Kodukeel keel, mis viib meid kaugesse lapsepõlvekeel, mida räägiti kodus selles ümbruses, kus silmad esimest korda nägijakse, kõrvad, kuuljakseid ja mis saadab inimest siiski kogu elu kas või kusagil sügaval mälusopis. Minu ema ütleb ikka, et näe, nüüd, kus olen üle 80 tuleb ilmast ilma mulgi keel meelde just emakeel teiste Lõuna-Eesti murrakute kõrval, mis hiljem elus lähedal on olnud, kuni emaga kõneleme, siis tuleb minule ka meelde, kuidas esimesse klassi minnes ütlesin piima, kard, kuremari ja pääsusilm teiste laste piimaämbri, jõhvika ja jaanikanni vastu. Ja igaühele oli oma kõige armsam. Aga täna kuulakem, mida ütleb oma kodukeelest Tiiu Teo, Rein tootmiskoondise kooperaator, labori töötaja. Aga minule on ta lihtsalt Gazpre, Tiiu oma sugulane ja eakaaslane. Tema kodu Valgamaal on ka minule mitmel lapsepõlve suvel varju andnud. Ja et ei olnud mu kadunud isa juttudes lapsepõlvevabaduse ja suvise õnne võrdkujuks. Isa oli linnapoiss ja see oli temale tädi talu. See kant on aga põlistatud ka kirjaniku poolt. Selle kandi murdekeelt on mats traat oma romaanides üles kirjutanud. Aga Tiiu teorein tuli kodunt ära Tallinnasse juba 30 aastat tagasi või. 56.-st aastast tulid Tallinna keskkooli keskkooli lõpetasin keskkooli ja siis läksin kohe tööle, töö kõrvalt õppisin kergedes tehnikumis. Õpetasin kergetööstustehnikumi, praegu teen keemilisi analüüse materjalidele keemiamaterjalidele, algul õmblesin tsehhis, siis olin tehnoloog või tähendab normitegija ja ühesõnaga kõik tööd, nagu on läbi tehtud, sel ajal, kui koondis nagu koondati kaks asutus, siis tehti laboratooriume sellest, siis hakkasin sama tööd tegema. Nii et võiks öelda täiesti Tallinna inimene elab mustamäel ja sinu varsti 15 aastaseks saav poeg on Tallinnas sündinud, aga läheks neid mõttes sinna kaugele Valgamaale Sangaste kanti mäekülla Gazpre tallu, kus on sinu vanemate kodu, kes seal veel elavad ja, ja kelle tõttu too, on sul see kodukeel kaika mälusoppides alles kilomeetritel vestu kuuli ja sügise kevadega, jalgsi. Talvel olime internaadis, eriti Alboll sügise kooli Omuku minna too pärast, et pinneoll eme Pance laternate tule ja saatuse läbi, Arime mõtsa laternatulega mõtsa viirte veel sätledsime jalg Xi mööda väikest Tiirata, turutare sika tare manu, säält uudilale dokule ja siis saime alles suure tiibele. Ja säält päris suurti peale, kus tõlvik kilomeetri vestu, aga oodaku tagasi tulen siis valge jahiga küllalt. Siis murrate tee peal ja, ja kui pimest läksid minema, jõudsime koduka kõrval, talun albardsilatse. Käisime oli minuga minu vannud, see enam-vähem ja siis suurem Pitol kuuseilda. Dollaged tulime vaheliks, üten, kodu, kummaline Hildabele jäänu, oma venna vennal oli väiksem käisi, V12 juba koolinud, aga temast sõitsime jalgrattaga, mina käin jalgsi. Sõitsime Kattakest, ütle jalgrattaga, Jaak vedas viiulil toru pääl. Mõni jopel seda minek ka meile. Talvel olime internaadis, siis viidi meile kottu nobena, isa käis hobusega tööle ja obesega viidi internaati solvaja toidumoona ütlen võtta ja laupäeva Tulti siis järgi, senikaua ootasime kuiskat, järgitultime oli, miks alati viimetse koduminemisest kaugelt tulla. Toom meil on, kui, kui harimäelt alla minna, vall alati hirm talvel, et kui tee mära tuisad Toomuku tobene, jää sinna kinni vaheldulobeneist valla ja ja jälle uuesti välja lumest Kaipa ja uuest ette panna ja siis jälle kooli sõita. Vahelikesti tükse kuul Hildas jäämasti pik. Suvel nagu maal kaid suurelt pidu, mis roll Restu vestlus spordipidu. Noh, tolle kandi rahvapidu, latseka muidugi kooli Ladze ja ja siis sport ker, Restu kooli lauseen. Sest Etjaste palju sporti ja, ja siis ümbruskaudse rajooni rahvas ja kõik tulime kokku ja mängiti võrkpalli ja võistlustati ja õdaku rahvatantsija. ESA kodu on ilusa kutusse pääl. Kodu, ümbrem, paar väikest põllu lapikest viljäänu, ülejäänud kasvanu, kõik metsa alla muru peal kassasse. Ese, istutedu, puu, mis nüüd on juba suure, seal on suur vaher suur jalajas Jesaja istutanud siis kui poiss, kes on üteldud puu, ei kasva nii luures inimese eluajal et ta inimesele endale varju anud. Aga minu eest ka Eda kasvatatud puu on küll ammu juba talla varju andunu ja meilegi varju andenu. Muru peal on meil tiik, suvel on seal supelda Sannassa karata ümbre tiirum mäe vanastel vigelmäel ja künkal oma talun pantu nime. Seal on kanep, Mägi, Kivimägi, Konnu mägijärve mägi, siis mozzal metsatukale pantu nimetame päälitseja. Teaduse lähikesen on ka järv, külme järv seal väikseid lombikesi, kus vanast ained. Katlatalu väga üksik on kohal, suurt teed mööda sealt ei lähe. On väikene külavahe tee, mida mööda küll hüppab praegusel ajal auto sõitva, aga talvel ei pääse sinna autoga ikkagi manu. Sest et lumi on sügav ja muidugi alati sõidame nii kaugele, kui vähegi saa, senikaua kui autoga jälle sisse jääme, siis auto vaja kohapeal ringi käände kate mehe jõul või õigemini mehe ja naise jõul ei ole, ei tule murded ja siis jäta auto sinna lumme ja mine siis jalgsi, kilomeeter või poolteist või nii, kus kunagi juhtus kevadel siis märtsikuul, kui