Tänasest tõlkijate saates on mul jälle rõõm vestelda kirjanikuga. Reinsalu Riga. Ja aegade jooksul on ju eesti kirjanikud küllaltki palju ka oma loomingulise töö kõrval tõlkinud. Võib ainult kas või nimetada Tammsaar hetki. Ja nii on ka meie saatesarja siin juba juba mitmed kirjanikud esinenud. Aga Reinsalul, teie puhul tekib mul nüüd niisugune küsimus, et lõpetasin ülikooli bioloogina ja olite Leningradis kaks aastat. Geneetika aspirant. Kirjutasite teaduslikke artikleid ja, ja kas kujunema nagu teadlase karjäär? Kuidas see üleminek siis kirjanikutööle ja tõlkimisele läks? Nojah, eks see inimese elule niisugune juhus on ikka niivõrd suur osa, et aga ma olen üritanud Radzee küsimusele vastata vingerdada välja selliselt, et et ma ikka juba koolipoisina tegin seda kirjatööd ka ja, ja see paralleelne tegutsemiseni niigi loodusteadlastega koos kui kui humanism, tar, intelligentsiga seltskonnas liikumine, see oli niivõrd loomulik teriti tartus ja Piiteris. Et see üleminek ei ole mulle õieti valuline. Kui ma läksin keskkoolist Vabades tingimustes on see loomulik ides klassikalises ülikoolis õppides, et seda ja seda ja seda ja seda, et et tolle aja tingimustes pidasin ma loomulikumaks, et bioloogia ja arsti ei olnud niivõrd politiseeritud Kustroloogilisi humanitaardistsipliinid, et ma ei kahetse, ma õppisin ja ja võib-olla sealt saigi mingisuguse loomulikkuse ka see, et ma söandasin üldse oma viletsa kasina keeleoskust hariduse poolest ette, sest minu meelest oli minu esimesed tõlke väga viletsad harjutused, olid just bioloogid, horisont asutatud Tiit kusagil 60.-te lõpus ja mind kutsuti sinna toimetusse tööle pidin tegelema noh loomulikult bioloogia, elusa looduse populariseerimisega, kui nii võib öelda. Aga siis me hakkasime avaldama ka nii-öelda ulmenovell, mida horisont siiamaani vist avaldab, kui ma ei eksi, Science Fiction asju ja ja, ja eks see väikene noh, nagu koguse Vene aeg meil oli, kuigi ma eriti Science Fiction kausta ja kunagi pole olnud või eestikeelse ulmekirjanduse austaja. Aga igasuguses žanris on huvitavaid asju ja see oli niisugune töö, mis nagu õigustas mind seal ja ja sealt ma paljud inimesed Eks ta noortel oli ka leibat kõrvase teenimine. Neukraibulf, mida ma eesti keeles tõlkisin ära via hunti lihtsalt sellepärast, et eestlasele ütleb, ära hüüa hunti hoopis noh, väga palju rohkem kui kui otsetõlge või niisugune nagu lubasin endale vabamat tõlget ja ja selle horisondi silmud peatükid ilmusid siis valguses umbes 30 35 aastat hiljem raamatule alles enne ma ei söandanud tõesti üldse mõelda ja ega ma ennast noh õigeks Peaks ikka ei pea siiamaani seal mul seal mul ikka niisugune väga meeldiv hobi mis viimasel ajal kipub leivatööks kujunema. Kas te olete üsna palju tõlkinud vene keelest vene keele andis teile teie küllaltki karm saatus, kui teid Siberisse küüditati ja te käisite seal ka koolis, jah. Jah, eks seal sellega on nii, et mõnigi on küsinud, mis on neid venelasi ikka tõlgid ja ega vene ega väärtkirjandust raamatulettidelt praegu eriti kiiresti ära ei kao. Raamatu ja. Aga ma olen alati mõelnud, et hoolimata kõigest ei ole keelekultuur selles süüdi ja juba kvantitatiivselt on siit veel niivõrd rikas ja lõhuliselt, et sealt leiab ja väga palju huvitavaid ja kuigi praegu ei ole mul mingit kontakti äärmiselt juhuslikult jälgin, mis Venemaal toimub ja ega täpselt ei tea vist