Sõnadega tangsoo ja kõik muu, mis tundub köögitoimkonnas oral, Erkinantab San Antonio ja Jaak Sooäär. Pida jäädida. Tere õhtust, Te, kuulate raadio, kahtede Kuulate saadet Chazi tapp ja täna on stuudios Alari Orav ning mul on ka siin külalisi. Nendest kohe nendega teeme juttu ka kohe lähemalt, aga kui saadet alustas Marju Kuut, siis nüüd paneb ühe Eesti loo veel. Kuskilt tuleb veel muusikat, huvitav, kust see muusika nüüd tuleb? Ei tohiks tulla laavat, nüüd läks ära ja peale seda järgmist lugu, siis ongi mul au meie tänast saatekülalist tutvustada. Kuulame seniks aga muusikat. Ja see oli siis pala nimega avamine ja pärineb see Tõnu Naissoo Trio albumilt mille nimeks ongi vist Tõnu Naissoo Trio ja kaastegevad siin solistidena ka Aavo joolajal simma ning plaat on originaal valitsuses avaldatud aastal 1970. Aga just nüüd järgmisel nädalal avaldatakse ta uuesti nii vinüülil kui CD-l ja sellega seoses ongi mul väga suur au ja rõõm. Tõnu Naissoo teile. Me tahtsime siis küsida paar küsimust selle plaadi kohta, et, et kuidas see plaat omal ajal sündis, kes need inimesed olid, kes seal mängisid ja ja noh, mis siis nüüd, mis sellest edasi saab, et ma tean, et tal on ka mõned esitluskontserdid tulemas ja ja nii edasi. Aga võib-olla kõigepealt siis jah, räägiksid, kes oli Tõnu Naissoo Trio Enne nüüd seda plaaditriot oli tegelikult mul ütleme siis veel esimene trio, kui nii võib neid juba reastada need tagantjärele ja seedrijoon siis mul nagu teine trio kus. Kus mängisid kontrabassi, Juri pliisnik ja trummidel oli Eino Tamre. Ja nendega ma hakkasin rohkem läbima levima kui ma. Ma hakkasin mängima ansambel kollaaži saateansamblis ja noh, ma ei tea, minu meelest nemad olid vist juba seal ees mängimas ja nii siis trio sai umbes selle põhjalt ka siis formeeritud. Mõlemad muidugi olid antud. Nii et mul oli au nendega siis koos mängida ja see plaadi pakkumine ma ei mäleta, nüüd täpselt, aga ma arvan isegi, et see ei 68. aasta algusesse. Kuskil siis selle jaanuarikuu sees, sest need lood, mis plaadil on, need on minu lood on kirjutatud kõik 68. aastal, mul on isegi imekombel säilinud nende originaalid, kus ma siis olen peale kirjutanud, kuupäevad ka, noh kuupäevad võisid seal natuke kõikuda, aga noh, mingi mingi mingi daatum seal ikkagi on. Ja kuidas see pakkumine tuli, seda ma ei tea neid taga tagamaid. Aga tol ajal oli jah, Tallinna ütleme siis selle üleliidulise plaadifirma meloodia Tallinna osa konna võib olla kas siis juhataja või kuidas nimelt direktori härra jussi, sukk, janu, temalt tuli kõne ja loomulikult see oli selline ootamatu ja üllatav selline pakkumine paljuski Sis kohustav. No ja siis saigi hakatud ilmselt nende lugudega tegelema, ega sinna väga palju aega ei olnud, sesse plaadistamine, plaadi salvestamine ilmselt veebruarikuu lõpu, kui ma vaatan plaadi, kumaadande, plaadi, lugude, neid daatumeid, sest millegipärast on jah see veebruar mul meeles, et see on just just veebruar, mitte mingi teine kuu ja ainukene konkreetne selline sündmus, mis just oli enne seda. Nimelt, ma mängisin tol ajal ka sellises pop ansamblis nagu optimistid ja ja meil oli just enne seda enne seda lindistamise päeva õhtul televisioonis salvestus sellise omaaegse Kuulsa filmitähega nagu Bruno Oja ta