Tere õhtust, kell sai kuus. Väga hea teeb ülevaate neljapäeva 30. jaanuari sündmustest. Stuudios on toimetaja Mart paberil. Grauberg. Kristiina Ojuland asutab täna uue partei. See peab tulema liber reaalne ja inimesekeskne nimedest rahaallikatest veel palju räägita. Peaminister Andrus Ansipi arvates ei tasuks eesti ja vene kodakondsusega Kohtla-Järve tüdrukut solvata ja Eesti kodakondsuse äravõtmisega, kuid siseminister Ken-Marti Vaheri hinnangul lookse halva erandi. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse nõukogu otsustas uue juhi leidmiseks korraldada konkursi. Veterinaar- ja toiduamet saatis Vene kolleegidele Eesti vastuse ja Eesti piimatööstuse ja kuue kalatööstuse toodangu sisseveo keelu kohta ning tegevuskava tolliliidu nõuetega vastavusse viimiseks. Kiievis ei ole meeleavaldajad lahkunud barrikaadidel vastanud valitsushooneid. Opositsioon on kinnitanud, et ei kavatse täita amnestiaseaduse tingimusi. Taani sotsialistlik Rahvapartei lahkub Taani valitsusest, kuna ei nõustu riikliku energiafirma osaluse müügiga. Schumacheri mänedžer kinnitas juba eile levinud infot, et suusaõnnetusena kunstlikku koomasse viidud seitsmekordset vormel üks sarja maailmameistrit hakatakse tasapisi koomast välja tooma. Setomaa ühtse pärimuskultuuri piirkonna terviklikkus on omavalitsusreformi kava tõttu ohus, leiavad sealsed vallajuhid. Kooskõlastusringil olev seaduseelnõu ei jäta setudele võimalust omaette ühist valda moodustada. Täna avatakse pidulikult filmifestival DocPoint Tallinn. Pühapäevani kestval filmifestivalil näeb möödunud aasta parimaid tõsielufilme nende seas üks eestlaste tehtud ning üks eestlaste osalusega dokumentaalfilm. Ning ilmast. Täna õhtul ja öösel püsib sajuta ilm. Külma on täna 13 kuni 19, öösel kuni 23 kraadi. Päeval sajab Lääne-Eestis kohati lund ja tuiskab ning külmakraade on kuni 15. Kristiina Ojuland koos 20 uue poliitikasse tulijaga allkirjastavad täna õhtul partei asutamislepingu, mis jääb avatuks seni, kuni nõutud 1000 asutajaliiget kokku saadakse. Uku Toom küsis, milline uus erakond tuleb. Põhjus, miks uut erakonda üldse hakkasime tegema, on see, et, et Eesti tuleb teha. Teine idee võib-olla tõesti meie erakonna loomise juures on see, et oleks inimkeskne. Et need otsused, mis tulevikus loodetavasti ka meie kaastoel hakatakse tegema riigikogus, et nad lähtuvad inimesest, mitte mingi kitsa poliitilise huvigrupi huvist. Majandus on kahtlemata see ja, ja rahanduspoliitika maksupoliitika, mis väga palju inimestes tekitab mureküsimusi, kui inimesi kuulata. Tänaseks on paraku Eesti jõudnud Euroopa liidus Itaalia järel teisele kohale ettevõtja maksukoormuselt. Ma saan aru, et see eriti parempoolne partei ei tule. Majanduspoliitiliselt pigem on see suund jah, ikkagi liberaal, reaalsele vaba turumajanduse põhimõtetele, vabakaubanduse põhimõtetele, ka soodsale ettevõtlikke inimesi toetavale printsiibile tuginevalt ja see, mis puudutab inimkesksust, ma arvan, et siin peab toimuma dimensiooni muutus, et see õiglusetuse tunne, mis täna inimestes üle Eesti valitseb, see, see õigluse tunne tuleb taastada, et siin on elu, on ebaõiglane ja et inimesed tunnevad, et nad ei ole siin riigis vajalikud. Palju asju on vaja ka kolm põhiasja ideed. Inimesed. Kui me räägime, eks uuest erakonnast ja uuest mõtteviisist, siis siinkohal ongi meie arusaamine olnud see, et kõik inimesed on võrdsed, miks siis mõni tuntum inimene on nagu paremaid, annaks mingit lisaväärtust sellele erakonnale kohe kuidagi automaatselt juurde. Et need inimesed, kes täna tulevad, asutamislepingud, allkirjastame, nad on kõik tublid ja tuntud inimesed erinevates Eesti