Tere ja kaunist keskhommikut, rahvateenrite stuudiost algab siis ajakirjanike jututund. Meil on aega peaaegu tund, et siis kokku võtta ja läbi arutada eelmise või õigemini lõppeva nädala kõige olulisemad sündmused ja täna siis teenivad rahvast ajakirjast pere ja kodu, Heidit Kaio ja Urmet Kook. Rahvusringhäälingu uudistepealik ja mina, Aarne Rannamäe täna saatejuhina. Nonii, millest me alustame, alustame võib-olla kõige värskemast, et on üks on üks teema, mis mis on, mis on eesti rahvale läinud korda mis on meie rahva jaganud kaheks ja isegi nüüd, kui tulevad uued uudised ja, ja tundub, et sellest sellel teemal me saame veel ka edaspidi rääkida, siis rahvas on endiselt jagatud. Kaheksa jutt on loomulikult siis Andrus Veerpalust ja tollest ammusest dopingusaagast, mis vahepeal justkui tundus, et sai, sai mingi lahenduse. Aga nüüd selgub, et võta näpust, lahendust veel ei ole ja lahendust ilmselt ei ole veel ka pika aja vältel. Jah, et. See dopinguteema on selline teema, et noh, ma enne saadet siin rääkisime, et, et sellest on viimasel ajal niivõrd palju nagu kirjutatud ja räägitud, et on tekkinud teatav selline teatav selline ükskõiksuse nagu tunne sele teema suhtes, minul vähemalt küll, et et et see sellest selleteemaliste artiklite ja sõnavõttude arv on nagu väga-väga suureks läinud, see nagu loomulik, et siis ühel hetkel tekib küllastus ennekõike selle Bernatski juhtumiga ja kuna seal ju ei ole olnud nii nagu üheselt mõistetavat noh, pole olnud neid väga palju, neid konkreetseid nimesid, aga küll, aga väga karme süüdistusi üldiselt Eesti sportlaste aadressil. Et siis see on tekitanud noh, minu jaoks sellise veidi siukse küllastus fooni, et aga aga kahtlemata Andrus veerpalu juhtum on, on kindlasti nagu selline suurem asi ja ja. Noh, väga raske on seal nagu võtta nagu mingit sellist seisukohta, et kas see oli nii või ei olnud naa, et ja et inimene on Väljunud kohtust võitjana. Kohtus ei vaidlustatud dopingu tarvitamist, vaid vaid selle, noh nagu need proovid, proovid. Ja eks ole ju kogu aeg räägitud, et see oli ennekõike mitte Andrus Veerpalu võitvaid teda esindanud juristide ja, ja taustatiimi hoitud. Eks aeg näitab, mis sellest nagu juhtumist edasi saab, aga, aga võib-olla laiemale avalikkusele otseselt taas kord nagu sellise teadvus teadmise või süvendab sellist arusaama, et ega ega seal puhast tippsporti pole ja see on selles mõttes natukene kurb. Minu meelest. Rehaga ongi niimoodi, et eile, kui see uudis tuli, et siis rahvusvaheline antidopingu agentuur on kehtestanud kasvuhormooni testile uued piirnormid, et ega seda võetigi vastu niimoodi, et oh issand, jälle, aga hakkab jälle pihta. Sellist arvamust oli mitte ainult nii-öelda nimetutes internetikommentaarides, vaid vaid seda ka mitmed tuntud inimesed, kelle, kes, kes omal ajal tegelesid selle veerpalu dopingusaaga alguse juures ütlesid, et oh jumal, aitab nüüd küll, et, et see asi on ju ometi ükskord lõpuni räägitud ja, ja kaua me võime ühe sama asja kallal jahuda. Ma ei tea, mul on jälle tunne, see tunne ei ole mitte ainult mitte niivõrd tüdimus, kuivõrd piinlikkus. Et, et lihtsalt nagu see ei ole võimalik, et see läheb järjest hullemaks, et seal see olukord, et see, see mulle endale tundub küll, et see olukord on lihtsalt läinud juba tõesti piinlikuks, et küllap on olnud hulk inimesi, kes, kes on siiski hellitanud lootust, et ehk veerpalu ei tarvitanud dopingut või ehk ta ei teadnud, et ta seda tarvitas ja nii edasi. Ja kuna veerpalu ise on tegelikult ju hoidnud väga madalat profiili ja ei ole kuidagi püüdnud püüdnud härbeldav ja olla tähelepanu keskpunktis, siis siis siis noh, nagu mulle tundub, et selliseid heatahtlikult vinud neutraalselt suhtlejaid, suhtujaid on päris palju siis selliste uute faktide välja tuleb, mis, mis kinnitavad, et jah, siiski täiesti kindlalt on meie tippsportlane tarvitanud dopingut. See on lihtsalt jube piinlik. Praegu tuleb arvestada sellega selle hetkega, millal see uudis tuli, et et see tuli vahetult enne olümpiamänge ja FIS kindlasti ennem olümpiamänge ja vahetult pärast seda ära. Seepärast seda ei hakka selle juhtumiga nagu tegelemas, nendele on vaja Sotši olümpiamängud mööda saada, tõenäoliselt ka seal tekib väga palju sellise dopinguga seotud küsimusi ja võib-olla alles pärast seda nagu piss kujundab mingi seisukoha selles suhtes, et kas kas midagi uuesti algatada või mitte. Ja minu jaoks nagu taandub asi kui me räägime nüüd ikkagi avaliku arvamuse suhtumisest Taandub asi ikkagi sellele, et, et kas me tahame teada tõde või taha teada tõde, need on juba tõde selgunud, see kõlab väga-väga imelikult, võib-olla isegi farsilikult, et kuidas nii saab olla, et me ei taha teada tõde. Et on, on, on juhtumeid, kus nagu väga paljud tahavad panna pea liiva alla ja annan jaanalinnu kombel ja, ja ma ei taha sellest asjast midagi kuulda, mõtlevad nad ja ütlevad ka. Ja, ja mis iganes see tõde on, ma ei, ma ei tahagi seda kuulda. Ma tunnistan, näiteks ma avastasin endast selle, selle mõtte, et issand, ma ei tahaks seda teada, et ma oleks oleks tahtnud, et mulle see uudis oleks jäänud kuidagi minu elust nagu olemata. Tundub jah, et suur osa avalikust ja isegi need, kes võib-olla tinglikult jaganud muidugi inimesed niisugustesse gruppidesse ka need, kes Facebookis tegid sellise noh, kogukonna, et usume Andrus Veerpalu ja mis iganes ja neid on lisaks sellele kogukonnale veel palju-palju. Kes ütlevad, et, et võib-olla on parem ja targem tõde mitte teada, aga aga samas kui Kristjan Port, Eesti antidopingu nõukogu liige ja, ja kõneisik ütleb näiteks eilses aktuaalses kaameras mitu korda päeva jooksul suures plaanis ja ja väga selgelt vaatajale otsa vaadates, et jah nüüd on lõplikult selge, et Andrus Veerpalu on tarvitanud