Tere õhtust, kell on saanud kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku pühapäeva teise veebruari olulisemad päeva sündmused. Mina olen Mari Rebane. Täna on Tartu rahu 94. aastapäev, Tartus nõudsid kümned inimesed, et valitsus loobuks piirilepingu allkirjastamisest ning nõuaks tagasi Tartu rahulepinguga Eestile ette nähtud tooriumi. Sõmerpalus hukkus täna hommikul põlengus kolm meest. Saaremaa ei soovi riigigümnaasiumi mõttega esialgu liituda. Viljandis tähistati Koidu seltsi 140 viiendat sünnipäeva. Ilm püsib pilves, võib tulla nii lund kui ka lörtsi. On suur jäiteoht. Öösel on temperatuur null kuni miinus kaheksa, homme päeval miinus kolm kuni pluss kaks kraadi. Täna tähistab kaitsevägi Tartu rahu 90 neljandat aastapäeva piduliku kontsert-aktusega. Enne seda asetati pärg vabadussõja samba jalamile. Reaalkooli juurde kogunesid keskpäeval Aga G5 koolide õpilased ja koolijuhid, et tähistada rahulepingu aastapäeva. Lähtuda langenud õpilasi ja õpetajaid. Tartus tähistati rahulepingu aastapäev päeva ka kõnekoosolekuga ning keskpäevaks kogunes Tartusse 94 lasteaias sõlmitud rahulepingu allkirjastamismaja ette kümneid inimesi. Mirko ojakivi käis samuti kohal. Kuna sel aastal oli Tartu rahulepingule pühendatud kõnekoosolekuid ja muid meenutusüritusi tavapärasest rohkem, siis ei jagunud sel korral ajaloolise Tartu rahulepingu allkirjastamist paiga kõrval toimunud üritusele tavapäraselt rohket seltskonda, kuid kohal olid kümned keskealised ja veidi vanemad inimesed. Peeti kõnesid ja eesti plakatitega. Nii oli plakatitel president Toomas Hendrik Ilvese, välisminister Urmas Paeti ja riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni pildid. Poliitikuid nimetati Juudasteks ning kõnedes nõuti uue piirileppe sõlmimisest loobumist. Kuid miks sa, Mihkelson ja Paetjuudad, räägib plakatiga kõnekoosolekul olnud Peeter. Aga ta selle kahe mehe kohta opaatian õigesse kohta. Keegi pole rääkinud, et mida Venemaa neile on lubanud, et nad nii kangesti on huvitatud selle allkirja andmisest, mis Eesti ära annab. Kui need uuesti allkirjastab piirileppe ja see piir läheb sedapidi, nagu on need lepingud. Kõigepealt on asi ju selles, et meile ju üldse räägita, milleks neid allkirju on vaja anda, meile lihtsalt räägitakse, et on vaja, aga milleks on vaja? Milleks meil on vaja neid venelasi, kes on öelnud, et need setu põllud ja metsad on venelasi täis? See on ju eesti rahva, eesti tulevaste lastemaju. Kõned olid emotsionaalsed, räägib Memento Eesti liidu juht Enn Tarto. Üks asi on okupeeritud alade ärakinkimine, mida tahetakse ka nüüd kinkida. Mis on minu arvates põhiseaduse vastane. Aga veel hullem on see, kui kingitakse ära õiguslik järjepidevus, see ei ohusta mitte ainult enam neid piire. Alade elanikke ohustab kogu Eesti riiki ja rahvast ja sellepärast ma ütlen tarutu. No maja juures, et Tartu rahu ei ole minevik, Tartu rahust ei tohi loobuda ja me peame kõik tegema, et Tartu rahu jääks püsima. Ja ajaloolane, Eesti Rahva muuseumi direktor Tõnis Lukas tegi ettepaneku, et uut piirilepet ei peaks sõlmima 18. veebruaril Moskvas vaid selle peaks sõlmima digitaalselt ja selles peab sisalduma viide Tartu rahule ehk õiguslikule järjepidevuse le. Tõnis Lukas. Vene diplomaatiale sümboolset võitu anda ja ise Moskvasse minna poleks mõtet. Eesti on digirevolutsiooni