paikades. Kuskile erakonda ilma pidi raha valus, aga väga oluline küsimus meie oma eelarvet planeerides Viieteistkümnenda märtsini ei saagi loota selle peale, et uuel erakonnal saab olla sama palju raha kui, kui tänastel riigikogu erakondadel. Ja me ei taotle, kes seda me leiame, seda, et on teised võimalused ja viisid alates uuest meediast sotsiaalmeediast täna meil ju seda erakonda ei ole, meil on algatusrühma, see kõik võtab aega ja küllap paralleelselt siis tuleb ka tegeleda rahaasjadega. Järgmisel nädalal alustab tööd alustava erakonna programmitoimkond, aluseks võetakse ümarlaudadelt, aga ka veebilehelt luud. Poee saadud ettepanekud. Peaminister Andrus Ansip ja siseminister Ken-Marti Vaher on eri meelel Kohtla-Järve tüdruku Kristiina pruujeva topeltkodakondsuse küsimuses. Tüdruku isa võttis ise vene kodanikuks asumisega vene kodakondsusega oma tütrele, teadmata, et Eestis on topeltkodakondsus keelatud. Peaminister Andrus Ansipi sõnul võiksid ametnikud kodakondsuse äravõtmisega oodata, kuni tüdruk on saanud täisealiseks. Seepärast Vene kodakondsusest ei ole võimalik loobuda enda lapse täisealiseks saamist, aga laps on juba suhteliselt teovõimeline. Tal on mingit iseseisvat eelistused olemas, ta tahab olla Eesti vabariigi kodanik. Miks me peaksime siis seda last solvama sellega, et nädalt võtame mõneks aastaks siis selle Eesti vabariigi kodakondsuse ärata, seda kodakondsust näiteks valimistel nagunii kasutada ei saa, enne kui ta saab täisealiseks. Minu meelest oleks mõistlik taolistes situatsioonides siiski tõtata seadust väga kiirelt rakendama ja, ja jätta lapsele endale siis, kui ta täiskasvanuks saab, siis selle otsuse tegemise võimalus. Siseminister Ken-Marti Vaher aga rõhutas, et seadused on kõigile võrdsed. Sellest lähtuvalt tuleb tema sõnul eeldada, et õigusevastane olukord ei saa tuua kaasa soodsamat olukorda, kui seaduspärane käitumine. Kindlasti on hulk selliseid lapsevanemaid, kes samuti on taotlenud oma lapsele lihtsustatud korras Eesti kodakondsust aga ei ole võtnud maa Föderatsiooni kodakondsust juurde lapsele. Antud juhul, kui me räägime siis sellise erandi tegemisest või ka erilisest kohtlemisest siis eks me anname sellega signaali nendele lapsevanematele, et tegelikult on võimalik käituda ka õigusvastaselt võimalik taodelda oma lapsele ka Venemaa Föderatsiooni kodakondsust ja siis jääda tegelikult ootama, mis tähendab, et me tegelikult ju ütleme, et topeltkodakondsus on lubatav. Siseministri palvel võttis politsei ja piirivalveameti ühendust lapse emaga, et pakkuda tekkinud olukorrale lahendust ning julgustada ja nõustada teda taotlema endale Eesti kodakondsust. Kui ema saab Eesti kodanikuks, saab taotleda lapse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest vabastamist ning see võimaldab lapsel eesti kodakondsuse alles jätta. Samuti on võimalik lapsele Eesti kodakondsuse allesjätmiseks taotleda ka Eesti kodakondsust lapse isal, kes on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kui ta loobub oma praegusest kodakondsusest. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse nõukogu otsustas uue juhi leidmiseks korraldada konkursi. Nõukogu esimees Cinzia Siig rääkis lähemalt Margitta otsmaale. EAS-i nõukogu otsustas kuulutada välja konkursi eesmärgiga siis leida juhatuse liige ja konkurssi tehniliseks teostajaks on MKM-i personaliosakond. Uus juhatuse liige võiks tööle hakata, millal siis? Esimesel võimalusel. Millest see on tulnud, et selle sõja Eestis viimasel ajal on nii palju liikumist olnud, et on juhid vahetanud nii kiiresti ja tihedalt. Jah, juhid on vahetunud, aga nende seoste otsimine oleks nüüd