Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku kolmapäeva 29. jaanuari olulisemad sündmused. Mina olen Liisu Lass. Eesti ja Soome hakkavad looma ühist hariduspilve, virtuaalne õpikeskkond peaks koondama endas tänapäevase õpivara ja digitaalsed haridusressursid. Riigikogu VEB fondi uurimiskomisjon jätkas täna oma tööd ja kohtus Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni. Ka balti riikide väikese ja keskmise suurusega ettevõtted on alanud aasta suhtes vaatlikult optimistlikud, murettekitavalt vähe panustavad ettevõtted aga innovatsiooni, selgus SEB kolmes balti riigis läbi viidud uuringust. Tartu Ülikooli kliinikumi plaan osta ära Võrus asuva Lõuna-Eesti haigla aktsiate kontrollpakk võib lähiajal. Kas teil tekitada olukorra, kus Kagu-Eestis võivad üldhaigla staatusest ilma jääda Valga ja Põlva haigla Raina radikaalse opositsioonirühmituse Spirnas braavo. Aktivistid lahkusid voolurühmituste nõudmisel põllumajandusministeeriumi hoonest. Ukraina parlament seadis täna meeleavalduste käigus vahistatutele amnestia andmise eeltingimuseks aga kõigi ministeeriumi hoonete vabastamisel. Norra tuletõrjujaid õnnestus Üheteistkümne ööpäevaga saada kontrolli alla riigi põhjaosas lõõmanud tulekahju, milles hävis 90 hoonet kuid Trondheimi lähedal on puhkenud uus tulekahju. 23 kultuuritegelast saatsid täna avaliku pöördumise valitsuse ja Tartu linnavalitsuse poole. Pöördumises soovitatakse välja vahetada praegune Tartu kunstimuuseumi direktor. Väärtustab liigselt ühtegi kaasaegse kunsti. Kildkondade. Madala veetaseme tõttu jäid täna hommikul ära esimesed reisid Rohuküla-Heltermaa ja Triigi-Sõru liinil, hiljem on kõik toimunud graafiku kohaselt ja Väinamere liinid loodavad enam reis ära, et ma ei pea spordist. Eesti saab Sotši olümpiamängudel välja panna ja senise kuue asemel seitse murdmaasuusatajad. 25. sportlasdelegatsiooni liikmena sõidab olümpiale Siim Sellis. Ilm on öösel, päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ning sajuta. Külma on öösel 17 kuni 22, kohati kuni 25, homme päeval 11 kuni 17 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Eesti haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Soome haridus- ja kultuuriminister Krista Kiuru kirjutasid alla koostöömemorandumi haridus loomiseks, mida see endast kujutab, räägib Uku Toom. Memorandumiga kinnitavad ministrid riikide ühist huvi rikastada õppimist ja õpetamist õppevara ning parimate praktikate jagamise teel ja arendada ühiselt moodsat haridust, aga mis siis on ikkagi see hariduspilv? Jaak Aaviksoo. Kõigepealt on haridusfilm, meie ühine ettevõtmine ja selle ühise ettevõtmise tulemusena usume, et tasapisi loome keskkonna, mis kasutab laupäevaseid info-kommunikatsioonitehnoloogiaid, mis koondab endas kõik erinevad digitaalsed, haridusressursid, õpivara, aga ka andmebaasid, erinevad infosüsteemid ja kõik, mis tänapäevases ühiskonnas hariduse elukestva õppe edendamiseks vajavad. Ning Aaviksoo lisas, see on. Natukene rohkem kui Vikipeedia ja palju vähem kui, kui, kui briti entsüklopeedia. Jaak Aaviksoo nentis ka, et ega täpselt ei oska veel öelda, kuhu aastaks 2020 välja jõutakse, sest areng on kiire. Soome haridusminister Krista Kiuru