lumi ära sulab, hakkas juba sulama. Siis lumi on sügav ja pääl väike koorik, toda mööda proovid käia, aga iga paari sammud hakkas sattat jälle läbi ja siis senikaua kui jälle välja ronid, sealt lume peale saad sammu, kaitse Ast oled jälle kõdulisehen mesidki nii olnud, mõni mees on ennast, ei ole muidu saanu mäest alla kolleeritenu ennast. Talvel on seal palju suusatajaid, käärike oma ja maratonis harjutades ja muidu lusti sõidetaks ka nüüd Aetes Buraaniga suusarada sisseuss aiast akva läbi. Nii et kui laupäev-pühapäeval suusatajaid palju Homsis peteni, taren kinnistma, muidu jääks suusatajale jalgu suusataja tule vahel sisse. Siis kui pimestletadaku jäi Tiia gospul käärikum. Siis tulles Teed, küsime kohe poole sõita, et on neid hävitada küll seal, eks vana Exavituse, jah, neid, kus äikest jätate inimesi ilma peale, kui Tiia koos põhikos lõuna suvel on vanainimese hädan orienteerujatega lähikesenam Tallinna Kalinini rajooni spordikooli laagri ja nende, kui nood oma treeningutega siis ei ole veel vigasest, siis Ladze Juusqvaiks mööda radasid, aga kui peet suuri võistlusi ja pooltki võistlejatega, siis siis vanainimestel ei ole muud, kui sai seda keskkapsamaad kate käega ühelt poolt ja teiselt poolt kaitsta, et, et orienteeruja läbi läbi kapsa, kapsapeenra José ja, ja kartult maha ei, ei talla ja nojah, ega siis linnainimese, kes muud ei oska käest, no ei mõista maainimesele tere, ega jõu 1000 korra töötaja või siis sa ikka vahel kui möödasõit Juuska, siis ta jälle jõudu ja õpetussõnaga üten kostpult joosta ja kos poe poole minna, kartulile kah ütte liina inimese muru peale ja küsisime Jesaja käest redelit. Ja siis metel. No hea küll, kui teil nii vajame eksmassist elanna, aga mõtlen, et küll, et ma küsi, et mida ta ka TV. Ja siis näitasime seal samad anuma otsa, lollid Kirsipuu ja seal 10 Kirssi vast otsan, et näed, seal puust tahame kirsse alla võtta. Esa sallaredelituteletoorliku kuulus taluma noaga Liinaine, mis ei saa aru, kas on, mis maal, mis piiri ümbra maja kehtis, kes, mis kuulus talu laenu, mis kuulusid lihtsalt päris mõtsa alla. Kõige suurem mure on vannul suvel lehme, laena tegemine. Et talvel päris silma pimete jäässi, ese jõudiks niita veel vikatiga ja eksmaagiale veidike ära õppenulijat. Õitsva ja, ja done noorem küll, aga toda mõistust, mõistust olla töömani ikke vähes, aga aina saab ikka kuidagi maha ja eks masinatega Kahavitadas, kuna ilma ei ole nii ilusa, siis peatada aina pandma. Rõuku. Ado rõugu tegemine on kõige suurem päta kõige suurem töö tolle pärast, et noored ei mõista Rõukudetaja ja kui mõistvagi, siis ei tee nii nagu beat. Nii nagu vanasteti, sest ese tegi kõike tööd, nii nagu tetti vanast, mitte nii nagu praegu tegemise pärast ja tolle pärast, et töödetus ainult sassi ka töötajate olema. No nii nagu kord ja kohus on ja siis ongi nii, et noore istusse ümbradola rõugumaania ja 184 aastane viskas Ainar auku, mõni mõni vigla täis Saavitatus kahja. Häbi küll, aga, aga kas sa taset, kui noored emmele ei viitsi tööd õpidintete ära nagu vaja, kuna ema ei esama vana ja poodi manna palju ei käi, läheb poodi manu kolm kilomeetrit maad, siis leiba, toomime, leinast kodulemi todana saava kaitsmedelet järgemööda süve ja uuesti, asi on üleskutsed, ülejäänu toidukraam on neil kõik endast või toodetes esi. Sest alles on veel eestiaegne piima, massin. Mida vahel küll remonditakse väheke, aga eks ta käib, saab koort ja võidia, taks tiime ja prollase kätes maal või kausis Luizzaba. Aga kui mina lats oli ja maal oli, siis on kööginoll sätte talamust, lagi on ja tala Alpanti keedeti piima, kard Kablaga tala külge rippu ja siis võeti karra sangast kinni ja hakati toda paksmas raputati, senikaua kui õitzgerd koor kokku läid, võis aga kostu, kuur, määrde tuku roll, kas ta taks sai vetel? Aita külm ruum, kes toda Anad teed, aga mõnikord saeta mitu tundi bestus ja mõni kartes tulebki, viidi vällja jahtuma ja siis toodi jälle uuesti tolle istel pärastele väe käes juba küll Kulemm leivad kui leib vil tol ajal esikuitseti lämme leiva peale sai värsket võid panna brüllatud võimaikril suund või piima kahe sel ajal, kui sina koolis käisid, siis algkoolis seal Restus, kas siis koolis taheti, et lapsed ikka kirjakeelt räägiks, siis oli see aeg, taheti muidugi, kes oskas, algul ma ütleks ikkagi nii, et selle seitse klassi sai ära lõpetatud ja niimoodi patuga pooleks, sest et kui ma linna Tallinnasse tulin ja, ja keskkoolis oli, siis oli mul ikka üsna üsna tegu, et mul tikkus ikka neid sõnu juurde tulema. Aga noh, kuna maal koolis seal oli ise õpetajad olid ka maainimesed, siis, siis ei pantud seda suureks patuks, kui sa seal vahel murdes nüüd on jõudnud siis inimesed selleni, et nad igatsevad oma kadunud kultuuriväärtusi üldse, jaga kadunud murdeid taga ja meiegi seda oma saadet ja jutuajamist teeme sellepärast et on hääli, et tahaks kuulata murdekeelt rohkem ja on ju Eestis nii palju ilusaid murdeid ja murrakuid, mis on nagu muusika kuulata, sest hiljuti kuulasin täitsa huviga. Aga noh, muidugi see on, et tunda on kui inimene