Täna jutustab 79 aastane Hans Greenphelt läänemurde alalt endisest Varbla kihelkonnast Pauline Jahans kremfelti peret on mitmel aastal külastanud murdeuurija aldisepp. Oma keelejuhtidest on ta kirjutanud emakeele seltsi Viljandis kodu mure number 19 alustab ta nii. Iga murdekoguja ja uurija on vist mõtisklenud selle üle, mis on see miski, mille tõttu ühel inimesel on tema kodumurre, see on tema emakeelsele kitsamas tähenduses säilinud teisel aga taandunud paikkondlike sugemetega ühiskeelevariandiks. Samalaadset eeltingimuste juures päritolult kohalik, kõrge vanus, paikne eluviis on ometigi nii, et ühel vanainimesel on tema kodukeel alles, teisel mitte. Ühed, kellel see alles oli, on kindlasti ka mõlemad Grelfeldid. Varblast. Valisime näited taadi vestetud lugudest, sest millegipärast on meie arhiivis üldse mees keelejuhtidelt vähem helisalvestusi. Ka peetakse neid mõnikord oma liikuvama eluviisi ja laiema huvide ringi tõttu mitte nii headeks vanapärase keelepruugi säilitajateks kui naised. Aldisepa arvates tõestab Hanscreenphelt küll täielikult vastupidist. Kammergib aldisepp. Et Hans kremfeldi puhul on peale vanapärase murdekeele nauditav ka mõnus ja rahulik jutustamisviis. Uhkuse ja lugupidamisega, räägib ta oma esiisadest vahendades nii meilegi pärimusi elust üsna kaugetel ja hämaratel aegadel. Kokku on Hans gren Felti aastail 1982 kuni 89 salvestatud üle 20 tunni. Nimetagem ka mõningaid siin esile tulevaid murdejooni. Esiteks läänemurdele üldise loomulikud madaldumine näiteks ei tohe ehetama ehitama asemel ja rohke e mitmus. Kala püüti tükke vahel. Teiseks, kitsamal alal vaid Varblas ja lisaks paaris naaber murrakus esile tulevast erijoontest võib siin kuulda harmooniat pühe Mõime Levese. Niisuguseid partitsiip nagu olen, söön, joon, myy lõpulist mitmuse osastavat pisemi. Maja asemel mõja küsitleb siin aldisepp, veidi aitab kaasa ka keelejuhi abikaasa Pauline Grendelt. Ei saa veel, mul meeldis mu isa rääkis et andeti ja siis see oli kõva riigi mett ja andeti, pisike maja plats ehetada teha ja tegi pesse majas ei üles ega moonia, said, ei, isa saad, tegid ülese siia metsahundid, karud olid siit kalda käin ja aga siis, kui maja valmis oli ja moesaajaga vennad juba ka suuremad olid siis Mihkel, ta oli kõige vanem. Toast veeruna ööl siia. Ja siis, kui nad juba mehest sai, seinad hakkasid mõisas käimatöödes ja siis palun saage medagedaga kirved, nendel olid ja siis Raisid puu maha ja lompsid ära ja tegid maisele point. Jaja. No ülisealt võrkroogi ja siis too too on kodu ja siis pan teisesed aganolfess ja käsikivid. Need olid kambris, Norkas on, sellega olid kõik ära ja tehtile väes. Aga see jäi veel isa käest küsima, et kuidas läigib, sai siis Guahjulat. Agala punn. Ja aga siis leiba olid, saan ikka kolm korda päevas? Lõuna ei ole, saan muudkui küpsetan, kaks räima Orgeot ära ja söön ära ja joon peale ka õieti metsa, Raima jälle. Nojaa, kartulina endale. Aga siis, kui nad olid juba natuke rohkem maad saab, siis toon metsast, otsin oksi, etavaksilase kuuse ja käin otsad, vahetasin siis oma taga hakkasite maak lõhkuma ja häälestama ja seda kutsutud siis karuäke. Ei anna tõlke viletsusest, küll elasid ka noaga. Öeldagi no kodus kohta ei olnud midagi, oli üks väike saun ja. 50 rubla. Ja, ja ja siis, kui Jonas siis raha juba korjasid ja mõisad hakkasid, siis maid nõime, seinad. 14 hektarit ja ma hakkasin 800 rubla, ma hakkasin siis see maa-ala. Aga see on puhas, kõikesime karjam ja isa ütles, et naa puhas ja paljas, meteks muu osapoole all. Et lapsel perse vett see ka ei ole, sa ja isa ütles, ta, kavatseb nad muidu saia osta. Et ei ole ühtegi puud, taime kaabee naa aga hakkas kasvama ja läks näopaksuse ja praegu on neid soogaasi, et loomale ei ole ka enam võtta. Tuli metsa kõlbe jääl. Kodu ja aga ei orig Alison gaasi olnud. Kardongis olid soldatid mere ääres ja Vaiathaniori kätt. Vaat see oli ka üks tark mees oli, kes tundis inimese elu kõik ära. Ütlen esimese aasta sai lähe kroonusse ja teise aasta ka ei lähe, aga kolmanda aasta siis sa lähed? Ei anna, ongi. Käin Haapsalus kammeszonis, näed esimese aasta vot seal numbri valla mädanema. Kolmanda aasta numri vallajale. Mõtle, võta jalad alla ja pani jää sinna. Peterburi kutsuti, noh ja, ja siis oli asi kui isaga ši jäime ja ja naa, eks vanast ja nad olid ju kõik. Kalamehed. Omatehtud õnged olid kõik. Õuest ära kadunud ja vaata, suuremad talumehed, need tõid jälle Velli. No on lapsed ja aga eek naewalu meri, õnnistused. Ja