dopingut ehk siis manustanud või talle on manustatud kehavälist kasvuhormooni. No seal see, kui seal tuleb, see uurimine on ja siis oleks võib-olla kõige olulisem teada saada, et et kui see nii oli tõesti, et, et kuidas sa ütlesid, et võib-olla ei taha tõde teada, mina tahaksin sellisel juhul teada, et kes selle taga olid. Ja ka sportlane oli sellest üldse teadlik, ise. See on kaduda. Et seda tahaks küll teada. Nojah, ja siin on, tegelikult, ootaks põhiliselt ju sõnumeid Andrus Veerpalu treenerilt, et jalaverilt. Oli oli see teile jah, oli, oli Postimehes tuntud blogija ja ajakirjaniku Priit Pulleritsu artikkel, et et mis me, mis me kaua selle selle asja kallal nagu jahume. Et noh, tunnistagem põhimõtteliselt maa muidugi parafraseerisin Priidu sellist kirjatükki, aga aga tunnistagem, et, et võib-olla ongi ainus viis nii-öelda maailmaga sammu pidada, kui kui, kui, kui meie keemikud on, on samal tasemel kui näiteks norra keemikud, eks ole. Et eks, tänapäeva sport, tippsport ja eriti just need alad, mida siis meie siin spordi heeroseta on harrastanud ja nüüd tippspordist lahkunud ongi just, just just sellised, kus, kus ütleme, keemial on, on väga-väga suur roll. Ja eks ta ole nagunii üks niisugune piiri peal käimine, see, mis täna lubatud on, on homme keelatud ja, ja harvem võib-olla ka nii, et, et vastupidi No ma nimetaksin seda ka üheks ilm eitamise ilminguks kus ta nagu tõega ei taha tegeleda ja, ja siis pakume välja variandi, et aga las siis ollagi niimoodi, et ongi keemikute meistrivõistlused ja olümpia ja me maailmameistrivõist Üldiselt ma olen sunnitud täna mitut inimest siin tsiteerima ka oli jälle Postimehes artikkel täna, kuidas üks Soome ajakirjanik annab intervjuu, kes siis Soome dopingupatused, suusatajad õigemini ühe nendest päevavalgele tiris ja milliseid ähvardusi ta sai ja kuidas tema ja tema, tema kolleegide elu põrguks tehti ja nii edasi nii lausa lausa sinnamaani välja, et nad olid sunnitud riigist lahkuma, elama, elama mõnda aega välismaal. Et kui me räägime nüüd Eestist ja eestlaste ja Eesti spordi mainest, siis kahtlemata noh, võib-olla me oleme selles kogukonnas valged varesed. Aga, aga ma, mina oleksin selles mõttes nõus ikkagi nagu Christian pordiga, et, et kas me, kas me tahame siis nagu olla olla valemängijad, et okei noh, ei saagi, ei saagi meist enam Meie hulgast sirguda olümpiavõitjaid või, või kui seal objektiivne reaalsus. Et ilma ilma keemiata ja ilma ilma piiri peal käimata ei tule välja see, et me heitleme kohtade eest esikümnes, noh olgu siis oleme kolmandas 10. aga aga kuidagi kuidagi parem tunne, vist on. Teine asi on see, et miks mina olen siin on olnud ka Eesti ühiskonnas ka mõningaid selliseid noh, mitte küll väga suur, aga aeg-ajalt mõnes lehes siukseid arvamusavaldusi, et võikski siis lubada kõiki dopingut kasutada, on ju, et sellel seltsid ära ma just tahangi öelda, et see, see on inimeste tervisele ikkagi väga no väga suur hoop, võib-olla noortele naistele võib see kaasa tuua selle, et ei saa kunagi lapsi ja nõnda edasi, et et see kindlasti ei ole nagu, nagu nagu lahendus. Et teeme keemikute olümpiamängud, et või tulevikus geni spetsialistidele Puhasta olümpiamängude teeveegeemikute olümpiale ja siis on mingi nende ülene veel omavahel jõudu katsuma. Ei no see on täiesti mõeldav ja ei no aga me võime ju pea liiva alla peita, aga tegelikult asjad lähevad edasi ju meist sõltumata ja kui tuleb nüüd distsiplinaarkomisjon kokku ja ja, ja port on öelnud ka seda, et Ta ei välista ka prokuratuuri poole pöördumist, kuna tegu on värske asjaga. Kui siin Bernatski juhtum oli vana ja prokuratuur keeldus nagu asja algatamist, siis siis nüüd on tegu tegu uue asjaga, mis, mis mahub nendesse ajalistesse raamidesse ja nad on muidugi teine asi, on see teine uudis ka, mis, mis eile siis päevavalgele ujus, oli ju see, et et WADA on avanud proovid paarisajal sportlasel, kes on heidelnud Torino mängudel. Ja, ja ega noh, me tahame või ei taha uskuda, see on, muutub järjest rohkem nagu religiooni küsimus, eks, et tegelikult faktid ja, ja, ja selline noh, nii-öelda materiaalne pool või, või faktoloogia hakkab, hakkame elama oma elu ja kui sealt, kui sealt tuleb selliseid, meie jaoks niisuguseid kurbi ja isegi traagilisi uudiseid, siis pole enam, siis pole midagi vaielda, me ei tea, kelle kelle proovida, eks ole, on, on sinna praegu luubi alla võetud. Okei, aga ega meil jäägi praegu muud üle kui, kui oodata ja, ja vaadata nii üks, üks järgmine saaga, mis, mis ei ole küll veel nii-öelda või õigemini ei jõudnud saagaks kujuneda, aga, aga ometi millel on laiem kõlapind ja mida saab kindlasti üldistada, on siis selle 13 aastase Kohtla-Järve koolitüdruku lugu, mis peaministri ja siseministri pani valitsuse pressikonverentsil omavahel suhteliselt teravalt vaidlema. Ja, ja kus võib-olla ka mingisugune lahendus nüüd pärast ajakirjanduse jõulist sekkumist ka ka leitakse. Aga tegelikult on, on probleem palju laiem. Ja probleem on ju tegelikult süveneb ja mitte ainult Eestis, vaid ka paljudes teistes riikides, kus mitmikkodakondsus on keelatud. Sest mida lahti ja meie piirid, mida rohkem minnakse välismaale õppima tööle elama, seda rohkem tekib selliseid perekondi, kus on võimalik ka mitmikkodakondsus sisuliselt saada. Ja. Mul on üks väga huvitav uuring. Täna õhtul tuleb aktuaalses kaameras sellest kindlasti rohkem juttu mille on siseministeerium teinud 2013. aastal. Pealkiri ongi mitmikkodakondsusanalüüs. Ma ei ole kuulnud, et seda siseministeerium oleks kuskil avalikult tutvustanud. Vabandust, kui ma, kui ma teen, teen nagu liiga. See on mingi 45 lehekülge. Sealt on osad asjad kinni kaetud. Aga see on selline väga põhjalik analüüs, olukorra hinnang tänasele nii Eestis kui ka mujal maailmas. Ja, ja