ütles, et koostöö Eestiga on loomulik. Kas te olete jõudnud juba väga kaugel. Infotehnoloogia on teile rohkem tuttav lugu. Aga hariduspilve sisust? See, et meil on kvaliteetne haritus jõuab igas ajas ka arenemist ja meile arenemine, eriti võiks olla just selle kogu digitaalse maailma puhul. Et selles mõttes see Diginatiivita suur hulk koolides tänapäeval nõuab ka meil tänapäeva vastuseid, et kuidas me korraldame seda uhvetust ja veel see ei ole lihtsalt see infotehnoloogia, mis me pakume, kõik need uue Uppetuse võimalused. Aga see on ka see kogu selline valdkond, kus me tuleme kokku, saame nagu kooli asjates, nii õpetajad, lapsed ja noored, nende vanemad eksperdid sellel erialal, et on mingi liine ökosüsteem, mitte ainult nendest võimalustest, mida see süsteem iseend enda pakub, aga ka need inimesed, kes, kes soovivad, et see aitab, see on nagu see tarkvara või ütleme, see kogu tehnoloogia aitab koolitööd paremini arendada. Riigikogu VEB fondi uurimiskomisjon kohtus täna Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni. Ka skandaalse VEB fondi kirja autorite väljaselgitamiseks pöördus uurimiskomisjon Eesti kohtuekspertiisi instituudi poole, kes hakkab autoreid välja selgitama käekirja põhjal. Kohtuekspertiisi instituut peab käekirja võrdlemise teel selgitama välja, kes on olnud konkreetsed isikud selle dokumendiga otsustamise taga. Uku toom käis ka tänasele kohtumisele. Ardo Hansson iga on komisjon kohtunud ja koostööd teinud ka varem. Küsisin komisjoni esimehelt Rainer Vakralt, mis küsimused täna selgitamist vajasid. No kõigepealt me küsisime üle sõda, mis puudutas Eesti panga auditit, et on vahukrahv lausa tellinud omapoolse auditi, et seda Eesti panga vääriti ümber lükata ja öeldes, et, et see on ebakompetentselt tehtud. Ardo Hansson oli täis veendumust, et Eesti Panga auditi selle mitte mingit põhjust kahelda. Loomulikult küsisime me üle ka seda õhkkonda, mis siis 93. kuni 98. aastal oli Eesti Panga nõukogus, sest et just nendel aastatel oli tänane Eesti Panga president nõukogu liige, et mismoodi need otsuseid tekkisid. Kas see VEB fondi temaatika oli pikem? Valitsuse küsimus oli see Eesti Panga presidendi küsimus või oli see nõukogu küsimus ja neid taustu tammele avas? Komisjonil on plaanis kohtuda veel mitme inimesega, teiste hulgas Andres Lipstoki ja taas ka Vahur Krachtiga. Ardo Hansson ei taha anda hinnangut sellele, kui palju keegi mäletab või unustanud on, kuid ütleb, et palju sõltub nii-öelda kehakeelest, kas mitte mäletamine kaasneb sooviga midagi meenutada või läheb hoopis üle põiklemiseks. Komisjoni töö kohta ütleb aga nii. Mulle tundub, et see komisjon on pikka aega tööd teinud, paljusid inimesi küsitlenud ja lihtsalt niuksed, väga spetsiifilised küsimused, nii et ma arvan, et on lõpusirgele jõudmas ja proovivad veel teatud asju paremini aru saada. Aga ootused komisjoni töö suhtes? Ma arvan, et siin saame mingit täiendavat selgust. Ma arvan, et kui keegi ootab, et mis me saame mingi lõpp tõe teada, et mis seal täpselt kõik juhtus ja mida see kõik tähendas, seda ma ei ootaks. Aga aga meie Eesti pangas siiski üritasime oma võimetes siiski nagu seda selgitada, asendada sellised asutused nagu riigikogu