Luulelahing. Tere käes on veebruar ja luulelahing on jõudnud järjekorras viienda saatoni. Eesti raadio teises stuudios saatejuhid Peeter Helme ja Jürgen Rooste. Tere Jürgen teeveebeetele. Koos meiega on siin muidugi stuudiopublik ja neli luuletajat. Christian haljak, Kristel Mägedi, Birk rohelend ja Ivar Sild. Kriitiku tänuväärset või siis just tänamatut ülesannet täidab täna Marikast piinarikkast perest. Ilona, sa tegeled väga palju väärtkirjanduse tõlkimisega. Täna tuleb sul hakata siis raadiokuulajate jaoks tõlkima, seda luuletajad siin ette kannavad. Kas see ülesanne erineb kuidagi sinu igapäevasest tõlketegevusest? No see selgub kohe, kas erineb või mitte, sest et sellises avalikus hindaja rollis ma ei ole olnud kunagi nooruses, ma kirjutasin ka luuletusi kunagi kauges nooruses, nii et selles selle võrra said. Sinijärv kaotas ära. Eesti Kirjanike Liidu esimees Loodame luuletused kuskile kaduma ei lähe või õigemini, kuhu nad ikka kaduda saaksidki. Aga enne kui me luuletusteni jõuame, siis paar sõna saatest ka. Luulelahing on siis saade, kus neli stuudiosse tulnud poeeti omavahel võistlevad. Käib see siis nii, et iga autor loeb oma valikule ette ühe luuletuse. Lisaks kuuleme iga poeedi soovilugu ja siis kommenteeribki kuuldut, kriitik. Loodetavasti aitavad siis tema sõnad paremini. Raadiokuulajad, kelle käes on, võiks öelda tegelik võim, sest just raadiokuulajad määravad selle kes tänase saate võidab. Ja selleks tuleb minna luule lahingu kodulehele, mis asub aadressil luulelahingpunkt vikerraadio poee ja anda hääl oma lemmikluuletuse poolt ja kõikide saadete võitjad lähevad edasi kevadesse poolfinaali ja keegi läheb ka finaali lõpuks. Täpselt ja selleks, et valik mitmekesisem oleks, valivad lisaks publikule ühe poolfinalisti. Kriitikud ja tänase saate lemmikut saab valida kuni 22. veebruarini. Ja enne, kui nüüd jõuamegi tänaste luuletajate tänaste luuletustani kuulutama välja ka eelmise saate võitja Jürgen tähenduseta tattattattattat. Eelmise luule lahingu võitis isand Tarmo tuule eesti absurdi luuleklassika. Luulelahing. Millest on tehtud vanaemad-vanaisad millest on tehtud vanaisad mees, esivanemad, armsad ja visad. Natuke kuradist ja natuke raiskadest. Pärast Saunsetest veidike laiskadest kõva rasketest tamme pakkudest, öösiti loetavaist autoakudest, siili teravaist, habeme paidest, õidet, Sipadest vitsa, haidest, mutrivõtmetest, piibu vingust, eriti järsust suusakingust, jaanija, jõulu õllest, hõngust, kala, lõhnasest, püügivõrgust, millest on tehtud vanaemad, naisesivanemad, kallide, kenad pühap päevastest pannikookidest, mesimagusaid mahlajookidest, lumivalgetest, heegel, pitsidest, vanaaegsetest, moodsatest, Tsitsidest pehme käelistest, soojadest paidest alati ootel, kodusadama Kaidest klõbisevatest kudumis varrastest kaltsuvaiba närvilist narmastest. Just minule mõeldud kallide salatist. Just minule öeldud, ootan sind alatist. Luulelahing vaatame, kes tänastest luuletajatest siis ühel päeval klassiku rasket pärga kandma hakkab. Igatahes sõna saabki meie esimene luuletaja election, isand Ivar Sild. Ivar Sild sündis 1977. aastal. See on paar aastat enne mind