Tere, armsad kuulajad, mina olen Meelis Süld ja algavas kirikuelu saates räägime religioonist, Hiinas. Ennekõike tuleb juttu sellest, kuidas elavad Hiinas kristlased. Hiinast on viimastel nädalatel rohkesti kõneldud seoses 2008. aasta olümpiamängude korraldaja riigiks saamisega. Tänane kirikuelu saade peaks lisama sellesse teemade ringi ülevaate tulevase olümpia ma usumaastikust. Järgnevas vestluses kõneleb noor abielupaar Aili ja Tõnis kes on eestlastena elanud Pekingis ja õppinud hiina keelt. Nüüd juba kaks aastat. Päris ammu hakkas neid hiina huvitama mind isiklikult juba üks üheksa aastat tagasi seoses mõnede Hiina tuttavatega Eestis tol ajal ja siis hakkasin vaatama, et vaata, huvitavad inimesed ja väga omapäraselt käituvad ja ja samas on väga positiivselt aga töökad, väga innukale sellised meeldivad siis see hiina keel ja vaikselt nagu aga kas midagi tekkima, aga südames nagu oli selline, ma ütleksin, et jumala kutse oma eluga midagi midagi ära teha. No ma küsisin, et mis see võiks olla ja kuidagi hakkas selline asi kerkima nagu teisel maal aidata kristlasi, aidata inimesi üldse sotsiaalvallas kasvõi. Ja nii ta on arenenud. Te olete olnud nüüd juba kaks aastat Hiinas ja kui te võrdlete seda elu Eestis ja Hiinas kristlasi ütleme et meil siin ja Hiinas, siis olukord on kindlasti väga erinev. Millises olukorras on, on Hiina kristlased praegu? Nad on võib-olla umbes sellises olukorras nagu meie olime umbes 10 12 aastat tagasi, aga aga ikka kergelt nagu see süsteem, see kontroll on natukese kangem kui siin ikka noh, saadi küll põranda all kokku ja, aga samas nagu õpetuse koha pealt ei olnud mingeid ettekirjutusi, siis seal on ka õpetuse koha pealt ettekirjutused näiteks sees. Selles ametlikus koguduses näiteks ei tohi rääkida Jeesuse tagasitulemisest. Aga noh, eks muidugi tõenäoliselt suurem kogudus on põranda all. Ja loomulikult nendele, neid ei saa nii hästi kontrollida, et mida nad õpetavad või mida nad ei õpeta, aga aga need, kes usuvad, need tõesti usuvad nimekristlasi ei ole, sest neile tuleb suusk hinnaga ei ole päris vaba. Ma saan siis aru, et Hiinas on ka ametlikult kristlased siiski olemas. Oja, neil on olemas katoliku kirik, mis on nagu neil on nimi, mis patriootlik, katoliku kirik ja siis on selline asi kolm ise kirik, et need on just nimelt, et nad on ise nagu maailmast isoleeritud, me ise teeme, ise korraldame ja, ja see on siis selline nii-öelda valitsuse poolt kontrollitud ja organiseeritud kirik liit. Et palju seal kokku liikmeid ja kogudusi, ma ei mäleta peast, aga nii palju teame küll, et nagu nende kõige suurem vaimulik seminar, mis on ka täitsa olemas nagu kõige suurem Hiina rahvaarvu suhtes seda suhet võtta on 200 inimest. Nad õpivad, ütleme niimoodi, täis kursusega vaimulik, eks, et noh, see annab nagu oma pildisele koguduse nagu suurusest ja situatsioonist. Ja seda ametlikku kogudust siis kontrollitakse ja jälgitakse pidevalt pidevalt. Ja meil oli üks võimalus külastada tões, kes kiina linnas sellist koguduse tööd nagu just pastoriga rääkida ja ja nad olid nagu üsna sellised edumeelse nii-öelda, et olite käivitanud isegi pühapäevakooli, mis nagu tegelikult ei ole ette nähtud ja ja hakkasid saama kunagi ära võetud maju tagasi. Ütlesid seal päris juriidiliselt, aga nad vähemalt olid juba õigus, oli neil seal teenistusi pidada ja ja siis hiljem, pärast seda külastamist paar kuud hiljem oli kuulda, et juba nagu oli suuri probleeme nagu liiga julgetult mindud edasi, et nagu see pühapäevakooli asi ja ja võib-olla muud valdkonnad ka. Sa mainisid enne, et suurem kogudus on võib-olla põranda all. Kas need vahepealsed põranda alt välja paistavad? Paistavad