seda ma teen, nende elud läksid, aga. Aga eks nad olid, käivad küll. Ja isa ütles, ta oli kümneaastane poiss, ei olnud veel Lukase jalgade pekk, särg selges ja täin lumemäge. Õues vangiga vett ja lund jälle labidaga ja tundoba särge, annad kobisenuna külmetanud. Vaat, jään haigusega, mede. Kas siis muud nälgas põlgi kui särk ja siis oli lumekeegi ju midagi muud rööppõll? Ikka till kõva oo muud põll paljajalu võib olla. Ei tea naa viisade kolid, jalgas need paju ja kordades tehtud jalgord. Siis oli juba Nadel kanepiseemne ja kanepi olid maas ja Leena Nad olid maas ja aga siis Neine koored leotati jälle ära, sealt tehti siis. Räimi püüdmas moes ütles vahel mõni naine, nõrkene ära ka ja aga toodud jälle looja. Ühest valla ja antud lonks viina, Kaaja. Sulejala peale läks uuesti, sest seal jäätükk kõva, aga nüüdsed inimesed ei kannata enam. Mõtle kui külmu võrra, siis oli oras seal viin on, see oli maisaeg ja siis toodud sealt ossiga või ankruga jälle viina ja siis jälle, kui ladu kõlvavee võeti lonks viina ja mendi, siis jäätükk kõva. Ja siis kes siis kepper oli see, vaatan siis jälle järele, et kus räimed asuvad, siis andis jälle kohe tähenduste inimestele, inimesed läksid kokku ja hakkasid valdame mõis ja sai siis Vallandas kala, nad püüdsid sealt oodata, et no kõige rohkem räimed räimede hammast ja räinaid nii palju siin ääres. Ja. Kalda tulina läks inimene kõlrennoneises aga seal pidi ikke paks räima. Aga võib ka olla, käib neid ka, aga kes sisendavad neid panna suured töised sesse ja paelult nüüd seda räime ei tahet? Aga kui ta natukene loodan, siis kokku tarisid pärast ja. Väljepul trengi gala somm jäi Eke kalda pool veidi ringi ja siis hakati kalda pool Vädame, eks haavalt koomale, kooma lekke, näed, otsad läksid vaelut. Siis hakati Lenast maral ennast ja ta võru õmmer ja värs järel tõstasa. Täna jutustab 1883. aastal sündinud Hans Lokotar Viru-Nigulast männik külast eluaegne mere ja kalamees samuti kaugele teada olnud vokimeister. Helisalvestus on tehtud 1964, kui ta oli juba 81 aastane. Ta on põhjalikult jutustanud merel seilamisest, iseäranis soome aia Viru vahel kalapüügist kodurannas ka võrkudest ja nende kudumisest. Elust ja tööst. Mahu rannas, kus omal ajal oli vilgas elu, peeti silgulaatasid ja nii edasi. Helisalvestused on teinud Mari Must. Selle keelejuhi puhul tuleb tingimata tähelepanu juhtida tema kõne vana pärasustele nagu minevikuvormid. Ostasima, mõisima. Eitused ei veened. Pohja eme lähend, ka niisugused vormid, nagu sai merele mindust ja sai tuldust. Olime kahe mehe ja kahe vennakse. Kohanimi, tütarsaar käändub omamoodi nii et midagi osteti või toodi kas tütarsaarest või tütrest Rootsis Te olite siis kalamees või meremees või? Mida ta oli, on lapsest saadik olnud 42 aastat. Nüüd kärtsu, mörd, suomen harjutada iesti vahet, vedasin kartulile lauk. Mina olen kana kartulikaup, kuhu netis. Kas teil oli endal siis niisugune laev? Ja meil oli endal jah, kaks, 10 ja 20 aastat olin minagi seal, meil oli kolme, kes tuli see laev kokku, mina olin kahe vennaks üks, kolmas olid hingaagampašmeil. Ise tegime ühe laeva siin rannas. Akti koostasime väljektoomelk ja ahju, jaotasime Loksalt. Ja ühe ootasin ma tuur, saar, Toomemäed. Üks laev läks meil siin mahu randla, torm maruga. Vot minul juhtus niisugune annetad ka kartuli veelemisega. Me tulime kotkad välja, kell oli. Ma ütlesin kohe sana Pärkuse kärts käis, jäi seisu vähe aega, oli juba, tüürman tuli meestega paariga ennem juure küsib veel õde, on soome keel? Mina vastaselt üle merede on, meil on selline lugu, aga tegelikult on need röövellik tüürib tagant välja ja kajutit, määr puru, keeli, puruta käikat. Meie seal on mitu kuugi. Noorem hüüda mulle tulvale leivast välja lavendel Viiburi, Termoli, Viiburi meni, Helsingist, Julie, Viiburi läks. Ja siis tuli tagasi fotot omale puughioritaaja veidbektuur tari radame jättes meid siin ja kiidab talvel kolme. Minu kutsutud lauda. Ega istu, no siis oli niisugune lugu, et mina olin hiigellaevaperemees ja kaks tükki olid minuga järel matusest nende kirju järel, aga mul oli vent kaadel. Vot mina ei kolbadki kinne kohtu ette rääkima, muudkui vend käis ja kolmas mees käis. Minu õigud, öeldi kapteni kolba, ohtra tuli laeva sinna Helsinkist, Volviiburit tuli sinna kotka. Me ülima kella. Kella 10 ajal ohtu, mina olin veel seal, koht oli. Mul oli üks suur saramees, oli seal veel keelemeest vahepeal ja, ja selle kohtuotsuse seal välja ja kiida bullet. Kui tahad