esirinnas maailmas, minu meelest oleks õige, kui igasugused lepingud Venemaaga kirjutataks alla digitaalselt, siis ei, peaksime kremlisse koogutama minema. Mirko Ojakivi, Tartu. Sõmerpalus Võrumaal hukkus täna hommikul korteripõlengus kolm inimest. Päästeameti juhtivinspektori hinnangul sai põleng alguse hooletust suitsetamisest ning nende elu oleks tõenäoliselt päästnud suitsuandur. Igor Taro käis kohal. Tulekahju avastas veidi enne kella ühteteist hommikul majast möödunut naabrinaine, kes pani tähele, et esimesel korrusel asuva korteri aken ei paista läbi ning jooksis abi kutsumiseks naabrite juurde. Tõmbasin ukse lahti ja nägin, kui üks oli üks meestest oli maas. Mõtlesin, et ootan lihtsalt viinauimas, tõmban ta välja, suitsu tuli tohutult. Tõmban ta veel ja noh, mees oli juba juba kange. Nii kõneles Paber Tõnu. Võõras. Päästeamet leidis kohale jõudes korterist veel kahe mehe surnukehad. Üks hukkunutest oli valla sotsiaalkorteri üürnik ning teised tema külalised. Korteris avaneb trööstitu vaatepilt, köögilaual seisab endiselt kergelt tahmane. Söömata sai laest rippuvad sulanud elektrijuhtmed ning kõikjal korteris vedelevad tühjad alkoholipudelid, kõneleb Lõuna päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor romanna pubi kiirov. Sündmuskohal leiti asja tõendeid, mis viitavad sellele, et tulekahju sai alguse suitsetamisest. Ta oli sotsiaalkorterites hiljuti aknaid vahetanud, ei pääsenud suits põlevast korterist välja ning tulekahju vindus pikemat aega, nii et keegi seda ei märka jaganud kuigi põlengule üsna väikesel pinnal korterist sai sees olnud inimestele saatuslikuks suitseving, kõneleb päästeameti inspektor. Suitsuandurit. Päästad nende elust, et võib-olla kui saaks natukene varem seda teada, seal on tulekahju, siis oleks saanud ka rohkem võimalusi ära päästa. Ja Sõmerpalu vallavanem Aare Hollo Antud korteris mõned päevad tagasi, tegelikult paigaldati suitsuandur töökorras, aga me ei näinud seda suitsuandurit seal üleval, et järelikult oli jälle maha võetud ise, kuna need suitsetasid seal toas. Teiste majaelanike õnneks tulekahju edasi levinud majas on kokku kaheksa korterit, kus elab nii toimetulekuabi vajavaid kui ka paremal järjel peresid. Igor Taro rahvusringhäälingule Võrumaalt. Nüüd valik välissõnumeid. Tais lõppesid pingelised üldvalimised, valimisjaoskonnad suleti pühapäeval kell kolm ehk kell 10 Eesti aja järgi. Valimised leidsid üldjoontes taset vastavalt ettenähtud ajakavale, ehkki meeleavaldajad suutsid peletustegevust mõnes piirkonnas häirida, teatas valimiskomisjon. Mitusada valimisjaoskonda jäi demonstratsioonide tõttu suletuks või suleti ettenähtust varem. Valimiseelsed pinged kulmineeruvad laupäeva õhtul pealinnas Bangkokis valitsuse pooldaja vastaste vahelise vägivallaga tänavatel kõlasid relvalasud ja plahvatused, mitu inimest sai vigastada. Valitsuse toetajate ja valimiskastide jaotuskeskust piiranud opositsiooniaktivistide vahel puhkenud kähmlustes. Ukrainat pealinna kiievi iseseisvuse väljakule kogunes täna valitsuse vastu meelt avaldama enam kui 50000 inimest. Avaldusel osalevad ka opositsioonijuhid Arseni Jatsenjuk, Vitali Klitško, kellele lääneriikide liidrid laupäeval toetust Avatlesid. Tegemist on esimese suurema meeleavaldusega pärast ülemraada teisipäevast otsust protestimis õigust piiravad seadused tühistada. Neljapäevast saadik haiguslehel olnud president Viktor Janukovitš on lubanud esmaspäeval tööle naasta. Meeleavaldused algasid pärast presidendi 21. novembri otsust jätta sõlmimata Euroopa Liidu assotsiatsioonileppe, kuid laienenud protestiks korruptsiooni ja võimu liialduste vastu. Saksamaal Frankfurdis lammutati täna hommikul kontrollitud plahvatusega 116 meetri kõrgune hoone. Tegemist oli kõige kõrgema sarnasel viisil lammutatud hoone ka Euroopa ajaloos. 