nagu minagi, et ei ole enam nii kaua selle murde sees nagu pidevalt ja ja siis on raske seda rääkida, et või tähendab murdes kõnelda tuleb ikka kirja teel sekka ega me lausa linnas on nii, kodus, tähendab tööl ei ole võimalust rääkida, isegi ma ütleks, et tööl vahel tulevad üksikud sõnad sisse, mida aku ära oled, ütlen siis ehmatad ütlesid, murdes nihukesi, üksikuid sõnu tuleb, aga noh, Narva aga, aga kodus me noh, kuule Ilmar kah ju sama sama sama kandi mees siis selle selle tõttu siis kodus me vahel kakle ikka niimoodi üksikuid murdelauset ikka noh, räägime. Tahad midagi hästi ütelda, siis siis siis ütled niimoodi Murride iga elusalt. Kui teda nüüd siin ei provotseeri see, nii nagu Otepäält juba sinna Kääriku poole sõidab, nii hakkad kõnelema kirjakeel jääs kohedki, sel hädade maha peaaegu kodu, siis saad siis siis muidugi seal ainult kõne, aga noh, eks vanale ka selle aastatega juba ühte teist kirjakeelest ära õpp. No nii, et ega nooltel kaelanud kõik murden ei lähe ja kui siis õdaku hämarani istud tare lävel trepi pääl ja kullet kas linnulaulu kevade või konnakrooksmeest või siis olla küll. Kui nüüd mõni Sangaste kandi inimene või hoopiski mõni murdeasjatundja meie kõnet kuulis ja ütleb, et aga mõnes kohas olin hakkas ja mõnes kohas hakkas ja mõnes kohas pärast ja teises kohas jälle sellepärast siis ei tohi kõnelejale seda küll pahaks panna. Meie tahtsime lihtsalt elustada kodukeelt ja oleksime rõõmsad, kui murde kõnelejad kirjutaksid ja endast teada annaksid. Et meie mõnes teises saateski seda kuulata võiksime. Olgu Saaremaalt, põhjarannikult Pärnumaalt tuleme küll lindistama. Kodukeel meie murdesaade algab keele ja Kirjanduse Instituudi töötaja variel on missugused lindid siis sektori varandustest teil täna kaasas on? Tänan. Omapärasest Lääne-Eesti murrakust Kihnu saarelt. Sealt on meie instituudi fonoteegis kokku ligemale üheksa tundi helilinti. Kihnus on käinud 61. aastal Mari Must, hiljem veel Evi Juhkam ja Anu Haak. Teada on, et seal on aastaid olnud ka Tartu Ülikooli tudengid dotsent Aino Valmeti juhendamisel ja samuti helisalvestusi teinud. Kihnust on rohkem muidugi käsikirjalist materjali tänu sealsele hoolsele kaastöölisele Theodor saarele. Näiteks on valitud täna helisalvestus 61.-st aastast ja tundub, et siin on kuulda veidi arhailisemat keelt kui ehk tänapäeval. Rääkimata juba kirjeldatavast kombestikust, hilisemad Kihnus käinud kurdavadki, et sellelgi saarekesel keele pruuke siiski ühtlustub kõnekeele suunas. Ja kas te saaksite? Võib-olla mõnele asjale tähelepanu juhtida, et kuule, kes murdekeelt kuulama ei ole harjunud, oskaks millelegi tähelepanu pöörata võib-olla mõnele, kasvõi mõnele sõnale, mida kuulata. Aitäh, no Kihnus on küllaltki sagedased mitmused. Siin on mõned ka Lõuna-Eesti sõnade, nagu võite kuulda, pangedestan palju juttu. Saartel ei ole. Kuidas siis saatel muidu on rakud randad, siis kihnlased käivad kala müümas, maisemal. Ja noh, siin sõna sõnavara poolest on muidu rikkalik, see lint ja juttu tuleb, millest jutt on kalapüügist nende põhilisest, põlisest elatisalast ja kes on rääkijad, jutustavate 94 aastane Tiiu Alas ja 93 aastane Melanie sutt Rootsi külast küsitleb samuti põline kihklane Theodor Saar, keda nüüd juba mõned aastad meie hulgas enam ei ole. Aga kelle panus sellesse asjasse on väga-väga suur. Rannad. Ma arvan, et me kõik saab, Hugo ei, köögi naaseb, need ütlesid, naersid pangas, ulatad jalga. Ruttu paati, paadist laeva õudma, luuetasitseetne, näe järeviidinid, siis hakkasime seal. Näe, õuetab näeledene. Leice, kui jälle label oli, siis toodi laevad, pandi laeva. Jälle loeteid Siljani ärkasin treerimis. Ei, läksime, mindi, mindi laevapaadid, mindi väljaränne ning. Põeppida Nuidabi naased vedasid paadid mäele, siis mõõdad kua kõik. Külla tulid kõik karkli. Kõik inimeste küla oli kõik kooskõla ning mõned olid käsiküla nurga taga. Nietunuetiast olid kihnu maa kohta. Niisiis kiusid ikka tallusi ja leemsid Suigedede kuja nimede ning ikka nagu lootust Ruslikule. Lutikad. Üks olidaapi teeni suti kolme, kolm noot. No ta kiti, tiin oli täpi kolmas sotti. Kõik nutel olid ini, nimi ei tule, hetkel olid nimed. Üks oli suti, teine olidaapi, kolmel oli kiti. Kõik kollektiivne inimesed korjatud Kuu kaugust, keegi sai neid tuli, igaühel oli luueda jagu paela ning kõik olid siis oma nõmedad. Kui, kui kalusadi, siis kalletodi meeli. Theory, Kevede, see oli talv. Nende jälle siit Velle bändinurgad peale vee peal pääsed vedeme reede hobu seest köik vaevad käegaks paela olid, kus naersid, lagesid teine selts teiselt paelad õla pealt. Läksime siia alla. Juba ulatati mehed langesid pike maha, jää peale sooh kalusi on Põhja-Jää Siisorti käbening, ruutu küberüles mehed jälle ruttu AK räima ning naaseb mäelt talu sisse, avad mõõda teed bändi sissi jääteelt. Meil jälle müttab käekirved käe naased jälle siit alti saama, nõuetes mindi ning kui juure suvad ja siis väeti, mõõdad koguniga tati noorte tärina. Naised lahutavad neid Kültele nõuete ning vägevad ning mehed jälle ikka huvitmetega augu peal. Niisugune