leppida ümar dopingul. Lõvi kohutav, mina ikkagi mitte midagi. Härra soo rattoco, Venemaa ei tule ilma, köik künnise kulud lähevad diakäik. Ja see ongi pea hoolimata kapten kuhugi kolbast. Meil minagi laeval tuur. Mina olen küll mina vaatan, vähegi pakutame. Mina maksan teile 300 marka tollingul ja ja kiittema serv, ehk et enam ei ole midagi, kaebamist kuhugi ei ole. Veel oli vana laev ka joa. Meil oli uus siin männikus Geogses ja ja mina mõtlesin, et millal ta raamatu avastaja Raimo raha kätte ja tulimegi tulema. Aga kui ta öösi vaadati, tuli, oli meil laevu. Ja igas saared on ju omad, tuled, majakad, tuletornid. Sa pidid teadma, mis, kui sa tule turri väelise tahab, Männa tuletornid oli ka, käid kaardi peal üledelgu. Kriimus tuli Soomerandus, viskorp, Peeellviskor foorumis korristneeme ja viimaks toimusid kaameral olid dumpurra mahoolide tütarsaar, suur sadam, käib kaks 30 laevamahu, neid soomlasi, laadideotüüd, kartuliviibivat ja siin vahetati silku vilja, vasta. Soomlane kilku syyeri, eetermaa mäed käidud fotori. Sülgute toimivad jälle neile, keda vilja, rukki ja rukkituulepaguneid muud vilja veelgi Žukovi. Kolm-nelikümmend, killumeke kaugemalt veel muu kord ja kus kurat, käiduslikeselt Avinurmelt ja ka Poolast ja, ja kõik kohad kus kellelgi koprad olivad Aga mispärast soomlased kihku tõlkes siin oma? Rahvas ei püüdnud siis ja kuidagi on neil niisugune kaubavahetus oli seda venna valitsus ei keelanud ka neile. Aga paat oli igal mehel olemas, ka. Igal mehel ei olnud, see oli kolme peale kokku ja mina Pedasin. Viimaks olin tütt, suomen tüterilt vaest üksi vaati oli vahepeal kokku paarika, tütre toonus pooril rannas tehtule. Need ei olnud suur, et sama 60 ennevanasti leheküljel 60 puudage kandvad lahti ka. Kaheksajalga oli pikk ja neli, viis jalg oli lai. Mitme mehega siis neid pidi? Enne muutuse juurde üks väikene puuri oli ka olümpial vajal vaegpuugoda püsti pandud, et möödas tuur taimaale vendaste merele minna. Teramehel oli kaks püüdol, kes olid need kaks tükki rinna, ütles, et neil oli kummalgi üks aeruge. Sellega edasi. Nüüd jutustab Antslakatar veel ühest juhtumist esimese maailmasõja ajal Katri seilamisele. Ilma tol ajal mina läksin kartuliga lakiga, Helsingi, minu vend oli ka joogi. Kolmas mees oli ka Velbosid, komitee pani lahti sisse. Me viisime Helsingi. Aga siis oli veel Soomest nii suur nälg, et vot leivapala peal ei olnud. Kolme keht oli, vot see, meie tagaja öömas kramplikke, meie juurusin, paneb paadi meie külge kinni. Võitu luga Helsingi poole edasi. Seal oli üks plika, olin, on võib-olla üks, seitse, 18 10 aastat oli vana. Olla. Miks meil menul lebo küll just sinul on leiba, anna minule vaik üks kui lugule pala meelor, nii nälg, et meil ei ole, leiab olla maa. Mina olin kahe vendakse, terve noorem vend oli ka minul. Ja kolmas kolmas mees oli niisugune Jurnikovski neuroüleüldse ei sallinud ilmallegi piigoiga. Valu ökoloori, keda kiidab. Ära ütle, keda küll nälg oli, tegi suur meelde, see paneb kepsu lööma, igaüht häbenema kedagi. Ja minu vend oli niisugune hea poemees. Vana vene Matrust, kurat oli. Temal oli, kõik olid selged. No eks ta ikka ole, üle oma, oli ka ikka, aga vot ei vota paberiga muidu vahtu muudkui mina toodamal üks niisugune limpu näitlejatel tormaga paber, tooboeka, niisukene balaneb mulle kärg. Kolme killusat leiva tuli meil peoga Lehtusele jaurata. Raamis aima säält paberit ja riiet ja kõik, mis ta siis ma viisin selle äärele selle kavaga paberit, koriat. Alustame jälle meie kodukeelesaadet, meie murdesaadet, keele ja Kirjanduse Instituudi murdesektori töötaja varielann, mis on meil täna teemaks ja kust alalt on murde kõnelejad. Tänased linatööst ja vastlapäevast on Mari Musta poolt salvestatud helilindile jutustanud Lovise Johanna ehk lihtsalt Louise Kalmann. Viru-Nigulast oru külast. Sündinud oli ta 1898 Kalvi mõisa moonamajas. Nüüd juba mõni aasta surnud. Käesolev tekst on salvestatud 1975. Luise Kalmani poolt järjekindlas vanapärases rannakeeles räägitud lugusid on meie arhiivis kokku ligemale 12 tundi. Siin on tõesti põhjalikke, võib öelda, et lausa mälestusi moonakate ning teistegi mõisalamate elust talutööde ja kommete kirjeldusi. Üldse on murdearhiivis Viru-Nigula helilinti 45 tunni ringis. Sellest enamus on olemas ka puhtalt ümberkirjutatuna, seega käsikirjaliste tekstidena. Osa sellest kuulub omakorda rannamurdeteksti köitesse, mis samuti ootab trükkiminekut. Ja kui me nüüd teame siin viimastel aastatel kurbusega