ikka ja tegelikult on vist niimoodi, et see julgeolek on täiesti teadlik nendest põrandaalustest kogudustest, kui mitte päris kõikidest, siis ma usun, et suuremast osast küll. Aga nad alati ei ole nagu niivõrd kiivad alati neid kinni panema, et kui tuleb selline käsk ülevalt poolt, et nüüd on vaja kinni võtta, siis nad teavad, kus need kogudused on ja nad käivad ja ja noh, vahel isegi ka niimoodi, et kui julgeolekul kipub raha nappima, siis käivad trahve kogumas, et kuna nad ikkagi on ebaseaduslikult kokku Kuidas suhtuvad Hiina elanikud Kristlastesse? Üllatav suhtumisega, mis asi, et sa usud midagi või et kuidas saab olla selline asi võimalik? Tundub, et massid, nad on ikka selle 50 aasta jooksul on need ajuti üsna puhtaks saanud, et selles mõttes inimesed nagu ei saa aru, mis on või, või näiteks vahet budismi või, või muhameedlased või kristluse vahel minu jaoks üks imelik natukene nagu ajast maas ja ja selline väga seal on seltskond ja nad hakkavad naerma, alati, aga mitte. Vot see on, muidugi tuleb mainida selle naermise juures, et piinlaniku naerab või itsitab, siis ei tähenda ta üleolevalt, seda teeb ta, ta teeb seda alati, kui on ebamugav situatsioon, kuidas aru, kui me ei mõista, näiteks kui sa räägid ta hakkis natuke inglise keelt oskab räägida inglise keeles, siis mingis järjestuses alustagem naerma. Siis tihtipeale tekkimine välismaalastega probleem, et mis asi see nüüd on, aga tegelikult see on loomulik reaktsioon, kui nendes aru, kui kristlane, nagu räägid oma usust või, või noh, nii omavahel nad ka siis algul on niisugune imelik järv, itsitab, aga aga samal ajal kui nähakse, et on niuke otsene side, kontakt, isiklik kontakt naa, et inimene on asjalik mõistuse juures inimene, siis see huvi on ikka tegelikult väga suur. Ja see vaimulik vaakum kasvab nagu aasta-aastalt, sellepärast et eriti noorem generatsioon on selgelt aru saanud, et need ideaalid, millega 50 aastat tagasi alustati ja ja 60.-te alguses kultuuri muudeti. Et need ideaalid nagu ei pea enam vett, ei pea paika. Ja, ja noh, 80.-test alus alustati ju selle majandusreformidega avanemine läänemaailmale majanduses liberalism nagu ütleme, kohale jõudnud, rahvas on vägagi kapitalistlik, kuid nagu mõttelaad ja juhtimine on ikka veel selgelt marksistlik kommunistlik, et et siis nad saavad aru, et sai nagu, ei klapi, sellel asjal on niisugune vibratsiooni sees ja seega inimesed küsivad, et kuhu siis minna, mis siis on, millest kinni hakata, kuhu me läheme? Mis on elu mõte ja tulevik, et sellepärast see aeg on tegelikult väga oluline ja, ja ütleme, kriitiline otsuste tegemisel. Võiks ikkagi öelda, et selline keskmine hiinlane ei ole tegelikult ütleme, religioosne inimene. Võib küll öelda, ta muidugi on, tal on üsna palju selliseid, mida meie nimetaksime, võib olla ebausuks noh, rahvatarkust ja selliseid asju, et neid nad ikka päris kõvasti usuvad ja ja mulle tundub, et kui nad teavad, et draakon on nüüd ja selline olematu elukas, siis nad nagu arvestavad siiski selle draakoniga ta kuidagi niisugune tugev ja võimas ja osalt nagu kontrolliv ja samas nagu ka kaitseb ja kuidagi nagu tundub, et see draakon on neile niisugune noh ma ei tea, mõneti nagu ebajumalaks vahel nimetaksin. Eriti nagu lõunapoolselt maa lõunaääres on väga-väga levinud igasugused ebausukombed ja talitused, et ei tohi mingil kuupäeval ei tohi midagi teha või kui näiteks isegi lapse sind peab olema kindlasti õigel kuupäeval toimuma sinnamaani, et mõni mõni perekond on valmis sooritama keisrilõiget lapsik õigel kuupäeval vist välja tuleks, sest et see on niivõrd tähtis tema õnne alus ja saladus. Nimetan ateismi ka nagu