laulis ja siis me optimistid siis nagu saatsime. Nii et noh, see oli eelnevalt päeval, aga paraku ei ole mul õnnestunud inimesi. Neid inimesi, kes seda mäletaks, nagu ei ole enam. Ja seetõttu see täpselt salvestuskuupäeva ei ole, aga noh, sai ühe päevaga salvestatud ja tõesti helirežissööriks oli väga hea oma ala spetsialist. Nii et need võib-olla nii palju tagapõhjast, kusjuures plaat salvestati siis heliloojate majas. Tol ajal oli see selline uus stuudio, ma ei mäleta enam neid. Make, kas, mis need seal olid, aga noh, võib-olla ma arvan ikka, need olid need Ungari, Ungari toode vist. Aga siis jah, et see plaat nagu salvestati vist Sterone, aga välja tuli mononii palju, pole kunagi nagu öeldi. Jah, ma tahtsin, tahtsin ka küsida tegelikult täpselt selle sama asja kohta, et kuidas see plaat salvestati ja et tegelikult see helikvaliteet on tõesti tõesti märkimisväärselt hea nende originaal lindistustele, et kui ma endale koju uut helisüsteemi otsisin, siis ma testisin erinevate muusikapaladega, üks nendest oli seesama siin saates juba juba kõlanud avamine jaamast imestasin, et kuidas tegelikult kõlab tunduvalt paremini kui paljud hilisemad ja võib-olla palju kuulsamate nagu artistide loomingust loomingu näitajad, et et ilmselt oli tõesti helirežissöör tasemel ja ma usun ka, et muusikud olidetega Nojah, pidi no ma räägin, et jah, ega seal sellist asja ei ole, ei olnud nii nagu võib-olla popmuusikas. No ütleme rohkem, et, et salvestad seal mitu korda ja, ja oli ja siis peale seda ju kuskil hakkasid realised makid mäletan, Piputel tuli vist seal, kus 66, kuus-seitse alla säpi, Rõudi, selline esimene neljarealine. Meil sellist luksust ei olnud, nii et kõik olenes nagu enda vormist ja noh, tõesti need muusikud olid. Ma pean ütlema ka. Et vaatamata kõigele oli, olid meil ikka sellised väga head muusikud tol ajalgi ka olemas. Kas ma saan õigesti aru, et see lindistati kõik nii-öelda live'is ühe ühe võttega üherealised lausa siis või noh, stereost küllaga? Lugu on monteeritud, see on nagu pandud seal tagumine pool ette ja vot seda, seda siis nagu Griiva, ma ei tea, seal naabubledel lühikeseks ütleme need lood on ka suhteliselt sellised, noh ütleme raadiosõbralikud tänapäeval, sest ja kui ikkagi koltreini mingi lugu seal kestab 20 minutit, noh siis seda ei pane, need ütleme noh see on nii, nagu ta oli seal. Ma ei mingisuguseid juhendajaid nagu rohkem ei olnud, et nii palju, kui me ise seal Sa pead, miks seal salvestus ongi selline hästi hea ruumiline ja seal on kohe kuulda, kuidas instrumendid paiknevad. Tänu sellele, et saingi lindistatud ühe mikrofoniga slaidil ei ole hiljem nagu töödeldud niimodi. No muidugi noh, ma pean siin ütlema, et kes, kes meil noh, mul on siin, õigemini kust see idee tuli üldse, et siin Eesti-poolne esindaja on Martin Jõela ja, ja tema oleks osanud võib-olla rohkem rääkida seda kaasajastama, sest et see on nüüd ju üle üle käidud digi digiMasteriga ja, ja noh, eks siin on ka mingi kaasaaitamine olnud, aga, aga aga kindlasti on asi on alati sõltub sellest esimesest tutest, et see, kui see on juba seal natuke nihu, siis annab seda. Asja on väga vaevaline parandada. Üks asi, mida võib-olla raadiokuulajad ei tea, kogu selle plaadi salvestamise puhul oli