mis on nagu meie valikud, et et võib-olla nagu aru saamaks, et kui suurt hulka Eesti inimesi see puudutab, siis et mitte. Eks analüüs ütleb, et mitmikkodakondsuse seadustamine puudutaks Eestis potentsiaalselt vähemalt kahte 100 40 viite tuhandet isikust. Kusjuures valdav enamus neist omaks topeltkodakondsust vene föderatsiooniga. Ja kui aga lubada mitmikkodakondsust üksnes juhul, kui kõik kodakondsuse oma on omandanud sünniga Sis puudutatakse hinnanguliselt vähemalt kahtekümmend, viite tuhandet inimest, kellest 15 15000 omaksid topeltkodakondsust vene föderatsiooniga, et need on need on väga suured arvud. Et millest me räägime, et meil praegu nagu tekki on tekkinud nagu selline arusaam, et on üks Kohtla-Järve tüdruk ja see on selline üksikprobleem, mille, mille, mille puhul võib siis nagu teha mingi mingisuguse erandliku lahenduse või mitte, aga, aga tegelikult see probleem on üsna lai ja kindlasti süveneb. Ja ma olen kuulnud ka sellist väidet, et, et jää konsulaarosakond Pihkvas peab tegelema üha enam selliste juhtumitega, kus kus tuleb mingi inimene. Vene kodanik ja kes ütleb, et ta mingist arhiividokument on ka kaasas, kus tõestab ära sellega, et ükski tema mingi esivanem omab mingit sünnijärgset kodakondsust ei oska ta sõnagi eesti keelt, ei ole tal mingit eestimeelsust. Aga puhtformaalselt on tal õigust siis taotleda Eesti kodakondsust ja kas te arvate, et ta sellisel juhul nagu sellelt Vene kodakondsusest loobuda? Kindlasti mitte. Et et see probleem on tegelikult tõsine ja sellest peaks nagu märksa laiemalt rääkima, kui, kui see üksainus Kohtla-Järve tütarlaps Teeme siin väikese tagasipõike, et jutt on siis tüdrukust nimega Kristiina pruujeva, kes on Kohtla-Järve tüdruk, tüdruk ja umbes kaks nädalat tagasi, siis ajakirjanduses tuli temast juttu seoses sellega, et ametnikud juhuslikult avastasid, et tüdrukul on topeltkodakondsus, et tal on nii Vene kui ka siis Eesti kodakondsus ja sellest on siis see teema on siis püsinud juba nüüd kaks nädalat üleval, kuni siis päädinud valitsuse pressikonverentsil peaministri ja siseministri vahelise sõnavahetusega, aga tõsi on see, et, et näiteks eelmisel aastal võeti samal, samal samal moel ära 90-le inimesele neist 23-l alaealisel kodakondsus, et, et see, see põhimõtteliselt see süsteem on toiminud kogu aeg, aga siis antud juhul on siis üks tüdruk sattunud meedia tähelepanu alla ja, ja võib-olla. Ma ei, ma ei taha kuidagi nagu seda, seda nagu halvustada, et, et see nii juhtunud on see, et see nii kaua tähelepanu keskmes on või pidanud hoopis sellele, et see probleem ongi oluline. Et see, et see ongi arutelu teema, mis, mis vajab nagu läbikäimiste läbiarutamist uuesti, et, et võimalik, et siin on noh, mingil määral tegemist sellise selle sellega, et topeltkodakondsus ei ole võimalik. Võimalik, et siin on tegemist mingit sorti igandiga, et me peame selle läbi mõtlema, kas siis 20 aastat tagasi võis olla see põhjendatud, kas aastal 2014? On sellel põhjendust või mitte, see, see vajab kindlasti läbirääkimist. Jah, tegelikult ju alati on, on enamasti, on ikka Niiuli, et, et erandid ja, ja pretsedendid on iseenesest ju halvad. Sest nad, nad ei aita lahendada probleemi, sa annad sellele teisele tüdrukule erandi, eks ole, praegu praegu on isegi isegi see väga problemaatiline, kuidas sa talle nii-öelda seadust täites erandit teeb. Peaminister ütleb, et peab, peaminister ütleb, et et venitame viis aastat. Et menetleme seda asja viis aastat ja kui tüdruk sat-aastane, diakui saab 18, siis ta siis ta ise otsustab ja suur inimene teab, teab mis, mis teeb. Viit aastat nagu öeldi ka vastavast ametist, eks ole, ei, ei menetletud paberit see, see, see ei ole ju normaalne. Et see, see nüüd küll ei saa olla mingi käitumisjuhis. Teine minust teine, teine apsakas, mille, mille tegi siseminister, ütles, et ütles Ken-Marti Vaher niimoodi, et kui ema on asunud taotlema selle tüdruku ema on asunud taotlema Eesti passi. Et juba juba sel ajal noh, et sellega nagu nagu protsess, otsustatud, et võib võib tüdrukule selle selle Eesti Eesti passi alles jätta. Nii jällegi ei ole. Et ema peab ikkagi selle eesti kodakondsuse enne kätte saama ja siis ema võib, võib teha taotluse, et tema tütar on, on ka Eesti eesti kodakond. Siin on huvitav, et et ametkonnad ja ka ja ka poliitikud on nagu tohutus sümpaatia tundes selle tüdruku vastu püüdnud leida, siis see on täiesti nagu siiralt lahendusi, aga lahendus ei ole tegelikult see selle ühe tüdruku juhtumi venitamises või, või väänamises, vaid küsimus on just nimelt laiemalt. Küsimus on kõigis kõigis neid neis, keda see topeltkodakondsuse juhtum puudutab, kas, et kas see tundub, et põhimõtteliselt on vajalik, kas, kas see on vajalik või selline keeld on, on põhjendatud näiteks inimeste puhul, kes on sündinud Eestis ja nii edasi, et siin on siin on nagu mitmeid küsimusi, mis, mis vajavad arutamist ja, ja mina ma isiklikult arvan, et seda, seda näiteks just eriti tüdrukut inimeste puhul, kes on sündinud Eestis, peaks väga kaaluma võimalust, et, et on võimalik taotleda topeltkodust. Sest tütarlapse puhul ju isa on Vene Föderatsiooni kodanik, emal on hall pass, elavad Ida-Virumaal. No see protsesse, et tema ema saaks nüüd eesti keele, kas või kui me räägime nüüd kodakondsuse tahtel, ema on öelnud, saaks väga, see on väga-väga keeruline ja, ja aga ta võtab selle asja ja noh, kõik see ja ajakirjandus tegi juba väga ennatliku järelduse, et, et noh, et võib-olla see, see juhtum saab siis nüüd ka väga selge ja kiire lahenduse. Ma küll ei näe seda, seda võimalust, kuidas see asi nüüd kiirelt peaks lahenema. Empaatia, avalikkuse poolt ja ja, ja isegi isegi kõige rahvuslikult meelestatud inimesed, ma olen, ma olen, ma olen kuulnud, et on nagu põhimõtteliselt