Meil on täna külas Helene Tedre Eesti kultuuriesindaja Moskvas. Tere. Tere. Te olete andnud täpselt viis aastat tagasi, 29. detsembril 2008 päevakajale intervjuu sel puhul, et teid valiti või teil määrati Eesti kultuuriatašee, eks, Moskvasse on teil see aeg meeles, milliste mõtete ja lootustega Te selle intervjuu andsite? Viis aastat tagasi? Kindlasti elevuse kindlasti närveerimise, eks natukene nii öelda kohtumine tundmatuga ju ju oli, aga põnevus oli väga suur ja õega põnevus ei ole kusagile kadunud. Ütleme nii, selle töö puhul. Te läksite algselt kolmeks aastaks ja on selline süsteem, et kõik kõik diplomaatilised ametikohad on kolmeks aastaks. Ja siis isiku sobivus oli või vajadusel võib seda aega ka teise ametiaja võrra pikendada. Ja meile läks kultuuriministeeriumiga läks vastastikku hästi, et mina tahtsin väga jääda ja ka nemad olid nõus, nii et läks hästi. Hakkab lõppema, siis teine ametiaeg suvel. Mõni diplomaatilise korpuse tööd taia käsitleb tööaastaid Moskvas kui kohustusliku, aga mitte kõige meeldivamat aega. Mis teid ometigi Moskvas sedavõrd köidab, et te jäite teiseks perioodiks veel? Esiteks on tegemist väga põneva tööga ja teiseks, seal on Moskva vaieldamatult üks minu lemmiklinnu, seda juba lapsepõlvest, sest minu hoidjatädi oli Moskvas sõbranna ja mul talvised koolivaheajad õnnestunud Moskvas veeta. Ja ma arvan, et ennekõike ostis linn mind ära apelsini tee tsirkusega ja vahvlitordiga, vähemalt siis, kui ma olin 809 aastane, kes te olete, pinnad ära selle kombe hommikuse tipptunni ajal, kui metroovagun avab uksed peatuses, siis te viskate niimoodi külg ees sellesse massi sisse, sest muidu ei ole võimalik ennast metroovagunisse sisse pressida. Ma pean ütlema, et ma olen õnneseen, minu kodutee ja siis tee tööle on jalgsikäigu ulatuses. Ma arvan, et miljonid moskvalased võivad mind kadestada, aga kui on tipptundidel metroosse, muidugi ma olen sattunud ja see on päris kohutav, tähendab ma olen sageli mõelnud inimestele, kellel võivad olla näiteks klaustrofoobiahäired või või kui midagi juhtub, midagi kukub maha, siis ma ei kujuta ette, kuidas seal toime tullakse. See on päris päris karm võitlus. Aga räägime sellest võitlusest, mis toimub kultuuririndel, kuidas õnnestub eesti kultuuri, meie näitlejaid, muusikuid, koori ja kergema žanri lauljaid Moskvasse esinema saada ja neile sinna ka esinemisvõimalusi korraldada? Ega see alati väga lihtne ei ole, aga Õnneks on Eesti kultuuril ka Venemaal väga kõrge, väga professionaalne maine. Meie kultuuritegelasi usaldatakse, neid tuntakse, eks muidugi ütleme keskmist ja vanemat generatsiooni rohkem. Aga on peale tulnud ka täiesti uusi noori nimesid, eriti klubimuusikažanrit, mida, mida arvatavasti võib-olla kõige laiem publik ei tunnegi, nii et noh, see on nagu igal pool, et kultuur on tänapäeval juba niivõrd lai mõiste, et igale niššil oma austajaskond, jazz siiani ei ole. Ma küll ei julge öelda, et mingeid probleeme oleks, noh nagu ikka, on alati teemaks raha, et võib-olla väga suurte kollektiivide liigutamisel nõuab see lihtsalt rohkem ressurssi ja seda ei ole alati leida, aga eks siis on tegemist pikemate planeerimistsiklitega ja kuidagi ikka õnnestub. Aga räägime siis konkreetsemalt, mida te peate kõige suuremateks võitudeks nende viie aasta jooksul, mis käivad läbi saatkonna, sest et ega kontserdireisid jääga kõikidel festivalidel esinemine ei käi ju ka läbi saatkonna? Loomulikult see oleks, see oleks mõeldamatu, seda ei jõuaks iialgi üks inimene inimene korraldada. Aga enamik projekte