religiooniks, sest et tal kõik elemendid põhimõtteliselt olemas. Ja, ja noh, siis võiks öelda suurim religioon, ateism. Et nad on jah, väga suures osas ikka ma ei tea, 80 protsendi ringis alatestid. No see on siis sarnasus Eesti ja Hiina vahel, et enamus inimesi ütleb, et nad ei usu mitte midagi. No Eestis see protsent tunduvalt väiksemaid, eks 60 juurde jõuab. Et nendel on nagu nagu kraad kangem, ütleme, nagu ütleb ele nagu häbi tunnistada Eestis nagu öeldakse, et nojah, ma usun, et üsna palju on inimesi, kes ütlevad, et ma ei tea, kas jumal, Jehoova, Jeesus või, aga no mingi kõrgem jõud. Et noh, et seda nad uluvad, aga Hiina ütleb ikka midagi ei ole ja samal ajal tema tegelikult elu käitumises või noh, seesama pühad ja ja need kuupäeva, arvestused ja asjad on nagu väga sellised hüütilisusega ja kõrgema jõu arvestusega seotud sedasama draakonit. Nii nagu tänapäeval igal pool on ka Hiinas usumaastik üpris kirev. Kõige rohkem seostatakse Hiinat budismiga. Aili ja Tõnis räägivad lähemalt, kuidas sealsed religioonid omavahel suhtestuvad ning mis juhtub siis, kui valitsejad kuulutavat mõne usuühingu riigivastaseks. Põhimõtteliselt ongi nii, et on, budism on esimesel kohal ja siis teine oligi kristlust. Ja, ja siis tuleb islam. Hinduism on küll seal praegu hetkel neljas viies kohta, ta on üsna väike. Budism on küll Nad, ütlevad taoism, aga turism ei ole nagu korralik religioon, see on nagu maailmanäitus east ja õpetus elust nagu eetikakoodeks ja sellised asjad, et nõukogu puudub siis jumala või selline üleva mõista või sellega käsitlus, et see on rohkem nagu inimeste elu seal aga kõige levinum ja nagu Hiina enda kultuuriline usk. Kusjuures tegelikult hiinlased teevad vahet ka veel katoliku usul kristluse Osul. Ma kipun arvama, et nagu seda protestantliku Kristust on rohkem kui, kui katoliit. Sest et katoliku põrandaalust tööd on nagu tunduvalt vähem kui ütleme just nimelt siis vangelikaalide põrandaalust kirikuid ja organisatsioone tõid? Jah, noh, ma ei oska täpselt öelda, no budismist on küll see hea näide, millest nagu kõik meediakanalid pidevalt räägi vanuse, Fallon, kung, mis on nagu budismi üks väga eriline sekt. Ole selline põhisuund ja noh, tema nüüd saanud küll endale nagu templi selga, et nad on ühiskonnavastased ja pahad ja ja seal on nagu selline tegelikult hea näide, mismoodi võib, võib juhtuda ükskõik millise liikumisega kui, nagu otsustatakse, ta on paha. Jah, seal on ka juhtunud, eriti nüüd pärast seda, kui ta pahaks nii-öelda saanud inimesed seal panevad ennast põlema protesti märgiks ja nii edasi, et tema oled nagu üleriigilise kampaania ohver selle vastu igapäevauudistes keegi jällegi mingi näide, kihistumine enesetapu sooritanud kes on ennast põlema pannud või, või mingeid muid perekonnalahutused asjad ja siis siis nagu väga propageeritakse selle vastu, et see on selline väga omapärane, omapärane näide, millest sa küsimuse alguse sai, paistab Partei avastas, et et ups, et üks väike süütu süütu sektikele nagu on väga populaarseks muutunud, on väga rahumeelsed. Aga samas nagu mediteerisin, et valitsuse ja muudatuste poolt ja ja siis nüüd äkki tekkis hästi palju ja sealt said kokku ja tuldi niimoodi rahumeelselt igale poole linnadesse valitsushoonete juurde mediteerima. See nagu ehmatas ära seda teadnud, Nad ei omanud kontrolli selle üle ja, ja näe seda, et niimoodi hakkab nagu võim nagu väga selgelt laguneda, kuigi antud sekt nagu ei olnudki otseselt riigipööramise ideedest kantud, siis on nendega väga selge otsus tehtud ja, ja käib päris kõva jaht, et ühel päeval võib tekkida seesama situatsioon nende põrandaaluste koguduste kohta. Täna õnneks ei ole see see