toetanud seda sotsiaaldemokraat Ossinovski seadusemuudatuse ettepanekut, mis siis parlamendis läbi läinud ja tuntakse tüdrukule kaasa, aga see on lihtsalt niisugune noh, niisugune emotsionaalne lähenemine, et, et see enne peab ikka nagu seadust muutma, peab selle asja kirjatähes raiuma ja alles alles siis saab hakata nagu kogu probleemi lahendama. No ütlengi, et siin on nagu väga palju neid nüansse, mille üleval nagu nagu läbi vaidlema, et noh, näiteks. No kasvõi näiteks kui inimesel on eesti ja vene kodakondsuse, me lubame seda. Ja tal tuleb sõjaväe kohustus. Et kuma riigi sõjaväkke ta siis läheb täitsa väärt. Et võib-olla on väga palju ka meie mingites eelarvamustes kinni, aga, aga ma siiski arvan, et, Et me ei saa mööda sellest, et Venemaa on meie jaoks julgeolekujätkuvalt julgeoleku risk number üks et et selles mõttes siin on puhtpragmaatilisi küsimusi, võiet. Samas, me ei saa ju pidada neid sadu tuhandeid inimesi, kes siin elavad, kogu aeg vaenlasteks, seega väsitab tegelikult. Kuulge, see on olnud küll, aga noh, ütleme puhtpraktiliselt, kumma, kumba kaitseväkke siis läheb, mõlemasse lähemale. See on tegelikult ju mõlemasse, mõlemal riigil on õigus kutsuda ta ajateenistusse. Ja mõlemad. Väike näide on valimisõigus ja kõik muud asjad ju takkaotsa just ja, ja teine asi on ka see, et noh, näiteks mitmikkodanikele näiteks ta maksab oma maksud on ju ju ühes riigis aga tal nii-öelda õiguseid nende maksude maksmise eest või mingeid hüvesid saada tekivad mitmes riigis sama, siis meil tekivad nagu mingid kodanikud, kellel on rohkem õiguseid kui, kui teistele. No ütleme, et see ei ole üldse unikaalne probleem maailmas, ütleme, unikaalne nähtus topeltkodakondsus. Neid riike, kes võimaldavad topeltkodakondsust, on, on rohkem kui neid, kes ei võimalda, et tõesti, need, need küsimused on, on kindlasti lahendatavad. Ja ka seadustes kirjeldatavad Täpsustan siis, et veidi üle poole Euroopa Liidu liikmesriikidest lubab mitmikkodakondsust. Samas toimub see valdavalt väga piiratud juhtudel. Näiteks kui see kandub üle erineva kodakondsusega vanematelt. Kolmandik ja Euroopa Liidu liikmesriikidest ei luba mitmikkodakondsust. Jah, aga nagu sa ise ütlesid, et piirid on lahti, segaabielusid tuleb järjest juurde, lapsel on automaatselt sündides kaks kodakondsust ja ta võib kergelt saada kolmanda, kui, kui, kui vanemad seda tahavad või neil on see võimalik. Huvitav on see, et kui näiteks see sellel ühel riigil, kus, kus on mitmikkodakondsuse lubatud, on näiteks lubatud ka veel noh, nagu mingite kolmandate riikidega veel mis, nagu sellel teisel vanaemal näiteks järgi ei ole just neljandat, aga jälle ei ole ja ja need on tekitanud väga nagu uskumatu Jah, ja kui ema on eestlane eesti passiga isa vene passiga ema otsustab minna sünnitama näiteks Ameerika ühendriikidesse, siis saab sealt laps automaatselt ka USA kodakondsuse ja nii edasi selliseid trikke, see sigri sigri, neid trikke on tehtud ja ja on mõnikord ka teadlikult tehtud asju ta, need asjad just niimoodi täpselt sünniksidki, need, see sigrimigri on tegelikult väga-väga keeruline, aga, aga samas jällegi no kuidas, ma ei kujuta ette, kuidas me nagu eraldame ühe riigi kõikidest ülejäänud riikidest või, või ühe väikese riikide gruppi kodakondsuspoliitika suhtes teistest riikidest. Et, et on siis meil nii-öelda kodakondsuseta vaenulikes või, või, või siis ütleme, mitte sõbralikes riikides ja, ja siis on, on sõbralike riikide kodakondsed ja raiume sele sellisel kujul siis seadusesse või. Ma ausalt öeldes, mina tunnen ennast siin Eestis järjest rohkem nagu muuseumieksponaat ning väheneva rahvaarvuga riik kus, kus on selgelt näha, et see tendents on jätkuv, ei suuda isegi neid inimesi, kes siin sünnivad, kuidagi nagu omaks tunnistada. Noh, kust me neid inimesi juurde võtame, kõige loogilisem oleks võtta ikkagi siitsamast, naabertrepikojast või naaberlinnast. Inimeste seast, kes elavad, kes elavad meie riigis on sündinud meie riigis. No ma arvan, see on täiesti nagu mõistlik põhimõte. Sündimine ja siin just nojah, aga sa ise enne just rääkisime näiteks sellest samast sõjaväe kohustus on just et noh, ja see on, see on küsimus, mille peab kuidagi ära lahendama, aga mis seal ikka lahendada riikidevaheliste kokkulepetega. Ja kui see teine riik tahab tulla sellisele kokkuleppima, kui ta tahab olla kiuslik või tahab lihtsalt hoida nii-öelda lõket üleval, et mõned asjad ei, ei laheneks, et see oleks pigem pidev niisugune kiusu ja, ja ebasõbralikus allikas, siis, siis ta ei lahenegi. Nii et noh, ega, ega häid Selles mõttes on sul õigus, et noh, nagu, et et see mittekodanike arv on ja mis tegelikult on Eestis ju väga selgelt kahanenud on mõnes mõttes ju olnud ju Venemaa jaoks selline hea poliitiline malakas, millega rahvusvahelisel areenil Eesti vastu lõugu virutada, alles nädal tagasi Lavrov tuli välja sama malakaga jälle minu arust, et kas või näiteks see, et noh, Eesti kodanikest vene rahvustest inimestel on näiteks Venemaale reisimine märksa kallim kui need, kes on hallipassimehed. Et, et noh, kasvõi see nagu hea näide sellest, et tegelikult me oleme väga, ei ole huvitatud sellest, et see mittekodanike probleem saaks lahendatud, kuigi sõnades ma sellest räägin, millest nad siis muidu räägivad, eks nad, et see on nagu hea poliitiline malakas, millega nagu panna Ja noh, muidugi iseenesest ega see ei ole normaalne, et, et meil on mingi 100000 või palju neid praegu täpselt on 100000 härra halli passi omanikke ja nad hoiavad ka nimelt sellepärast, et selles sellega on väga mugav sellega mugav käia Euroopa liidus reisimas ja sellega on väga mugav käia ka Venemaal reisimas. Venemaa passi omanikud ei, ei ole üldsegi nii heas olukorras, sest nende nende reisimisvõimalused noh, muidugi ega