keegi, mis täpselt seal Venemaal toimub. Kirjanduselus aga siiski on, on mõningaid mõningaid meeldivaid ja ma olen siiski suutnud niimoodi päästa, et, et ma ei ole noh. Kui vahepeal oli tõesti nii, et 90 protsenti ilmus ainult vene kirjandust. Eestikeelsena ei ole ühtegi tellimuse tööd küll teinud isegi Dostojevski juubeli puhul ma üritasin Kõitlejaid täis kirjutatud just eeskätt ja teha oma abituid, tõlkeid ja, ja raadius ja igal pool mujal saatikast veskis. Dostojevski oli, tol ajal oli Eestimaa jaoks täiesti unustatud ja oli ka venelaste endi jaoks unustatud, aga minu meelest tuleb sellele raske lapsepõlve raskete 50 aastaste kogemused, võiks, võiks, need inimesed, kes selle läbi elanud, on lihtsalt ära kasutada nagu igasugused muud asjad, eks ole, ja mõnikord on mul kahju nendest noortest inimestest, kes vene keelest ja kultuurist ei tea mitte midagi. Liiatigi ega me, ega me ees eestimaad lahti lükka ja, ja kuhugi ookeanelli ei purjeta, et kusagil 10 aasta pärast võib-olla niisugune olukord nagu on Põhjamaades praegu, et vene keele oskajaid enam ei ole. Jah, ta rääkis, kuidas ta ees, kes te olete tõlkinud lastekirjanduse toimetusele nähtavasti Mosuli ainult selle juubeli tähistamiseks, jutustused pealkirjaga valitud rohkem seal on nii Edwin juriidiliselt et kui ka vanu tõlkeid ja minul on ainult selle koostamise põhimõte või tuli see idee ja ühe väikesena Vellikesega, eks ole. Ja sellega oli ka igasugust, igasugust nalja sai. Et ma olen rohkem nagu eestlastele meenutada, ta oli niisugune suur mees on olemas nagu vene Venemaal või nõukogude ajal oli kombeks, et see ainult, mis vägis, suured juubelid ja mina tõesti ei mäleta, mis juubeli seal kuskil 150 sünnist, surmast või millestki muust. Aga vana elektronseda, et siin on, oli haruldane see ja kõik, kes seda raamatukest nägid, ütlesid, kuidas läbi läksid seal kaksteistkümnendaks väike jutuke. Milleri hiidel tõlkis Moladžika kristalne Jolke poisike Jeesuse juures jõulupuul ja see oli olukorda, kus sõna jõulud ja võiks öelda, et seal religiooni apologeet ikka isi kinduste FIs oli veendunud veendunud inimene. See ilmus selle sildi all, et juubeli puhul oli lubatud. See raamat ilmus 81. aastal ja pealkiri on väike kangelane ja siin on see lühike jutustus. Siin on su nalja, eks ole, naljakas, see on nagu mingisugune rändmotiiv, mis kirjandus ja loomulikult külmub ära v siis võtab ta enda juurde. Mulle meenus see bränd, motiiv oli ka see, eks ole, et noh, sõna jõul tabu millegipärast peeti olid kõike, see ajab mind tagantjärgi naerma, aga. Aga kui ma seda raamatut nüüd uuesti lugesin ja mõtlesin, et missugused noored või lapsed siis on niisugusel tasemel, et nad ka seda suudavad niimoodi täie. See eeldab ikka väga nupukat noort, eks ole ju tegelikult ütleme no niisugust kolmeteistaastast või seda väiksematel ikka ei ole mõeldud. Mul on, ma saan, ma väga vabandan, aga mu enda lapsed on nii suured, et mul ei ole aimugi, mis, kus keskkooliprogrammides näiteks mingi väliskirjanduse kursuseid. Loodetavasti söder Michael, see on vene kirjandus sees, on, siis peaks. Meie elasime selle üle niimoodi, näiteks minema minu minu keskuleeritusestusteski leigelt keelatud meeste nimekirjas veel Kriipsuks vanem ja siis ta oli seal nagunii nagunii keelatud. Selles mõttes tähendab, aga muidu, ega mul neid kontakte vene kirjandusega nii eriti ei leia. Väga palju