1972. aastal ehitatud hoone kokkuvarisemist kogunes 200 250 meetri kauguselt ohutust tsoonist pealt vaatama ligikaudu 30000 inimest. Esialgu linnal kavas hoone lammutada järk-järgult, kuid kohalikud avaldasid pikkade lammutustööde vastu protesti. Omanik Frankfurdi Ülikool koolis läinud aastal uude ülikoolilinnakusse ning tornmaja kohale ehitatakse kaks uut kontorihoonet. Ja tagasi Eestisse haridus ja teadusministeeriumi sooviga luua igasse maakonda üks riigigümnaasium ei taha vähemalt esialgu kaasa minna kolm maakonda Rapla, Lääne-Viru, Saare maakond. Saarlaste põhjendus on need praegused maakonna gümnaasiumid toimivad hästi ja seni töötavat süsteemi uisapäisa lammutama ei taheta hakata. Margus Muld jätkab. Praegused Saare maakonna nelja gümnaasiumi õpilased saavad lähiaastad rahulikult oma koolis käia ja senise kooli süsteemiga haridust omandada. Haridus ja teadusministeeriumi poolt riigigümnaasiumite loomise kampaania neid ei puuduta. Ta, nii Kuressaare linnavolikogu esimees kui ka maakonna haridusjuht ei võta riigigümnaasiumi rajamist Kuressaarde lähiaastate plaani. Raivo Peeter Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja. Juttumärkis meie häda ongi see, et meie veendun, süsteem toimib väga hästi ja tähendab riigigümnaasium Saare maakonnas tähendab seda, et ta ongi ainukene gümnaasium sel juhul maakonnas ja selge on see, et see peab olema tõmbekeskus ehk Kuressaare linnas. Nii et see puudutab no ütleme, kõiki maaomavalitsusi ka liisiti ja Orissaare, kus on praegu veel töötavad gümnaasiumid ja sellepärast me peame selle küsimus väga-väga tõsiselt suhtuma ja laiapõhjalist arutama. Ja ma usun, et reaalsus Saaremaal see otsustas ära teha oleks aastatel 2016 2017 või isegi 18 selleks ajaks on praegu toimivad riigigümnaasiumid ühe sütti lõpetanud ja siis on ka selgelt näha, mismoodi see asi läinud on. Mis on plussid, mis miinused. Kuressaare linnavolikogu esimees ja Kuressaare gümnaasiumi direktor Toomas takis on sama meelt. Meie linna kaks gümnaasiumit üldhariduskooli on praegu veel piisavalt suure mahuga. Nad annavad piisavalt head kvaliteeti. Ja meie lapsevanemad ja omavalitsustegelased siin on selle korraldusega rahul, nii et meil on aega vaadata. Meil on aega kaaluda. Riigigümnaasiumi teemat Eestis taganttõukav haridus ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis ei hakka saarlastele vägisi uue koolisüsteemi loomist peale suruma. Põhi kurasin, praegu arvavad nii heas minna, sest palun niikaua kui tahavad, niikaua kui tuleb, või ma ei tea, kui tulevad suud otseselt. Praegune poliitiline vastus on see, et 2020. aastani mitte ühtegi kooli sundkorras kinni panema ei hakata. Nüüd kujutama ainult ristolukorda ette. Et kui me mandri peal igal pool gümnaasiumiharidus on riigi rahast riik korraldab parem ja siis hakkab saare maksumaksja oma hädalastas, pinimaksime kallis keele. Mõistlik