Kiinismade kena laupäeva kinnismõte sõpradele, kordame nüüd valitud palu läinud pühapäevasest saatest kunstiteadlase Krista Kodresega. Ma arvan, et minu uurimisseal on väga huvitav sest see tegeleb inimese kujundatud keskkonnaga ehk siis selle maailmaga, mis absoluutselt enamiku maakeral elavaid inimesi ümbritseb ja ja teeb seda iga päev ja peaaegu iga hetk kultuurmaades nimetatakse seda keskkonda ehitatud keskkonnaks või siis Eesti keeles siis nagu öeldud, ehitatud keskkond. Selle keskkonnaajalugu on muidugi väga pikk ja ta ulatub tagasi juba sellesse aega, kui inimene sai aru, et, et kui vihma sajab, siis on parem varjuda koopasse. Looduslik elamu oligi inimese esimene elamu. Aga seal, kus koobast ei olnud, võtta seal inimene endale maja ise. Üks esimesi ma õieti kõige esimene säilinud arhitektuuritekst, mille kirjutas vitroobiust polio, kes on oli arhitekt esimesel sajandil enne Kristust kirjutas siis sellest, kuidas esimene maja prototüüp tekkis niinimetatud algON või algmaja. Vitruviasse väitel võttis inimene ja selleks eeskuju looduselt säädest siis postid püsti, nii nagu seisid püsti metsast puud. Paigutades nende peale siis teised postid ja sellest saigi algne maja konstruktsioon. Vitrovius aga toob välja näiteks ka teise põhjuse, miks inimesed endale maju hakkasid rajama ja see on see, et inimesed tahtsid omavahel suhelda. Kokkutulemine aga eeldas seda, et igale ühele või siis ka sellele suuremale hulgale tekitati mingi peavari, mis kaitses vihma ja tuule eest. Ajapikku kujunes mõnedest inimestest, kes, kes seda ehitamise kunsti eriti hästi oskasid. Niinimetatud arhitekt on sõna, millest siis ka meie arhitektuur arhitekt on, mis tähendab kreeka keeles ehitusmeistrit. Vitrovias rõhutas oma arhitektuuriraamatus ka seda, et ehitamine pole mitte üksnes ehitamine, vaid et maja aga veelgi enam terve linna püstipanemine on väärt, et seda nimetada ehituskunstiks väga paljudesse keeltesse, on ju see, see, see, see oskuse eriline rõhutaminega sisse jäänud saksa pauk, kunst ka meie enda ehituskunst, mida veel kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel Ki vägagi kasutati on seda päritolu. Me võiksime muidugi kohe küsida, et miks siis nüüd üha vähem ja vähem kohtab seda eestikeelset sõna ehituskunst. Võib-olla on tegemist üleüldise inimmõtte ratsionaliseerumisega ja, ja ka sellega, et arhitektuur ei tahetagi äkki enam ehituskunstiks pidada. Aga võib-olla on tegemist ka inglise keeles, tumisega? Ilmselt on, on siin enamgi põhjuseid, see arhitektuuriga tegelemine esitab alati siiski ühe põhiküsimuse ja, ja see, see küsimus on täiesti lihtne küsimus, kõlab nii, et kuidas on arhitektuur hea? Selle üle on kõik ajastut arutlenud ja muidugimõista on iga ajastu püüdnud anda ka oma vastuseid. No näiteks keskajal, keskajal oli, oli arhitektuur seotud jumala majaga ja muus seda eriti ei puutunudki. Keskaja arhitekti ehitusmeistri põhiliseks hooleks oli see, kuidas saada püsti võimalikult ilus ja võimalikult jumalik. Jumala maja. Uus aeg laiendas muidugi arhitektuurisfääri tunduvalt siis see aeg, mis algab aja loosenessaaziga ja, ja laiendas arhitaks tuurisfääriga ilmalikule maailmale hakatakse tegelema niisuguse tegelikult ju suure ja, ja väga huvitava kooslusega, nagu seda on linn. Aga siis ka väga huvitavate hoone funktsioonidega, nagu seda on siis kiriku kõrval näiteks palee või kohtuhoone või muud avalikud hooned mida, tõsi küll, juba keskaja lõpp, siis oli hakanud väärtustama. Kuidas arhitektuur on hea? Neid küsimusi on siis esitanud kõik arhitektuurist kirjutajad ja ja neid kokku võtta püüdes saame järgmisest niisugused põhipostulaadid. Mis lääne kultuuriruumis eriti ma rõhutan just ka, et lääne kultuuriruumis käibivad ida arhitektuurimõistmine on pisut teine ja ja, ja kuigi see on ka lääneehituskunsti väga palju mõjutanud alates noh, vähemalt seitsmeteistkümnendast sajandist on see mõju siiski olnud läänega tuuri domineeritud selles mõttes, et laes valistada idast, mis, mis talle huvitav tundus. Aga, aga lääne kultuuriruumis on arhitektuuri tegelikult alati käsitletud nii-öelda teise loodusena. Selle ülesandeks on siis olnud olla sama harmooniline, sama toimiv kui loodus. Aristoteles nimetas omal ajal seda, seda kunsti ja arhitektuuri funktsioonini meesiseks, see, see on siis jäljendamine, aga, aga, aga mitte kordus vaid just nimelt jäljendamine printsiipide jäljendamine. Olla loodus tähendas ühtlasi ka, et arhitektuur peab olema vastupidav ja otstarbekohane just nii, nagu see on loodus, mis, mis toimib mõistuspäraselt olles saanud siis mingi jumaliku algtõuke igal juhul siis arhitektuuris pidi olema kõik paigas just nii nagu looduses. Samas on läänes alati usutud ka, et arhitektuur peaks olema inimese Mõttu sest ta luuakse inimese jaoks vitroovias. Taas kirjutab ka sellest ja, ja tema järel ka kõik uusaegsed arhitektuurikirjutajad, et order ehk siis see sammas, mida me nii sageli näeme klassikalisel arhitektuuri juures. Samba mõõt, algne mõõtan võetult inimeselt. Samba kapiteel ehk siis ülaosa, millele talastik toetub, on vastavalt nagu inimeselgi, moodustab ta siis ühe kümnendiku tervest pikkusest või teine mõõde näiteks, mis, mis inimmõõdule põhines, oli sellesama samba baas, mille moodul oli siis võetud inimese jalast. Jällegi osutan tähelepanu sellele, kuivõrd jalg kui kehamõõtja jalg kui pikkusmõõt on ajalooliselt üksteisest üksteisega seotud. Kolmandaks oluliseks postulaadiks, mida, mida lääne kultuuriruum on omaks võtnud ja, ja, ja mis käib ka praegu, on veendumus, et arhitektuuri üks ülesandeid on jäljendada olemist, on, on olla selle mise jäljendus, aga mitte ainult vaid arhitektuur peaks olema ka selle olemise peegeldus või väljendus. Ehk teisisõnu, arhitektuur peab siis ka kuidagi väljendama midagi, ta ei saa olla niisama mingi vorm iseeneses, vaid ta peab olema suhtlemisvõimeline oma vaatajaga või oma kasutajaga. Seega võib arhitektuuri puhul ka öelda nagu raamatu puhul, et ütle mulle, mida sa loed ja, ja ma ütlen sulle, kes sa oled. Nii võib ka maja puhul öelda, et näita mulle. Missugune on sinu maja ja ma ütlen, kes sa oled. Kuulsite valitud palu läinud pühapäevasest kinnismõttest Kristagodresega. Nädala pärast kõneleb laupäevasel korduse ajal leelo tungal. Saatesarja toimetab Haldi Normet.