ega reisimine ei ole nüüd ainukene kriteerium, mõned inimesed ei reisi üldse käib piiri taga ainult oma vanavanemate haual ja ongi kogu tema reis. Tahavad. Ma lähen võib-olla natuke sellest meie põhiteemast nagu kaugele eemale, aga aga see, et meil on olnud siin üsnagi suur noh, mittekodanikke või, või teise riigi kodanike hulk mõnes mõttes Eestile olnud siin, ütleme viimastel aastatel ka teatud mõttes nagu kasulik. Et nimelt on kõikvõimalikest noh, nagu sõjapiirkondadest tulnud väga palju põgenikke Euroopasse ja, ja paljud riigid Itaalia, Hispaania, Kreeka ei ole, ei tule toime enam väga selle, selle suurte põgenike massidega ja on väga-väga tugev surve selleks, et teised Euroopa riigid võtaksid mingi kvoodi alusel neid sõjapõgenike endale. Eestil on siiamaani olnud nii-öelda hea nagu moslem tagataskus, et aga meil on see arv ju väga suur. Aga teisalt ma ise kogu aeg nagu rahvusvahelisel areenil räägime, et tahame seda vähendada, kuidas me selle lahendame, tegelikult probleeme ei ole. Et üks Eesti tippeuroametnik on, on õel tunnistanud seda, et, et et see võimalus, et me saame seda trumpi nüüd jätkusuutlikult lauale lüüa kahaneb iga päevaga. Ja vot siis tekivad hoopis hoopis uued ohud. Sa mõtled siis, et oleme sunnitud rohkem vastu võtma tulnukaid? No ma, ma võib-olla niimoodi Aafrika ja Lähis-Ida pinge pingekolletes just et see surve nagu kasvab. Nonii, tunduvad need praegused mittekodanikud meilegi väga Jah aga muidugi, eks, eks ta ole jah, niisugune kõigutamine mitme poole vahel ühelt poolt riik, meie oma kallis Eesti riik ja teiselt poolt need ka need teised need halli passi omanikud. Ma juhtusin kuulama Kuku raadiosse kolme ajakirjaniku arutelu, mis seal on regulaarselt iga nädala kolm vene ajakirjaniku käivad käivad iga nädal arutlemas ja nende siis sellel nädala saade oli just sellele samale juhtumile pühendatud ja mis mind, mis mind nagu üllatus ja huvitas, need on ajakirjanikud, on ma ise isiklikult väga hästi tean see kuivõrd-kuivõrd oluline neile, see teema oli. Et selle läbi ma tunnetan seda. Viktoria Ladõnskaja, ma olen sind ju ammu tundnud, aga aa, et see on teie kogukonnale siiski nii oluline teema. Siis läbi selle, selle sain ma paremini aru seda, et meie võime siin õhku võngutada, aga, aga on suur kogukond inimesi meie kõrval, kellele see on igapäevane reaalsus. Ja, ja see oli ka huvitav, et, et need ajakirjanikud hoidsid väga tugevalt näiteks Jevgeni Ossinovskile pöialt ja kiitsid teda väga, väga nagu tema praeguste sammude eest ja ja oskuse eest vene kogukonnale õigeid liigutusi teha. Nojah, aga veel kord ühe tüdruku asja lahendamine ei, ei paranda seda nii-öelda kogu süsteemi. Just et see ei ole ühe tüdruku küsimus, vaid see on ikkagi süsteemi küsimused. Et seal aga hea Hea iseenesest, et ajakirjandus selle asja üles korjas ja ja et sellel on laiem taust ja, ja see on probleem, mida, mida riik peab siis ka lahendama. Just, ja kuna ta on süvenev probleem, siis võiks kindlasti olla ka järgmiste riigikogu valimiste nagu üks teemasid, mille üle nagu arutleda võimalik. Uue riigikogu valimistel 2015 märts on meil nüüd uued suured tulijad. Eestis tekib erakondi nagu seeni pärast vihma. Ja neid hakkab veel rohkem tekkida, kui erakonnaks loomiseks vajalike liikmete arv kahaneb 1000-lt 500-le. Mis nüüd reaalsus juba, et aga kohe-kohe-kohe saab? Kohe-kohe saab jah, aga no ütleme, lõppev nädal tõi meele siis kahe uue partei sellise. Teate, et, et aktiiv on kogunenud ja, ja asutakse siis oma erakonna programmi ja põhikirja kallale. Ja nimi nimed on ka olemas. Üks on ühtne Eesti mis, mis vist ikkagi ei ole ühtne Eestil. Ja et siin võib olla natukene vaielda selles mõttes, no teater on selle partei kaubamärgi patendiametis registreerinud registreerinud noh, seal on väga mitmed selgetel kategooriates, kuhu ta kuhu saab seda seda panna ja võib nagu vaielda selle üle, et, et kui sa ei ole nüüd noh, erakond ei olnud nendeks nendes kategooriates kuidagi nagu seotud, et siin Sulev Vedler on öelnud, et see, no teatri asi ei välistaks justkui selle nime võtmist erakonnana, aga samas nii palju kui mina seda nagu patendiameti registrist seda lugesin, mille kohta on registreeritud, et isegi kui nad saaksid nagu loa erakonnale, kuna kaubamärgina kasutada, siis näiteks nad ei saaks kasutada infovoldikute seda või reklaamides seenel. See näiteks juba keelatud, et see muudaks juba nonsense sisse sellise nimega partei, aga aga, aga ma saan ka aru, et et see nime Soomann juba tagasi võetud, et noh, et võib ütelda, et Eestis on veel teisi häid nimesid, et kui võtta siin, et millest on lähiajal räägitud, et riigimeestes loodi erakondsile tõsi, Eesti sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika üliõppis, ta seltsil on täpselt sama nimi, sülem. Et. Kusjuures teravsilmad panid tähele, et Ojulandi partei siis nagu avakoosolekul oli fotodelt näha, et, et seal oli paberitel näha hoopiski Erakond Uus Eesti manifest. Nii et näib, et ka see seltskond ei kogunenud sinna kindla teadmisega, mis, mis selle erakonna nimeks saab olema, aga igal juhul praegu pälvivad palju tähelepanu tänu sellele natuke vaimuvaesele nimele. No pälvivad väga palju tähelepanu, jah, korraks, aga on see nüüd siis nagu kõige parem algus ühele erakonnale. No tegelikult ei ole jah, et see ei ole kindlasti positiivne, positiivne. No mida me siis nüüd siis sellest erakonnast arvame, mis esiteks, niikuinii on algatusrühm üleni tundmatud, vähemalt laiale avalikkusele, kes on väga süüvinud Reformierakonna siseellu aastate vältel ja tunneb ka seal nii-öelda piirkonna tegijaid väljaspool suuremaid linnu, siis, siis võib-olla mõned nimed on, on neile tuttavad, aga, aga üldiselt laiale avalikkusele need need nimed, kes seal kes seal kusagil Kaberneeme