gümnaasiumi jaoks on tarvis teist õpetajat, teistsuguse ideoloogia õpetajat kui põhikooli ajaks. Kui põhikoolis on rohkem niukse lapse isiksuse kujundamine väärib kujundamine siis 10 tuld anda kupli all. Saarlased siiski mingit eeltööd teevad ja näiteks lähiajal lähevad koolide direktorid tutvuma mandril juba toimivate riigigümnaasiumidega. Täna 145 aastat tagasi tulid Viljandimaa rahvusliku liikumise tegelase Jaan Adamsoni eestvedamisel kokku Viljandi mehed ei kirjutasid alla kokkuleppele luua Viljandis lauluselts Koit. Tänasel juubelipeol lauldi aga kütmata ruumis, sest Koidu seltsimaja on väga kurvas seisus ja sellest ei saadud mööda ka tänahommikusel. Sünnipäevapeol jätkab Piret päiv rist. Praegu on Koidu seltsis 46 liiget ja seltsi nii-öelda tuiksooned on koiduseltsi segakoor. Teatavasti nimetati Viljandit omal ajal saksa linnaks ja praegune Viljandi kandis Fellini nime. Koidu seltsimaja on Viljandi linnas esimene maja, mille ehitasid eestlased seltsi jaoks. Praegu on see maja aga väga kurvas seisus. Seda tõdeb ka Koidu seltsi juhatuse liige Raivo Volmer. Sellepärast, et aastal ei ole kütet olnud. See on kõige kurvem asi. Katus on võrdlemisi halvas seisus, põrandad soovinud üldiselt ta tahab ikka kõvasti remonti saada. Mittetulundusühingud ei ole võimelised ise üleval pidama nii suuri maju nagu meie oma. Siin on. Mõned aastad tagasi otsustas Koidu selts võtta majja üürnikuks Viljandi kultuuriakadeemia. Kultuuriakadeemia teostas siselammutustöid, väites, et ehk on majas vamm ja muutis osa majast Tondilossiks. Mammi majast ei leitud, aga kultuuriakadeemia pooleldi lammutatud maja ka enam ei soovinud. Jätkab Raivoolmer. No akadeemias on väga suur sellesse pead, Nad tahtsid siia teha jumal filiaali. Kuna juubelipeol viibis ka Viljandimaalt valitud riigikogu liige, sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Helmen Kütt küsisingi temalt, missugust lahendust näeb ta Viljandi ühe ajaloolise maamaja Koidu seltsimaja jaoks. Ma arvan, et Viljandi linn üksinda ega seltsi liikmed ei suuda selle maja kestma jäämises. Tõsi, nii palju panustada, et küsimus on selles, kui palju saaks toetada riik. Kas riigil need vahendid on seeläbi Kultuuriministeeriumi seni ei ole ju midagi siia tulnud, on olnud koiduseltsil paremaid aegu, ma mõtlen lähiajaloos, kus oli lootus teatud muutusteks ehitusteks aga need ei ole osutunud tõeks, et aga mina optimistina siiski loodan, et mida rohkem tuleb liikmeid, seda tugevamaks muutub nii selts kui lootus, et see maja püsi, paremad ajad on ees. Ilmast räägib nüüd Helve Meitern, palun. Homme sajab lund ja lörtsi, on jäidet ja udu. Öösel kohati tuiskab. Pöördub lõunast edelasse ja läände neli kuni 10, saartel ja rannikul öösel puhanguti 14 meetrit sekundis, päeval tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel null kuni miinus kuus, päeval tõuseb miinus kolme kraadini Ida-Eestis ja kuni pluss kahe kraadini saartel. Teisipäeval. Tal on ilm jätkuvalt sombune, sajab lund ja lörtsi, kuid päeval on sadu vähem ja kohati. Tuul pöördub läänest ja edelast kagusse kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on ööpäeva ringi miinus kolmest pluss ühe kraadini. Maanteeinfokeskus hoiatab, et teed on praegu väga libedad. Kuulsite Päevakaja number 19271, mina olen Mari Rebane ja soovin rahulikku pühapäeva õhtu jätku.