mõtlema, et minevik on jäänud ilusad, lumised, vastlapäevad, nõndasamuti minevikku, jäänud ka need linatööd, lina õnne seoti aga vastlapäevaga ja aga ärme kuulame seda siiski nii nostalgilised meeleolus, sest võib-olla võib-olla kunagi veel lina ja kunagi on veel vastlapäeval lumi, sa just kas oskate kuulajale midagi soovitada, millele ta erilist tähelepanu pööraks, kõrvad eritakset, kas tunneb ära mõne? No siin kindlasti rannamurde soomepärastele joontele näiteks meie Eesti õe asemel on siin sageli o oled lahkuma. Siis veel ta iseliku ühendid pika teiseliku asemel nagu Guagid ja seemned, samuti välted, needsamad Guagid ja seemned on tingimata ülipikas, kolmandas vältes. Mitmuse esimese isiku pöördelõppe mee asemel on siin maa või MM suge silma Photo simma Privotasima siis veel 200 iseliku vaheline kaabeedee, see on natuke tugevam kui ütleme Ingeebeedee näiteks kodusidemed sugeda, nagu oleks ka, aga noh, ka mitte päris. Hakkame kuulama. Eestigi Ühimolina üles panime hunniku linaväljale niiskuse mõjul uskedeni, sodib seest ära, Vihul isa oli vanima naelad laua sisse, siis tagusid mõni kuprad Ossost ära, nii nagu Brad otsustas, härra, siis panime ette linad, kui tahtsime ette valgeid linu saada ja siis v mõni lina pihud, et panime siis sinipuutpelja pudeli givetele ja siis see oli viielombissija, nina pihud. Ma ei tea, kui kaua seda sai pidada, paar nädalike sai pidada, siis toimuvad viiest ära, koprad viskasime august ära ja lahutasime siis need linad Mahani märjad linad maha. Ei no ma peale rohumaa peale ja siis pidasime jälle niikaua kui kiud lahti läks. Kui kiu juba lina Vihule korrulex linal säigile, siis noh, oli valmis Vaininda, siis ootasin väle rehaga üles, vanima puulinad jälle ülesse ja siis hakkasime kolkima neid Winu. Kusagil lina kiskuma, milles te näete, et lina nüüd valmis, no tale pruunist, inspruulist kuprad lähevad pruunist nagu põllud siis on linavalmis, kiskusid enneliga seda jälle, kui sa Kiiennetti tahtnud, siis ei olnud asja või Saljana ka kiskuda. Aga kui vaatasime lina isukis laskima pruunist, ühenen, siis oli Siiene, tead, kupradega kobras panima, Burna, kuhu Burna? Tegime nii puud ja siis ajasime siin alle, panime lööbihude kuprad jälle tikkima, niiviisi pesa. Jälle panime kuprad tekkima Burnanis, kui Borde tahtusid, teha porno ja siis vaatasid, panid, oled pääle, sidusid Oleppi alt kinni ja ta laskis selle kurna pääle, sisu oled siis linnud ei süvenenud, ise olin, oled, katkes sel pääl ja siis sai, kui saivad seemned seal küpses kindad võis juba hakata siis võima Reila põrandale andasime vardaga siis pihta selle lina kupradele, siis sai mu sidemed Anie, tuulasime tuule käes käsitsi, vahest ise ilma masinata. Hispurnas nimelt kujusivad hoovus kurnas paus ja siis ole sidemete sidusime pealt kinnige, nüüd olnud siis niipalju kui mehed Riias, kui oli kaks kolm Burna, siis istusid nii kui mehed Riias ja sidemete ümber siis kui mehed ehk tondid, kuidas linapihuteed, kui sa lina kisud, kuidas kihutada, kuidagi pihu tuleb? Mina kiskusin sedamoodi hinda kooli nina kokkugi, son üles kogu ja siis Gensitaja minist laiudes nad just maha jääb ja siis panin sideme maha ja siis kisun indo suuri kubu, kui tahan, või need suured pihuissid, pihu veidi pihud, vähe kobedamad kui pihud ja siis ongi sedamoodi need kiskumine kisud need sideme veelgi siiski suhteliselt sonitsiast ära teeks sedamoodi ilusas tooma tera, siis paned puhtad linad kinnisidemega ja siis hakkad sinna nii naela puu sisse, siis jälle siis sai taguda sedamoodi seemnekuprad jälle ära, otsus. Jälle tagusime sidemed ära, siis viskasime lina tunniku ja siis tunnikust jälle võeti, pandi ja veidi vett, kes tähtus vete Linukonna, kes tahtlus valgi linnu saada, aga kui niisama linavärvist siis ei, siis oli, kui sai kohe maha lahutada, sai Cupra tüsis, kohe lahutasime maha, aga siis tehti need pihudjale lahti või, ja siis laulsime pihud lahti, niisked, ilusad read, üksinda Akadele keiser jaga tulema, kolm on siis see oli lina lahudus. Kiis kui tuulas asid, mine vahi, lina, lahudus, osasi, tuulajand, aga kui nad tulid lius, kas seal kuidagi neid vahepeal ka nagu prooviti või vaadariaaike sai, katsun, kas kiud lahti, kas kiud lahti on, kui läks kiud lahti, no siis sai ära, võtad, riidleb, muidu mädaneb siis uni valmis, linalillega Kolgiti Kolgis puuga Kolgitis, nii kui neil on räiga veel koldeis puid. Folgis mooduli puudest ja siis jalad all ja siis lauad sedamoodi sihese teravad servad ja kaan