küll põhjendamatu. Juhtide vahetused on olnud erinevad põhjused, et näiteks Taavi otsustas lahkuda isiklike põhjustega ja Raul panus oli meil üsna lühikeseks ajaks nagunii tulnud nii-öelda nagu asetama. See oli siis kolm-neli kuud. EAS-i töö selle all ei kannata kuidagi. EAS-i töö selle all ei kannata, et ma olen seda ka varem öelnud, et EAS-is töötavad kompetentsed inimesed ja, ja neid on nüüd lisandunud siin eelmise aastaga veel juurde. Aga noh, ilmselge on ka see, et organisatsioonile on alati hea ja stabiilne juhtkond. See juhatuse liige, keda ta praegu otsite, millega tema võiks tegelema hakata. Juhatuse liikme valdkonnad on ära jagatud omavahel ja raske öelda hetkel, millega ta nüüd otseselt tegelema hakkab, et eks siis see selgub iga kandidaadi korraldamist, erinev. Veterinaar- ja toiduamet saatis Vene kolleegidele Eesti vastuse viie Eesti piimatööstuse ja kuue kalatööstuse toodangu sisseveo keelu kohta ning tegevuskava tolliliidu nõuetega vastavusse viimiseks. Vastusest toodi välja plaanitavad ja juba tehtud muudatused iga ettevõtte kohta eraldi, samuti riikliku järelevalvesüsteemi täiendused. Viie kalatööstuse kohta lisati ka kontrollakt, mis tõendab, et need ettevõtted on tolliliidu nõuded juba täitnud. Veterinaar ja toiduameti peadirektori Ago Pärteri sõnul sõltub edasine sellest, kui kiiresti Venemaa Rosseolhoosnatsioon Eesti vastuse läbivus võtab. Seejärel soovivad eestlased Moskvas kohtuda. Riigikogu väliskomisjon tegi avalduse demokraatliku Ukraina toetuseks, milles kutsub Euroopa liitu tegema kõik, et aidata kaasa Ukraina ohtlikele poliitilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele reformidele. Avalduses rõhutatakse, et Euroopa liit ja liikmesriigid peaksid aktiivselt toetama idapartnerluse riikide arengut ning kinnitama nende õigust liituda Euroopa Liiduga juhul, kui nad täidavad Kopenhaageni kokkuleppekriteeriumid. Nüüd aga olukorrast koha peal. Ukraina amnestiaseaduse jõustumiseks peavad protesteerijad lahkuma valitsushoonetest lammutama tänavatel barrikaadid. Opositsioon ei ole sellega nõus ning tänase päeva jooksul pole vabastatud ei Kiievi kesklinna tänavaid ega vallutatud valitsushooneid. Sel teemal jätkab Mall Mälberg. Ukraina ülemraada tuleb uuesti kokku neljandal veebruaril. Et opositsioon pole teatanud, mida peale selle jätkab proteste täpsemalt ette võetakse, püsib vastasseis endisena president Janukovitši ägeda hingamisteede haiguse ja kõrge palaviku tõttu tänasest haiguslehel. Seega läbirääkimisi opositsiooniga lähipäevil ei pruugi tulla. Amnestiaseadus andis protestijate aega 15 päeva, et kõikidest okupeeritud valitsusasutustest lahkuda. Opositsiooni esindajad väidavad, et amnestiaseadusetingimused ei ole vastuvõetavad ja keegi ei kavatse neid täita. Üleüldse peavad paljud demonstrandid kahte sadat kaheksatteist arreteeritud meeleavaldajad pantvangideks ja seega ei ole amnestiaseadus Nende meelest mingi kompromiss. Opositsioonijuht Vitali Klitško kinnitas, et opositsioon võidab niikuinii. Moosu. Me võitleme ja me võidame, inimesed ei karda enam, nad teavad, et seisavad oma maa ja oma tuleviku eest ja nad teavad ka, et ilma võitluseta võitu ei tule, ütles Klitško. Samal ajal tuleb Ukrainas ütluse järgi moodustada uus valitsus 60 päeva jooksul. Janukovitši esindaja parlamendis teatas, et läbirääkimised uue valitsuse moodustamise üle peaksid algama järgmisel nädalal. Kuna opositsioon pole teatanud, kuidas soovitakse ministrikohti jagada, saab Rovitši esindaja sõnul alles pärast läbirääkimisi selgeks, kas Ukrainas tuleb tehniline või poliitiline valitsus. Mis edasi? Paljud vaatlejad tunduvad arvavad, et