kõrtsis koos istusid, kui ma ei eksi, oli see Kabernemmess ja siis siis no ei öelnud nimedega ega näod midagi. Mina selle üle, kas inimene on tuntud või tundmatu, noh, ma saan aru, jah, et meedias on alati nagu sul lihtsam nagu uudiskünnist ületada, kui tuntud arvamusliidrid sinuga ühinevad ja mis oli ka Res Publica loomisel ju üks selline võtme võtmemoment, et aga, et ka tundmatute inimeste seas võib-olla väga palju häid tegijaid ja võib-olla need tuntud näod ongi ennast nagu juba liialt nagu ära ekspluateerinud, et selles mõttes mina seda nagu ei heidaks ette. Aga, aga nii palju Ole heakorravahendeid ega ei heida ette enda, aga, aga lihtsalt see tekitab teatavaid niukesi kõhklusi. Aga noh, mina ei ole aru saanud, et mis selle uue erakonna nagu põhimõtted on, et esimese asjana nakatit arutle oma nime üle. Aga, aga, aga mis on selle ideed noh, nii palju Kuku raadiost kuulsin, et Kristiina Ojuland ütles, et et aetakse liberaalset majanduspoliitikat. Valdavalt ajavad seda kõik Eesti erakonnad. Et senikaua kui, kui ma ei ole näinud mingit sihukest tegevuskava konkreetset või, või mingeid sisulisi lubadusi või, või ideid, no ma ikka reform pidi vaatasime seda portaali seal portaalis on, mis nad tegid, et kus, kus on pandud välja küsimus, et kas peaks tegema nii või naa, siis inimesed saavad seal arvata, on ju, et noh, ma ei tea, kas kas üks ühe erakonna programm saab valmida nii, et lihtsalt suvalised inimesed nagu internetis arvavad, et võiks nii või naa teha, et noh nagu et selles mõttes nagu Vikanama Vaba isamaaline kodanik on ajanud oma asju märksa nagu vaoshoitumalt väiksema meediakäraga. Aga nende puhul mulle tundub, et asi natukene nagu süstemaatiliselt ennem pannakse paika, on pikalt arutatud, paika pandud põhimõtteid, inimesi toodud ja siis hakatakse tegelema partei loomisega, et et et on, mille ümber inimesed koonduvad ja on mingisugune kehand olemas, kus sa saad aru, et mis selle, mis see nagu loodav erakond nagu on. Aga sellest Ojulandi erakonnast ma ei saa aru, mis on, nad koonduvad ümber Kristiina Ojulandi. Nojah, ma annan hästi keerulises olukorras, et ma olen ka siin saates korduvalt püüdnud väljendada sõnades seda, kuidas ma toetan naisi poliitikas ja kuidas ma alati hääletan ja naiste poolt poliitikas, aga aga nüüd ma olen jälle sellises keerulises olukorras, kus ma, kus ma, mul on nagu keeruline tõesti anda oma toetust sellele uuel erakonnal väga lahe, et naisterahvas on võtnud sellise sellise asja nagu uue erakonna vedada ja samas ma olen sama, 100. nagu sinagi, Urmet, et mulle ei meenu Kristiina Ojulandilt nagu ühtegi programmiliste hoiakut või seisukoht ja millest ma teaksin, et seal on tema agenda, et ta on ajanud aastaid seda asja, et ma tean, Riigikogus on näiteks kaks naist, Liisa Pakosta, Reet Roos, kes on kogu aeg ajanud asju, millest ma tean, mida nad ajavad ja kui nad teeksid kunagi erakonda, siis ma oskan ka nagu aimata, mis nende agenda saaks olema. Aga vot Kristiina Ojulandi puhul on tõesti, et ma ei, mul mul ei ole nagu õrna aimugi, mida ta teha tahaks. Nüüd, kui veel tuleb täpselt see nagu sa ütledki, et teeme internetis nagu manifesti või paneme ma tea tänavaküsitluse põhjal, mida te tahate, ma teen seda natukene, lõhnab sellisena selle järele, et, et selline mõisast on, ta on välja tulnud ja tahab heategevusega tegeleda, et et millega teil siin oleks vaja tegeleda, ma siis tegelen sellega, et kas teil oleks vaja supikööki, siis teeme supiköögi ja et siin on jah, nagu sellist väikest võõrandumist tunda päris elust. Et mul on nagu väga meeldiks, kui Eesti järgmises riigikogus oleks rohkem erakondliku neli, et oleks näiteks viis, on absoluutselt, et see kindlasti muudaks erakonnad suure praegused neli suuremat erakonda märksa enam nagu teistsuguste arvamustega arvestavamaks. Aga mulle tundub, et kui ma vaatan seda Kristiina Ojulandi erakonna loomist, et nad natukene diskrediteerinud seda võimalust, et meil võiks mingi viies jõud parlamenti pääseda, no praegu võib-olla ma teen tõesti nagu liiga jagame siin, laskmata karu nahka ja ja kõik see asjalt, need head seisukohad ja huvitavalt nimed ja ja kõik need tulevad. Et aga mingi mingis mõttes mul on selle nähes, kuidas see kõik on alanud on väike nagu, nagu kahtluseuss, nagu. Janek Luts Facebook'i lehel ütles väga tabavalt selle kohta juba päris pikka aega tagasi. Elustiilierakond mulle väga meeldis, see on selline nagu tõesti, et inimene ei oska rollist välja tulla, et, et on olnud poliitik ja nüüd teeb siis ka sellise elustiili erakonnad olla. Eks eks, eks see selgub lähikuude jooksul, aga fakt on ju ka see, et, et teed sa mistahes erakonna, sul on vaja selle eduks tähelepanu. Selles mõttes avapauk pälvis tähelepanu ja ma jään ikkagi selle juurde, et muidugi sa ütlesid õigesti, et et tuntud, tuntud nimede ja nägudega on, on lihtsam nagu kuhugi jõuda. Aga samas jällegi, ega siis noored või, või siuksed kesknoored mitte selles mõttes, et Keskerakonnast oleks kolmekümneste seltskond, et, et küll nad jõuavad ka tuntuks saada. Aga, aga üks, üks erakond on veel sündimas vabaerakond, Eesti Vabaerakond, mis, mis ka kutsus oma nii-öelda aktiivi kokku ja hakkab samuti nende vajalike dokumentide peale mõtlema. Jällegi noh, umbes samas staatuses tähelepanu sellele on olnud mõistagi vähem kui Kristiina Ojulandi erakonnale. Ja aga aga võimalused, mulle tundub, et üsna üsna samasugused Nojah, et siin on jälle see küsimus tõesti tuntud inimesi siiski on natukene vaja, et et sellistele algatustele tähelepanu tõmmata. Nii et kuigi ma olen ka Urmasega nõus, et tuntus ei ole tähtis ja tegelikult kui on kõvad tegijad, kes on näiteks enda ringkonnas tõelised mootorid ja suudavad inimesi kaasata, siis siis selline selline kärg kaasatõmbamine