käis pääl sisse tomati kurgi ja siis koosnevad Kolgitud luud, ära tuled siis kaabid, mis asjaga ja sealsamas Kolgispuga kaabitsi taiale kaapima diskaabitsuse vilus linapihu hakkas midagi nihukest, puud kaanel oli, millega teda kuidagi nii seda pärast ropsiti. Moek muik ja meil on kõik need alles moedus pihusay panna siia olla väele Jona riide siia siis sedamoodi rapsida. Jällegi äärasedamadja jälle Rubsi, nii puhas kui siidi. Elleropsi. No ja kui oli rupsituudissugesima linad harjaga, Ari oli piid sees ja siis oli enne arvari, kellel sugesime perast ees, kord sugesime, siis saime viieni, enne saime otstaku ja siis saime piiendaku, kui viiene sarjas käisime kõik ühe keraga Anibanima sinna Essteegi olete muidu karja lühend olen ja, ja Maria pingi külge, siis sugesime sedamoodi ja siis otstakud olin ta eeste, sugesime, viienda aku tulid siis mõnda teist kord sugesime ja rohke Biol kisugemise siis hakkasime ketrama, noh, sellega oli tüved ka ikese linadega palju tööd ja tolmu. 200 köhisi trükkisi külmetada, algusi pileti linade algusi peeti ju ise sai kutsuda, kui sai ülesanne oli palju linnu, siis sai kutsuda tüdrukuid ja, ja ehk ta siis oli loobud ja naljade särudel, linalen, talgu särud, nina talgu Lopp siis sai tantsida veel ja keik sugutükid ja mängida ja ilusana mudi kolkida, siis oli ju 10 inimest vahest ja ja kus suurimat niisuguse talukoha seal oli ma ju mitme, kes seda algus. No siis veel eilegi noori inimesi jälle niisugune, oh ta Vietamin aga siis too volinike linadega seal Iroksidusel siis me kurkisima. Küll siis oli veel seda tolmu ja müra jaluid linaluudega veel tehti ninaluud Molywee karjamaale, kus lehmad läbi käisime, sinne augu, et lehmad-ide liiga mustad vannid ei väsinud läbi siis veidi nihukesi poriauku linaluud ja vastupidi seina vahele ja kuhu saab, neid oli ka oma aiast ikka tarvis ühte lukku. Linaseemned, kas nüüd jäid Umale või müüdi need eined linaseemned, neid keedeti vasikatele ja keedeti katlas tehnesi lisamegi vasikate piima hulka pandi linaseemned. Ja siis muidu osteti ära ja Vieedininde inimesi priid moni humala ja sedamoodi. Meie olime siis, kui vaesemad inimesed kehvikud, no kui vabadikud talus oli ju, seal oli suuriminaadi, mida need tekivad, oma lina pihud. Aga mis need nihukesed, need rohud lina sees kasvasid või? No seal lust ei ka hulgas vahest ikka köiki olnud linad olivad lusti niisamuti kui linadega kaste kurja moodi otsa tulivad kupraid otsus, aga siis need lusti sai ära kiskuda, neid oli kui palju hulgas vaid maakasutus eesti jõgi, lusted, Tutreid, Tutreid on need, kelleni munad olnud enne laule tited. Et lina saavad liugu jälle Tuutrid toas istujal enne laulik ema, millal seda laulu lauleti vastlaväidel? Kui läksime liuguma mõned tüdrukud idult liuguma, siis laulidaatmedaga linad pikad liugu jälle Tuutretuvas istujal. Seisan kilu, siis pidi saama ja kinod, kui vaste veel jõugusid, kus siis käidi jää peal liugu sima ja nonii, käigi regedega ju veel suuremates kohtades liugumus, kus oli nii sihukesi loikusingu suuri jääsi siis laulsime poisid, et linad pikad liugu jälle, kes liugu sima, Vesi tulen Tiugu mingist Lutretuvas istujail. Aga kes liugumalt käisivad vastlapäeval, kas noored või vanad peremehel oligi nii? Naisi verenaisi ei olnud, aga mehi oli hulgas siis seal, Nemad vedasid trikke meieni Maries suure viiega, käisime siis kelguga enam käinud, noh, nooremad mehed tulivad Kaavast lapsile soitama paistab, aga kas vastlapäinal midagi nihukest teistmoodi sööki ka tehti või? Nonii, pliini kehtike. Ehkki niisugust matsu acid veli, väldi neist matsu ja matsu Guagid iga üksi tihendada, kehti kuuebki, need olid niisked ookesedenischetis, kui magedad vaniliseksisveedimat suguaks, vastlapäev tehti, siis need olid nii isemoodi, mis jahus need olid? Need oli õhus küll aga tuli magede geminaadi augud, mis jahust odrajahust. Ja vot reostaja koli püüli siis püülijahust ja kas nemad olid siis nii panni peal tehtud või haabannibeli ahjus ka vannidel tehtu ja ei oska neid oligimat suguakkisi. Vastleve oli kuuekesi oli, niitis koodigi, säskinistlasleb, ei armasta, Sirdi tekivad, siis tikivad Guakiga seal üksnes ühes Jaanus tonni, lohisesin ennast, midagi niukest, herne või oasuppi või no siis oli hernesupp. Asla meile ja uue sup n Kumpoli seemne suppa jõua subvastavale. Ise vastane seal mööda, siis olid uhkoveid. Kui millal need seajalad keedeti, Jääradele vastleme, iga ööl pidi siia jala tulema, kui ei olnud, siis laena, ehk mine