Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Järgnev lugu räägib ahnusest ja sellest, kuidas ahnus tulebki kallale. Ka kõige toretamatelegi. Loo juured asuvad kusagil aastast 2005, kui Apple'i peadirektor ja Google'i peadirektor said omavahel avaliku kurjustamise kiuste kokku, sõlmisid pakti. Esialgu võib seda pidada omamoodi rahu sõlmimiseks, sest käimas oli suhteliselt varjama. Seda praktiliselt kõikide suuremate IT-ettevõtete vahel. Sõjaaineks olid paremad pead. Heal juhul konkurendi juurest üle lüüa kõlbasid praktiliselt kõik samas sektoris tegutsevad töötajad. Taolise ülesostmise tulemusel sündis mitu ebameeldivat tagajärge. Esiteks jõudis info konkurendi tegevusest ületulija abil rivaalide käte. Teiseks ümbritses paremaid töötajaid närviline usaldamatuse õhkkond ning kolmandaks läks selline tegevus aina kallimaks. Ainukesed võitjad selles lahingus olid töötajad ise, kelle väärtus tõusis koos pakutava palga ja muude hüvedega. Ning just seda viimast. Kuidas Steve Jobs silmas, sõlmides toona Google'it juhtinud Erik Schmidti-ga lepingu, milles hoiduvad teineteise töötajate palkamisest ja sekkuvad personaalselt, kui midagi taolist märkavad? Esialgu polnud lepingut mõeldud pidada saladusena aga peagi said peadirektorid saladuse pidamise kasulikkusest aru. Näiteks Google'is levis kokkulepe peamiselt personali värbamisega tegelevate töötajate seas suust suhu. Ilma, et keegi saanuks uut reeglit kusagilt lugeda. Uus kokkulepe muutis nimetatud kasusaajad ümber ja edaspidi püsisid töötajad siis oma tööandja juures sest mujalt neile tööd ei pakutud. Ilma avalikust informi häirimata olid sarnased paktid sõlminud mitmed tuntud ettevõtted. Lisaks nimetatutele siis veel intel tõbi, int, võitja, piiksar. Töötajad said tööandja juures oma väärtust koos palgaga edendada vaid nõndanimetatud vanamoodsal ja aeglasel moel. Mõnede arvutuste põhjal olevat Tööandjad sel moel kokku hoidnud üheksa miljardit dollarit. Taoliseks arvajaks on uuest justiitsministeerium, mis kaebas mainitud ettevõtet. Töötajate suhtes röövelliku tegutsemise pärast kohtusse. Skandaal jõudis avalikkuse ette tänu süüdistatud ettevõttete püüdlustele kohtulugu omapoolse kaebus abil ära lõpetada. Ja hiljuti otsustas sealne ringkonnakohtunik Nende kaebused tagasi lükata ja alanud aasta mais alustatakse kysis musta pesu pesema olemist. Millelaadset olevat selles riigis viimati nähtud raudtee rajamise julmadel aegadel. Mõnedes sõnavõttudes. Palgavarguse kokkuleppeks nimetatud varakapitalistlik käitumine turunduslikult ilusate vabadust hindavate edumeelsete, isegi aatelist ja firmade poolt ei tohiks ju tegelikult tulla üllatusena. Probleemi olemasolule pöörati lärmakad tähelepanu just eelmisel aastal, kui tänavate ja väljakute. Vallutamise motiiviks oli 99 protsendi rahulolematus ühe protsendi käitumisega ihne käitumise veenduli veelgi dramaatilisemalt esile seoses möödunud nädalal Šveitsis Taabuses peetud maailma majandusfoorumiga. Kui avalikustati statistika, et maailma 85 rikkaima inimesega käes on sama palju varandust kui kolmel ja poolel miljardil maailma vaesemale rahvastikule ehk siis poolel maailma elanikkonnast. Ülbest käitumisest kõneleb viga, mille tegi. Et õpipeadirektor, kelle oli salapaktiga ühinema sundinud Steve Jobs tõbi Bosprussaisen, oli palganud kellegi endise Apple'i tööd Jaa, ning vastas pahasele märgukirjale, et ta arvas, nagu kataks leping vaid kõrgema astme töötajaid. Appleystywidjoob saatis. Peale vastu vihase kommentaari, et laseb siis oma meestel kõik tõbi töötajad ära rääkida, kuid jätab puutumata. Tori ja asepresidendid Bružaydenud pidin seepeale taganema ja lubas informeerida oma alluvaid hoidumast Apple'i omi tööle võtmast. Ja edaspidi informeerisid avalikkuse ees sõja kalal olevat firmad teineteist oma palgatasemetest hoides palgad kunstlikult madalatena, lõigates töövõtjatelt võimaluse saada tööjõuturult tagasisidet. Oma väärtusest teil kuulate Raadio kahte värske jagada.