komisjon ja siis ka riigivanem kuradid suudavad kindlasti mingit teist perspektiivi täiendavat infot leida. Kaugel siis komisjoni töö täna on Rainer Vakra. Meil on täna komisjonis käinud 37 inimest ja me võime küll öelda, et seitsmendaks aprilliks meie oma raporti valmis saame. Ja mitte ükski varasem paber ei ole olnud nii põhjalik kui meie seitsmenda aprilli raport, see on igatahes juba fakt ja selle võid täna välja öelda. Olulisemad välissõnumid võtab kokku Kristi Sobak. Ukraina radikaalse opositsioonirühmituse spinnaspraava aktivistid lahkusid peavoolurühmituste nõudmisel põllumajandusministeeriumi hoonest. Ukraina parlament seadis täna meeleavalduste käigus vahistatutele amnestia andmise eeltingimuseks kõigi ministeeriumi hoonete vabastamise. Opositsiooni peavoolurühmitused manitsesid radikaale, mitte nurjema võimudega peetavaid kõnelusi. Valitsusega peavad rääkimisi marurahvusliku rühmituse voboda liikmed ja Ukraina. Televisiooni teatel puhkes Vubada liikmeta saabudes põllumajandusministeeriumis kähmlus ja mitu inimest sai viga. Mina. Esimene president Leonid Kravtšuk hoiatas tänast ülemraada istungit avades, et riik on jõudnud kodusõja lävele ja kutsus kõiki riigi poliitikuid ilmutama kõrgeimat vastutustunnet. Norra tuletõrjujaid õnnestus pooleteistööpäevaga saada kontrolli alla flotte Angerist lõõmanud kahju. Tuletõrjujad jätkavad pinnase jahutamist veega. 200 loolises rannakülas hävis tulekahjus umbes 90 hoonet evakueeriti 33 inimest. Tulekahju põhjuseks peetakse tugevas tuules kokku puutunud kõrgepingeliinides tekkinud sädemeid, mis süütasid purukuiva maastiku. Inimesed põlengus viga ei saanud. Piirkonna tuleohtlikkust näitab see, et Trondheimi lähedal Free ja saarel on puhkenud juba uus tule. Kahju, mis sa ilmselt samuti alguse kõrgepingeliini sademetest leekidest evakueeriti ligi 400 inimeste, vahendab VG. Leedus kehtestatakse seoses Aafrika seakatku avastamisega viies piirkonnas eriolukorda, ütles peaminister Algirdas pud käävitsus pärast valitsuse istungit möödunud nädalal. Tal diagnoositi leedus sigade aafrika katk metssigadel. Haigus leiti liituse ja Vilniuse maakondades Valgevene piiri läheduses. Tšehhi president miilast Seeman vallutas ametisse uue koalitsioonivalitsuse, tehes sellega lõpu seitse kuud kestnud poliitilisele ebastabiilsusele. Vasaktsentristliku valitsuskoalitsiooni moodustasid sotsiaaldemokraatlik partei uus erakonda ano ja Kristlikud Demo kraadid. Koalitsioon on lubanud võidelda korruptsiooniga, parandada valitsus teele ning toetada majanduskasvu Tšehhi ajaloo suurimast kriisist taastumiseks. Samuti võib uuelt valitsuselt oodata soodsamat meelestatust Euroopa liidu suhtes. Tagasi Eestisse Tallink Grupi ja meremeeste ametiühing kirjutasid täna alla kollektiivlepingu pikendamise kokkuleppele. Selle kohaselt tõstab Tallink sel aastal laeva liikmete palku alates esimesest jaanuarist tagasiulatuvalt keskmiselt 8,4 protsenti. Uued palgamäärad kehtivad tänase kokkuleppe alusel aasta lõpuni. Balti riikide väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on alanud aasta suhtes mõõdukalt optimistlikud ja äraootaval seisukohal. SEB kolmes balti riigis läbi viidud uuringust selgus, et