kindlasti ongi koostööprojektid, kas siis Moskva partnerfirmadega, eesti kollektiivide või kultuuriasutustega, mul on väga hea meel, et ramm jõudis Venemaale, loomulikult ei ole see ainult minu minu töö, vaid veidike ennekõike Eesti kontserdimehed sai nüüd siis poolteist aastat tagasi juba suur tuur tehtud, Peterburis meeldis Jaroslavlis ehk siis nende sünnilinnas, kui nii võib öelda ja Moskvas ja ka järgmisel aastal trammi jälle tulemas. Hinnang, päris suured plaanid, aga ma ei julge ära sõnuda, loodame, loodame parimat, kas jõuavad siis ikka kaugemale kui Peterburg, Moskva ja loodame küll. Loodame küll, et ja ütleme siis vihjeks niipalju, et ehke nendesse piirkondadesse, kus veel eestlasi elab ja kuidas nemad võiksid neid kuulama tulla. Siis ma arvan, et, et võib-olla üks märg ka meie jazzmuusika viis aastat tagasi eksiks muidugi oli, ütleme, rääkimata Lembit Saarsalust ja, ja meie meie Grande Ulmanidest, aga see on nüüd küll kõvasti arenenud ja ma loodan, et siin on natukene minu minu näpud ka mängus, et Moskva klubidesse oleme esinemisi saanud ja inimesed on nendele palju austajaid leidnud, ütleme džässisõbrad näiteks Jaak Sooäärenimi on neil absoluutselt tuntud väga armastatud austatud viimase paari aasta jooksul Oleg Pissarenko, kelle muusikastiile on ju, ütleme väga omada ära need, et Venemaal, kus võib-olla laiema publiku arusaam Tšassist on suhteliselt traditsiooniline siis Pissarenko muusika paneb nad esialgu hämmelduma aga umbes 10 minutiga. D möödudes absoluutselt vaimustuma ja joovastav ja ja võib-olla päris päris nüüd, selle aasta lõpus, detsembri alguses oli mul suur rõõm esitleda marjatši klubis Holger ja Mairo marjamaad ning Heiko Remmelit jaamu. Kas ütlema, et minu meelest oli see ka meie väike trump? Kas räägime pisut ka kujutavast kunstist, näitlejad vajunud balletikunstist? Balletikunstiga ma nüüd ütlen ausalt, et, et minu roll on olnud ainult nii-öelda esinduspoolsest kuldsel maskil, esines mõned aastad tagasi meie Estonia rahvusballett ja nende etendused läksid väga hästi, a- tõsi siiski, Vanemuise teater oli eelmise aasta oktoobrikuus kasvanovaga Moskvas, mida ma aitasin natuke korraldada ja samamoodi, et ütleme, meie kaasaegne balletikeel leidis seal suure tunnustuse näitlejatest ennekõike ennekõike muidugi Moskva suur või õigemini ülevenemaaline Kuldse maski festivali, mis on ju ka Eestis teada-tuntud. Nemad teevad oma valiku loomulikult ise ja õige ongi professionaalid. Omavahel on kõige-kõige kindlam ja siis ka nemad vastutavad lõppude lõpuks. Aga nüüd loodame seada sisse uuesti teid Tšehhovi festivaliga, mis samuti toimub. Moskvas on rahvusvaheline teatrifestival ja nemad tegid ettepaneku leida Eestist esinejaid. Festivali alamprogrammi kuni 35 aastased lavastajad, kujundus, kunstnikud, teatrikriitikud, humal üks valdkond oli veel juurde tuleb kohe meelde, aga ma arvan, et see kriitika osa eriti eriti põnev, sest ma ei usu, et meie kriitikud nüüd väga sageli Venemaal teatrit vaatamas käivad. Aga oleme teinud veel Moskva näitlejate majas näitlejate õhtuid, viimati näiteks oli Alexanderi Vaskeevitšama. Ütleme, tema on Venemaal ennekõike tänu filmile ju tuntud ja armastatud nimi. Aga mul on väga hästi meeles, ma arvan, et üks kolm aastat tagasi, kui kutsusin esinema sinna Marko Matvere ütleme, et vene publikule Vähestele neist seostus ta filmiga Georg ja Georg Otsa nimi on loomulikult tuntud kõikidele, kes kultuuri armastavad, aga et siis tegelikult nende jaoks tundmatu esinejaga pärast. Marko etteasted sellises