pere oli tehtud mõõdastmis, kus need alad oleksid kliendi ju kallale. Kõike siis, mis võeti kirdetmendigale jagamise jätkamise kuni neli tundi. Kalad toodi siis meelemehed, toodi ning toodi reed mäelt ning mõrsid mõrtseda neele, siis aeti jenda maha ega ühe üksjagu asuma, igaüks inimasume Kenda maha siis aed Pigendajate ikka ümber, no siis kalad kelle kellas olisi korjas oma kalapidemed, küll riik võiks ka ikka ühesugused. Sai kevade jaolid, sall, oktav syyduepi, õe käbe vahel madu, siis hammasmeel oliti. Jälle kalulik, tuldi koori jälle oostöö peale noodad ning aasta peale inimesed täitsa nagu meelde ning siis ootega toodi jälle neel siia jälle, kus hargilt maas olnud, kus mõõdad Kuima bändi tundra külm külmemal, kellele ka meres vaatad, siiani olid nii, et nendel oleks kedegede. Aga neid oli kohades üks Köster oli neid Kärs kunagi oma omale räime ning raha DNS. Mehe meestel laulab nüüd muudkui pikele, others olime, kui tuli mere, mine mere peale. Nuusata pädemesi ning laevad õudmanaalsed. Lased heitme sisse, langes juhatad jalga. Naised, pange ruttu saapad jalga. Ei lõugama nahast tapepil, uuem on, nüüd siis võeti see, kellel tappa tapeti jääle ruumi ning pargiti nah. Käening tehti Suapalt. Kui paelu modo. Igaüks pidi lima viima. Kas kübara? Kui luud nagu põrandad põrandas, ei ta üks põrandas oma Igalühel olid käed peal käbedelgus. Käber olid noortel b. Ega ühelegi üks g tähed olid peal peremehedki, kelle jagu oli. Paraad kuivatasin, kui tarrisoli, siis aeti, kogu jälle käskub. Lähme nädala mõõdet, kogu nurgale, vahel minna oli antikäsku. Lähme ruttu nodoledeni. Suvi pühedeni pühedes mindi, kõrts, vana kõrts, mindi kursi juures jääli uue diviina veel, mis raha üle jäi, jaburdus? Noorte diviilani mehed Joy Targ, Livia Leemeid, Ireenid vuti võis ei eksi, paadid olid kõik see teesi siis ümbril linki niuke kõver ja sisenedes jook on uim Chess kui Reimi püünbergadu teene, teene hooajaloolisi vedemalt teene läks teisele poole pädenalis, väetis ideerisid ega üks vedasi väeti, omalt poolt mind, need olid poetega Nuued, tõbi. Tarisid ikka nutta, et kus mõnusat oledki reeglitega kindjakas ideesid, lakti, räimed veetis kokku kõik spordi tulid siis kogunenud, jäämegi siis sinna keskel eel, ütlesid, et see on peres pere, hüüti see kušüreveid, võiksid, sealt võeti siis sihuksed siuksed tehtud, mis siuksed ümmargused ning siis Liana koharcillega tõsteti. Kes, kes välisoli? Puubänd oli ning oli neid koheldakse lekist bengali. Kui rohkest oli, siis viidi Bern ja rohkem mulle siis viidi ellus, värvisid kõik siis Islandi moelae täide maa laevatööd, ideesid ning teised Kivilavad, mis kive vedelesid. Läksime Siimu nukiniks jääle andsime, mõõtsime bängeda välja ning kaks niiest mõõtvad. Kaks meest lõikavad pulga peale neto pangi sa välja annad iga kord. Nael laeva vastenti kaks naela anti räimi ning ühine siis nagu rahaige näevad, pikema teraviljainimesed käisid vreini, müüme mõelsemal ma Jeluma kaudu, kust keegi leede sai, otsiti ning kelleltki siis talve jälle. Kellel kivilaevad olid, need vedelesid kive riigiga, et said kive tees. Ja meie käisime ise kohal ja meiegi olulisi elva meie ikka meestega. Nii julm ja olime hobusega korra Saku rannas geenul Kihnu kadunud ja ei olnud quadestud Tähku Randes. Neetmed, korrake seal tantsu kõlbalas kõrdsest. Olles kaheksateistaastane ju mehele läksi. 40 aastat seal eest ning teenis kihnu paagidel tulubaasid. Nii, nüüd sai ikka raha kuva antinud raha kohaguni, sääsuri. Selle ajani sai leida ning kellelegi sellest üksi iseenesest ei ole kellelegi juurusi. Siiani pese oma riideid ning kõik alles siiani. Aga muud suhe nendele testid riisutud täi muude Värnik käia muude veel noor ja. Aga nüüd nüüd on kõik. Meie murdekeelesaates on täna külaline Arnold Tiits, vana võrumaalane ja mina ei hakka saates vahele palju segama, sellepärast et kui hakkan kirjakeeles küsima, siis läheb igal rääkial oma vana kodukeel meelest segamini siis on nii nagu räägiks kahte eri keelt. Aga ma lihtsalt palun kõigepealt, et Arnold natukene räägiks endast, kust ta pärit on, kus ta on kasvanud ja kust ta oma keele on saanud ja muidugi siis oma kodukeeles. Ma maole Mõnistlemiis male Mõnistest peri konto, Mõniste on diivaste Tiieti kaardi Eesti kaardi võtad ja kaedzis nääneldu kõkkel lõunapoolsem kottu somb, seal ongi Mõniste lõuna poole enam ei saa tuuled nagu keel lätimaa sisse ja seal on niisugune lõunapoolsem kotus, sum nahatalu. Lätsinna kodudewis ja edasi on juba Lätimaa ja Mõnist on ka niukatel puul on balletimaa ja üteld, puul on nende eestimaa vasta põhja pool. Nagu eraldipaik ja selle on kadu Mõniste keel nii muutunud nagu kauges Hay sõnu. Hääste vannu, vannu Sõnnu ja vannu itamis. Et mujal puul väest nuid sõnu enam seal ümbetseeriga ei oledki Mõnistik Mõnisti kiil om väega omapärane keel ja aga siiski ta erines seal päris lähedastest murretes tikku, rõugetest ja kardulast. Hernits õige palju. Mõniste mu meelest vääga, ilus paik. Seal on kolm ette, seal on must, tegi jõnkake suurem, siis too haru oma Vaidva egi ja teed või