innovatsiooni panustatakse aga murettekitavalt vähe. Mari Rebane käis uuringu tutvustusel. Üllataval kombel on kõige optimistlikumad kolmest riigist just Eesti väike- ja keskmised ettevõtjad. Eestlased prognoosivad kõige suuremat käibekasvu ning ligigi kolmandik Eesti väikeettevõtjatest kavatseb tänavu inimesi juurde palgata. Leedus on sama plaan 22-l protsendil ja Lätis vaid 14-l protsendil väikeettevõtjatest. Samas ei plaani keegiga koondada, seega võib öelda, et tööturg on kõigis kolmes riigis stabiilne. Miks aga on eestlased kõige optimistlikumad, samas kui Läti tänavune majandusprognoos on 4,8, Leedul 3,5 ja Eestil vaid 2,8 protsenti, selgitab veepanga juhatuse liige Eerika Vaikmäe Koit. Ma arvan, et on kaks asja, üks on see, et kuna Eesti majandusest 90 protsenti põhineb ekspordil, siis meie sõltume hästi palju sellest, kuidas läheb meie eksportima partneritel, peamistel, erinevalt Lätist ja Leedust on meil kaks peamist ekspordipartnerit, Soome ja Rootsi. Rootsil läheb päris hästi, Soomel läheb loodetavasti ka aina paremini. Kui me vaatame Lätit ja Leedut, siis nende peamised ekspordipartnerid on Venemaa ja teised Baltikumi riigid. Et Baltikumi riigid on väiksed ja Venemaal nii majanduslikud kui geopoliitilised otsused viimasel ajal teevad kindlasti meie ettevõtjaid murelikuks. Teine aspekt ilmselt on, et väga suur osa majandusest kasvas 2013 ja kasvab ka 2014 sisetarbimisel. Ja kuigi Eesti on väiksem kui Läti, Leedu, siis kui me vaatame keskmise palgakasvu kui ka keskmise palganumbrit, siis ilmselt meie inimestel seda ostujõudu on hetkel rohkem kui Läti ja Leedu inimestel. Eestlaste keskmine palk kasvas mullu tõesti kiiresti, mis võrreldes Läti 5,1 ja Leedu 6,2 protsendiga oli Eestis mullu lausa 8,8 protsenti. SEB panga majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul ootab palgasurve aga ka teisi Balti riike ees ja koos sellega mõningane majanduskasvu langus, sest Eesti on oma tsükliga lihtsalt eest ära läinud. Küll aga võib öelda, investeeringute osas on kõigi kolme riigi väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad ettevaatlikud ning lausa murettekitavalt vähe panustatakse innovatsiooni. Ehkki ettevõtjad on aga peaaegu sunnitud innovatsiooni investeerima, sest siin on kõige suurem töökäte puudus ja see probleem vajab esimesena lahendust, ütles SEB panga juhatuse liige Eerika Vaikmäe Koit. See nõiaring, et meil ei ole piisavalt tööjõudu, meil ei ole kvaliteetset tööjõudu, me ei saa neile maksta nii palju raha, kui nad tahavad ja nad lahkuvad ja nii edasi, et see ongi Eesti majanduse kõige teravam küsimus, ma arvan, mis peab lahendama. Ja ma arvan, et täna meil veel ei ole päris head vastust sellele Tartu Ülikooli kliinikum plaanib eelolevatel aastatel Võrus asuvasse Lõuna-Eesti haiglasse investeerida vähemalt kaks miljonit eurot. Mirko ojakivi uuris, kuidas see võiks mõjutada Valgas ja Võrus haiglate tegevust. Kagu-Eestis on praegu kolm maakonnahaiglad nii Võrus, Valgas kui ka Põlvas asuvad raviasutused täidavad kõik üldhaigla rolli ning kõigile jagub praegu patsiente. Valitsus arutab aga lähiajal Tartu Ülikooli kliinikumi plaani osta ära Võrus asuva haigla aktsiate kontrollpakk. See