üleeile astus ukraina sammu kuristiku servalt tagasi, kui parlament tühistas meeleavalduste vastase seaduse ja valitsus tagasi astus. See võib tähendada, et valitsus võtab protest jäid tõsiselt. Teisalt võimud teevad tseni ikka näo, et elu läheb edasi nagu tavaliselt. Harvardi Ülikooli professor Oksana Ševel arvab, et Ukraina jaoks oleks lahendus parlamentaarses valitsemissüsteemis. Presidendi ameti võiks tema meelest hoopis kaotada, kuna praeguse poliitilise konflikti põhitegijad nii kolm opositsioonijuhti kui Janukovitš, kelle amet ja aeg hakkab lõppema tahavad kõik saada presidendiks, siis võib-olla oleksid nad valmis minema kompromissile ja parlamentaarset süsteemi heaks kiitma, sest siis poleks professor Ševeli hinnangul ilmseid, võitjaid ega kaotajaid. Lavitš säilitab näo kuni ametiaja lõpuni ja opositsioon ei lõhenena oma presidendikandidaatide vahel. Ja veel välismaalt Taani sotsialistlik Rahvapartei lahkub Taani valitsusest, kuna ei nõustu riikliku energiafirma Dong Energy 19 protsendise aktsiapakimüügiga USA investeerimispangale Goldmann saks. Ühtlasi astub tagasi Rahvapartei juht Anette Villemson. Tema pooldab müügitehingut ja lubas parteijuhi kohalt lahkuda, kui erakond vastu hääletab. Willamson kinnitas, et parlamendis jätkab sotsialistlik Rahvapartei valitsuse toetamist. Taani peaminister Helletooring Schmidt ei ole sotside lahkumist valitsusest kommenteerinud, kuid enamik analüütikuid usub, et valitsus jääb siiski püsima. Tongenertši müümise vastu on internetis allkirja andnud 170000 inimest. Tehingu vastaste arv kasvab pidevalt. Ja tagasi eesti asjade juurde. Setomaa ühtse pärimuskultuuri piirkonna terviklikkus on omavalitsusreformi kava. Tõtt ohus, leiavad sealsed vallajuhid. Kooskõlastusringil olev seaduseelnõu ei jäta seto talle võimalust omaette ühist valda moodustada. Igor Taro uuris koha peal lähemalt. Isegi siis, kui seto vallad otsustaksid lähiajal ühineda või teinud seda juba praeguseks, ei jäta omavalitsusreformi kava neile võimalust eraldi ühtse vallana jätkata, kõneleb Värska vallavanem Raul Kudre. Tegelikult selle eelnõu järgi tuleks ikkagi meil veel liituda ühe tõmbekeskusega. Ja Meremäe vallavanem Rein Järvelill. Setomaa kontekstis meil ei ole võimalik valida ühtegi tõmbekeskust mis asuks setomaal mis tähendab ka automaatselt tegelikult setomaa terviklikkuse lõhkumistele reformi käigus. Ja oleks hetkeseisuga setomaale lähimad tõmbekeskused lõuna pool Vastseliinas põhja pool Räpinas. Teoreetiliselt oleks võimalik liituda ka maakonnalinnade, Põlva ja võruga. See tähendaks, et äsja kahekümnendat tegutsemisaastat tähistanud setomaa Valdade Liit läheks hingusele ning alles jääks ühtki organisatsiooni, kes setode ühiseid huve esindaks. Värska vallavanem Raul Kudre. Kes hakkab seto asja vedama, sellepärast et setomaa Valdade Liit on iseenesest, nagu siis selline hääbuv organisatsioon enam pole, neid valdasid. Ja setomaa Valdade Liidu juhatuse esimees Margus Dima. Kui me teeme ju koostööd kvalitatiivseks mõttes kõigi nende nelja valdade vahel ja ajaloolise piirimiseks, siis me ei ole enam partnerit, ei ole partnerid Petseri Pihkva administratsioonile, Eesti riigile. Juhul, kui selline stsenaarium rakendub, tekib ilmselt vajadus mingi alternatiivse organisatsiooni järele, kes suudaks suhelda nii Unesco, Eesti keskvalitsuse kui vene poolega. Kümmekond aastat tagasi oli selline võimalus laual Rein Järvelill. Tahtsin juba aastaid tagasi, ma olen pakkunud seto kultuuriautonoomia ideed, mis, mis võib-olla oleks siis sellisel juhul mõistlik rakendada. Kuid siiski pole võimaluste uks ühtse setomaa tekkimiseks veel lõplikult