häid kamraadi olnud, kes, kes on lihtsalt soovitanud mulle häid häid raamatuid lugeda. Ja kirjandus te juba varem ütlesite, te olete kohtunud ka Boriss Vassiljeviga, kellelt te olete tõlkinud. Raamatu ärge tapke valgeid luiki. Noh, see oli juhuslik tutus, kellega mingid kamraadid ei olnud, sest eks tol ajal olid need kirjanduslike kohtumisi kokkusaamisega modi, venelased, venelastel ju meeldis käia Tallinnas, see oli nende jaoks ikka aken Euroopasse ja teatrilavastusi, Vassiljev põlvega omal ajal väga soositud autod, et ma nagu tihtipeale venese küla roosas jaga linna proosas on niimoodi, et kui kollessenti mentaal romantilist laadi, mis lähenes sihukesele veidike Kitslik realism, siis ta muutus ääretult populaarne jah, ja Vassili esindasid just sellist suundadele väga elegantne härrasmees piirdus sentimentaalse Meretavaid lookesi ja see on nüüd küll tellimustööna tehtud, sest lastekirjanduses lastekirjanduse toimetuse eesti raamatust palus mul seda tõlkida. Seal niimoodi kirjutas ka, et võib arvata, et kohe terve vene rahvas võiks võiks lugeda, siis on nihuke vene muinasjutt ja, ja tal on just nimelt vene muinassiis jah, et vene mõnestite kogu temal lood. Sõjalootki ja ta oli ääretult populaarne, ma olen televiisorist näinud mitmeid tema niisugusi, jutustusi, filme, sõjaainelisi, mis tal oli väga karmid ja tralistlikud passilvisse arvuti järgi on kõik see sõda on nii kaunis. Natuke tuletab tänapäeval seebioopereid. Osa nendest jääst valge, kes tõesti Eestis, aga no niisugused kirjanikke on igal ajal ja igal ajal No väga huvitav vene kirjanik muidugi oli Aleksander vampiilov ja te olete koos Paul-Eerik Rummoga, siis, siis tõlkinud tema näidendite. Ja seal on ka kogu tema proosa, mis ta lühikese aja jooksul jõudis kirjutada, niiet Paul-Eerik nägi vaeva ja mina teise Siberi kirjaniku Valentin Rasputini abiga me koostasime põhiliselt Paul-Eeriku, teine küll, aga Rasputin aitas mind, saatis meile palju materjali ja ma ei ole kindel, eks Venemaal, nüüd see, see, see noorhärra upushega noorelt paikalisse ära, et oli ta oli üle kogu Euroopa. Mängiti väga palju, tema tähelend oli väga lühikene, aga võimalik, et see on siiani kõige täiuslikum üldse, sest ta jõudis väga vähe kirjutada ja siin on väga lühikesi novelite laste ja, ja, ja Paul-Eerik kommentaarid on ka veel juures, nii et see on niisugune väga väikeste elu elanud andeka, noore venelase väga täiuslik, täielik kogu, nii et see on omale teaduslooline. Nojah, ja siin on veel siis Georgi Semjonov, kui me olime ennast seejuures oleme. Nojah, temaga ma, tema oli üks huvitav mees, ta oli, ta oli eluajal täiesti tundmatu, kuigi ta kirjutas. Siis suri ta umbes 50 aastaselt ära ja alles pärast, nagu tihtipeale pärast surma venelased hakkavad rääkima, kui mingi millegipärast nimetatakse seda puunini. Kooli järglaseks, aga, aga vaieldamatult andekas ja huvitav mees ja nii ma sellepärast tegin väikese kohukese. Te olete üldiselt tõlkinud näidendeid üsna üsna palju ja sellel on oma kindel põhjus, et te töötasite draamateatris. Noh, nüüd mõistes dramaturg, siis, ja eks siis pidi valima, mõtlesime, tegeleme repertuaari ja ja tol ajal oli see nii kirjastused kui teatrid, piid pidid neid suuri vendi ikka mängima ja, ja ka muid rahvaid jääks lihtsalt tuli ka endal näiteks ma mäletan seda Tšušinisele näidendi. Eino Baskini tahtis seda lavastada. See oli Baskini