kindlasti. Tan kummaline mees. Ma arvan, et meie kuulajat võiks huvitada, et Ivar Sild on tegelikult saanud haridused luua metsakoolis ja siis osaliselt Tallinna Ülikoolis või tollases Pedas tõtt-öelda õppides päris hull luuletajatega, ma ei hakka nimesid nimetama. Piss koos mõnegagi eesti filoloog loogiat. Ja mingis mõttes on Ivar Sild tõeline poeet, ta on teinud väga palju juhutöid. Ma vaatasin, Ivar sai Donald transamees, sa oled olnud poes saalitöötaja, sa oled olnud bensujaama mees, saad õhtulehe reporter või mis on kõikides nendes töökohtades kõige madalam ja viletsam. Ja, ja lisaks sellele kirjandusrühmituse TNT asutajaliige ja esimene aseesimees. Ivar, kuidas see kõik sinusse ära mahub? Mul on tunne, et enamus asju iseloomustab üks minu iseloomujoon ja see on pooleli jätmine, niikaua kui teen ja huvi on siis nii kaua ma teen kuhugi ära, kaob, jääb pooleli, nii juhtus luua metsakooliga, kus jäi tegemata lõpueksam. Nii juhtus Tallina ülikooliga ja nii juhtus ka kaudselt teente, seega et kui, kui segadused suureks läksid, siis jäi pooleli. Oleks ju võinud edasi teha naljaga pooleks, kõik see sinu, mõtlesin, vastutad, sa oled teinud täiesti. No aga mis seal vasto mehe töö on, et et elada, tuleb teha tööd. Nii kaua ole kuulus kirjandusklassik, su romaan või luulekogu ei too sulle sisse just kuldamatvad Raili, nii kaua tuleb nõusid pesta või, või jäätist müüa või, või kasvõi puid raiuda. Aga Ivar, mul on meeles, et kunagi TNT päevadel olid sa natukene ka selline kirjandusteoreetik, et kas need mõtted on ka lihtsalt pooleli jäänud, ära unustatud? Kui ma nüüd natuke tõsisemalt räägin, et siis viimase paari aasta sihuke laisk Klaisklev, vaikimine või Vaiklev laisklemine. See tähendabki seda, et ma püüan iseenesest paika panna natuke mõningaid asju, mida ma mõtlen ühiskonnast, mida ma mõtlen inimesest kui olevuses siin maa peal võrreldes muude armasta loomadega ja, ja ka seda, et kuhu, kelle ja mille jaoks ütleme üleüldse oleks ja nagu seda väärtkirjandust ma ei arva, et ma jõuan mingite eriliste tulemiteni. Aga see on üks asi, mis ütleb praegu minu päevi täidab, et ma nagu püüan mõtelda, iseasi, kuidas see välja tuleb. Mu daamid ja härrad, Ivar Sild. Mõtete taga on mõnikord päike kes põrgusse takerdunud. Klaustrofoobselt rabeleb katkisest koorest tuuma, punaste küllastunud voolust. Hingi tahtmata põletab tahtmata puhastab päike, on hea. Mõtete taga. Mõnikord nälga, metsas kärbatanud seeni, kuivanud sammalt, külmast kohmetunud käsi. Mõnikord polegi mõtteid, pole kained, analüüsi kanti prale kaamerat, libahundiloogikat on vaid tiina, ulgutuisus, kauka jumala märatsemist. Mõnikord polegi taga. Ees on köik punane, kõrvetav valge ja külmutav. Mõnikord mõtete taga aimub ahastust. Nüüd kõlab Ivar Sillasoovilugu staca puu laul vigu orgen. Nii Ilona, kuidas sulle meeldis, Ma ei küsi, aga kuidas sulle meeldis, Ivar Sillaluuletus? Nüüd Ivari esinemist kommenteerides meenub mulle jällegi üks autor, keda ma parasjagu tõlgi ehk marus ja kliimova. Ja tema on öelnud sellist asja, et kahtlemata peitub oma luuletustega publiku poole pöörduva tänapäeva luuletaja aktis midagi