see, et te olite suhteliselt noor sel ajal, kui see, kui see toimus. Nojah, see oli siis, oli vist 16 või. Jah, 17 oleks, saab märtsis ja no ütleme märtsi keskel, et siis. No eks see võib-olla sai sellest alguse maasta, varem mängisin noh, see oli jälle selline ime, et sattusin Tallinna siis sellisele rahvusvahelisele festivalile Tallinn 1009 67. Mängima seal oli enne eelvoorus, mis toimus ka siis 67. aasta veebruaris oli väike selline konkursi anum. Mul oli siis õnne saada ka üheks väljavalituks ja noh, ju siis siis sooviti, võib olla ka midagi teistlaadsetesse, muusika, mida ma mängisin, jah, võib-olla ei läinud sellise standardsessi alla. Ja jällegi, võib-olla kuigi siin saates on, on see plaat juba kõlanud sisse, siis tõesti sellest 67. aasta džässifestivalist on ju tegelikult plaat välja antud, kus on ka üks teie Trio lugu peal. Et võib-olla võib-olla olekski paslik kuulata seda just selle originaali vinüüli pealt, kuigi nüüd ka selle Tseede peal natukene pikemal pikemas versioonis saadaval. Minu nii-öelda tulevad Martin Jõela, nii mulle niimula väitis, mõni asi ei ole neid nüüd üle mõõtnud, aga aga kuulaks seda, mul on üks niisugune, krõbiseb natukene vinüül siin, et just valmis pandud, et ja siis see on siis aasta varem, eks ju, 67. See jah, ma nüüd jälle täpselt Ma ei mäleta, igatahes oli üht 11 neli päevase kestis 11 2014 oli viimane päev ja siis esines Charles Lloydi kvartett, aga ma arvan, et ma jäin sinna. Et ma olin, kas siis võib-olla teisel päeval. Vot kahjuks selles programmis, mis mul veel bukletis, selles ei ole, neid kuupäevi ma ei mäleta, kas siis 12 või 13, nii et seal need keskmised esimesed ansambel oli, kailve ansambel, mäletan siis oli, oli, oli Rjabovi stringorkester või kuidas seda omal ajal nimetati ja Raivo Tammiku trio, Els Himma aga oli ka. Aga siis võib-olla kuulamegi 16 aastat aastast Tõnu Naissoo, Tomadrioga ja pala kannab nime super Too. Saadet Chasid Hap ja täna on stuudios meil Tõnu Naissoo kelle Trio lugu meest kuulsime, aastast 67 pärines see ja kandis nime super toom. Ning räägime nüüd veel veel natukene juttu Tõnuga. Kas peale džässfestivali oli teil palju esinemisi? No kui hakata nüüd peale sellest 67.-st, siis tegelikult mul oli üks enne seda festivali üks selline enda jaoks väga tähtis esinemine ja see oli just Riias nii-öelda selline esimene esimene välisesinemine ja see oli täpselt siis sünnipäeval niimoodi siis, et see oli suurel laval, see oli Riia operetti operetiteatriteatris, kus siis ühes pooles mängis tolleaegne ka väga selline uus, uudne ja uudsema saundiga. Kvartetis oli Vadim veadro kvartett ja siis teises pooles olin, olin mina trioga ja, ja oli veel Marju Kuut, kes siis laulis niimoodi, et minu passimäng ja Aleksander sama Faluv mängis klaverit. Jaa jaa. Toomas Tiits oli siis minu trio trummar tol ajal ja ja bassi mängis, saatis siis Marju kuuti. Ülo Ots. Et see selline esimene välissõit, aga see oli kõik veel, see oli jah siis märtsi keskel. Aga peale seda Tallinna festivali kutsuti mind mängima ansambel kolaasis saateansamblisse. Ja seal ma ei mäleta, kas ma siis trio lugusid võib olla instruga mingisid, instrumentaallugusid, tegime ka kavas, aga see oli selline suvine, mäletan kontsertreis, mis oli eest mööda neid Eesti üliõpilasmalevad ja ma ei tea, kas see oli kas see malevad olidki sel ajal esimest korda koos või kuskil niimoodi sai 1967 suvi. Peale seda üldiselt jah, oligi olemas ju, ma ei tea siis võib-olla seal 66.