vestlus laulaike proosapala oli kohe pärast samal õhtul pisikene saba näitlejannadest, kes soovisid, kas temaga koos Moskvas midagi mängida või paluda teda lavastajaks. Pakkumine selline lausa tuli Moskva väikesest teatrist, mis on üks, üks vanemaid ja tuntumaid draamateatreid. Kahjuks läks, läks Marco parasjagu just siis ümber maailmareisile, aga üldiselt veidi aega tagasi oli mul uuesti näitlejate majast kõned. Kas ta nüüd ometi on tagasi ja kas me võiksime palun seda üritust korrata, nii et mine tea, äkki äkki midagi midagi tuleb ka sealt välja loomulikult, kui ta ise sellest huvitatud. Siis ma olen aru saanud, et Eesti saatkond Moskvas on ise niisugune nagu väikene kultuuri esitlemise paik, et seal on hästi mitmeid kunsti näitusi olnud. Tänavu aasta alguses oli Eduard Wiiralti graafika ka üleval seoses Eesti vabariigi 95. aastapäevaga ja nüüd siin sügise poole üks Jõgevalt pärit kunstnik Robert Suvi oma töödega esines valdkonnas ja siis on saatkonnas esitletud Eesti novellikogu käesoleval aastal täpselt nii saatkondame, kui tohib, nii-öelda ekspluateerime, küll ma teen seal regulaarselt kunsti näite, siis ütleme, et nendega nende sagedus sõltub väga palju ka meie ürituste arvustuses saatkondade teatavasti suletud territoorium ja Kunst ajab vaatajaid, ütleme siis nii. Seda nimetatakse nüüd rahva diplomaatiaks ja avatud diplomaateks, kui saatkonna tahavad mõnel õhtul kuus või aastas oma uksed ja kõik võivad tulla kunsti nautida ja selliseid asju on ka tehtud, aga ütleme, et Meti regulaarselt igapäevaselt nii rahvalikuks vist välisministeerium ei luba meil minna, ükskõik kuidas, me ei tahaks ka kunsti populariseerida. Aga üritusi korraldame tõesti, sest esiteks on meil imekena ajalooline hoone kena saaliga, kuhu mahub maksimaalselt mugavalt istuma, ütleme sadakond inimest. Teeme kammermuusika kontsert, kirjanduse tutvustusi, loenguid, et vastavalt mida ja kuidas võimalus on, sest seal esiteks on saatkond, koht, kuhu tahetakse tulla, mis on ikkagi põnev ja huvitav ja prestiižne. Ja teiseks on meil võimalik sinna koguda just nimelt õiged inimesed paluda kohale just täpselt vastavalt selle kultuurivaldkonna esindajaid ja ma arvan, et see on väga kasulike tulus, tulus ka meile, sest Moskvas hakata selliste ürituste jaoks ruume üürima. Ma kardan, et see käib meile veidikene lihtsalt lihtsalt üle jõu. Aga nii, et mina olen saatkonnale äärmiselt tänulik, et selliseid üritusi korraldada lubatakse ja ma loodan, et see jätkub sama õnnelikult edaspidi. Muide tõepoolest paar kuud tagasi Eesti novellikogu sensis novellid aastatest 2000 kuni 2012 ehk siis väga värske kirjandus siiski ja alates meie klassikutest kuni lõpetades noorte kirjanikega, nii et ma arvan, et, et seal olid nii mõnedki nimed, kellest vene kirjanduse huvilised kuulnud kuulude viibi, nende loominguga vähemalt tuttavad ei, ei olnudki. Ja siis võib öelda, et äsja oli ju Tõnis Mägil suur kontsert Moskvas, olite kohal ja olin kohal ja vabandan ka publiku ees, kui minu hääl veidi nohune tundub, sest olin piiski staadionil oli tuuletõmme, aga tegelikult oli tegemist programmiga retro FM ehk siis 80.-te aastate supertähed ja siis ka tolle perioodi muusika mammutkontsert. Päris lõpuni ära ei olnudki, aga ma arvan, et see kestis üle viie tunni kindlasti ja Tõnis Mägi oli siis teiste esinejate seast ainuke, keda ka kontserdijuhid rõhutasid, mitu korda ja varsti ja varsti me ootame ta ära. Et, et seda oli muidugi tohutult meeldiv kruvida. Tõnis oli väga sarmikas, väga võluv, väga ehe, nagu, nagu ta ju alati on, esitas tõepoolest oma siis 80.