situatsioon. Eelmine suvi oli üks selline näide, et et käisin vanema pastori juures, ta korraldas ristimist üldiselt seda nagu ei tohiks nii väga teha ja treenin, tehakse seda kodudes vannides, aga, aga siis suveajal tegid hea küll, lähme Väljametsamägede vahele jõkke ristima. Ja siis nagu üks hetk tulid masinad, politsei või sisejulgeolekuteenistus, jõudis kohale ja tahtis nagu kinni võtta või sõidad, et oi, et ei olegi Falunget. Mõtlesin, et te olete see see budismi sektorit ana siis tehke edasi, keerasid poisid ringi ja läksid minema. Et info jõudis kohale. Aga Kristus ei ole ju valitsuse vastane või või ei taha nii väga poliitilisi reforme, niivõrd-kuivõrd nagu vaimulikke, muutusi inimeste südames. Et jah, selles mõttes on nagu hetkel situatsioonis positiivne. Kuidas siis budistid suhtuvad Kristlikesse vähemustesse? Hiinas me räägime siis sellest maha jaana või, või sellest tiibeti Lamonismist, et et nemad on ju tegelikult väga laia haardega, kristlus mahub ilusti nende süsteemi ära. Et selles mõttes nagu mingit vaenu. Islam on nagu selline üsna üsna selline sõjakas, sõjakas religioon võib-olla, kuigi ma ei ole kuulnud küll, et mingit nagu konflikt otseselt oleks. Aga budist jaoks ei ole üldse probleem, et seal juba kristlane. Muidugi ta oli ju ka üks poodi sattudes, et Jeesus nende jaoks, et nagu üks teenäitajatest, et see nagu kõik on okei. Aga nüüd läheme edasi, et noh, ikkagi otsi nagu taevariiki, vaid otsivad elagu elust. Vabanesin seda vabanemist, seda nirvaana idee ja sealt nagu see asi nagu muutub nende jaoks nagu sellist konflikti või probleemi ei ole. Nii et võiks rääkida ka väiksest religioonide vahelisest Rumeeniast Ei, hoidku lainet, see veel ei tähenda, nendele muutuge jumala mõista, kristlased omakorda nagu ikka reeglina jahtu, kuidas tiiruste paati üteldes, et jah, ongi tore. Olemegi ühe sama suure maja eri eri külgede peal ronimas. Et see, see nagu jah, selline nii võitluslik, mõtle, vaata. Milline oli teie tegevus? No me ikkagi täisajaga tegelesime õppimisega, sellepärast et me oleme näinud, et ilma kohaliku keeleta on ikkagi praktiliselt võimatu midagi ära teha ja kohalikele inimestele nagu ligi pääseda ja eriti ma arvan, on see Hiinas, kus ikkagi suhteliselt väike protsent räägib inglise keelt või mingisugust muud keelt. Ja kui võtta kasvõi eestlased ennast, siis no ma ise küll räägiks nagu rohkem rohkem endast ja oma mõtetest kellegagi, kellega ma saan eesti keelt rääkida kui, kui mõne teise inimesega, kellega ma saan rääkida keelt, mida ma enam-vähem kuidagi puterdan. Et jah, põhiliselt tegelesime ikkagi õppimisega. Õppisime tundma ka kohaliku kristliku maastikku ja, ja just sedasama kultuuri ja kuidas inimesed üldse üldse näevad erinevaid religioone, kuidas nad mõistavad jumalat kui sellist, mida tihtipeale üldse mõista. Ja rohkem nagu selline jah, maasundeerimine, neismil. Millega tegelevad kristlikud kogudused üleüldse Hiinas, kas te saite ka neid aidata selles? No kui ikka kogudused üle maailma, et üritatakse kasvada vaimulikult ja kasvatada uusi tulejaid ja pöördunuid, jagada evangeeliumi, et selles mõttes ei saa sama, lihtsalt natuke meetodid on teistmoodi, ristimine käib kuskil korteri vannis ja koosolekud, ma räägin sellest põrandaalusest liikumisest toimuvat. Kodudes minnakse kahe-kolmekaupa vaikselt, keegi ei tohi teada. Ja noh, aga samas peab ütlema, et nad on väga sellised 11 hoidvad ja, ja hoolitsevad, et see nagu, mis meie Eestis ma vaatan, eriti kui me räägime, suuremates kogudustes on kerge nagu kaduma, et nagu see koguduseliikmete omavaheline suhtlemine või hoidmine, kellega häda. Et see nagu on väga positiivne. Nii et