otsi külas. No nii ta vaheda midagi vasta, hakkas nende seajalakontidega ka midagi, uuri, mängiti seda, onu kehtivoor pandi paele sisse, tehti vurrid, käed, mitmed purust, purustatu Nevurnidega, niisugusi oli voore, siis tulija laskes sinu käsitöö külge, siis oli nükad maas, sai vurrid ja igaüks sai isa riiel. Oota ja ema ja siis tuli tuhka pähe ja istuli teeniva tuhka tohtinud pead kammida siis pealegi tukka sissi oli tuhkapäi. Väiveli tohtinud ESSi pead kammida ega kammituga. Ja. Keppasin takkuja makiga ja siis rops takule ja ütlesin ja minagi kesi tuli, ometi pani omale suitsu, põnev oli minu Guanglaga munema. Tuba põlema Guannal polesid särises kohe takutornid tulivad oli ja kitsad kodu ei olnud, siis oleksime saanud kõik sugeda eksida naljulgernik ühtepuhku. Nüüd on jälle kavas meie murdesaade kodukeelesaade. Ja me oleme siin kuulanud juba Clinte, mida täna teile tahame tutvustada. Keele, Kirjanduse Instituudi murdesektori tööde variel on kust need meie tänased lindistused pärit on? Need on pärit Võru murde Hargla murrakust. Siit on aegade jooksul suhteliselt rohkesti materjali kogutud sõnavara juba kohe sõjajärgsel ajal. Hiljem on tehtud helisalvestusi ning pikema uurimuse Hargla murrakut on kirjutanud meie sektori töötaja seal mõni kool. Siis on meil kasutada kohaliku kaastöölise ja hea murdetundja. Arno Tiitsu materjalid kõneleb 1888. aastal sündinud miili boostus Mõnistest. Tema juttu on salvestanud Hellageem 1973. aastal. Kui vana rääkija siis oli sel ajal 85? Jah, kõrges eas. No ma tahtsin vahele ütelda seda, et ma ei tea, kuidas kuulajad, aga kui teie räägite, siis mina arvan kuulvat Teie rääkimises küll. Teie kodukoha, Saaremaa intonatsioone ja tänane murdepala on niisugune, et minu kõrvale on ta mõnus ja paitav, sest minu murde kokku puutub Need on Lõuna-Eestist sangastest no see ei ole Harglast väga kaugel. Katsume kuule, ei täideta ka sellega, et mis kõigepealt kõne alla tuleb. Toidud? Jah, seekord on teemaks toidud, mida talus tehti ühelgi päeval. Need olid enam-vähem kindlad, tuleb siin juttu teade tampimisest või peenestamisest Uhkris, mida koha peal nimetati Surbumiseks. Ma ei oskagi öelda, kuidas Õrupäraselt peab olema. Samuti tuleb juttu kapsaste läheb lähetamisest noh igatahes kapsast hapendada või valmistamisest mitmel viisil ei tea, kuidas need sõnad siis täpselt kuulame. Kummerie, eks kirju ka tegeleb, aga käpi kirvega, siis pessi ja susi, niikaua kui karvad siis siis võeti ära, pandi kõvasti sööka tuba, kohe kujuma, sammuga ärkki kässiga läbis kuuba, mis läks sinuga Narva maanteelt maha, niisiis, kas too ka kastmine või jah, jah? Jah, jah. No siis pandi palaja maha. Kontuuri oli siis seegaga tunudki, nii allatuul karvausse Katzkatraski läbi, siis pandi jälle kohe suurde, pandi. Tuiteetia kolmade BDG kapiste tere, kus ammu kus häda, kus rooga igavledes laupäev järgapsti noh, seal jah, pöördani Purgan ja siis. Lähtigi nüüd kutsid, lähebki kapte kantsleril läheb adi katla 15 paariline katal Sinaadinud Capto puhastatud kapsa sisse ja siis võeti välja ja pandi pange sisse ja viidi varjuala tärikastil. Piima valati süües sisse imedigalasi koorega paks, õpime lõigasvatuureid, lähete tüsi Captid sisse. Nüüd jutustab Milipostus veel toiduanumatest toidu viimisest põllule või tegemisest piimast ja sellest, kui vajalik oli, või valmistamisel puhtust pidada. Kuulajad, kes on Lõuna-Eesti murretega vähem kursis, pidutavad katsuge kuulata ja eraldada sealt niisuguseid sõnu nagu kuidas oleks lusikas. Seal on lohitsega ja, ja kuidas rasse raske asemel ja kanni puiega siis kael kookudega kuuleme. Seleta nüüd mulle ilusasti, kus Väätsas vanast nukanumaanikas puu anumiga näid, oli siis mul olnud söörik Leanic ja ja söörik lähiku nulli seal kõrvu matis sööklenikul agana puu, Nurmi kooli. Ning oli mul need kõrvaga ja kaas peale sinna v2. Kummale kohe pandi põrsaid sülguti, mäestiku süttis pitsitamistest, saime kähe Kapst ikka panime kapsa küll. Puu pandi kõik lollija. Pekki pandi tallama, tehti nii augusti Patiku kohe Kiviti piim. Veel nii hull suusakats, kärni oli väärt järv, kui järve sai viis naela võidu suure kärniga järezaje. Tunnen alavõidu ja nudi kärniga. Tan. Ja siis kohaina Malledzi. Siis käidi värskekapsasuppi, viidi, laulis perse sina, siis pandi osa ägalüütilises suude normikute sisse. Lööva tahastituuga tõmmati. Võtad sisest ja kõik ja kuus kate, saal, viiedoobilist, anumad, ludega viidi. Ühte paari Veie, ütle paika, süüti, kaala kotil ka