esimene lavastus pärast seda, kui ta vähemalt tagasi tuli Eestisse energilised ja, ja see oli rahvast, vaata siis on täiesti lõbunisushindlik linna komöödia, kus linnavurle trikastuvad, et mu pere võttis päris huvitav olla, kui Baskin selle praegu ära lavastaks, igatahes nalja minu meelest paljuks. Ja ka teisi selliseid juhuautoreid ega, aga see oli just sellepärast, et need olid töö tööga seotud asjad ja ega ma hiljem eriti tõlkinud. No kuidas see töö oli seal draamateatris gospansoga, kas sa ise ka soovitas? Banzokad, mina ikka respekteerisin. Meil oli kaks inimest, Lilian Vellerand, tuntud teatritegelane meediakriitik oli ikka minu ülemus ja tema kojas neid asju, ma olin ikka niisugune Monika poisikesed siin kõrval rohkem. Aga Ta andis mulle ikka seda, et et ma mäletan just, et ma läksin, kutsusime draamateatri tööle, läksin ainult vihaga, sellepärast tülitati. Üks kriitika oli minu kohta, öeldi, et ma ei oska kirjutada dialooge ja siis ma läksin draamateatrisse tööle. Kirjutasime esimesena näidendi külalised Kaarin Raid lavastusele, siis mis siis? Pärast seda ma hakkasingi teatriga tegelema, üks paar paarkümmend asja kirjutanud. Ma nägin seal taga, see oli väikses saalis. Selle väikses saalis ja sellega igast tsirkust, aga aga nii, et see oli puhtalt panna tantsuga nagu ikka patsocopansoli huvitav, vastuoluline inimene ja aga mul temaga tööalaseid kontakt oli minimaalselt. Meil oli siin juttu, et te kirjutasite ühel aastal isegi tõlkekirjanduse ülevaate loomingule, see oli, see ilmus 83. aastal, järelikult siis 82. aasta kohta. Kui te nüüd seda vaatasite, oli seal ka midagi tuttavat või on teie vaated muutunud või kuidas? Ei, seda oli huvitav vaadata, see näitab seda, et, et eks ma olen ilmselt sellepärast, et ma olen kogu aeg millegipärast tõlkijate seltskonnas liikunud ja tõlke, et ega hästi läbi saanud professionaalsete tõlkijatega, kelleks ma ennast ei pea, eks ole. Aga näiteks kogu minu põhja Ameerika kirjandushuvi annab päritensuurse raamatukogust nagu mitmel teiselgi ja sellepärast oli naljakas lugeda siis 15 aasta vanust juttu, et ma üritasin võrrelda kaht psühholoogilist tüüpi, et miks ühed inimesed ainult kirjutatud, teised ainult tõlgivad, et kui kirjanikud saavad kokku, siis nad räägivad sellest. Räägi midagi. Aga kui nüüd noh, hästi omavahel läbi saavad, siis nad kaks kukke kihklevad, et mina munesid munaaegselt, kas sina munesid ka munaga? Tavaliselt räägivad? Räägivad, no mida olen lugenud on ja minu meelest tõlkimise ongi üks niisugune ilus aspekt on see, et noh, nagu maailma huvi, et mis mujal maailmas toimub, mis mureks kirjandustest toimub siis, kui midagi eriti head leiad siis nagu ideaalsel juhul tahad sa teistele ka vahendada selle teate edastamise vajadusega inimesi ikka niivõrd sees, eks ole, ja kirjanikul on see ilmselt egoistlikku enese kesksin teda nagu oma uudist pajatada testile ja tõlkida nagu teiste uudisteravahetus on nagu külapoes, kaks nahu mutikest saavad kokku, üks räägib ainult endast ei lähegi teises külas toimus ja minu meelest oli see kuidagi nagu see oli seal nagu ette esile tudu ja teine asi, mis seal 15 aasta vanuses niukses loos. Naljakas oli see, et niimoodi jälle praegu on moes öelda, et me rääkisime kõik tinglikku keelt ja rääkisime Aisopose keelised pläbi lilledega aga seal on küll väga otseselt ära öeldud, et rohkem mul vaja informatsiooni