ei tee mu kodu sünnikodu piitveeii veerenud Tiisalt leedide ala poole minna. Kodutalu nimi on uba. Tulbid Kiisalt ja ma ei tea, kas mu nimi ongi sealt siis saanud kitsa ja Muni min Tiits. Mattia 600-l madius vanaesajal Juhan ja vanaemal, Katri ja häma, vana saal, Anss ja tolle isa Esa hands. Nii pallima Tiia oma esivanemapõhist. Aga ima puult maade tämbelsest peri, imetuudi tämbelsesturiga. Seal helli siis elli mu onu ja siis tuur oli siis papa ja mamma ja tuut kutsemil siis unu koppa ja õunu mamma. Ega meeldida suurt vahet, detas Esaburtsugulai siia ime sugulasi vahel. Esese Mõks vanaese Jesa enam vanaema, aga ima pult, vanaisa Tuudilti unugapava ununes ja mamma onu mamma jäljel siis ime ime ja lendiumi kunagi süte unus. Jaa, jaa, sõtse viisitle ka jälle ja tädis ma sündinud tuha 1000 õitses õitse viitsemal teistkümnel ütel teistkümnel aastal. Seal sama nuga on siis kus ma. Ja mõne mõne Inemise kõnelased Time mäletas mu noorpõlve palju enam. Kui, kui nüüd iileid, siis juba üleeile sitsi päigi. Mulle meelen, Pedamine, mul ei ole ma nii ei, nii ei mäletanud asju kitsikut asendav meelenud. Nooh, mis mul vast kõge hane veid asju nagu meelde algatus Hontuud. Kopli Kopli elu seal seal sama oja veeren. Ma ütlen nii, ELi piid, veerand mu kodujal bee Kree veerenud, aga seal kva ojaga ja Ojalezzyszbeek ja seal Ojavee vennal koppel ja mul on meeles, et eks Elsa Elsa teeninud koplide moeshow diil Käll Esa võtmine kukeselge ja mõõdnudki käekesega siis ümbregaalaesajal ja Esa hoid jälle käikeisiga Takast. Siis Tuutma mullandil meelen, et esed, tekk Kaiu Pill Kaiu pildidrite tudel kullelda ja Esa näega väega muusikaarmastaja ühe lauluarmastaja inemine Tuite puhku laul, ütepuhku laul, kummisõit, kus sõit kohegi vankriga kesis Heinisi, eks laulu. Ta laul kooringasid Sloval tol tol haigu. Nojah, mida veel, mul on meeles, et mis seal Coqipel käbe siis Mikuksi Vicurs, eks lilli siis vana einemises ütlegi Lillisi silt üldi ninni oli pinnin, oli kullerkupu ja have haavad kinni, oli siis haavat lilli. Ja kui hästi vanasõna. Nii palju mul nüüd peris terist noorest lapsepõlvest meelen ennast kaski suurendaskede karja koolin. Siis siis ma tahtsin kooli õpetaja saia, Netsi kõrvu seminari, siis saigi perast Mõnistade kooli õpetaja Esko. Nii panime siis omast elust. Aga mul on meeles. Kas tead, mis on? Haapsaaren kärge, Tähkneid, goviiamann, seal lõpmata palju pähklipuid ja, ja siis. Valgusti lehest tul suu, Mõniste suur laul ja ma mõtlised kosta, mis nii teda üldes, aga pärast Tõnuristi ütel, et et talv, Väiga, pulmalaulik ollu ja, ja tinakuul oli käinu palju laulu üleskirjutaja, seal oli juba tütrel seal neljandal oli Aavik ja siis seal käin Miina Hermann Härma ja ja Oja ja kes seal oli käinu sis olli no muude üles kirjutanud folkloristid seal käega kallige tammpere ja, ja Veskimäe ja ja Kõiva ja, ja teisi ka. Ja, ja ma leidsin siis suur, et mis, mis ta siis, mis ta on siis laulunud vanad või, või lugejana siis lätsi tartu Kirjandusmuuseumi seal veel timast lõpmata palju üles kirjutatud Niiet, nunnistallitsem, sääne, suu, laulu, maa üteldes. Tampere on ka kirjutanud, et Mõniste maalil suure lauljate ala nii palju niimoodi ja nüüd Mõniste keelest kuuma sai 75 aasta vanuses siis mulle emakeele seltsist üteldi, et kirjutagu ma midagi Mõniste keest üles selle, et maalid n helitööd neli tööd juba emakeele seltsile, Muugale kogumise võistlusele. Jaa jaa, muide koolti rahu ja kui 70 500 sünnide küll siis ütled, kirjutagu muide tikku kodumurdele. Siis ma kirjutiga säänse päälkirjaga, et kas manistikki on Villus või ainsak keel. Tõlget panda, siis mõtlen, ohutu on nii veider ta ja inetu, kaan veidike saansak. Aga teras Kaie pärast mõtled, et pentsik, kõige parem sõna ja imelike pentsik Jaansak. No ma nii veidikese sarnase seal palju ütle sugu, motside. Et kas, kas nagu kunagi ütles kyljest Põlvai kuist taandentsikhia ainsa siis muidugi kirjuti seal ka, et mis mis tal nagu omapärase joone madal mõliste keelel seal vitsasi, mis seal Võru, Võru murde ning see on nii küllalt iseloomulik kommet. H täht homsel sõnul. Puua köike igal pool, ma ei tea ja maimetele liiliat, mis pärast juu jalgu tähtumi ära jätta. Et kas IIZI riisi öelda, valmistu, häda on aga soome keele nom ja meil on ja ainult. W v-täht algusel Mõnistan v ase väha nagu voolama kuulama. Nii et vee asemel seal puha haa hallus, vallus, valus aluste valu valusasti. Nii, aga siis mõne mõne sõna oma säält see, kus see kirjakeelena ei olegi, haad. Sämäe ümiseja näe, ümisema. Kas on kuulda Moittle puu? Ja aga siis nüüd üllaseva Kolga Nii vitsioon, mis too Haade, too nii kindlalt seal Mõniste murde Loe nüüd loegi siis leiva küpsetamisest, leibekvitseti kate, muudu, vits panti, kumma liiga enne kiima Neekid kunagisi Kibena köisi ajama, Tuut küsiti harilikust jahust jääpüügist kah läbi säigi siis geeni üle valge leib, mõlemba saie makus, keeleliiga panti, kohetus ütel päeval nagu tähenda, õdagu pann, siis lets OÜ vene täi ja teine öö ja kolmandal päeval pühitseti koetus klopiti kaks. Kaks tähendab kaika. Koedus