsiooni, mis, mis annaks neile võimaluse taastuda, võimaluse seda tööd paremini teha. Ja ma olen alati mõelnud, et eriti siis, kui nad selle tööga hästi toime tulevad, et kuidas nad suudavad, kuidas nad, kuidas nemad väärtustavad, võib-olla väärtustavad teistmoodi elu põhiväärtusi, mida ma ei taha tegelikult uskuda, perekond kodulähedased on, ükskõik kalestunud tegelikult inimene ei ole, on igalühel ääred, et olulised, olulised, kelle nimel tegelikult palju asju tehakse ja ja, ja, ja kui tehakse, siis ei nimetaks mina seda iialgi ka mingiks loomiseks, vaid vaid, See on, see on vajalik, see annab tohutult palju iseendale, igal juhul. Kordasime valitud palu 22. aprilli kinnismõttest Marika ja Heinz valguga. Saate toimetas Haldi Normet Kuulmiseni nädala pärast.