lihtsalt konkreetselt raamatuid, juurdepääsu tõlkijate reise ja et lõpetage see jama ära, et kõik võõras on ohtlik, et noh, lihtsalt ma küll praegu teistmoodi oskaks rääkida või. Muidugi praegu yldiselt jutt mõjub sellepärast absurdne, et igaüks võiks igale poole sõita, kui sul raha taskus, aga, aga tol ajal veel hirmsas uudistenäljas raamatuid toodi, ju ma mäletan, kui mobiitri teadusliku juhendaja prouad ei George Orwelli raamatu oma rinnahoidja vahel biitrisse väga väikeselt. Täidab ta oli väga uhke. Ja need nostalgilised norsu, millest keelatud villid magus. Et kui need viljad on laua peal kõik, nojah, tean isegi seda, et ma juhuslikult täiesti absurdsed situatsioonid sattusin mingisugusele kohutavale kirjeldus show'le, kus olid koos Aasia ja Aafrika kirjanikud. Mind saatis siis noh, Eesti esindajale sinna, ma ei, ma ei mäleta, kus seal, seal seal ja kusagil seal ja ja, ja seal ei saanud. Ja mul oli mitu aastat väga head kontaktid väga intelligentsete. Singapur lastega, Nairobi ülikooli professorid, tont teab, ühesõnaga kogu maailma aafrikanistide ja kirjanikega. Ja ma isegi tundsin aktiivset huvi selle selle vastu, aga siis ühesõnaga, kuna kõik need rahvusvahelised suhted ei ole niivõrd ülepolitiseeritud, kui sa tundsid huvi mingisuguse maa asja vastu, sisulist soojus, hõlpu varem või hiljem põrkusid kokku mingisuguse seinaga, kust edasi astuda oli kas ohtlik või võimatu ja sellepärast lõppesid mul ka see huvi ära, aga, aga, aga ma olin kindel, et et olles suletud süsteemis ja nagu ikka vangi huvi ümbritseva maailma vastu, oli meil tohutult suur ja ja tänu sellele ilmus ikka pagana põnevaid asju hoolimata kõigest. Loodetavasti ilmub siia edasi edaspidi. Aga tingimused on hoopis teised, nii palju tollest 15 aasta tagusest Ja aga nüüd on meesin Cheraltarli minu pere ja muud loomad, millede tõlkisite koos Piret Saluriga. Kas selle otsisite teie vilja? No Darrell, need mõlemad on küdenud, noh, ta oli niivõrd tuntud mees. Aga minu meelest ma hakkasin tõlkima ka, peatükk oli nooruses, ilmus kusagil kuuekümnendatel ja siis, kui valgus selle välja andis, siis mina lihtsalt ei viitsinud tõlkida neid. Noh, nagu ikka inglastel on Tikenduslikud kauni iga iga peatüki alguses peab ikka üks peatükk rääkima, mis ilm väljas on. Sest muidu Hinglani sajune alustada But storyt üldse peale, kui pikalt ei räägita. Ja mina ei viitsi neid tehes, Piret Saluri hoolsa inimesena tõlkis nemad ära asjadest kaksiktõlge, aga, aga sellist andis, need on sellised, on kaks trükki ilmunud kusagil üheksakümnete alguses ilmub sellisteks kordustrükk, nii et mina seda kirjanduslikku nagu Felmavatudgineeriti, peamine mulle meeldib, ikka. Vaatasin temasse vanem vend, keda ta ilusti pillab oma raamatutesse säril Larry Klooren, seda rohkem. Ta on ikka maailma kirjanduses sees, aga, aga Cheerunud, kui kõik need bioloogitkist kirjutavad. Et nende kirjanduslik väärtus on küsitav, aga mõlemad head jutustajad ja piisavalt head naljamehed, nendel hea minek olnud kogu maailmas. Siin on ka head huumorit ja mis mulle juba tookord see raamat ilmus ja 76. aastal. Mul on sellest ajast meeles, et te olite väga hästi suutnud tõlkida selle vigase inglise keele. Oi, aitäh, mina ma küll Pireda, ei, ma ei tea maailma sellest väiksest piilu sellest ajalugu vaikib ja see oli nii-öelda muud, kui seal see oli, selles mõttes on küll välja, aga