klopiti kaks pöörisega Tõse Hommugu ja pese õdagu klopiti tuuba pääl hapat Tõdi, kolmanda päeva homo, kasteti leib ära panti jahu vanu, nii et paras tahas. Tee nüüd leiba sai nii kasta tšikk, Juusk aastati niga. Kui taas kässimanud ärelets, siis labitsendid tasadses puistati jahu pääle teie risti pääle ja katati kinni. Aasia ala panti, puhas käterätt, siis KS väele ja lasti Lõsta pikkagu lahksukese pääle tulli siis pantjahu palama. Küteti pagas, kumb au, viisekisti välja tuhkhauda, pühiti haubaan auluuaga puhtas systeti pahhaa käitsi. Käi hämmeti, kausin ära, puistati jahu, lapi peale võeti paras tükk taast ja deti piklikku pätsi. No oli õige suure kaali uni säise kattesanaala, Singapur detpätse meda, kapteekese ahjupann, Üts, tekk, Pätsi vene-Ei, Tahju, leiba küpsetati oma noorum nagu nädalis ja puumusta leivapeet jahun poolteist tunni peenleib kritseeennelvi nooli, vähendad pätsi saia tunniga. Kui näti ruttu nakas, mis minema, võeti Ahusu vallale kaardiist ära siis Ahu jaht enam ära ima võti kütte, tätsi ja kergeid. Et kas on kerge Vairasse kuvasse on siis isole lill Küts paint ahju tagasi, kui kerge on siis õieti välja kanti laua peale ritta Ta Ena pääle siis päädmine, koorid, tõmmas, pehmendas koorde lätsi, leib siis, kui oli vähe hapanu, siis alumise koori komant, vala au ära ja päält tõmbas koorigu sälge. Mõni ütel jälle juurde, lähen Tuut maitset tikas leib. Tainas siis ongi paras. Parasjagu hapu kassaagasta, neldeti alasi väikene kuklikenega Lats jaos Tuudilti paiste kukk, anna mulle ka paiste kuke maitsa. Niisiis idajutt menistandeti täiega palju pitšetti, seiraid, tekki, sõira, mu vana essaa ulu, papa, tültige seirabiitre, selle seal saadeti ühtepuhku sõiru ja nuid sõirusse siidiga, müü hoppa, Hopad happe nelist hopp. Patrull kõige vähem seal, kus inimsee kostub ka ilm nii ja siis pekiväega palju ju ühtepuhku pulma viidi sõira sõira ja ega siis ole torte siis siidiga sõira ja, ja sääst kraami ja nüüd mulle vits räige keeleiustel matsi Anne, see on nüüd kuis tuu seiretekk. Ma küsin, et ega sealt ka sai, Raden ta siis sellest nii et masti sõira õnnistuse kõnemade sõira, armetu õe kõkke enne võti normikust paaga lahe sinna tuuga kanamuna sisse, kasvõi 10 tükki, mina munne enam sai parem tonni kuuma tegu tähendab oma, et kui see seda oma tegemine lossis panni rõõsa piima pata ai kiime siis panni tuu Vaava mina munnega kokkukastet sinna Cheen piima sisse keetigaks, õige häästlikese keeti viis 10 minutit. Siis vali näärsubjale linane Närssol küka, parem segasid soolaga sisse bänni sõira näosu sisel lauakese pääle lits, lauakene alatene pääle kivigafaotuses 10 minutit toll vaotuse all siis võti ega ei aita aidas töia lõiksi laua pääle ilusat kiila. Ega ütlestik sõira omma muudu mõistega seirete tangu mull sõsarbass sõsar ope muidugi ime ägest ja jäime siis õunu mamma käest. Puist sea tapmine onni. Ma loen sea tapmist, see, ma ütlen, ma, ma tahtsin kõigepealt nii söögiasjandust süles märki, vana, vana vana, vannu naisima, janu, tekki teed, siis on muidugi palju siis söögitegemist ja, ja, ja rõivakodamist. Ka mõisatäpp Jõks, Kats Chica kõrraga tinaesist kutsekülast seatapja, Massus antitoole rindvitsa liha, toom seal Chiskamise mulgu ümbre siga tapeti nii Etti, Linust, Fay kanepist, keti õiged pikekene sõõrik kaks toole panti pulgakene vanu Tuutsi sültigi seatapmise tuu vahuga pööritid seanina kinni ja siis nõustati tsiga hulgas. Kõik hoiti Chica kõvasti kinni. Pealtsisest uudsiga ala poole lõpus sõid pidi hästi Chiskame, et lääts akvas, jää mede, mõnikord läits hõlssiga, siis veidi viilu uuesti viskama. Lummit Fay raudane paakene Pandivereanumas. Vanast kõrvetedintsika rea napp. Rukk jõle toodi kats, kupu, napp petsiaamanu võeti peod ühekaupa, pannuid napp ja pantid sea pääle palama niimuudu kõrvetati kõik harjase ära. Kui kõrve Tõdu olli, siis Did siga uuesti musi paku peale ja nakati Kööbitsama. Too oli ilm vana töögamma saiaks nagu buum. Ega lumivalges ole. Buum on nüüd kuune, näid emm. Nii asemel siis lahestid siga, lahki, Esa eesti lahksaamise tüüd kah. Jää seatapp, Tulaska kõkke enne lõigati pähe ja jala maha, siis lõigati sea kõtt lahki, siga on sällila musi, pakkum pääl jalad pysti. Siis võeti sisemisse Tälle täi ja söja mas Käll Honkops. Luupanti eraanumade siis lõigati kõtniga Annani lahki ja sooligu võidi taga poole Hanna vanu välja. Ma küsin siis vahepeal kassas hoolikuid, ka puhasti. Hannese sellet või õnnikene ma ei ole no soolikaid puhastanu. Enne lasti siit välja siis nakati soolikaid, Mõskma, jumalekene, seal sealt andmeid ei ta kõneldaki. Käeniti sooligu paIju vardaga ümbre ja mõisti lämma liige häste puhtas sooligu panti pangi jämesoolaga peoga pääle ja luua tantsukesega pesti piketi siis hästi, hästi kõvasti läbi. Siis hooli sooli, kui läbi peotäis pangi Tõse viisisse mõne viie-kuueveega mõisi lopse. Eks nuid, soolikuid, pangin niga, kui häste Serelast läätsi, siis oli puhta, anti puhtaviisis Anu mahe ja viidi ai. Valamisest kõnel Janne, nii matsi Ann 10 juba esi ja väga raske oli muidugi 10-l elu