kinni, kõneleb omavalitsusreformi projektijuht Sulev Valner. Kui kellelgi on põhjendatud ettepanekuid, et midagi võiks olla teisiti, siis praegu on just väga õige aeg häält teha, et pärast ei öeldakse, et kas, kus te olite sellel ajal kõige tähtsam on ikkagi setomaa inimestel endale selgeks teha, mida nad siis tegelikult tahavad. Hetkel kuuluvad setomaa Valdade Liitu Mikitamäe, Värska, Meremäe ning Misso vallad ning neis elab kokku ligi 4000 inimest. Täna avatakse pidulikult filmifestival DocPoint Tallinn. Pühapäevani kestval filmifestivalil näeb möödunud aasta paremaid tõsielufilme. Nende seas on üks eestlaste tehtud ning üks eestlaste osalusega dokumentaalfilm Mari Rebane. Festivali üks korraldajaid Kristjan Priimägi ütleb, et 2013. aasta oli tõsielufilmide poolest väga hea mistõttu valida oli raske ja mõnigi hea teos jäi välja. Samas tunnistab Priimägi Tallinna festivali programmi ühtlaselt tugevaks ja mõne filmile on tal eriliselt hea meel. Tristan Priimägi. Mulle isiklikult muusikafännina loomulikult on väga oluline Stongruusise dokk, mida nüüd soomeprogrammidega, aga mille me siis eraldi ise ajasime välja, sest et film on seda väärt, et seda Eestis näidata. Ja ma tean päris paljusid inimesi, kes 100 protsenti sinna kohale tulevad, nii et ma arvan, sellest tuleb sihuke äge õhtune linastus, pärast mida saab peale kohe edasi minna. Festivali ametlik avafilm on täna esilinastuv Meelis Muhu ja Kristina Normani PMR, mis kõneleb Väike-riigist Transnistrias. Ukraina ja Moldova vahel asuvale riigil on küll nende endi valitud juhid kuid iseseisva riigina ei tunnista neid maailmas paraku keegi. Ametlikult on Transnistria osa Moldovast. Meelis Muhu nendib, et temagi ei teadnud Transnistrias suurt midagi. Aga sinna kord turistina sattudes tekkis huvi ja nägemus heaks linalooks linalooks, mida Euroopal on vaja. Meelis Muhu. Sest see riik oli unustuste hõlma vajunud ja uudised selle riigi kohta, mis olid käibel Euroopas ja Eestis, olid enamasti negatiivsed. Aga need inimesed, kes seal riigis elavad, väärivad rohkemat. Transnistria on filmitegijale väga keeruline piirkond ning salateenistus hoidis muule Normanile kogu aeg silma peal. Siiski õnnestus autoritel välja töötada valem, kuidas seal riigis tegutseda. Meelis Muhu. Kuna me tõepoolest ei plaaninud, ei tahtnudki paljastada seal mingisuguseid väga suuri korruptsioon, kaunis skeeme või kuritegevuse, tee asju või mingisuguseid noh, mida seal on, mida seal kahtlemata on palju. Meid huvitasid tegelikult nagu riigi kodanikud ja lihtsad inimesed, kuidas nemad elavad selles mõttes, ma nimetaksin seda filmi tragikoomiliseks poliitanud bioloogiliseks filmiks. Me jälgime, jälgime seda elu tunnustamata riigis. Mismoodi on elada tunnustamata riigis, mida need inimesed, kes kes teavad, et neid ei ole, juriidiliselt olete veel olemas, kuidas nad peaksid elama, millised on nende lootused? Muhu ja Normani PMR linastub Doc Point'i programmis pühapäeval. Seda koos eestlaste osalusel valminud Ben Rivers ja Ben rasseli teosega loits pimeduse peletamiseks näeb tõenäoliselt kinos ka hiljem, kuigi lühiajaliselt. Docpoint Tallinna lõpeb pühapäeva õhtul. Täna, Vormsi ja mandri vahel avatud talitee on väga sile, aga ka erakordselt libe. Ivar Soopan räägib lähemalt. Vormsi jäätee on ligi 10 kilomeetrit pikk ja see on avatud vaid valgel ajal. Liikumise soovitatav kiirus on kuni 25 kilomeetrit tunnis ja 40 kuni 70 kilomeetrit tunnis. Maanteeamet ei soovita sõita kiirusega 25 kuni 40 kilomeetrit tunnis, sest see tekitab jääl resonantsi ja võid seda lõhkuda. Jääteega paralleelselt sõidab Vormsi parvlaev, mida kasutavad suured sõidukid, sest