liigutavat, sest see on sisuliselt meeleheiteakt. Et, et mulle see lause väga meeldis, milles seisneb meeleheide? Võib-olla selles, et tänapäeva kultuuriline olukord on selline, et mõningad eriti usaldavad tegelased on praegu nõus veel välja käima raha kõiksugu omantidela selgeltnägijatele noh, teistel enam-vähem edukatele võluritele, aga poeedid on ammu saadetud näljapajukile, sest nemad ju olgem ausad, ei paku mitte midagi oma kuulajale, nad ei paku mingit abi, needuse mahavõtmist, Vadja teateid, tule hävikust või tervenemisest lihtsalt nad seavad paberil sõnu ritta, on need siis sõnad kas riimis või riimita. Ja kui käes on avalikud esinemised, siis nad veel hüüavad neid sõnu kuulajale antud juhul siis meile näkku. Reeglina on need täis meeleliigutust ja veel eriti iseloomulik see mingi eriline, raskelt määratletav ilme, mis filmis vastu vaatab, kui nad neid sõnu esitavad. Ma arvan, et minu seniste vaatluste käigus on see olnud. Vähemalt on see ka tõendust leidnud. On see, et kõige tõenäolisem on need poeedid, üritavad sellisel kombel kohal viibida, jäid või siis ka kuulajaid, see tähendab meid hüpnotiseerida. Ta tahavad nagu oma tahtele allutada, nagu seda tegid kauges minevikus šamaanid või manajad. Aga nagu selles luuletuses see kõlas, et mõnikord mõtete taga ei olegi midagi. Et või siis ongi tõesti ahastus, eks ole, mis sealt vastu vaatab ja seetõttu kuulajad ja, ja lugejad hüpnotiseeru nii kergesti. Ja see ongi tegelikult väga meeleheitlik olukord. See, mis me kuulsime, oli üks selline keskmiselt keskmiselt tõhus meeleheiteakt. Aga ma tänan Ivarit selle akti eest. Et minu meelest me ei ole selle saate ajaloos veel nii hävitavat hinnangut ühelegi luuletusele ei kuulnud ja see juuretise hävitav hinnang on veel esitatud, sellised väga võiks öelda. Küüniliselt kainelt põhjendate. Ivar, tahad sa vastata midagi? Ei, parem mitte. Järgmiseks on mul au paluda meie seltsi Kristel Mägedi leiga Christian mägedit. Teie luuletajana ei tea, sest oma noori ja hull ja segane ja kavatseb see kõik olla ka kuuekümneaastased ilma ravikindlustuse ID-kaardita, milles ma sügavalt kahtlen selles mõttes, et ma tunnen isegi, on keeruline hakkama saada kindla sissetulekuta, aga ta on ikka veel elus, ütleb ta. Kirjutab luulet ja laule ja kuulab Youtube'ist liiga palju luuletusi. Ja lisaks ma sain täna teada sünniaastaga, tegelikult see ei olegi nii palju nüüd minu sünniaastast erinev, ainult kahe sammu võrra. Ja see ei ole tähtis, jäägu see saladuseks ja nii et tere, Kristel, saaled Viljandisse, olete punk ja see teed lasteetendusi, kuidas, kes nagu kokku läheb. Lisaks sellele ma veel mainiks, et rahvamuusika on ka üks asi, mis mulle kohutavalt meeldib. Lisaks veel sinna kokteile, midagi, aga sa oled päris punkt või olen ma valesti aru saanud minu arust, et see, et kui sa ise laulad, Kitra raiud, esiteks muidugi sekkujasse Kitro hajut seal nagu punkt. Et ma võin sind üllatada, ma olen pool aastat kannelt õppinud juba. Ma ei näe seda kannelt väega, noh, poole aasta pärast äkki, kus sa praegu elad ja asfaldi oled omadega enam Viljandis ja käin igal pool. Viljandi on ju keset Eestit. Vahepeal oli