võib, võib väga hästi toimida, aga, aga ütleme, avalikkuse tähelepanu on väga keeruline endale saada. Oleme ikkagi ikkagi selles mõttes ausad, et uute, uute tulijate puhul ikka nimed loevad palju, et et kuna neil ei ole tegusid, no ütleme, kusi Kristiina Ojuland on, on iseenesest vana tegija, aga ütleme, erakonnana pole ju tegusid, mida mida hinnata või, või mida, mida valija saaks omaks võtta või, või vastupidi, kritiseerida. Et selles mõttes des uus nägu, uus nägu, kui ta on nii-öelda poliitikuna uus nägu aga, aga varasemast elust tuntav. No ma, mul ei ole hetkel nimed meelde, fantaseerin kui Allar Jõks teeks erakonna või oleks ühe uue, loodava erakonna niisugune käilakuju või skaneeritud ju palju siis siis. Me ükskõik, mida me Jõksist arvame või ei arva, aga, aga me teaksime, mis ta, mis ta räägib ja mis ta tahab. Ja kuhu ta võiks nagu suunata seda erakonda. Antud antud juhtudel, ehk siis selle vabaerakonna ja niinimetatud ühtse Eesti puhul me, me seda ju ei tea. Paraku. Nojah, et meil on tõesti, on olemas hea näide Res Publica näol, kus väga-väga jõuliselt, et uus uus erakond tuli maastikule ja poliitikamaastikule ja tõesti ega koju juba valimisvõidu, et, et see oli, see oli silmapaistev ja ka tegelikult rohelised on, on tulnud edukalt, aga mitte mitte nüüd ka jäänud ja nende nende tulek jäänud nii võimas, aga, aga Res Publica oli, oli hästi tehtud. Res Publical oli muidugi noh, natuke saab sellest aimu, niisama tavahuviline, kuidas selle nagu köögipool käis, kui, kui lugeda Kalle Muuli viimast raamatut, et sealt on seda üsnagi nagu hästi kirjutatud, et ega, ega Res Publicat ei teinud ju ka mingid avalikkusele väga tuntud inimesed. Res Publica oli selline üks kunagine parempoolne poliitiline ühendus. Mis, mis, muutus ju alles alles mingil hetkel parteiks ja ja need võtmefiguurid nagu sõpruskondade justeti, võtmefiguurid, kes hakkasid erakonda nagu looma ei olnud ju ju avalikkusele tuntud, et Tõnis Kons, kes oli toona Päevalehe arvamustoimetaja, on ja kes kes on Res Publica peasekretär seal ühenduse, kes hakkas, see oli üks võtmeisik selle partei loomisel. Et ega ta ei olnud ka mingi avalikkusele tuntud, aga tal oli väga tugev nagu tahe seda teha. Ta käis, seal on väga värvikalt kirjutatud, kuidas ta, kes Olari Taali nii-öelda ära rääkimas, et et seal seal on väga palju ka sellises noh, nagu noh, nagu kinni ka selles, et kui suur on nende inimeste sinna Kusutanud administratiivne võimekus, et käivitada midagi tajuda tagasilööke, ikka visatakse uksest välja, visatakse aknast välja, ponid korstnast sisse. Et, et. Selliseid inimesi peab kindlasti olema. Et ütleme, mingit uut erakonda Eestis nagu luua. Nõndaks noh, igal juhul ega me soovime neile edu. Kõik, kes pürgivad, tahavad midagi ära teha, Eestit paremaks muuta, nii pateetiliselt kui see ka ei kõla, aga kõik on ju teretulnud. Mis puudutab pihu, eriti tallinlaste ihu ja eriti nende inimeste elu, kellel on lapsed, koolis käivad lapsed, siis üks teema on on veel mida, mida võiks nagu natuke lähemalt rääkida või puudutada, see on siis 12 Tallinna kooli liitmise küsimus. Et see praegu niimoodi jagab, jagab jällegi inimesi kaheksa, samas samas tekitab ka väga väga niisugust elavat arutelu, et mitte öelda väga-väga kirglikku väitlust. Nojah, ma saan aru, et, et need, keda see ei puuduta, need, need, kes seda väga ei jälgi, aga, aga need lapsevanemad, peret, keda see puudutavad, siis seal nendes peredes on see väga-väga kirglikult üleval ja siin nagu selliseid positiivseid seisukoht ei ole, pigem on, on see tõesti selline negatiivne tunnete möll isegi sedavõrd tugev, et et linnapea Edgar Savisaar on, on teinud sõnavõttu ja väitnud, et, et tegelikult see kõik toimub hoopiski haridusse, ministeeriumi käsul ja soovil ja et linn ei olegi nagu selle asjaga seotud ei söö seda soojust ja et seda ei toeta, mis on nüüd küll selge märk sellest, et et see, et järelikult see mäsu on ikkagi nii suur, et linn otsib võimalusi selle, selle ütleme sellest vastutusest eemalduda. Maroneb laias pildis on Tallinnas koolide liitmine õige. Nojaa, aga siin on kogu aeg olnud ka juttu tegelikult ju gümnaasiumide liitmisest. Aga, aga antud juhul on tegelikult Lihtsalt et ja võib-olla oleks pidanud need koolide liitmised tegema juba palju varem ära. Mõningate koolide puhul on see natuke meenutab nagu haldusreformi. Et, et palju väikseid valdasid on meil, kes koos suudaksid pakkuda märksa tugevamaid teenuseid ja laiapõhjalisem teenuseid oma kodanikele. Ja mul on tunne natukene Tallinna kuulidega on olnud seesama asi ja, ja selles mõttes mulle nagu see see põhimõte, et püütakse neid midagi nagu koolivõrku korrastada teha, ma ei ole otseselt selle vastu. Aga saatnud edu peitub detailides. Ma toon kas või nagu ühe ühe nagu selle liitumispuhul, nagu nagu välja, et sikupilli ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi liitmine. Ja võtame nüüd näiteks lapsevanema seisukohalt, kelle laps läheb sügisel või järgmisel aastal sügisel, sest ma ei tea, kas see toimub nüüd 2014 ja 2015. Aastal rahastati just esimese klassi ja esimesse klassi, ütleme, tema elab siin kesklinna piirkonnas. Ja, ja tema ja need klasside määramis kusepiirkonna klassidel määrasid harutaks sinu elukohast puhtalt mingi valemi alusel. Kui kaugel see kool peab olema. Aga on väga suur vahe selles kas su elukohas tasub see kool Kadrioru Saksa gümnaasiumis, Gonsiori tänaval või sikupilli, siis see on väga suur vahe, et see lapsekoolide väikse lapse koolitee võib seal olla kas üks kilomeeter või neli kilomeetrit lisaks seda enam, et sinna koolide vahe on rohkem kui kaks kilomeetrit. Lisaks on, ei ole võimalik sul pääseda, näiteks ütleme, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi juurest ühistranspordiga