jääl kahest tonnist raskemate autodega praegu sõita ei tohi. Maanteeamet hoiatab, et nagu eelmisel nädalal avatud Haapsalu Noarootsi talvetee, nii on ka Vormsi jäätee praegu väga libe, sest lund jääl peaaegu pole. Maanteeameti peaspetsialist Urmas Rooba. Et selle aasta jäätee on tekkinud ilusa rahuliku ilmaga, need jää on hästi sile ja kastil libe ja jääda ja liiklemisele peaksime silmas pidama, et hetkel on ta veel kaetud härmatisekihiga, aga peale avamist, kui sõidetakse härmatis pealt ära, muutub see väga, väga, väga libedaks ja tuleks lihtsalt jälgida, et juhitavust ei kaota seal, et jälgige oma kiirusrežiimi, millega te sõidate? Vormsi jääteel on praegu suurim lubatud sõiduki mass kaks tonni. Kui jää pakseneb, lubatakse jääle ka pisut raskemad sõidukid. Ivar Soopan, Haapsalu. Ilmast räägib nüüd sünoptik Kertu Vait. Eeloleval ööl kujundab Eesti ilma kõrgrõhkkonna loodeserv, päeval süveneb aga Põhja-Atlandil tsüklon, mille idaservas liiguvad lumepilved Läänemere kohalt põhja suunas riivates Lääne-Eestit. Öösel on vähese pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kagutuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus 17 kuni miinus 23, saarte rannikul paiguti miinus üheksa kuni miinus 13 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm, Lääne-Eestis sajab kohati lund ja tuiskab. Puhub kagutuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üheksa kuni miinus 15, saartel paiguti miinus kuus kraadi. Ja päevaga ja lõpetame spordiuudistega. Taavi Libe, ole hea. Michael Schumacheri mänedžer Sabine keem kinnitas juba eile levinud infot, et suusaõnnetuse järel kunstlikku koomasse viidud seitsmekordset vormel üks sarja maailmameistrit hakatakse tasapisi koomast välja tooma. Keemi sõnul võib Schumacheri koomast väljatoomine võtta väga kaua aega. Schumacher alpides suusatades 29. detsembril raske peatrauma ning sakslane langetati Grenoobli haiglas kunstlikkusse koomasse, et ajuturse saaks tagasi tõmbuda. Pärast poolt hooaega. Kreeka kõrgliigas on Eesti korvpalli meisterklubis Ramos tagasi Eesti koondise raudvara tagamängija Gregor Arbet. Kalevi peatreener Alar Varraku sõnul käisid läbirääkimised kolmekümneaastase Arbeti ka juba poolteist kuud. Veidikene kahju, et need asjad siin natuke nii on käinud, et mine tea, mis siin oleks võinud kõik vallad. Et Gregor Me oleme tahtnud juba kogu aeg olema tahtnud aastaid ja, ja nii-öelda mulle isiklikult treenerina ka, nagu ta sobib, see, millele ma nagu tähelepanu pööranud, tal on siis selles vallas suuri suuri plusse meile nagu hea täiendus ja ma ütlen veel kord, et me töötasime ka selle kallal ja suhtlus käis siin pidevalt lõbuks, seal teatud asjad nagu noh, lihtsalt langesid kokku ja see sai ka nagu võimalikuks, et ega me ju teda sealt välja ostma ei läinud sinna Kreekasse. Kristel Viigipuu sai Tšehhis Nove Mestos toimuvatel laskesuusatamise lahtistel Euroopa meistrivõistlustel naiste 15 kilomeetri pikkusel individuaaldistantsil kuuenda koha. Eestlanna eksis kolmel lasul ning kaotas võitjale kannadalannale auduri tallankurdile 54,5 sekundit. Meeste 20 kilomeetri pikkuse tavadistantsi võitis lätlane Andrei ser Astor, kuidas eestlastest sai Martin Remmelg 46. Jan Treier 55. Jaan Koolmeister 60. koha. Suusatamise juunioride maailmameistrivõistlustel sai Kristjan Ilves kahevõistluses 16. koha. Hüppevooru järel teist kohta hoidnud Ilves kaotas 10 kilomeetri pikkusel suusasõidul maailmameistriks tulnud austerlase le Phillip Perterile kaks minutit ja 25 sekundit. Aitäh spordiuudiste eest, selline sai neljapäeva 30. jaanuari Päevakaja saate. Toimetas Mart paberil Grauberg ilusat õhtut.