seal kuri plaan hakata täiesti metsikuks Tallinna ande ground luuletajaks, mis juhtus. Mulle kohutavalt meeldis, mida ütles kaur riismaa selle kohta kuid ma nagu rääkisin talle ka ju teistele ka, et ma kogu aeg Tallinnasse kolin. Et et see natukene on see Moskas. Ja ma pean nentima fakti, et tal on õigus ja ilmselt, aga see on, see on mingi toetuspunkt ja ma hakkasin juba ise ka pool aastat tagasi kahtlema, et äkki ma jäängi sinna Viljandisse. Mu daamid ja härrad Kristel Mägedi. Ajad on muutunud. Nüüd räägitakse seinaga ajad, ajad on muutunud, nutumüür annab pilu kaudu raha. Ja ma ütlen, et tuleb aeg, mil keegi ei tea, et kasseti sai hariliku pliiatsiga edasi kerida. Ning rekla ja see saab olema pikem kui saated ise. Üliinimesed üliasjadega. Tulevikus meie luud ei murdu ning hambadki ei kuku enam välja. Kuidas nad julgekski, kui pastatuubid on kirjutatud juba praegu? Köhes? Ja Kristel Mägedi soovilugu on untsakate plaadilt laul, kellel raha on. Ja. Ja keel. Toimub katage joolate kõrgeima udu. Nad veel ei tea ja ja kõik need, kellel on ja kellel ei olnud kaarega paarid. Käime vaatab kilupill. Laadal. Jule vanadele arstid lahti ja ja kõik. Ja kellele ei klapi ja klapi ja? Kelle? Luulelahing jätkub luulelahing, kuulasime just Kristel Mägedi soovilugu untsakate, kellel raha on ja kellel ei. Ja nüüd siis vahepeal selle rahuliku meloodia seal sai Ilona Martson kindlasti oma mõtteid koguda. Et siis veidikene analüüsida Kristali poeesiat. Mõtted on kogunenud ja alustuseks ma tahaksin kohe tõrjuda minu suunas kõlanud süüdistusi, nagu ma oleks täiesti hävitava hinnangu andnud. Aga minu meelest see, et ma räägin maagiast kirjanduse nii-öelda ja vastuvõtu puhul on ju jumala loomulik, sest et iga kirjanik on natukene peaks olema võlur. Et, et küsimus on selles, kas tal õnnestub ühte lugeja kuulaja vaataja ära võluda või mitte. Kuivõrd veenvalt ta nagu esineb. Et ta antud juhul siis oli meil tegemist sellise noore algaja maagiga, kes ennustas meile ka tulevikku, et masin marusja kliimova abiga kurtsin, et et, et need poeedid ei sugugi ei taha meile tulevikku ennustada, siis Kristel Mägedi ennustas meile tulevikku, ennustas, et tulevikus meil hambad enam välja ei kuku. Mis rõõmustab, mis rõõmustab eranditult mind, eks ole, et et ja ma arvan, et ka mõnda teist kuulajat. Samuti on hea, et see luuletaja on pärit Viljandist ja Viljandi on tore linn ja aeg-ajalt on mul ka tunnet, et võiks ka selles linnas edasi elada. Mõni mõni hea luuletaja, kõik ei peagi tulema Tallinna aitäh. Aitäh, ja nüüd olemegi jõudnud saate teise poolde, tuleb meie kolmas luuletaja. Saate selge. Ja isand Christian haljake. Loen tutvustust, mille te tegelikult ise kokku pani, sündinud 1990. aastal, filoloog, õpetaja, tõlkija, luuletaja, laulja ikka Tallinnas. Tere, et mõistan, et sa hiljuti elasid viimased kuud ja, ja, ja ajad ja nii elasid Pariisis. Sa mõistad natuke valesti, ma päris Pariisis elanud, aga ma elan siin Lõuna-Prantsusmaal ja raha ja Prantsusmaal Lõuna-Prantsusmaal on hea. Mis sa tegid seal ja miks sa olid seal? See on raske küsimus, et mis ma seal tegin ja miks ma seal olin. Ma ei oska vastata