aga juttuda väega jõuste ja ja väega hääd murd, hooget, kõnely, boosti valamisest siis niiviisi vanast mõiski enne armetu yhe soolik köid, soolik, köiditendide soolik puid, noilda, soolikuid aga aga tulitel soolikaid soolaga kõge Mõsti sissi 100 kõrda maaaias kõrb maha. Egas siis sealihas süldis mõisteta keeta tähedjeti boostes tähelehe keeti Paan Business, siis võeti välja sinnasamma, leeme sisse kalluteedi suurest kausis suuruma geene. Pedi üttemuudu tasalikult segana tuubeedi Hillekeste geene, foogti putun nii pehme siis keeta, kui seegi putus, jääteti veidi Kalembas, puts paletti anumaid sisse, seati ka lohet saga, nagu ära jahtu, siis kallutati peenius raudliha sinna sisse maitseaineid, kaapant. Kalluteni veriga pääle ja seadi kõik segi, siis olge valmis ja nakati vorste valava Ede otsast valeti õnnistus, kuis valati kääneti Ko osakese säärtane kolme hulka hoovunud soolik tõmmata. Hääleti pääle, et sai putru sisse, topi tool vanast-vanast perast tulli, eks leigub. Käega muudkui vali sisse puva käega tooksi soolikust Allasooli kooli länna viisisen. Soolik pidi olema pehmekene ja Lämmi. Kui soolik täis sai, käidi lõngaga otsa kinni ja panni teiste Anu Mae põse katakast niisama. Vanast keller egal kuulisoole. Portiviidjaksaid. Vanast jõuluhaigudit, enda vorste, ainult enda tants ainult, ega siis nii sole nagu no et suvelditas kah. Olgu, Jaaniva jätkab päev alasid, detas vorste jõulu aegu kütet ja ahju, peris vorst perest. Ega väega kummas siis või kütama krisse. Mu imekene ütel, et vorsti pealt kärbsed ahju pandma, siis saabub hääl, kui oige teha juba need, siis sa nahk, Linze Esa tekk, poksivarda sises üht silda ja töisilda distitamisi Fardalevi kera puidul lätsvat ja aupühid jahu luuaga hääste puhtas siis panti leivalaps jubele haina sinna peale vorstikera ja visati ahju pisema kartul, lõks, Auliit kahvatunud plik. Egas siis uss siis ole Tunn vaesteks Küts jahune vahete pääl imaks muumid ja kaija, kunas Forsidki säänest sai välja võtta, ai leeve laki jälle ala ja tõmbas välja. Ma ei tea. Mu isa teks jõulus alasi olult tari tõrikene oli null kaan siis jõuluodaga süüdi vopsti ja servetedi ummadetud ollut pääle. Meie tänane tekst on vanalt heliplaadilt kuulajad kindlasti mäletavad 1975. aasta murdeplaati, kus on palu kõigilt põhimurdealadelt ning üsna hiljuti ilmunud kahte rannamurdeplaati. Aga üle 50 aasta tagasi 1938 salvestatud plaadid ei ole kindlasti enam nii kättesaadavad. Kokku oli neid 50 ja emakeele seltsi valduses olnud eksemplarid on enamikus restaureeritud, kuivõrd kvaliteet lubas. Siit leiame samuti tekste kõigilt peamistelt murdealadelt. Rannamurret esindab Vaivara ning ka Põhja-Eesti näited jäävad ranniku lähedusse. Keila, Kadrina, Haljala maa murre, Saaria Lääne murret kokku esindad kihnu mulgi murret, Karksi kahe keelejuhiga, Tartu murret, Tartu-, Maarja ning Võru murret Põlva ja Lätis paikneva lutsi keelesaare näide. Tänab kuulatavad tekstid on valitud Haljala murraku mammurdelisest osast, seega on tegu tavalise kirjakeelelähedase põhjaeestimurdega rannikul. Teatavasti räägitakse soomepärast rannakeelt jutustab tollal 81 aastane Jaagup pilli või pere külast Aspre vallast. Siin pakub huvi muuseas vanade ajaloo sündmuste meenutamine, mille kaasaegseid nüüdseks enam räägi. Elavate hulgas olla isa õpuks mainige, et salvestustöö korraldamisel oli tähtis osa noorel Paul Aristel. Siingi esitab küsimusi ning tema kommentaariga tekst lõpebki. Mina olen sündinud 1000 857. aastal. Ja 23. juunil aaspere vallas Haljala kihelkonnast Virumaal ja siis oli vanad juu orjus, Tjumed ja vaimud käsivad väljas. Seda ma mäletan, siis ma olin joomiele mõistuses, kui meil käis Tjumes väljas, tuli õhtul koju ja kiigutas laupäeva õhta, kiigutas minu oma põlved ja seal ja laulis, mis mulle. Ja siis sedagi läks mul edasi, isa pidas põhipere külas pruuli talu. Seal siis niikaua kui. 68 samal aastal siis tuli üks suur põud eestimaal ja siis ei saanud keegi vilja. Põud võttis kõik ära, metsad põlesivad puitu, oli kõik ilm tailised päev läbi ei paista. Ja siis minu isa sai koha pealt lahti ja. Aga siis võib küla teised Peremed, pool küla ja läks Kaukaasia kõik, aga minu isal olid väikesed lapsed ja tema kaasa ei läinud. Siis jäi tema mõisa mõisa, istuge ja pianist seal edasi. Kunni. Mina sain nimeks ju 21 aastane, siis mina läksin Rakveresse, seal oli ükseelis, pidas malmivalamise vabrik, Läksid jälle juure taanid, Jäpata õppida. Aga nüüd seal oli üks väikene aurukatel seal sepapajas ja mina ei olnud sepatööga rahul ja käisin seda katlad, kuuendamate katlakütja oli liina täis seal. Ja nüüd tsiviili nägi, et ma seal seda Kunendasin ja tema lasi selle meie lahtipanu pani minu katlad kütma. Jälle seda tööd oli mul vähe lukus säpada, väärikas tuba oli seal kõrval. Mina käisin seal jälle viilimast. Tema nägi, et ma seal käisin, siis ta pani minu sinna. Siis olen mina oma elus näinud juba kan vanast ajast jälle peale. Kolme kolme aastane olin, kui meil oli siin üks suur Krimmi sõda Vene riigis. Sees oli, see võib küla kroonuväge kõik täis