sikupilli kooli juurde saad sõitma bussiga kesklinna ja siis minema trammi peale, sõitma siis sinna ülesse sinna sikupilli juurde. Et ja ma olen aru saanud, et praegu ongi see suund, et just Valklasid viiakse sinna, on plaan, kui, kui see ühinemine toimus, siis Alglasid viiakse, need vaiksemad pudinad viiakse sinna sikupilli. Et et see tekitab nagu kindlasti väga palju küsimusi. Nojah, nende ühinemiste põhiline teema ja ongi selles, et on kaks kooli ja sellest kahest koolist saab nime järgi üks kool ja põhimõtteliselt siis jagatakse vanuserühmade järgi üks ühed vanuserühmad hakkavad ühes koolis käima ja teised vanuserühmad teises teises koolis käima, et see on siis nagu tegelikult ühtegi koolimaja kinni ei panda ja ja lihtsalt ütleme Õpilasi hajutatakse rohkem ära. Aga sa saad teha sellega nagu suuremad klassid ja sa saad sellega siis nagu. Just, ja, ja tegelikult selle mõttega natukene on see, et, et nii-öelda tugevama kooli külge pannakse nõrgem kool siis sooviga soovi ka sellist ütleme siis taset ühtlustada või midagi sellist, aga tõesti, nagu selle kõige suurem probleem on, on tegelikult minu meelest algklasside koha peal. Kui algklassilapse kooli koolis käimise põhimõtet on see, et olema kodule võimalikult lähedane kool, siis, siis praegu on siin silm selgelt karuteenet sündimas. Ja, ja, või mis seal siis nagu kaasa toob, et kui Tallinna linna nagu kuuleme linna retoorikas väga palju seda, et eesmärk on seda autostamist linnas lahendatud aga siis see toob kaasa ka selle, et võib-olla need näiteks kesklinna piirkonna inimesed, kelle lapsed käivad, praegu on ja piirkonna koolis on ja aga nad peavad hakkama minema sikupilli või sõitma sinna kuskile mõnda muusse nägime Liivalaia, mis ta südalinna kooli seal teise kooliga ühinemist siis hakkad rohkem sõitvaid. Just et tegelikult linnas liiklus tuleb veel juurde linna linna transpordivõrk tegelikult ei ole üldsegi sellele kohandatud ja ma täiesti mõistan neid vanemaid, et mul enda lapsed käivad ka väikeses põhikoolis. Nõmmel, kus on sellele krundile on kogu aeg kinnisvaraarendajate surve sest tegemist on väikese kooliga ja, ja ja üsna noh, kinnisvaraarendajate silmis mõttetu pinnaraiskamisega keset väärtusliku elamurajooni. Ja ma kujutan ette, kui, kui tulivihane ma eksin, kui kui mu laste koolide pikeneks ühelt kilomeetrilt näiteks viiele, mis on täitsa täitsa oleks võimalik, et järgmine kool, mis meist on, on umbes ütleme sellisel kaugusel. Ja te rääkisite mõlemad nüüd nagu geograafilisest distantsist ja autodega ringi Kemamisest ühe ja teise hoone vahel, aga tegelikult selliste nii põhimõtteliste otsuste juures lisaks ka ajaline distants olema hoopis hoopis nagu pikem. Et mitte nii, et 20 aastat ja 20 on palju, aga ütleme, 10 aastat ei, ei teinud nagu midagi, kuigi oleks võinud kuigi need, need, need negatiivsed momendid, et koolid on kas ületäidetud või alatäidetud ja tasemeerinevused, et ei tehtud nagu midagi ja nüüd siis kõik korraga kõik 12 kooli, kuus paari. Lööme, lööme korraga letti ja teeme ja teeme praktiliselt aasta või pooleteise jooksul ära, et noh, eks tal ole ka niisugune emotsionaalne külg ju, et ma tahan, minu laps õppis, sa ulmet nimetasid siin Kadrioru Saksa gümnaasium, ma panin Saksa gümnaasiumisse, eks ole. Aga nüüd ta õpib hoopis seal sikupillist noh, et mis siis, et tegu on, on sama kooliga, aga, aga, aga see, see nii-öelda maine, mis sellel sellel koolil on sikupilli koolin, hoopis teine maine, kui ta oli Kadrioru Saksa Gümnaasiumi. Ja, ja noh, me saame aru küll, et tegu on ju ainult koolimaja, aga ka, aga ka tasemetasemete võrdsustamine, mida see tähendab kas halvad, kas see tähendab seda, et halvad õpetajad nivelleeritakse nii-öelda ülemine tipp lastakse lahti alumentit, aga mis saab õpetajatest õpetajad, kas jäävad kõik alles ja, ja? Nad ütlevad, et ega, ega algklassides isegi peaaegu et põhikooli lõpuni see erinevus koolide tasemest aga nagu välja ei tule. Tasemevahe ikkagi selgub nädala gümnaasiumi osas alles, et selles mõttes on ikkagi palju ka natukene, nagu see maine küsimus meie peades kinni on ja et et noh, selles mõttes noh, mõneti minul on näiteks sellest endisest liivalaia gümnaasiumis nagu kahju. Et nad tõesti on viimastel aastatel hakanud väga tõsiselt, et noh, tegelema sellega, vahetanud isegi nime sellest, et saada sellest munast selle liivalaia gümnaasiumi halvast mainest lahti, kes oli, sellest võiks ainevahetusmainet vahetasin nüüd, et ja ma tean inimesi, kes on väga teadlikult just otsustanud aganad panevadki oma lapse sinna kooli, et noh, nagu, et et noh, et kõik need püüdlused mõnes mõttes nüüd nagu tunnistatakse noh, nagu läbikukkunuks, saksa kehtetu. Saksa gümnaasiumi vanemate hoolekogu tegeleb sellega, et äkki oleks parem hoopis ühineda 21. kooliga, mis on siin meie meie selja taga praegu, mis on, ütleme teineteisest väga-väga lähedal, eks ole, ja nii edasi, aga ma ei usu, et 21. kool tahab ühineda. Nojah, aga eks siis vaatab Kuigi noh, samas oleks võib-olla see võib-olla oleks loogilisem mõnevõrra küll, et kaks keelekallakuga kooli ühineksid oleks See saksa ja inglise keel kaks suurt kooli. Nonii, aga meie meile antud aeg on peaaegu et ümber saanud. Esmaspäeval tuleb väga põnev kohtumine, kui siin on Tallinnas on Balti peaministrid ja nende nende Poola kolleeg. Eks me siis saame teada, mis siis, kas õnnestub leedulased ära murda rail Balticu küsimuses või millised, millised arengud sealt tulevad. Aga täna me siis tõesti peame oma juttudele joone alla tõmbama. Heidit Kaio, Urmet Kook, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvast teenimas ja soovime teile ilusat nädalavahetust ja, ja minge hingelt hingele suusatama mingi lume sisse, et lund on need ööpäeva jooksul tulnud. Olümpiavõitjaks.