nendele küsimustele. Teoreetiliselt mõist, õppisin seal midagi, jah. Mis õppisid? Õppisin filoloogiat, õppisin seal, ma tegin mingeid laineid ja mis ma vaatasin taevast, et mina ei tea. Niimoodi olin ja sa oled õpetaja ja kuidas ennast rohkem tuledges õpilase õpetajana? Oleneb olukorrast, oleneb olukorrast ja ma arvan ikka õpilane ja. Aga mis puudutab sinu luuletaja mina siis kas sa oled rohkem õpilane või õpetaja või siinselt selliseid kategooriaid ei kasutaks, ehk ma ei kasutaks selliseid kategooriaid, jah, ei, ma tegelikult ei ole halb õpilane, ma ei taha kelleltki õppida, ma mulle ei meeldi, kui keegi mind õpetama tuleb, närvis olev vihaseks ja ei salli õpetajaid, selles mõttes. Me oleme natuke sarnased. Ma arvan, et esimene kord, kui ma sinust kuulsin, rääkis sinust mulle visti sinist, su konkurent. Birk Rohe läind. Ja, ja ütles, et seal ühel luuleõhtul oli olnud üks poiss, kes karjus ja röökis ja viskes natuke nagu mina või kaur riismaa väisi. Kas see on tõsi, Kesse, karjud, viskad röögid? Ma ei ole näinud veel, olen näinud, jah, õigel ajal peale sattuma, jah. Aga sa teed seda. Vaata kunagist, sa näed. Kas sa tahad lugeda meile oma luuletust, loen? Pesematuse tiivad kummitasid nurga voodist, Kiilitseja pilk slotimasinate armastavalt käel. Kas kaheteralise mõõgaga raiuda argpüksijalad või sõmer mullas sõtkuda joobnud maks. Abielurikkuja jorises sirelipõõsas põues poolik ja pisut kahetsust. Tuul undas, kuulmekilet kõhedaks, pühkis juuksed sassi, põues poolik ja pisut kahetsust. Taevas vaevalt viitsib iga valgusest raisata. Ja kui kõik kondid, luu ja nahk kuskil mälu lapergusest puuris uluvad ja kiristavad hambaid, siis tõstab klaasi juhus, väiksel idioodi Hirvel. Tess müts disCharming mällu. Luulelahing jätkub luulelahing, kuulasime Christian haljaku soovilugu, milleks olides mütsi? Looming, maanja nüüd on aeg siis Ilona martsonile jälle öelda oma kaalukas võib olla hävitav, aga võib-olla oma teistele ise kuidagi nii negatiivselt meelestatud, et mulle tundub, et kõik, mis sa ütled, on hävitav võib-olla hävitajaga, võib-olla kiitev hinnang Kristjani luuletusele. Nojah, nägime siis veel ühte algajat maagi miks mitte? Väga nunnu maakuli. Et noh, tore vaadata, kui inimene on teel, et, Pärast luuletusest ma õieti aru ei saanud sest et rõhus hästi paljudele kujunditele ja ilmselt ei olnud üldse tegu sellise raadios niimoodi ettelugemise luuletusega, vaid pigem luuletusega, mis sobib, et lugeda paberil luuletajal. Ja mulle meeldis mulle kui endisele mopeedile väga kujunde taevas vaevalt viitsib oma valgust raisata. A-tähed on siin ja vaat see on nii kaunis. Aga jah, ei saanud päris täpselt aru, mis asja ta nüüd siis nüüd siin ajas üritas nagu karjuda. Peab inimene kõigest aru saama või. Ja ma tahaks, et see mind nagu selles mõttes puudutaks, et, et ka väljaspool seda, kui ma nagu esinejat näen siin raadios raadiokastis seistes ma tahaks ka nagu saada seda Kihvt, eks ole? Elon, sa oled ju nõus, et on olemas sellist kirjandust, sellist luulet, mis võib-olla ei mõjugi niivõrd intellektile, vaid lihtsalt selle kaudu, kuidas ette kantakse või ka nende selle kõla nende häälikute kaudu miski resoneerub sinus vastu. Ja ja selles ongi midagi meeleheitlikku. Meil on täna vist luule, lahingumeeleheite erinumber. Ja viimase poidina palun mikrofonile Birk Rohe lennupilk rohelend on 81.