muudab tõenäoliselt olukorda Lõuna-Eesti haiglavõrgus. Milline tulevik võiks oodata ees Põlva ja Valga haiglate, räägib kliinikumi peaarst margusulist. No ma ei ennusta neile nüüd kiiret kiiret languste kadu, aga, aga mingis mõttes me oleme ikkagi teravikku suvanud nagu Võrru. Et paratamatult nii Põlva kui Valga regionaalne tähtsus väheneb, see tähendab siis Valga-Põlva- inimese jaoks seda, et kodu lähedalt seda nii-öelda tänasel tasemel ravi ei saa. Haiglad suudavad endale sinna meditsiinipersonali saada, seni seni saab, aga kui üks päev ei ole enam võimalik? Ma ei tea, mis põhjusel näiteks, et arstid lihtsalt ei taha no nii kaugele piiri äärde tööle minna, siis võib juhtuda jah, et sinna jääb lihtsalt tervisekeskus, mis öösel valve funktsiooni omavus, tegevus toimub. Päeval Valga haigla nõukogu esimees Margus Lepik ütles, et haigla plaanib ka pikas perspektiivis jätkata üldhaiglana ja selle nimel töötatakse läti patsientide suunal. Valga haigla puhul me ei saa mitte ainult vaadata ja Eesti poole peale, vaid me vaatame ka lõunapoolel, et meil on olemas siin päris tugev piirkond Põhja-Lätis ehk nii-öelda täna nimetatud Valka kihelkond. Keska üha rohkem võtab suuna Valga haigla poole, sest nendel esimene nii-öelda üldhaigla staatuses haigla on 50 kilomeetri kaugusel Valmieras. Ka Põlva vallavanem Georg Pelisaar ütles, et Põlva haigla püüab jätkata üldhaiglana ning kui riik või kliinikum selle vastu töötama ei asu, peaks õnnestuma. Tahaksin väga loota, et ei sotsiaalministeerium ega ka valitsus ei lähe nüüd seda teed, et ta hakkaks haiglaid ebavõrdselt kohtlema. Ja Põlva haiglal on selgelt oma eelised ja ta on piisavalt väike, hubane samas väga ökonoomselt planeeritud ja läbinud ka korraliku remondi. Niiet Põlva haigla tuleb endaga päris hästi siiani toime. Sotsiaalminister Taavi Rõivase sõnul on tema arvates ka Valga ja Põlva haiglal tulevikku olemas. Aga tegelikult nende tulevikku aitaks sarnaselt Võru haigla tulevikuga kindlustada see, kui nad teevad tihedat koostööd Tartu Ülikooli kliinikumi-ga. Mirko Ojakivi, Tartu. Tartu kunstimuuseumi direktor Rael Artel leian Tartuga seotud kunstiinimeste erinev arusaam heast kunstist päädis täna kunstiinimeste avaliku pöördumisega. Mirko ojakivi rääkis asjaosalistega. 23 Tartuga kunagi või praegu seotud kultuuriinimeste eesotsas Ima Tsuuman Jaan Elkeni Pääsukesega avaldasid täna avalikkusele saadetud pöördumises muret arengute pärast Tartu kunstimuuseumis. Äsja avalikustatud 2014. aastanäituste programm ja vastse direktori Rael Artel väljaütlemised allakirjutanute arvates näitamas ühes suunda loobuda mitmekesisuse ja demokraatia printsiipidest pöördumist tsiteerides, siis selle asemel oleme tunnistajaks Tartu kunstimuuseumi muutmisele vaid ühtegi konda teenivaks kaasaegse kunsti muuseumiks. Mitmed kirjale alla kirjutanud ütlevad, et nad ei nõustu täielikult pöördumise sisuga jäi laskuks süüdistustest persoonide tasemele, küll aga toetatakse pöördumist üldprintsiibis, räägib alla kirjutanud kunstnik Jüri Arrak. Ma lihtsalt lasin oma allkirja kasutada, et mitte iialgi ei tohi muuseum hakata hakata tähendab eelistama mingit rühma või mingit vanusegruppi või mingit suundumust sest siis