selles mõttes nad tegelevad jah, ikka nii tavalise koguduse ehitamisega ja meil oli nagu võimalus külastada neid gruppe järjepidevalt ja, ja paar korda oli võimalus ka jagada, jagada, mida, nagu jumal oli südamele pannud harjutada seda hiina keeles tegema. Ja siis mõne inimesega isiklikult niimoodi hingehoiulaadsed, tööd või julgustamist ja jah, rohkem joodil suhteid ja seda muud. Jäätis omas. Kuidasmoodi hiinlased suhtuvad eestlastesse Kõigepealt muidugi, eks me oleme noh, välismaalased kohe, aga. On paljud muidugi ei tea ka, et me noh, need kohe paugupealt, et kus see Eesti on, alguses oli, kui me ütlesime see hiinakeelne nimetus Eesti kohta, see on sarnane Tansaania ja austraalia nimedega sedasi et Tansaania, Austraalia, sest noh, Eesti on suhteliselt väike, aga aga samas Ma ei tea, lõpuks ma küll päris meeldivalt üllatusin, et ikka suurem osa on näiteks ka taksojuhtidest, kellega me rääkisime. Nad ikka taipasid ära umbes, et et vähemalt olid kuulnud, et Eestis No eks me oleme nende jaoks põhimõtteliselt venelased, täpselt et me oleme ju endine nõukogude liit ja seda nagu kasutatakse häbi ajamas seletamisel, naisel oli just haara trennis. Huvitav kogemus. IT'st mitu 1000 aastat tagasi sa räägid, et noh, et endine nõukogude liit nagu räägitud Kallast Kasahstanist ega mingitest nendest maadest vaid räägiti, endine Nõukogude liit seni natuke naljakas. Ja see ametlik seisukoht ja see nagu kehtib edasi tegelikult putin ja Jangtse min kirjutasid koos leppele, mis, mis nagu esimest korda pärast Nõukogude liitudega uuesti sätestades, nagu sõpruse suhted. Et selles mõttes, et ma isegi ei saanud aru, et siiamaani nagu oli alati tegeletud nõukogude vahel tekkinud näiteks noh, okei, aga tavainimesele tänavalt. Hindavad meid kui, kui Läänerikkaid inimesi, valged inimesed tegelikult venelane on nagu Hiinas väga-väga hinnatud sõna või rahvuset tema väga hindavad vene tehnikasaavutusi ikka, me oleme nagu hinnatud. Aga seda vahet nagu teha on raske, eks muidugi, me oleme oma pühaks kohustuseks võtnud iga kord nagu selgitada, et vene kultuur ja Eesti kultuur, et ja üldse nagu Nõukogude Liidu eri väikeste maade kultuurid ei ole täpselt sedasama. Aga seda raske suurel rahval aru saada, sest et nagu Hiinas endisi ametlikult vähemasti 55 vähemusrahvust peale, siis Hannide või, või siis tavahiinlaste ja elad, aga neid on muidugi see protsent protsendi vahe on nii väike, et teda nii 96 protsenti neid Hanne ja ülejäänud kõik 55 on seal seal nelja protsendi sees. Et siis nende jaoks tundub. Muidugi me oleme suur ja üks ja kõik on täpselt sedasama nagu nad ei mõista, et on tegelikult ka olemas teistmoodi kultuur ja teistmoodi suhtumine, keel. Ah et ei olegi vene keel, mismoodi? Või kasvõi see, et, et noh, nende jaoks on nagu üllatus see, et me ei tahtnud olla nagu osa sellest nõukogude liidust, et kuidas siis niimoodi, et ei tahtnud olla osa suurest novellidest. Kõnnige huvitav suhtumine, müüd aru, saada? Nüüd lõpetuseks Aili, ehk sa ütled ka midagi hiina keeles vikerraadiokuulajatele. Tõnis, mida ta ütles, oli? Väga tore, on teiega kõigiga rääkida ja soovin, et et eestlased eestlastena võiksime rohkem mõista ja, ja aru saada hiinlastest, nad on väga toredad ja väga töökad inimesed ja ja soovin, et sa pärast ütlesid, et. Et võiksime avardada oma silmavaadet ja vaadata, mis meil on, hiinlastest õppida. Suur tänu ailile ja Tõnisele, kes andsid ülevaate usuelust Hiinas. Noor abielupaar kavatseb pärast väikest vahepausi taas kaugele itta sõita, et hiina keelt ning sealseid inimesi rohkem tundma õppida. Mina olen Meelis Süld, tänan teid kuulamast. Järgmine kirikuelu saade taas nädala pärast.