-le vastel Viljandis sündinud neiu, kellel on, mida kummalisem elukäik, mõtlen alati. Mina, mina imetlen sind, Pirk, sa olete hariduselt geenitehnoloog, jah. Sa oled töötanud statistika analüüsijana ja sa oled olnud näiteks ka sellesamuse, mis, mis on nüüd ka kõik vehivad käsi, jalgu, teevad sporti, aeroobika loogika, treener. Ja kirjutanud tere telesaadetes stsenaariumid. Ja siis töötad nagu ka müügialal ja ei saa asjast aru, kuidas hakkama saad. Ma ei tea, mulle tundub, et ma kogu aeg teen midagi. Võib-olla see on ka meeleheite väljendus omal moel? Ei, sa oled kirjutanud päris mitu noorteromaani ja need on päri loetud asjad selles mõttes, et nad on kooli nimekirjades lastele lugemiseks tõesti välja pandud, sellised teismelised teavad su asju päris hästi. Aga need luuletanud oled sa vähem, ütleme niiviisi, just sellise moodsa luulekoguna ongi ilmunud ainult üks raamat, morbidaarium, et kuidas sa ennast luuletajana tunne, et kõige selle kõrval, mis sa üldse teed, kas luuletamine sinna mahub kuskile? Kas sul on praegu ka mingi uus luulekogu käsil, kas millalgi oodata järgmist luulekogu? Millalgi kindlasti on aga hetkel ma vahepeal ennast ühe romaaniga. No millest see romaan tuleb, kas jälle keegi tapab ennast ära? Viimasel ajal üritan oma tegelasi ellu, et taas on palju raskem kui neid tappa. Suhetest seekord nagu mehed, naised ja armastus ja siis nagu ka see teine, mitte armastus, seks. Ja mu daamid ja härrad, pilk lohe, lend. Seda Satisfaction. Aga kuidas rahuldada naist, kes on omandanud 10000 seksini ja tunneb põhjalikult oma G-punkti ja A punkti ja U punkti ja kümmet tähtsat punkti, mille järgi valida meest kes igal aastal läbib tuhandeid miile Tenerife, Zbuketini, Hongkongist, balti ketini heidab tuhandeid tunde mediteerides, otsides oma sisemist ennast vabastades oma tšakraid suheldes oma isiklike kaitseinglitega, avaldades oma meeli, arendades oma isiksust ja kaotades tuhandeid kilosid läbi kõikide naiste, ajakirjade, paksude läikivate lehtede tundes iga päev iga tund, iga minut sügavalt sisimas, et ta on rumal. Et ta on inetu. Et teda ei armasta mitte keegi, isegi mitte ta ise ei armastab päriselt. Tema enese pärast ei armasta väljaspoolajakirja, sest kuidas saab üks mees rahuldada naist kes peabki, ega ise hakkama saama tooma pool leiva lauale, maksma poole kommunaalides poole pangalaenudest, liisima ise endale auto ja ronima mööda karjääriredelit üles kasvatama oma lapsed, viima nad huviringidesse ja arendama ka nende isiksust ja kordama ka nende mõttemaailma ja õpetama ka neile rabama kõike ja kõige kõrvalt ja varastama endale pooltunni öise une ja hommikul toimetuste vahepealt iseendaga olemise jaoks, sest kuidas saab üks mees armastada ühte naist väljaspool ajakirja väljaspool YouTube'i ja Facebooki ja Google'it ja Tuudlit ja Dropbox ja sex shop ilma kriiskavate värvideta, muusikata, filmi, referentsi, diamoetrendid, etta, ilma seksivideotest õpitud