ta ei ole muuseum, siis ta on moodsa või kaasaegse kunsti või moodsa kunsti ükskõik kuidas öelda galerii või moodsa kunsti muuseum või mingi selline eramuuseum. Pöördumises nõutakse tasakaalustatud näitusteprogrammi ning erinevate vaadetele avatud Tartu kunstimuuseumi. Samuti soovitakse muuseumit juhiks direktor, kes mõistab hinnata nii ajalugu kui tänast päevamuuseumi. Direktor Rael Artel lubab kriitikaga arvestada juba järgmise aastanäituste plaani koostades. Rael Artel. Loomulikult ma võtan selliseid väljaastumisi tõsiselt ja järgmise aasta näituseprogrammi kokku pannes kindlasti üritaks siis ta võib-olla siis veel laiemalt või mõelda, et mida me siis sellest praegusest programmist õpime. Kuid samas ma ikkagi arvan, et, et kõik need muutused seal samuti ka see muudatus, programmid on ikkagi tehtud eesmärgiga parem, huvitavam, köitvam. Ja, ja et see pakuks just nimelt kõige erinevate erinevatele publikugruppidele. Mirko Ojakivi, Tartu Kultuuriministeeriumi kultuuri väärtuste asekantsler Tarvi Sits ütles, et ministeerium on teadlik Tartu kunstimuuseumis toimuvatest arengutest. Tema sõnul on väidete suhtes ministeerium juba palunud muuseumi direktorilt selgitusi. Seitsme märkis ka, et järgmisel nädalal kohtuvad ministeeriumi muuseuminõunik ja siseaudiitor Tartu kunstimuuseumi direktori ning tööd. Et aga nende ülesandeks on analüüsida tõstatatud probleemkohti ning teha vastavad järeldused ja ettepanekud edasise kohta, et tagada muuseumis töörahu. Madala veetaseme tõttu ei saanud täna hommikul väljuda esimesed reisid Rohuküla-Heltermaa surujad riigi sadamatest. Hiljem said laevad väljuda, kuid raskeid autosid peale ei võetud. Väinamere Liinide juhataja Urmas Treier loodab, et veetase enam ei lange. Jah, need tugevad külmad tuuled, mis tänaned kagutuuled on olnud, seda vetsid lahest välja viivad, need jätkuvad mõne päeva perspektiivis, nii et meie omalt poolt palume kindlasti. Kuigi praegu on liiklus kõikidel liinidel graafikuga järgned, palun vaadake alati, enne kui hakkate tulema saarte peale. Vaadake koduleht tuulelaevad punkt ee ja seal kohe inforiba teatab, kui on graafikutes häireid. Ma väga loodaks, et selliseid olusid uute laevadega sisuliselt pikemaajalisi pole olnudki. Ja küsinud ajaloost ütelda, siis kõige madalam on olnud Allameetseevee seisnud praegu on 80 sendi juures. Vastas on, seal on ära käinud ja reeglina ta on tund, kaks püsib seal madalal ja siis ikkagi natukene annab järgi, nii et hetkel ta on püsinud kogu päeva seal väga kriitilise miinus 78 miinus 80 vahemikus, aga me väga tahaks loota, et lähitundidel hakkab väike tõus külmid, et mitte niisugune väga järsk tõus, aga et natukene leevendust tooks. Jääkülmast ilmast räägib nüüd lähemalt sünoptik Silve Grabbi Kaiv, palun. Eesti pidas valitseva külma kõrgrõhkkonna lääneserva tänaöised vähese pilved võimaldavad temperatuuril taas väga madalale langeda ning sadu pole ei öösel ega homme päeval oodata. Läänest kõrgrõhkkonnale survet avaldava madalrõhkkonna mõjul on ilm tuuline ning kohati võib esineda madal tuisku. Täna ja homme päeval puhub kagutuul neli kuni 10, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis, saartel seitse kuni 13, puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur jääb öösel miinus 17 miinus 22 kraadi vahele. Kohati langedes miinus 25 kraadini, saartel aga miinus üheksa miinus 15 kraadi vahele. Homme päeval tõuseb õhutempera tuur miinus 11 kuni miinus 17 saarte rannikul paiguti miinus kaheksa kraadini. Tänastest spordisõnumitest teeb ülevaate Joosep Susi. Täna kasvas Eesti sportlast delegatsioon Sotši olümpiamängudel 25-le, kui rahvusvaheline suusaliit teatas, et Eesti saab välja panna senise kuue asemel seitse murdmaasuusatajad. Vastavalt Eesti olümpiakomitee täitevkomitees tehtud otsusele saab selle koha Siim Sellis. Murdmaasuusatamise spordidirektori. Raul Olle sõnul oli niivõrd hiline olümpiakoht kõigile üllatuseks. Äärmiselt üllatuslik ma arvan, sest need kuupäevad, mis riis rokka ei pannud, need olid ammu juba täis saanud. Tänu seitsmendale olümpiakohale saab Eesti lähetada olümpiale lisa hooldemehe, samuti lahenes probleeme treenerite akrediteeringut. Ega Siim Sellis treeningutes midagi muutma ei peakava, nägigi ette olümpiale pääsemist. Ise nagu olin vaikselt maha matmas, seda võimalust, et saab minna ja selleks ma salamisi lootsin veel, aga hea üllatus, ma tahaks loota, et ma olen parimas uisusess, mis ma kunagi elus olnud olen, saatnud oblastis korra proovida. Ega seal midagi ei olegi, nii väga, et olümpia näitab. 19 aastane Rene Zahkna võitis Tšehhimaal laskesuusatamise Euroopa meistrivõistlustel meesjuunioride 15 kilomeetri distantsil kuldmedali. Zahkna edestas teiseks tulnud venelast Ivan Aljohhinit 22 sekundiga. Laskesuusaliidu peasekretäri Kristjan Oja sõnul saab värske Euroopa meister Tsahkna tänavu võimaluse startida ka maailmakarikasarjas. Plaan on märtsikuus kui nüüd, ühesõnaga kõik need juunioride tiitlivõistlused nagu läbi, et ta on väga stabiilsed, see aasta ja esinenud ja ta kindlasti praegu listis, eks ole, selles mõttes on märk maas. Eesti jalgpalliliit Tartu jalgpalliklubi Tammeka hooajaks 2014 litsenseerimise osas otsuse hiljemalt järgmise nädala alguses. Tammeka esitas litsenseerimiseks vajalikud dokumendid täna varahommikuks, küll aga pole probleemid sellega lahenenud. Tartu spordibaase haldav sihtasutus Tartu sport teatas üleeile, et seoses võlgnevuse, kui öeldakse üles kõiki jalgpalliklubi Tammekaga sõlmitud lepingud. Jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht. Hetkeseisuga neil puudub leping, mis annaks neil võimaluse Tamme staadionit kasutada oma esindusmeeskonna mängudeks aastal 2014 ja, ja see on ka kindlasti üks asi, mida me palume siis esitada, et klubil peab olema kindel koht, kus nad oma kodumänge jäävad ju selle koha siis omanikuga ehk antud juhul siis astuda. Tartu sport peab olema sõlmitud leping. Sihtasutuse Tartu sport juhatuse liige Eve Lill. Palusime siis ka jaanuarikuu jooksul mingisugune nägemus konkreetne nägemuski vähemalt esitada, aga seda nagu ei tulnud ja tegelikult see võlgnevus on nii suur, et on näha, et ei ole ta võimeline härramatut tasuma, see klubi seda raha. Tartu Tammeka president Jane apsar teemat esialgu ei kommenteerinud. Aitäh Joosep Susi spordisõnumite eest, te kuulsite kolmapäeva, 29. jaanuari päevakaja, mina, Liisu Lass, ilusat õhtut ja kuulmiseni.