-st aastast oli olemas kajut, sessi Klubi meil, mis tegutses tol ajal, praeguses siis Mustpeade majas, siis Trumpi nimeline kultuurimaja palee ma ei tea ja, ja siis seal all keldris oli, oli selline siis džässiklubi kontserdid olid nii seal all kui kui ka siis praeguses valges saalis seal seal sai esinetud ja ma mäletan, et isegi ükskord proovisin isegi oreliga laenasin Olav Ehalat joonika oreli, sest see oli natuke parem kui see retakord, kus Eli tuli väga, väga ille välja peale klahvile vajutamist ja need, selliseid üksikuid esinemisi oli. Ja siis tuli see 68 aasta. 68. aastal peale seda plaadi tegemist sai esinetud kevadisel Tallinnat Chess päevad. Minu meelest ta enam seda festivali nime ei lubatud, ei ole 60 seitsmendat aastat, kuna 67. aastal seal esines sotsiaalslaidikvartett ja siis oli meil selline rahvusvaheline võrk, et nad olid ameeriklased ja Vietnami sõda oli käimas just ja siis nagu pööras selle asja nagu halvaks. Aga aga siis sellel kevadisel festivalil, siis ma esinesin jah, sedasama Triuga, mingisuguse plaat on tehtud. Ja no ja siis oli selliseid üksikuid, esimene, ma ei tea, võib-olla isegi eesti televisioonis? Jah, kindlasti 68. aasta sügisel jah, maraton oli üks esinemine. Seal oli samuti Aavo Joala flöödid, Aleksander samovar, mingit passi oli, kui Rootsis hukkus legendaarne klaverimängija Jan Johanson ja temale oli, temal oli siis mitte otseselt nüüd terve saade pühendatud, aga tol ajal olid Eesti Televisioonis minu meelest Soome ja Rootsi sellised. Noh, võib-olla see propaganda distliku iseloomuga, aga, aga noh, seal need olid minu meelest tahkulatki ka kultuurile sinna sisse pandud, nii et üks mäletan, selline esinemine, et jah, võib öelda, et 69. aastal esinesin ka veel. See oli samuti Tallinna Chess päevadest sügisel ja septembrikuu sees ja siis jäi selline vaikus tegelikult nii et ma hakkasin siis mängima rohkem nagu üksinda. Et tema ei mäleta, 70 vist ei olnud midagi, 71 olin Venemaal juba Novgorodi ja Leningradis käisin mängimas. Aga noh, see oli seal juba nagu sellist tulevikku, ütleme teine. Aga aga siis jah, selle plaadi salvestamisest kuni ilmumiseni kulus ka päris palju aega. Kaks aastat jah, Martin Jõela küll ütles, plaadinumbri järgi oleks isegi võinud välja tulla, 69. aasta lõpust on kõike täpselt uurinud, aga 70, no ütleme, džässplaatidel on see täitsa loomulik popplaadil, ta peab ikka tulema sul kohe homme välja. Aga noh, loomulikult sai oodatud jäänud, aga aga ega ma nüüd kellegiga nüüd sellel teemal pinda ka ei käinud. Nii et see, et ta nüüd hiljem välja tuli ja see ei, ei noh, mõni aasta või niimoodi, et see ei ole ta nüüd nii väga hull. Noh, hea, et tuli, ütleme seda, et te olete palju ei tulnud ja jah, see plaat vist iseenesest minu meelest ongi esimene selline nõukogude plaat ja ma mäletan, et oli küll, niipalju ma kuskilt kuulsin ka, et seda plaati või helistatised plaadist taheti ka Ungaris välja anda. Aga mingil siis oli, kvalitame mingisugune firma, mitte palaton. Jah, oli, kvaliteet on selle märgi all, aga, aga