seksinipid, et ilma peenisepikendust, rektsiooni intensiinistajateta lihtsalt niisama. Lihtsalt üks mees lihtsalt ühte naist ühel ajal puhas selles aegruumis siin. Seda me enam ei mäleta. Sellest internet ei räägi. Ja pildid seda ei näinud. Luulelahing jätkub luulelahing, kuulasime kõigepealt Birk Rohe lennuluuletuste pärast siis soundtrack'i sellele Rolling Stonesi, I Can't Get no Satisfaction. Et see oli nüüd Ilona küll tõesti neljas ahastuse väljendus. Meil ei olnud plaanis, ausõna, päriselt, luuletajad said ise oma tekstid valida ja meil ei olnud see mõeldud meeleheitesaade saated, aga, aga kui tuleb niisugune, siis järelikult on omal kohal. No enamus luuleta, mis tänapäeval kirjutatakse, on tegelikult meeleheitest ajendit. Et selles mõttes te ei olnud küll niimoodi plaanis, aga ilmselt siis kuidagi tuli, eks ju. Ja Birk Rohelennu puhul on tegemist siis sellise üsna tänapäeval levi maagi tüübiga, kes saab kõigega hakkama, vahva naine. Tõeline lugupidamine, müts maha. Kahjuks on see tõesti probleem, kuidas mehed selliseid naisi rahuldada saavad? Ma ei tõmbaks paralleele autori ja selle, ütleme siis lüürilise kangelase vahel, need paralleelid on ainult väga suures nihkes, aga siiski tooksin esile sellise sellise asja, et et sõna erektsiooni intensiivistaja ei ole ettelugemiseks eriti hea sõna. Selles mõttes, sest et jah, sihuke hääleharjutus, erektsiooni intensiivistada, reaktsiooni. Ju mul läks juba teisel korral sassi, et teinekord, kui nagu saaks ju ilma ka eks ole. Et tegelikult on ju hästi palju elemente kaasaja, sellest naist, ajakirjade maailmas, kus on, mis on hoopis lihtsamad sõnad, eks ju, et ei pea ju nagu nagunii nii keeruliseks ajama ja ka muidu kuidas öelda. Kuna ma ise usun siiski armastuse võimalikkusesse ka tänapäeva maailmas, siis mind see luuletus nagu selles mõttes hüpnotiseerinud, aga aitäh sellegipoolest. Ilona, ja mul on väga hea meel, et me sind kutsusime selles mõttes, et et mina väga armastan kõiki neid luuletajaid ja neid luuletusi ka, aga mõnikord on hea, kui keegi annab nuiaga noh siis antud juhul ma tunnen, et ma võtan löögi ise vastu. Aga. Armas, kuidas eesti luulele kaasa elad? Tänan. Tänan. Tänane saade on tõesti olnud täis siis ängi, avastust ja peeneid solvanguid. Ja, ja sellise tooniga mulle tundub ta vist lõpule jõuabki, sest et kõik neli luuletajat kõik neli luuletust on ära kuulatud, nagu saate alguses öeldud on saate kõige olulisem osa tegelikult alles ees, sest tänasest kuni 22. veebruarini saate siis teie kallid raadiokuulajad anda oma hääle oma lemmikluuletuse poolt luule lahingu kodulehel, mis asub luulelahingpunkt vikerraadio poee järgmise järjekorras kuuenda ja enne poolfinaal. Viimase luule lahingusalvestus toimub juba Tartus ja siis on meil stuudios sealsed luuletajad. Saade ei ole enne läbi, kui ei ole kõlanud lõpuluuletus. Jürgen, palun, klient õuardil bäkki leidis sing. Ja seemnete, šoti keeles. Refrään siin on šoti keeles, te kuulete seda. Terviseks, šoti keeles. Taevast ja vett taevase isa must mure ja valgem Slansiive. Sul suud läbi eetri annan ma sukkunud läbi eetri, aiman, ma elan siva. Aga aga ka? Luulelahing.