Tere eetris portaal tehnoloog, kommentaari esitab Kristjan Port. Oled sa kunagi ütelnud, mida vastata, kui peaksid avaldama arvamust mõne mikrolaineahju kohta? Ära karda, tegemist ei ole trikiga küsimusega. Ja täiesti normaalne vastus oleks õlgu kehitada. Analoogseid olukordi on üllatavalt palju. Küsimus ei ole loomulikult mikrolaine ahjudes vaid jutt käib arvamuse avaldamisest, hoiaku väljendamisest või seisukoha esiletoomisest igaveseks. Ostes olukordades? Tavaelust erinevalt pakub internetimaailm taoliseid olukordi iga kord, kui satud lugema näiteks mõneleheartikli või blogikande kommentaari, sirvid, sotsiaalvõrgustiku sõnumeid ja nii edasi. Teemad võivad olla sama kauged nagu näiteks toodud mikrolaineahju juhtum aga ometi ei ehitata sisene mõlgu vait, riivitakse hiire abil kursor kommentaari reale ja toksitakse midagi öelda. Hämmastavalt sagedasti öeldakse seejuures midagi negatiivset. Tegemist on internetikultuuri omapärase fenomeniga provotseerida ja painutades arvamusi oluliselt rohkem pyha. Kurjuse kui rõõmu ja empaatia poole korduvalt Nobeli rahupreemia kandidaatide sekka seatuna võib sellist mitte rahumeelsuse ilmingut pidada internetti varjatud ängiks. Nähtus on palju keerulisem, kui esialgu võiks arvata. Tõenäoliselt on suur osa anonüümse kommenteerimise keelustamise pürgimustest seotud just soovi. Vältida viha, kultuuri, kroonilist süvenemist, netis leviv viha sünnib teisiti kui tavaelu suhtluses ja erinevus ei ole niivõrd anonüümsuse puudumises, millele osutas kas või too õla kehitusega näide mikrolaineahjust. Millegipärast on tavaelus lihtsam hoiduda arvamustest või jätta see endale. Aga internet päästab meis midagi valla. Nähtud on loomulikult uuritud ja mikrolaine näide pärinebki katsest milles 271-l mehel ja naisel paluti avaldada arvamusi väga erinevatel teemadel külmastushist, jalgratastest, kanuud estrist, sõnadest Jaapanist, arhitektuurist. Tervishoiust ja isegi topistest kokku 16-l suhtumist proovile põneval teemal. Vastuste põhjal loodi. Igast vastajat proofil skaalal vihkajad kuni sõbralikud teaduslikult täpne olles, siis jagunes skaalal negatiivseks pooleks, kuhu kuulusid vihased, nördinud, häirinud, hirmunud ja ängistunud ning teises otsas olid siis positiivsed nagu aktiivset tähelepanelikud rahulolevad, entusiastlikud, rõõmsad ja Daci. Pärast paluti jaga samadel isikutel kuulata ära kolm Positiivsete kolm negatiivset hinnangut ühe konkreetse seitsmesajavatise mikrolaineahju osas. Tegelikkuses oli seadeldis väljamõeldis ja kellelgi ei saanud taolise aparaadiga ega selle valmistanud ettevõttega ühtegi. Varasemat kogemust olla. Seejärel paluti käsitletavatele avaldada oma arvamust nimetatud köögielektroonika eksemplari suhtes. Selgus, et vihkajad ei olnud tusased ainult kirjeldatud esimese profileerima küsitluse ajal vaid nad andsid küllaltki hävitava hinnangu mikrolaineahjule, millega neil polnud võimalik kunagi kokku puutuda. Need inimesed ongi lihtsalt vihased, olgu siis sihtmärgiks arhitektuur, kanuud või topised. Lahkem rahvas oli aga vastavalt heldem ka hoiakutes süütu mikrolaineahju suhtes. Sellest episoodist on võimalik õppida. Esiteks paistab, et kurja inimese äratundmiseks piisab, kui küsida, mida ta arvab kanuudest. Sest sama tõrva jätkub tal kõigele muule, Ki. Teiseks on pahastel inimestel halb olla ja nad otsivad kohta, kuhu see maha valada. Ja kolmas järeldus on juba lihtne. Internet ongi pahameele kloaak. Ärge nüüd selle pärast väga pahandage.