ju ta siis ikkagi mingil põhjusel sinna toppama, sest tol ajal ikka otsustati neid asju Moskvas, siin olid oint salvestusosakonnad. Seal temades. Aga räägiks nüüd siis paari sõnaga ka ka neljapäevasest üritusest Von Krahli teatri baaris, kus siis Tõnu Naissoo Trio taas kord üles astub, küll veidi teises koosseisus. Jah, seekord on mul kaaslasteks passi peal on Teemu OK Ploom ja trummidel Aleksei hein, ola. Tõtt-öelda ma ei ole nendega kokku puutunud varem. Ja noh, siin ühe proovika loodame enne mängu ära ära teha, et nemad on välja pakkunud selle plaadi siis üks produtsentidest või peapõrutused, predik, laviin, kes lavik, kes, kes on siis selle plaadifirma, džäss, agressioon. Ma tea, omanik või tema, tema on nagu selle plaadifirma. Jah, pealik jah, ja see on siis Norra Norra plaadifirma ja ta ise on ka pärit norrastaga, elab vist Helsingis. Ja, ja see kontsert on kell kaheksa Von Krahlis ja siis me not riiuleil lisaks siis on Elsima laulab oma laulu seal mis tal plaadi pealgi on, et see kontsert nagu põhinebki nendest plaadi lugudest. Et selle Eugen Filitsuse tule ikka mu rõõmude juurde ja kaunis ballaad ja siis flöödid on vanameister Avo Joala tõesti toeta ikka veel vorm, mis on, ja tolleaegne flöödi valisingi sellepärast et see oli noh, selline eksootilisem pill saks on nagu ikka, seostatakse klassiga. Aga mulle meeldis flöödi, tämber on nagu kuidagi meeldinud alati ja noh, ütleme nii natukene sellised sässilikuma kes tahtsid keskkonda panna, siis tolleaegse oli nagu uudsem. Väga tore, aga see on siis kõik. Tuleval neljapäeval Von Krahli teatris, et nagu te ütlesite, siis kell kaheksa on algus, et kõik võiksid olla varakult kohal, see on selline hea võimalus ka varakult koju saada, et ei ole muret, et järgmine päev tööle jõuaks või midagi sellist. Ja tõesti siis Tõnu Naissoo trio koos originaalsete solistidega sima Jaak Joalaga esitavad kogu selle plaadi materjali mõeldud. Ei, ma arvan, et seal, mis need plaadid, kuigi ma neid ise nii otseselt originaalkuju pole näinudki, aga neid vist saab seal niimoodi omandada ka. Nii et võib-olla siis väike mõte ka juures, et kes, kes soovib, LP? See on siis selle originaali originaalkujul, üks lugu on ka, on ka siis fonogramm minna selle laululugu ja CD-l on siis peal. Lood selles 67. aasta festivali esinemisest 68 kevadest üks lugu ka siis 69. aasta Fist päevadelt. Et siin on veel lisamaterjali ka ning tõesti hall kardinal nurgast noogutab, et plaadis ladina müügil. Seega tore ja mina ütlen omalt poolt aitäh Tõnu Naissoo ole ja enne kui päris nägemist ütleme siis viimase küsimusena, et kas on mõni lugu sel plaadil, mis kuidagi eriti südamelähedane on ja mida võiks siis mängida nüüd ka inimestele veel veel ette, kindlasti. Nojah, eks nad, eks nad ole kõik armsaks ikka peale, aga, aga ma mõtlen selles mõttes, et natuke näidata teist värvi ka võiks olla üks lugu, kus siis Avo Joala on plaadil ja, ja selgu sellise eksootilise peal Gerlist tundmatusse. Reis tundmatusse, aga olgu siis nii mängime, mängime ette selle loo ja siis loodame, et kõik te jõuate neljapäeval Von Krahli ka live kuulama, sellepärast et ma arvan, see muusika kõlab elavast peast veel paremini kui plaadilt aitäh. Ja siis nägemiseni kuulmiseni, aitäh kutsumast.