-te aastate Venemaa hitt, et ütleme, kuulajana mul oli ainult ühe asja pärast veidi veidi kurb kõik teised eranditult kõik teised artistid esinesid fonogrammi saatel. Meie Tõnis Mägi oli ainukene, kes laulis otse oma oma niisuguse väikese bändiga. Et see külavahe oli ikkagi väga tajutav ja mul oli natukene niisugune tunne, et ta ei oleks pidanud isegi võib-olla nii palju vaeva nägema, kui, kui kõik teised lasevad seda perfektset heli ja siis siis tuleb see midagi nii päriselt. Ütleme, et selline natuke liiga intelligentne lähenemine selle ürituse jaoks. Jah, aga oi vastu ja braavohüüded, kisa ja kära ja lärmi kõige-kõige paremas mõttes, nii et vahva oli väga vahva. Kuidas Anne veskil läheb Venemaal hästi-hästi taandaga tunnustatud, armastatud teatud-tuntud, et ainult Talle jõudu ja jaksu edasi tegutseda. Ja muidugi, ütleme tollest, tollest perioodist ikka, ma arvan, kord poolaastas vähemalt see andma kas kõne või, või kirjateemadel, et kuidas saaks kokku uuesti, Jaak Joalaga tunnevad huvi telekanalid, raadiokanalid, dokumentaalfilmide tegijad, aga noh, ma arvan, see on inimese oma valik ja seda tuleb austada. Kui palju mahub Eesti kultuuriesindaja tööpäeva Moskvas suhtlemine Moskvas elavate eestlastega eesti kultuuriseltsiga Moskvas suhteliselt vähe, et, et jah, meil on üritusi, mida me teeme, kus eesti seltsiga üks näiteks on, igal aastal toimub eesti keele päev kuhu siis kutsume Eesti keele Instituudi või Tartu Ülikooli kaudu lektoreid rääkima. No näiteks on meil eesti keeleprogrammide esitlused, nüüd rääkisime just novembrikuus pikalt etümoloogia sõnaraamatust, ütleme sellised keele keeleuudised. Aga muidu jah, suhteliselt vähe, sest et ka Moskvas on tegemist juba eaka seltskonnaga ja nad tulevad alati rõõmsa meelekohale, kui üritusi teeme, aga võib-olla nad ise väga entusiastlikud enam ei, ei ole. Ütleme, et need on inimesed, kes on sattunud sinna viie-kuuekümnendatel, ennekõike akadeemilise taustaga. Moskva ülikool kutsus umbes nii, umbes nii, ma arvan küll. Ja noorem seltskond, et Moskvas on neid inimesi küll ennekõike muidugi tähendab Päevalgi särialal tegutsevad, aga nemad saatkonnaga väga sidet ja kontakti ei otsi, et no ma arvan, üldiselt muidugi Moskvas on niivõrd palju teha, et inimene leiab, kummal käel endale tegevust etega saatkonna abi ei olegi alati vaja. Noh juhul kui just koduigatsus hirmsasti peale ei tule, see on teine asi. 2014, mis on teil plaanis, kuidas Eesti kultuuri Moskvas tutvustada? Ikka jälle kõike, kõike, mis, mis eelnevalt, et on plaanis siin džässikontserte, loodame, et siis aasta teisel poolel õnnestub suur rammida kontserttuur. Kohe jaanuari lõpus peaks olema Mehis Heinsaare uue raamatu vene keelde tõlgitud raamatu. Loomulikult esitlus märtsikuus Eesti kaasaegse kunsti ülevaatenäitus, mida aitab teha Eesti Kunstnike liit. Sellest ma loodan ka, ütleme niimoodi siis väga-väga palju ja soovin, et see publikule väga korda läheks. Mõned filmiüritused ikka ikka nagu see kultuuriesindaja töö on, et aga oi Eestis näidata tegelikult nii palju oleks, vaid oleksid võib-olla rohkem aega ja rohkem võimalusi. Aga loodame, et siis võimalusi siiski tekib, sest et tore on ju, kui tänuliku publikut leidub muidugi muidugi ja kõigi maju tean, kes on tulemas ja ma usaldan neid inimesi, siis mul on iga kord tunne, nagu ma oleks kõikide esinejate ema, sest endal alati närv niivõrd suur jalg väriseb, et kas nüüd ikka kõik läheb ja kuidas nüüd kõik läheb, aga aga alati läheb hästi.