sealpool pätsi leiba, lahesa ja väiks miga leksi, tüli paarisjälge või sinna tuli kodu siis õieti kolmanda, siis läks, nüüd jäi ja taga siis võti, kas paaride kodus muidu seal hommikusööki saada, oli anuma Mosmode hõlmada rass ja käsivõit. Ja kas ainest ümbriku kohal kohe piim sisse panti säike võeti novellikandmise Nummiga liin ja olin Punyali piima. No seal on nii ta aurat, sinna pandi pulk sissegi isegi lõhkpulgsesseedee SK-s üles. Seal väikene Niba sääbki nii chatis jätsime sisse ja lihtsalt ta alla ja pulk ette ja siis vatipaariga säildja kani põiega. Sa Võtikats paari sälge kalakotiga käkke ja paar selle siis põõsast välja läks siis. Äkki juristi vastuvõtul, sääre, sellest Rastraasin veerekest. Siia tülli hordi kolka sealt mõistetud hobusega sõitis Arukülast. Tanel, valge sorri, liiv, vuti väikse vasar või kirvideebeesi ära ja pandi koti ja kotiga vankris meie kodu, kus sai palju Saaž, nii võte, Anvar kuhude panda. Mõistmistega ülendati kirjandit. Hobuste või tegemine oli vanast või ei käega. Gatenalmikuga saadi maka. Ahmustik siis oli ilus, siis muide peremees oli löönud kaasa muide peremehed ja seal oli siis võtad ta luhal piim ja siis vanarauana ära ta perest, siis ma ta või ei julge, mille üle sa võid siis muidu pere, mis oli ka see Ginjulin. Meie väike murdesaade Kodukeel on võib-olla mõnele kuulajale juba tuttavaks saanud. Täna on jälle keele ja Kirjanduse Instituudi murdesektori töötaja. Variel on siin klientidega, et me saaksime kuulata mõnd oma emakeele eri ilusat ja huvitavat varianti mis täna on Gazlil. Tänaste lugude omapäraks on kõigepealt, et nad on ka trükis ilmunud. Nimelt on Tartu murdeala üks neist kolmest mulgi ja Põhja-Eesti keskmurde kõrval millest on ilmunud teksti kogu teaduslikus transkriptsioonis. Märgitud on see aastaarvuga 1970. Hiljem on tekstikogu trükkimine rõhutan just trükkimine, mitte koostamine osutunud üle jõu käivaks tänaseni välja. Tähendab, et see murdetekstide kolmas osa on siis viimane seni jah, 70.-st aastast viimane jutusta üheksandana Miina resto Puhjast Mõisanurme külast. Salvestamise ajal 1963 on ta olnud 90 aastane. Peab märkima, et Tartu ja Võrumaalt on meie lõunaeesti murrete uurija hella keem leidnud õige mitmeid kõrges eas, kuid väga ärksa vaimu ning muheda jutuga keelejuhte. Ka käesolev helisalvestus on tehtud helgemat poolt. Kuulame siis ja võib-olla mõni sõna ka sellest, millest juttu tuleb, kas on vaja võib-olla mõnda keerulist sõna esile tõsta või millelegi kuulaja tähelepanu jälle pöörata enne kuulamist. Teemadeks on täna. Mõisatöö töötalus, taluteenijana ja kosjalugusid. Jüripäeval jo Pallasti karja Jaba välja jüri röövel. Ja et kui mina kena oli, karjus ja oli seal palubaya Külem. Oli palupõhja küla on ja kui hulka ei ela, kui seal hunnikus servate suure aena maa ja kõik nakati nakati joba jüripäeval pea aina tegema, seal oli palju aenamaid ja seeniku mihklipäevani. Aga näha oli 13 aasta, need perenaine oli aena haigu ja, ja kõik olivad köömann, aga mul oli 13 10 lüpsilehmalüpsja. Seal oli kümmet talu lehma ja kolm oli popsi lehmi. Boffi lehmavlivaga Meueen. Ja siis Nuubidivad, talun aena talu laenal käime ja. Aga siis tuli siis pulli lõunaigu kolm 10 lehme. Nüüd jah, aga sa mõtle, jämed, jõgi üle jõe käimine, lõunaigust, seal oli karjal siin muudkui ta karjamaalt tulli. Siis aju seal olid, kes järvest laenama, toojusik, terve kari küla, Karjo sõkva läbi vee ja aga Toli kuuma parme haigu ja nüüd ta siis seal lehmi jõle ja posemaid õitsev, tõeline töist. Puupuu nüüs kui kõik olliva ja tillukesel lootlikuga käsi ülegi, vee-jale ja parmega rabelema ja ja puse vajunud kütte, aga maa pidi kõik ära tegema, mis, mis vaja oli. Aga Mess nüügid, viga on elade. Nüüd küll juba räägime mõne kätega, Neeme ei saa enam lehmi nüsse. Kätel, siia ta nüüd on juba kuulujutt, et. Ma ei ole küll nännu, aga masinidega joban ühtsetena lehmi, inimesi elagu leige viisen. Oh seda kullast elu. Ei, ei ole neil öötööd, ei nagu meil vanast olliva ööse rehe. Kell kaitsta õistkümne nagu Kell kaitsta õistkümne, ära lell, nii oli Peremis võit usse vahepealt valla ja kuule, kell on juba nii kaugel ja tule aga siis meil piiditannieri maha lüüa, too olema tõeline üles, kelle kummess soomukus anti pruugust ja aga mine siis nurme nagu vanast tolli taludel oli hulka lina. Ja kosm ja kena Tiinmannul jonni kaitsta õistkümnewakamad, lina, sina pidid õdagun, nurmen olema. Nii kaua kusagil näid Omukupeedid, ööse pidid tulema Kell kaitsta teistkümnest