noh. Mul oli seal veel lihtsam teha, sellepärast ma olen julgemini teinud oma kasinat keele oskuste juures. Et kogu seda bioloogilist konteksti ja kuidas mul kahtlemata lihtsam seda teha, ütleme klassikalise filoloogi hariduse saanud inimesel, kes näeb hirmsat vaeva kogu selle eri erisuguse terminoloogia. Ja, ja möödunud aasta lõpus ilmus teil siis üks sulle Karees raamat, meie mäng ja siin ma vaatasin, et originaal on ilmunud 95. aastal ja meil siis tõlge juba 96.. Ja nüüd me oleme jõudnud küllaltki lähedal originaali ilmumist oli siin, on isegi juba juttu Tšetšeenias. Jah, ja aga ikka on jah, ei noh, teoreetiliselt, kui üks kirjastus ostab ära autoriõigused, siis nagu maailma maailmamoeks on, agendi käest saadakse poognad kätte, tõlgitakse poognatest nüüd sisuliselt, eks ole ju ütleme, raamat ilmub Pariisis või Londonis kahe nädala pärast Stockholmis Helsingis välja, sest paralleelselt töötab juba tõlkija. Me peaksime ideaalis jõudma siia, eks ole, sama aasta sees kalendrinumbri sees. Muidugi mitte. Ma ei kujuta ette. Salman Rusti, seitsme seal eetilised hobused, keegi samal ajal ei jõua veel ära tõlkida, aga aasta-pooleteisevahe ka minu meelest normaalne. Ja te tõlgiti v2? Küll no ja selle võrra, kas on jälle niisugune, et et seal on. Kuna ta karjaõigused, siis siis ilmub seal ka nimetatud smailid triloogia. Mis on noh, Lecaree maailma nimi, nad ju loevad teda oma TOP Tennis või 10 esimese hulka ikka ja ega ma alguses mõtlesin, et ei tea, kas mütsi kas ma oskan seda teha, aga nagu iga asjaga päris ikka raske on ta muidugi tahan hirmus inglasi. Heligreenbaum kindlasti on keegi veel üks noor, üks üks noor daam oli veel, kes selle väikese tõlkis, neid on üks viis-kuus inimest, vähemalt, kes tõlkinud, see näitab, et on populaarne kirjastajate hulgas, jõududes ostetakse ka hästi ja ja aga kus ma lugesin just, et ta olevat niisugune härrasmees, et ta loeb lehti, kiire ja lubate, raadiote televiisorite on väga Mihkel püüdmas uusi sõnumeid, Neul logism, eks lokalismi. Millest me võime ennast haigeks mõelda, kui meil ei ole 25 aastat elanud Briti saartel väga vähe on Eestimaal inimesi, kes oleks elanud 25 või 10 oleks elanudki, siis võib-olla oleksin eesti keelega jah, siis ei oleks seal Eestigi tekkinud, sellist see asi on, eks ole, aga aga mingil määral tõlkimine on nagu niisugune meeldib ristsõna lahendamine. Kolmas raamatut nagu lihtsam. Nii et ta ikkagi kõige teil ei ole igav? See on alati nii ei mäleta, kes seda on öelnud, mingi suur mees jälle, et et ikkagi tõlkimine on ikka üks parim moodust eesti nimest aru saada, olgu see inimene siis elus või, või surnud. Et kui ikka ühe või kaks tema paksu Folijanterodelliti sul on ehk ette kujutasid, mis inimene seal ja mida ta mõtleb. Liigule, aga teine oht muidugi paljud jälle ütlevad seda, et nad kuiv ja ta kaua aega teistmis tõlkima, siis võib ta sind ennast mõjutama hakata. No mul midagi selle vastu ei ole, kui ma kirjutan Eesti seiklusjuttu. No aga, kas sa ei ole tundnud kirjanikuna, et et mõned tõlkeraamatut kummitavad kuidagi midagi Ei, ma selliste peaksite minu taimedelt rääkima, sellepärast põhiline häda on ikka see, et ma kipun iseennast siseneda, ütleme, et see keelepruuk ja ja muud asja ja ma olen kindel, et noh, kui võrrelda mõnda teistlika reedel ma ei ole nii elegantne härrasmees, nagu ma tean, et ma elan rohkem nendesse nendesse