kassakaid ja ja siis üle peas Jäpa, Soome lahe äärne puhas Narvast, kuni Tallinna. Siis seal, kui oli või pere külas, siis viis soldatid iga peres, mis olid toidu peal ja pärast siis viimaste ehitatisena või perekülasse kaks suurt kiiregi. Venelased ehitasid ja siis hakati sealsetes köökides suppi keetma, siis soldatid käsivad ise omale suppi tooma ja kolivad pere leivas ja siis seal korteris. Ja siis pandi minusena. Nüüd ruum oli nii vähene, tehke ümber, sõin heina, kõik asemeid täis ja pandi minu soldati juurde magama, mina küll nutiniga õhta kaardina soldat tapab, ära. Aga vaadata, kas me armastama ja pärast viimast otsa tulid õhta koju, võttis mu sülle ja laulis seal ja ja läppi kokku. Aga siis Tseesivad siis seal kaks aastat. Asi vaikseks. Ja siis läks edasi, niikaua kui tuli Türgi sõda siis ei olnud siin Eestimaal Türgi sõjast midagi, siis elasime siin ilusasti edasi, aga nii palju oli, et kõik asi läks kallimaks peale Türgi sõda. Jalu, kallik kallidus. Ma räägin või pere liiguste aastane koolis. Või perekool asutati, kui mina olin poisikene. Mäletan, kui see koolimaja ehitati seal, jooksin juba seal palkide peal siis tuli Sänna üks kooliõpetaja, Juhan, väärik kooliõpetaja oli seal kooliõpetajast, kui vene keel tuli siis tema lahti sealt ja jäi vanaks joa. Ja keest tuli Sänna üks vene keele kooli õpetaja Reinup, siis sellega olin tuttav, asutasime lauluseltsi ja poltimegi ehitakesena uus koolimaja lauluseltsiga, siis juhatasin seal, korjasin nende käest lauljatega ja asutasime siis känna suure õunapuuaja ja nüüd on praegu seal suured õunapuud, mis on minu mälestus ja siis oli mul teine kool, mis asutati liigustalle. Seal oli siis see oligi juba noh, vene keele kool, vene keele algkool. Siis võttis sealt liigutel seitse meest, võtivad nõu, hakkasid seda kooli asutama, üks oli sealgi. Jaagu On teine oli juuakse Neymann. Ja kolmas oli Kaarel Stein väärik. Neljas oli jaagu kruusenberg. Kaarel Lindam kuues oli Jüri kruupock, aga seda Seitsmenda nime mul ei ole enam meeles, on juba palju aega mööda läinud. Siis asutati see kool, siis osteti sealt liigutelt üks talukoht selle kooli jaoks siis jagasivad selle talukoha tükkideks. Saivad Sänna juhi ja kooliõpetajad, mina olin siis seal esiotsa ka, kui ma olin noormeestegelane laulu seltsis näitemängus hakkasidki näitemängusid pidama ja sissekipper tuli üks õpetaja Narvast omale kohe kometid käigi ja Sänna näitemängude peale siis talukoht jäi selle kooli jaoks siis sellest saivad nad nüüd siiani tugevalt vedasin, aitab mängude garaad kaevad koolimaja omale ja siis. Aga nüüd seal oli Haljalas üks vilingel õpetaja, Haljala õpetaja hakkas neid kiusama, neid meil. Ja. Tai 300 rubla nende käest usutunnistuse tasu saada. Aga tema ise siis seal palju ei käinud. Tõsi, üks Juhan oli köstri saatidele köstri iga nädalas käis kaks tundi või mis ta seal andistada, usu, tunnitud aaspere paruna aitas neid nagu lai Dellingshausen. Aitas, jäid ja hakartal vahel segama ja kaotad selle usutunnistuse ära sealt ja siis andis neile võttis vene valitsuse käest selle luba kooli lubanaatsele koolile oma nime ei saanud. Siis tema sai nii pikale ajastada, et sai Aleksandri abi olnud. Siis oli see liiguste kooliaeg ja aga siis hakkas sele nagu lai Källingaosoni poeg valitsema. Asutas siis omale Sänna moonameeste tubade juure väike koolimaja, kus hakkasid. Aasta Ottawas seal koolimajas käima ja võttis üks naisõpetaja rüks Miina Arakas, see oli Imastu valla inimene. Vuti vuti selle omale siis kooliõpetaja, siis õpetas seal lapsi. Siis olid minu all noore mehe all Haagen Richteri kohtud. Siis Raivad peksta rahvast palju, seal käsk kohtu läks, kiir peale ei võt mütsi, saksa. Kui saks tuli peast ära, siis mõnikord said siis selle, et 30 tõuapi, mõnikord said kuuskümmentouopi üks Stackelberg koli keele võrra mõisa Ta Aagen Richteri, ma mäletan, hädasi. Võib ära, poisid käivad Viitnal laadatülisse, seal oli siis kuus, seitse tükki, neid, seal siis kaks olid sees, seal soldatid hulgas, mis olid vanast soldati, Tiielinud. Nii saevad siis seitse päevaga, teised saevad kuuskümmen toopi. Aga üks oli mu tuttav poiss, üks Gustav siiber. See tuli ära Rakverest, siis näitad minule oma Haabur seal, aga see oli kole küll. Tal olid kõik sinine ja, ja kõik lihatükid lahti. Päriks ja siis peksis kõvaste inimesi, kes kohtu läks, aga pärast ta sai sisel siin punaste valitsusajal ka omale surma Rakvere vaksali juures poodidega ülete. Käesoleva all jala kihelkonna tekstid on pärit aaspere vallast või pere külast. Rääkinud on jaagu pilli 81 aastane põline kohalik elanik tehtud Need tarinas riigi ringhäälingus kahe 20. septembril 1938 härrade Paul Ariste, Viktor Toomi ja Otto Alexander Hermanni juhatusel. Keelejuht jutustab väga hästi, ilma teda selleks sunnitaks või kuidagi ette kirjutataks. Midagi ainukeseks puuduseks teeks olla on see asjaolu, et kõnesoleva, kõnesoleva isikukõnes olla õige ohtrasti kirjakeele mõju halvasti. Kohalik murre üldse ei olla puhas. Vaevalt on sealt leida kedagi isikud, kes võiks paremini rääkida lokaalselt.