riik, pehme. Aga nüüd inimese päivam suul kõrgel, kuna üles tulema õdagulevad päevaga õda kuule et inimestel hommikul külla mäe, selle valitsuse haigum täit elu, kui sa vait ja mõtled selle aja ja elu pääle. Aga Esta, ole nüüd, ole nüüd. Me kõik vanas juba ei juba enam köötlejata ei. Ja nüüd ütelda küll, et mine vana ja vana nomäe ära elada, aga ei ole, ei ole, nüüd ma panen. Et kui töötajad kostjalt ei saa, nagu Effmasi noolega vaatas ja vaat see on juba servade sama vana mao pääl töötasse 10 lapsi on pea kõik seitsme kümneman. Aga mul ei ole kuskilt midagi saada. Nüüd meenutusi ja tähelepanekuid pruudi valikust ning kosjaskäigust. No ega siin naasi võtmenike ei ole lehma ostmine, kui ema saab poja vennanaist võtma korstiule ja siis sütel sedaviisi, et vaesaiki eluste, et kurjal musta silme kolmu laesalum lava laia lõua otsa ja tigedalt err tänavat ja vai siis kui ta niigiga midagi Tiibet, kui tal neid seal meie nakkab rabelema ja kakub katskit kange süvemega. Aga vaibuda, kas ta nakkab arutama ilusti, niikaua kui nyyd KIKi akva tuleb, et siis siis ta mingi parem Perenaise Jesaja kõneliga alati servatit, naljajutte ja. Kui temale Annukossi jule, kuule, tõistkümne aastat sele tütri, kuule läits, Julie võit oma Jesayutensiis. Aga töötriks ahist uhkava kivi pealt, jalg oli tõsise põlve pääle pantu ja ja, aga ilma ilma undrikuta balla ammega. Noh, noormees, jäi ta siis seal, enne ei saa kuidagi esale lähedalt merre, need teme merre, need teme laene seal pidi siis olema, aga nüüd ütel siis toda viisijat. Mine tuunjuva, mine too juba, aga siis karrast tuhka vabalt maha. Ilma undrikud ta juusti välja sisse sai. Boy ütelda, Jeseled kaehhisama, ongi sa nüüd minul naerame ja sajutel, et, et on ta iki külvile, Jackie, sul Boy kassov temaga. Kuidas sa temaga nüüd Edimal tykki õigessa, aga küll toon sinu enda asi, oled sa teda valinusid, siis võta endale ja aga Elliva vanast Elliva vanast sai täitub suure talu perenaises ja ja, ja näpiste kõik tütar, vaat see olliva kõik tütar ja hakkamist ja istub vana, mis sai nii rikas Vanamis ainult noole tütardele ainult veel, kes meele saajega ütelda, 1000 rubla. Too oli vanast raha 1000 rubla. Nüüd on 1000 rubla nagu nalja selle maaga sisse tuua, oli suur tooli juba. 1000 rubla oli nagu terve mõisa oleks olla. Jah, jaa do, vana mees siis. Kõnelik, kuidas tema oli jälle käänudki mõisa rehend tööl tööl ja ega diabeet hulka rahvast riial ja Reemann ja nüüdiskõneleb seda ja tõeline töist ja asi olidki mõisahärra, kõnelda mõisahärra kõneldaja, aga töölised panevad tähele seda, et kõik, mis nemad kõneleva kõik teede äärde teed, aga kost kost tema tiiger, jonnakas siva toda asja järgi kaema. Ära käi pree pääle kullema, ree pääle kullema ja aga siis peeti hulganisti aru kokku ja maal ka valmis. Valgavalmistajad minti siis üles kui südaöösel muidugi kui lehti seal pesti ja aga võeti siis härra käsile ja nakati temale malkuga andma, aga härrajutel, et ärkki ärge lööge ja mina aga üteldi klippes debaik emale pere, kus sa kuulad, läheb? Jah ja aga sissi ütleb härrat maole saks, aga Need ütlevad way Key Dom kaks kost tõene tõene ja muutku antiiki seeniku härra jobakva Õppa joba saia paistegi jobaja, aga joppas Escap tollest ajast Don't ära ja kõik ja töölisolime, kõik rõõmsad. Aga jälle, kui tont hinna tonti üles käis, et siis oli neil vilets, vilets tuu elu seal. Nõudja Harre kullel kõik enne ära Mess messi inimese kõne, liiva ja, aga siis nakkabki jokk alistama Janoid töölisi vihkama seda, mis seal siis lasti mõni valla mõnela tibilg vitsa hirmuga, kes väga rumalate vilets oligi kah loll töölistel vaimuna, mehe vaim, vennal seal mõisa Nolliva. Me puu aluma seen, seal siis muidugi seda kraami ja kõiki mäe kaappus, tallernikeeki Theo mehel nätalai kaike olli väljan ja. Ja leib meil on ja no lei, aga leib oli Aganidega leiboljaganidega ollu üteldu kui lämma leeme välja ahjust, võetu üteldu sedaviisi, et et ärge nüüd tulega tulekale Eibulähiksil kõndijat vaest läheb leibu külge tuld. Kae, missugune leib siis oli ja messsugune leib meil nüüd, hüva, kui jää tema omm. Ja aga siis pidime inimesed nagu põhku, süümeluu jälle igavene põhu, segane ja uhakene, leedib. See oli siis helilint aastast 1963. Tartu murdekõnelejaid kuuleme veel ka järgmistes kodukeelesaadetes. Ja lugupeetud kuulajad. Kui teie teate ja tunnete häid murdevaldajaid, võiksite meile kirjutada. Meie aadress, Tallinn 200 100, Lomonossovi 21. Eesti raadiokultuurisaadete toimetus.