meestegelaste varjatud tumedasse poolesse, võib-olla siis verbaalsemalt ütleme kogu see kogu see spiooni elu, jõhkrus, jämedust, see on väga-väga keeruline val univega. Väga huvitav probleem. Kui autori ja tõlkija mõlemad elavad ja eriti kui mõlemad on veel kirjanikud, siis seal väga pikantne probleem ja näiteks, kui ma möödunud aastal mullu, kes mulle pakkus, tõlkisin ühte minutit, õnneks küll ei tunne talle ühe minu väga jäädud, väga tuttav Vladimir makaanini on üks väga tuntud, noh ikka maailma nimi LM Moskvas tõlkisin tema väga hea jutuloomingule, tahtis saada mõlemad olevat risti, et mina ütlesin küloni jätma ka neid ei tunne ja ja magan Moskvas. Küll on hea, et basalurdi. See on raske asi, aga üldiselt ta ikkagi nagu me enne rääkisime seda, et nii kaua, kuid see ei muutu kohustuseks, on ikka hea asi, aga aga teine asi on see, et mind on alati huvitanud näiteks. Miks. Miks, noh, väga hea, et inimesed, kes väga head tõlkijad ise kunagi ei taha kirjutada, on ka tüüp, eks ole, noh ütleme meil. Nojah, mis ma ikka nimesid nimetama väikest eestimaalastega, ühesõnaga see on lai psühholoogilist tüüpide spektrid, kus need alad kattuvad või kat ja maailm on ikka avarame ja ja maailma avardamiseks huvist on see see tegemine läinud ja kuigi ma enam, mida vanemaks ma saan, seda, et sellesse rohkem ma ikka jõuad sinnapoole, mida vanad klassikud juba ammuli, et kõikidel maailma kirjandus kirjanduselu on ühesugune, et 90 protsenti on halb kirjandesse 10 protsenti. Singer olevat nüüdiskirjanduse kohta kui temalt küsiti, milline režikeelne kirjandus ta ütles, et kõik nagu ka kõikidel aegadel kõikides keeltes niimodi. No loodame, et see 10 protsenti saab siis ka ära tõlgitud. Ja nii kõvad mehed Pealt. Aga teil on veel üks üks väga huvitav tõlkeraamat, mis ilmus möödunud aasta lõpus samuti, eks ole. Danil Harms, ma hõlm, kas maailm on maailm? Mihhail maailm on Mirjam Merje mõrda. Autor kirjutas originaalis mõrma planeedil, maailm see on? No rääkige paar sõna veel sellest autorist. Ma loen ka ausalt öeldes ennast eestikeelses trükisõnas küll esmaavastajaks. Esimese sõlki tegin ma kusagil kuuekümnendatel aastatel, nooruses tema on, esindab 20.-te 30.-te aastate Peterburi avangard. Nismi on maailmas tuntud klassikalise absurdi ja avangardkirjanduse esindaja. Tegelikult nimi muidugi Jubatšov. Ja noorelt surnutel Stalini laagrites kadunud kuidagi lihtne. Maailmasõja alguses. Need pidi ise maksma oma teoste eest ränka hinda. Jah, muidugi tal tal eluajal ta ei näinudki, ta nägi ainult oma lasteluuletuste ilmumist, ta töötas, Marfak võttis ta oma tiiva alla lasteajakirja toimetusse ja ega ta ei näinud üldse ennast, tema kirjanikunimi, tekkis Meuroop ja ka vene intelligentsi teadvus kusagil kuuekümnendatel aastatel. Ma mäletan, et kuuekümnendatel aastatel Piiteri intelligentsi seas käisid need saamisedati asjad välja ringi, aga aga mul on hea meel see, et tänapäeva noorus võttis selle raamatu väga hästi vastu, sest tihtipeale ka kirjastajatel. Kartus, et noh, vene autorid ei lähe teosed ja ka selle kohta ilmselt väga head retsensioonid ja tuleb välja, et tema niisugune tihtipeale üsna karm ja must huumor mõjub ka tänapäeva noortele, sest noh, meie põlvkonna inimesed ja kes selle 50 aastat ära elasid, saavad sind oma kibedat naeru muidugi naerda, eks ole, aga mulle tegijad seitsmest 20 aastased mõnusalt naeravad seljas.